Leidsid 23 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kordamisküsimused aktsiisi eksamiks". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
aktsiis, aktsiisilao, alkohol, kütus, pidaja, aktsiisikaup, tolliamet, piiritus, tubakatoode, tolliameti, tubakatoodete, aktsiisid, maksuhalduri, import, tagatis, tollideklaratsioon, kaubasaaja, saatelehe, jook, tubakas, ettevõtja, tõend, saateleht, õlu, lähetaja, kaupleja, tagatise, tegevusloa, kaubalt, importija, maksuhaldurile, otstarbel, tellijaAktsiisiga maksustatakse: 1) alkohol 2) tubakatooted 3) kütus 4) elektrienergia 5) aktsiisikaup Ajutine aktsiisivabastus on maksukohustuse peatumine aktsiisikauba: 1) tootmisel 2) ladustamisel 3) lähetamisel 4) veol Aktsiisiladu on koht, kus a. laopidajal on õigus ajutises a.vabastuses: 1) toota 2) ladustada 3) vastu võtta 4) lähetada A.laopidaja on kohustatud esitama: 1) maksustamisperioodile järgneva kuu 15. kuupäevaks Sigarettide aktsiisimäär sisaldab: 1) 1000 sigareti kohta kehtestatud fikseeritud määra
ole maksuladustamise ajal võõrandatud. Ajutises aktsiisivabastuses oleva aktsiisikauba omanik tema poolt aktsiisikauba aktsiisilaost väljatoimetamisel ilma aktsiisikauba võõrandamiseta, välja arvatud aktsiisikauba toimetamisel ühest aktsiisilaost teise. Sätet ei kohaldata, kui isik oli aktsiisikauba omanik ka aktsiisikauba aktsiisilattu paigutamisel ning aktsiisikaupa ei ole aktsiisilaos võõrandatud. Kui aktsiisilaost väljatoimetatav ajutises aktsiisivabastuses olev aktsiisikaup on ka maksuladustatud. Käive Käive on: kauba võõrandamine ja teenuse osutamine ettevõtluse käigus. Kauba või teenuse omatarve. Kauba toimetamine teise liikmesriiki ilma võõrandamiseta oma sealse ettevõtluse tarbeks. Kauba sundvõõrandamine tasu eest. Käivet ei teki: kui omanik toimetab kauba Eestist välja ilma selle võõrandamiseta. äriühingute, mittetulundusühingute või sihtasutuste ühinemise, jagunemise või
KÜTUSEAKTS IIS Kadi Hinrikus KM12PE MIS ON KÜTUS? Kütuseks loetakse mootorikütust ja kütteõli (pliivaba bensiin, pliibensiin, lennukibensiin, petrooleum, diislikütus, eriotstarbeline diislikütus, kerge kütteõli, raske kütteõli, põlevkivikütteõli, vedelgaas), tahkekütuseid (kivisüsi, pruunsüsi ja koks), kütusesarnast toodet ja biokütust. AKTSIISIMAKSUKOHUSTUS Kütustelt tekib aktsiisimaksukohustus üldjuhul kütuste tarbimisse lubamisel või teisest liikmesriigist ilma ajutise aktsiisivabastuseta Eestisse toimetamisel. Maksukohustuse tekkimisel on aktsiisimaksja kohustatud ise arvutama tasumisele kuuluva aktsiisisumma ja deklareerima ning maksma selle seadusega sätestatud tähtpäevaks. MAKSUSTAMISEPERIOOD Aktsiisilaopidajatel ja registreeritud kauplejatel on maksustamisperioodiks üldjuhul kalendrikuu
Tubakaaktsiis Tubakatoode on ... kas täielikult või osaliselt tubakast valmistatud toode: suitsetamiseks; närimiseks; imemiseks; ninna tõmbamiseks. Tubakatoodete rühmitamine ja nende liigid Rühmitatakse: suitsetavateks: sigar; sigaret; sigarillo; suitsetamistubakas; suitsuvabadeks: närimistubakas; tubakatoode, mille tarvitamisel ei teki suitsu. Reisija võib EL liikmesriigist Eestisse toimetada aktsiisivabalt: 800 sigaretti; 400 sigarillot, mis ei kaalu rohkem kui kolm grammi tükk; 200 sigarit; üks kilogramm suitsetamistubakat ja närimistubakat. Väljapoolt EÜ territooriumi võib reisija Eestisse toimetada aktsiisivabalt: 40 sigaretti; 100 sigarillot; 50 sigarit; 50 grammi suitsetamistubakat või närimistubakat. Füüsilisele isikule võib saata
