Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kõrgema astme võrrandid (0)

1 Hindamata
Punktid

Murdvõrrandid
Võrrandid, mis sisaldavad tundmatut murru nimetajas, on murdvõrrandid.
 
Murdvõrrandite lahendamiseks peab kõigepealt oskama lihtsustada murde sisaldavaid avaldisi.
 
Näide 1. Lahendame võrrandi
Murru väärtus on null, kui lugeja on null ja nimetaja nullist erinev, seega peavad üheaegselt olema täidetud tingimused
2x – 3 = 0, millest x = 1,5 ning
x + 2 = 0, ehk x = –2.
Murru nimetaja nulliga mittevõrdumist tuleb kontrollida selleks, et lahendite hulgast välja
eraldada need, mille korral nii lugeja kui ka nimetaja on üheaegselt nulliga võrdsed.
Vastus: x = 1,5.
Näide 2. Lahendame võrrandi
Kõigepealt leiame vasakul pool ühise nimetaja ja seejärel lihtsustame avaldist :
Seega tuleb lahendada võrrand
millest võrde põhiomaduse järgi saame, et
(x+2)(x–2)=4x–7 ehk
x2 – 4 = 4x – 7,
x2 – 4x + 3 = 0.
Selle võrrandi lahendid on 1 ja 3.
 
Murdvõrrandi puhul tuleb teha lahendite kontroll !
 
Kontrollimine näitab, et mõlemad lahendid sobivad.
 
Näide 3. Lahendame võrrandi
Sellise kujuga võrrandeid tuleb sageli ette tekstülesannete lahendamisel. Ka siin leiame ühise
Nimetaja ja lihtsustame avaldist:
.
Võrde põhiomaduse järgi saame nüüd
millest
2x(x–2)=4x–12 ehk
2x2 –8x + 12 = 0,
x2 – 4x + 6 = 0.
Sellel võrrandil reaalarvulisi lahendeid ei ole, seega puuduvad lahendid ka murdvõrrandil.
 
Kõrgema astme võrrandid
Lahendivalemid on tuletatud ka kolmanda ja neljanda astme võrrandite jaoks, kuid need on küllalt keerulised. Tihti on aga võimalik kõrgema astme võrrandeid lahendada korrutiseks teisendamise abimuutuja kasutamise või mõne muu võttega. Tutvume mõningate selliste võtetega.
Näide 1. Lahendada võrrand : x5 = 4x3.
Lahendus. Toome kõik liikmed vasakule : x5 - 4x3 = 0
Toome ühise kordaja x3 sulgude ette: x3(x2 – 4) = 0
Korrutis võrdub nulliga, kui kordajatest on null: x3 = 0 või x2 – 4 = 0
Lahendades, saame : x1 = 0, x2 = 2, x3 = -2.
Näide 2. Lahendada võrrand x3 - 3x2 = 2x – 6.
Lahendus .Toome võrrandi kõik liikmed vasakule poole võrdusmärki ja teisendame siis selle poole korrutiseks:
x3 - 3x2 - 2x + 6 = 0;
x2(x – 3) -2(x – 3) = 0;
(x – 3)(x2 – 2) = 0;
Saame kaks võrrandit
x – 3 = 0 ja x2 – 2 = 0,
millest leiame antud võrrandi lahendid:
x1 = 3, x2 = , x3 = - .
Näide 3. Lahendada võrrand 4x4 - 37x2 + 9 = 0.
Lahendus. Lahendamiseks kasutame abimuutujat
x2 = t .
Saame uue võrrandi
4t2- 37t + 9 = 0,
mille lahendid on
t1 = 9 ja t2 = .
Paigutades leitud t väärtused võrdusse ( asendusse) x2 = t, saame:
  • x2 = 9, millest x1 = 3 ja x2 = -3
  • x2 = , millest x3 = ja x4 = - .
    Ülesandeid
    Lahendada võrrandid:
    1) x3 – 8 = 0 2) x3 + 8 = 0 3) x4 – 81 = 0 4) x4 + 81 = 0
    5) 3y4 – 28y2 + 9 = 0 6) 8y3 – y2 = 0 7) c3 – 3c2 – 4c = 0
    8) (x2 + 4x)(x – 7) = 0 9) (v + 2)(3v -1)(2v + 3) = 0
    2
  • Kõrgema astme võrrandid #1 Kõrgema astme võrrandid #2
    Punktid Tasuta Faili alla laadimine on tasuta
    Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2014-10-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 16 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Andre.H Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    VÕRRANDID-mõisted
    17
    docx

    VÕRRANDID (mõisted)

    3 x  3 x  1  6  5 0  x  0. Vastus. Võrrandi lahenditeks on kõik reaalarvud. Näide 10 4x  1  1  2 x  4   5 . Lahendada võrrand 2 Lahendus. Teeme vajalikud teisendused: 4x  1  1  2 x  4   5 2 2 4 x  1  2  4 x  16  10 4 x  4 x  16  10  2  1 0  x  5. Vastus. Võrrandil puudub lahend. RUUTVÕRRAND Ruutvõrrandiks (teise astme algebraliseks võrrandiks) nimetatakse võrrandit, mis avaldub kujul ax 2  bx  c  0 , kus a  0. Siin a, b ja c on reaalarvud ning x tundmatu (otsitav). Täielikud ruutvõrrandid: a) täieliku taandatud ruutvõrrandi puhul on x2 kordaja 1 Üldkuju: x  px  q  0 2 Lahendivalem: 2 p  p x    q 2  2 Näide 11

    Matemaatika
    MATEMAATIKA TÄIENDUSÕPE
    100
    pdf

    MATEMAATIKA TÄIENDUSÕPE

    ….… 27 3.13 Näited lineaarvõrrandisüsteemide lahendamisest ……………..……. 28 3.14 Võrratus ………………………………………………………...…… 31 3.15 Lineaarvõrratus ………………………………………………..…… 31 3.16 Lineaarne võrratussüsteem ……………………………………...….. 32 3.17 Ruutvõrratus …………………………………………………….….. 33 3.18 Kõrgema astme võrratus ……………………………………………. 34 3.19 Absoluutväärtusi sisaldavad võrratused ………………………...…… 35 3.20 Näited võrratuste ja võrratussüsteemide lahendamisest …………..… 35 3.21 Logaritmid ………………………………………………………..…. 41 3.22 Summa märk ………………………………………………….……. 44 3.23 Ülesanded aritmeetikast ja algebrast …………...……………….

    Matemaatika
    Ruutvõrrandid
    6
    doc

    Ruutvõrrandid

    - b ± b 2 - 4ac 2 x1;2 = p p 2a x1;2 = - ± - - q 2 2 Kui ruutvõrrandis ax2 + bx + c = 0 kas b = 0 või c = 0, siis on tegemist mittetäieliku ruutvõrrandiga. Selliseid võrrandeid viisakas inimene ei lahenda eespool toodud lahendivalemiga, sest neid saab lihtsamalt lahendada. Näide 1. Lahendame võrrandid 1) 3x2 + 6x = 0, 2) 0,5x2 ­ 23 = 0, 3) ­3x2 = 0. 1) Võrrandi 3x2 + 6x = 0 lahendamisel toome x sulgude ette, siis saame x(3x + 6) = 0. Kahe arvu korrutis on null parajasti siis, kui vähemalt üks arvudest on null, seega kas x = 0 või 3x + 6 = 0, millest x = ­2. Vastus: x1 = 0, x2 = ­2. 2) Kui 0,5x2 ­ 23 = 0, siis 0,5x2 = 23, millest x2 = 46. Järelikult x1 = - 46 ja x 2 = 46 . 3) Seda tüüpi võrrandi lahenditeks on alati 0 ja 0.