- ajutises aktsiisivabastuses oleva aktsiisikauba omanik tema poolt aktsiisikauba aktsiisilaost väljatoimetamisel ilma aktsiisikauba võõrandamiseta, välja arvatud aktsiisikauba toimetamisel ühest aktsiisilaost teise. Sätet ei kohaldata, kui isik oli aktsiisikauba omanik ka aktsiisikauba aktsiisilattu paigutamisel ning aktsiisikaupa ei ole aktsiisilaos võõrandatud. Kui aktsiisilaost väljatoimetatav ajutises aktsiisivabastuses olev aktsiisikaup on ka maksuladustatud, kohaldatakse KMS § 3 lg 6 p 5. (KMS § 3 lg 6 p 6) 6. Mis on eksport? Kauba eksport on: (KMS § 5 lg 1) 2 - liidu kauba võõrandamine koos selle toimetamisega väljaspool liidu tolliterritooriumi asuvasse sihtkohta kauba võõrandaja või välisriigi isikust kauba soetaja poolt; (KMS § 5 lg 1 p 1) - imporditollimaksudest osalise vabastusega ajutise importimise tolliprotseduuril
eksporditav kaup 2) kaup, mille võõrandamist ja teise liikmesriiki toimetamist või ilma võõrandamata teise liikmesriiki toimetamist käsitatakse kauba ühendusesisese käibena. 4 rahvusvahelistes vetes sõitev merelaev, välja arvatud ettevõtlusega mitteseotud huvi- või lõbusõitudeks kasutatav merelaev, ja sellise merelaeva varustus, seadmed, varuosad, kütus ja muud varud ning reisijale kohapeal tarbimiseks võõrandatav kaup, välja arvatud liidu vetes sõitval merelaeval kaasamüüdav kaup; 4) peamiselt rahvusvahelisi lende korraldava lennuettevõtja kasutatav õhusõiduk ning selle varustus, seadmed, varuosad, kütus ja muud varud ning reisijale kohapeal tarbimiseks võõrandatav kaup, välja arvatud ühendusesisesel lennul õhusõidukis kaasamüüdav kaup;
4) Riigilõiv - tasu toimingu sooritamise või dokumendi väljastamise eest; 5) Sundkindlustus - kohustuslik makse, mis on seotud avalik-õigusliku soosinguga 6) Tasud - üldjuhul ei ole maksud. MAKSUSTAMISE AJALUGU EESTIS: 1918-1930 (otsekoheste maksude peavalitsus. Aktsiisivalitsus. Tollivalitsus), 1930-1940 (Maksudevalitsus- 12 maksuametit), 1932 (Maksukorralduse seadus); 1937 (Eesti iseseisev maksusüsteem), 1989 (ENSV maksukorralduse seadus), 1990 (Maksuameti ja Tolliameti loomine), 1991 (Üksikisiku tulumaksu seadus, käibemaks), 1992 (Ettevõtte tulumaksu seadus) MAKSUSTAMISE EESMÄRGID: Teoorias eristatakse fiskaalseid ja mittefiskaalseid eesmärke. Põhiküsimused: kuidas finantseerida kaupade/teenuste pakkumine, mida turg ei saa või ei soovi pakkuda? Kuidas finantseerida turumajandusega kaasnevaid programme? TURUTÕRKED: Konkurentsitõrked, positiivsed ja negatiivsed välismõjud, puudulikud turud,
liikme tasudelt (§ 29 lõige 2); 3) füüsilisele isikule töövõtu, käsundus või muu võlaõigusliku lepingu alusel makstud töö või teenustasult; 4) mitteresidendile või residendist füüsilisele isikule makstava tulumaksuga maksustatava intressi väljamakselt § 44. Tuludeklaratsioonid (1) Residendist füüsiline isik on kohustatud esitama Maksu ja Tolliameti piirkondlikule struktuuriüksusele tuludeklaratsiooni maksustamisperioodi tulude kohta hiljemalt maksustamisperioodile järgneva aasta 31. märtsiks. Maksu ja Tolliameti eteenuse vahendusel on tuludeklaratsiooni võimalik esitada alates maksustamisperioodile järgneva aasta 15. veebruarist. Redaktsiooni jõustumise kpv. : 01.01.2010
müümisest või vahendamisest, teenuse osutamisest või muust tegevusest, kaasa arvatud loominguline või teaduslik tegevus. 31. Tulumaksuga maksustamise periood (1) Paragrahvi 1 lõikes 1 nimetatud tulumaksu maksustamisperiood on kalendriaasta. (2) Paragrahvi 1 lõigetes 2–4 nimetatud tulumaksu maksustamisperiood on kalendrikuu. 32. Residendist füüsilise isiku tuludeklaratsiooni esitamise tähtajad Residendist füüsiline isik on kohustatud esitama Maksu- ja Tolliameti piirkondlikule struktuuriüksusele tuludeklaratsiooni maksustamisperioodi tulude kohta hiljemalt maksustamisperioodile järgneva aasta 31. märtsiks. Maksu- ja Tolliameti e-teenuse vahendusel on tuludeklaratsiooni võimalik esitada alates maksustamisperioodile järgneva aasta 15. veebruarist. 33. Tuludeklaratsiooni järgi maksu juurdemaksmise tähtajad. Maksumaksja on kohustatud tasuma maksuteates näidatud juurdemakse Maksu- ja Tolliameti
2. Mis on maks? Maks on seadusega maksumaksjale pandud kohustus, mis kuulub täitmisele, seadusega ettenähtud korras, suuruses ja tähtaegadel. 3. Millised on riiklikud maksud? Riiklikud maksud on: 1) tulumaks; 2) sotsiaalmaks; 3) maamaks; 4) hasartmängumaks; 5) käibemaks; 6) tollimaks; 7) aktsiisid; 8) raskeveokimaks. 4. Kes on riiklike maksude haldur ja kes kohalike maksude maksuhaldur? Riiklike maksude haldur on Maksu- ja Tolliamet. Kohalike maksude maksuhaldur on valla- või linnavalitsus või muu maksumääruses sätestatud valla või linna ametiasutus. 5. Kes on maksukohustuslane? Maksukohustuslane on maksumaksja, maksu kinnipidaja või muu isik, kes vastutab seadusega või lepingu alusel maksumaksja või maksu kinnipidaja kohustuste eest. 6. Mida tähendab ettevõtte püsiv tegevuskoht? Ettevõtte püsiv tegevuskoht on koht, mille kaudu toimub mitteresidendi püsiv majandustegevus Eestis
kuulub täitmisele seaduse või määrusega ettenähtud korras, suuruses ja tähtaegadel ning millel puudub otsene vastutasu maksumaksja jaoks. (MKS § 2) 3. Millised on riiklikud maksud? Tulumaks, sotsiaalmaks, maamaks, hasartmängumaks, käibemaks, tollimaks, aktsiisid ja raskeveokimaks. (MKS § 3 lg 2) 4. Kes on riiklike maksude haldur ja kes kohalike maksude maksuhaldur? Riiklike maksude maksuhaldur on Maksu- ja Tolliamet. (MKS § 5 lg 1) Kohalike maksude maksuhaldur on valla- võ linnavalitsus või muu maksumääruses sätestatud valla või linna ametiasutus. (MKS § 5 lg 2) 5. Kes on maksukohustuslane? Maksukohustuslane on maksumaksja, maksu kinnipidaja või muu isik, kes vastutab seaduse või lepingu alusel maksumaksja või maksu kinnipidaja maksukohustuse eest. (MKS § 6 lg 1 p-d 1-3)
Tolliladustamisprotseduur võimaldab tollilaos hoida: 1) ühendusevälist kaupa, ilma et sellelt tuleks tasuda imporditolli-maksu või sellele kohaldataks kaubanduspoliitilisi meetmeid; 2) ühenduse kaupa, kui konkreetseid valdkondi reguleerivate ühenduse õigusaktidega nähakse ette, et kauba tollilattu paigutamine toob kaasa selliste meetmete rakendamise, mida peamiselt rakendatakse sellise kauba ekspordil. Tollilaos on keelatud jaemüük! Tolliladu on tollilao pidaja kasutuses olev tolli poolt tollilaona aktsep-teeritud hoone, ruum või tolli poolt aktsepteeritud viisil selgelt märgistatud ruumi osa, taraga piiratud või tolli poolt aktsepteeritud viisil selgelt märgistatud valvatav territoorium või vedelike ladustamiseks ettenähtud statsionaarne mahuti. Tolliladu võib olla ka Eestis regist-reeritud punkrilaev. Tollilaos on keelatud jaemüük. Seal saab veel hoida kinnipeetud, seestöötlemise, tollikontrolli all,
on registreeritud või kohustatud end registreerima maksukohustuslasena. Isik on füüsiline või juriidiline isik, sealhulgas avalik-õiguslik juriidiline isik, ja riigi-, valla- või linnaasutus. Maksukohustuslasena registreerimiskohustuse tekkimise aluseks on maksustatava käibe piirmäära 250 000 krooni ületamine. Sellisel juhul tuleb kolme tööpäeva jooksul esitada oma elu- või asukohajärgsele Maksu- ja Tolliameti kohalikule asutusele avaldus enda registreerimiseks maksukohustuslasena. Nimetatud käibe piiri ületamise päevast alates tuleb maksustatavate kaupade ja teenuste võõrandamisel arvestada ja tasuda käibemaksu (Ettevõtja Infovärav). Käibemaksu maksustamisperiood on kalendrikuu. Aruandekuule järgneva kuu 20. kuupäevaks peab käibemaksukohustuslane esitama Maksu- ja Tolliametile käibedeklaratsiooni ja kandma üle tasumisele kuuluva maksusumma. Käibemaksu
jaanuarist 2009 6 11,4% residendist füüsilise isiku maksustatavast tulust (arvestamata lubatud mahaarvamisi). KOV kantava maksusumma arvutamisel ei arvata maksustatava tulu hulka pensione ja kasu vara võõrandamisest. Residendist füüsilise isiku elukohaks kalendriaastal loetakse sama kalendriaasta 1. jaanuari seisuga Maksu- ja Tolliameti peetavasse maksukohustuslaste registrisse kantud elukoht. Kui Maksu- ja Tolliametil puuduvad andmed tema elukoha kohta, jaotatakse tema makstud tulumaks proportsionaalselt kohalike omavalitsusüksuste arvestuslikele osakaaludele. 2 ÜKSIKISIKU TULU MAKSUSTAMINE 2.1 KAPITALITULUDE MAKSUSTAMINE Isiku kapital moodustub tema omanduses olevast varast, mis võib olla raha, väärtpaberite, õiguste ja asjade vormis. Kui
[RT I 2009, 34, 224 - jõust. 01.01.2010] (2) Ärisaladuseks käesoleva seaduse tähenduses ei saa olla inimesele või loomale või varale või keskkonnale ohtlike ainete kogus väetises. 5. peatükk JÄRELEVALVE § 29. Järelevalve teostajad (1) Riiklikku järelevalvet väetise käitlemise nõuetele vastavuse üle teostavad: [RT I 2004, 32, 228 - jõust. 01.05.2004] 1) Põllumajandusamet; [RT I 2009, 34, 224 - jõust. 01.01.2010] 2) Maksu- ja Tolliamet ulatuses, mis on sätestatud tollieeskirjadega tolliseaduse tähenduses; [RT I 2004, 32, 228 - jõust. 01.05.2004] 3) Tarbijakaitseamet tarbijakaitseseaduses sätestatud ulatuses. (2) Põllumajandusamet teeb teiste täidesaatva riigivõimu asutustega nende pädevuse piires koostööd. [RT I 2009, 34, 224 - jõust. 01.01.2010] § 30. Järelevalveametniku õigused (1) Järelevalveametnik on järelevalveasutuse ametiisik, kes oma pädevuse piires teostab
KORDAMISTEEMAD SOTSIAALHOOLDUSÕIGUS 1.1.Sotsiaalhooldusõiguse vajalikkus Sotsiaalhooldusel on mitmeid funktsioone. Peamiselt on see süsteem, kuidas säilitada sissetulekut nendele, kes ei ole ajutiselt või alaliselt võimelised tööd tegema. Võimetus tööd teha võib olla tingitud füüsilistest või majanduslikest põhjustest, mis võivad, kuid ei pruugi olla seotud isiku normaalse majandustegevusega. Kompenseerides töötajale tema võimetust teha tööd, püüab sotsiaalhooldussüsteem samal ajal säilitada töötaja võimelisust töö tegemiseks ning vähendada seejuures võimalust sissetuleku kaotamiseks. Sotsiaalhooldussüsteem garanteerib toetused katmaks kulusid, mis on põhjustatud elus esinevate eriliste sündmuste poolt. Need on sellised sündmused, mille tõttu on suurenenud nõudmised sissetulekute osas lisaks normaalsetele sissetulekutele. Lisaks sellele kindlustab sotsiaalhooldus baasmiinimumi inimestele, kes ei ole kunagi olnud ja kunagi ei saagi võ
KOHALIKU OMAVALITSUSE ÕIGUS Dots. Vallo Olle 2009 Konspekt loengute, slaidide, osaliselt seaduste ja õpik ,,Munitsipaalõigus loengud" V.Olle põhjal ____________________________________________________________________________________________________ § 1. MUNITSIPAALÕIGUSE ALUSED ____________________________________________________________________________________________________ 1. Kohaliku omavalitsuse mõiste ja aine Munitsipaalõiguse mõiste - avalik-õiguslike õigusnormide kogum, mis KOV realiseerimise tagamise eesmärgil reguleerib: 1) kohaliku omavalitsuse üksuste (Eestis vallad, linnad) õiguslikku seisundit, organisatsiooni, ülesandeid, tegevusvorme ja nende tegevuse kontrolli; 2) isikute õigusi ja kohustusi kohaliku omavalitsuse valdkonnas. Munitsipaalõigus on põhiseaduses sätestatud omavalitsusüksuse - valla või linna - demokra
ETTEVÕTLUSE ALUSED 2 AP 1 1. Ettevõtluse olemus ja ettevõtjaks kujunemine 1.1. Ettevõtja mõiste Ettevõtja on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kaupade ja teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks, ning seaduses sätestatud äriühing. Äriühinguks on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu. (Sellest tulenevalt käsitlevad Eesti statistilised väljaanded ettevõtjatena nt osaühinguid ja aktsiaseltse, mitte nende rajajaid