    Algebra I
    Funktsiooni graafik I õpik
    246
    pdf

    Funktsiooni graafik I õpik

    am : an  am n 3) Korrutise aste võrdub tegurite astmete korrutisega: a  bn  an  bn 4) Jagatise aste võrdub jagatava ja jagaja astmete jagatisega: n  a an    b bn 5) Astme astendamisel astendajad korrutatakse: am n  amn Kehtivad ka valemid: m 1 n a1 = a a0 = 1 a n  a n  am an © Allar Veelmaa 2014

    Matemaatika
    Ruutvõrrand
    3
    doc

    Ruutvõrrand

    1.5 RUUTVÕRRAND Ruutvõrrandiks nimetatakse võrrandit kujul ax2 + bx + c = 0, kus a 0. Kordajad a, b ja c on reaalarvud ning x tundmatu (otsitav). Ruutvõrrand on teise astme algebraline võrrand. Ruutvõrrandi liikmeid nimetatakse järgmiselt: ax2 ­ ruutliige, kus a on ruutliikme kordaja; bx ­ lineaarliige, kus b on lineaarliikme kordaja; c ­ vabaliige. Ruutvõrrandi lahendivalem on - b ± b 2 - 4ac x= () 2a Avaldist D = b2 ­ 4ac nimetatakse ruutvõrrandi diskriminandiks. · Kui D > 0, siis ruutvõrrandil on 2 erinevat lahendit. · Kui D = 0, siis on ruutvõrrandil 2 võrdset lahendit.

    Matemaatika
    Kompleksarvud gümnaasiumiõpikus
    8
    pdf

    Kompleksarvud gümnaasiumiõpikus

    a + bi esmakordselt saksa matemaatik Gauss (1777-1855). Missugused on aga ruutvõrrandi lahendid siis, kui võrrandi diskriminant on Kompleksarvude korrutamine ja jagamine negatiivne ? Vaatleme mõnda näidet. Korrutame arvud a + bi ja c + di. Kaksliikmete korrutamise reegli järgi 2 2 4 2 Näide 4. Lahendame võrrandid x + 16 = 0, x - 2x + 10 = 0 ja x - 3x - 4 = 0. (a + bi)(c + di) = ac + adi + bci + bdi2 = ac - bd + (ad + bc)i. Seega 1) Kui x2 + 16 = 0, siis x = ± -16 = ± 16·i2 = ± 4i. Seega x1 = -4i ja x2 = 4i. ( a + bi) (c + di ) = ( ac - bd ) + ( ad + bc)i. Kontrollime lahendeid, pidades silmas et i·i = i2 = -1. (-4i)2 + 16 = (-4)2 · i2 + 16= 16·(-1) +16 = 0 ja

    Matemaatika
    Ruutvõrrandi lahendamine
    3
    doc

    Ruutvõrrandi lahendamine

    Ruutvõrrandi lahendamine - b ± b 2 - 4ac Ruutvõrrandi ax2 + bx + c = 0 lahendivalem on x = . 2a Võrrandi lahendamiseks asendame lahendivalemisse a, b ja c väärtused. Näide 1. Lahendame ruutvõrrandi 5x2 + 6x + 1 = 0. Selles võrrandis a = 5, b = 6 ja c = 1. Asendame need arvud lahendivalemisse, saame - 6 ± 6 2 - 4 5 1 - 6 ± 36 - 20 - 6 ± 16 - 6 ± 4 x= = = = . 2 5 10 10 10 -6+4 -2 - 6 - 4 - 10 Siit x1 = = = -0,2 ja x2 = = = -1. 10 10 10 10 Näide 2. Lahendame ruutvõrrandi 2x2 + x - 15 = 0.

    Matemaatika
    Võrratused
    14
    pdf

    Võrratused

    Tartu Ülikool Teaduskool VÕRRATUSED Metoodiline juhend TÜ Teaduskooli õpilastele Koostanud Hilja Afanasjeva Jüri Afanasjev Tartu 2003 Juhendmaterjal on jätkuks TÜ Teaduskooli I kursusel läbitöötatud brosüürile E. Tamme "Algebraliste võrrandite lahendamisest". Vaadeldakse kõrgema astme võrratuste lahendamist intervallmeetodiga, absoluutväärtusi sisaldavaid võrratusi ja juurvõrratusi. Õppematerjali koostamisel kasutatud kirjandus: Abel, E. jt Aritmeetika ja algebra. Tartu, 1984 Gabovits, J. Võrratused. Tartu, 1970 Jürimäe, E., Velsker, K. Matemaatika käsiraamat IX - XI klassile. 2. tr. Tallinn, 1984 Litvinenko, V. N. jt Praktikum po reseniju matematitseskih zadats.

    Matemaatika




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun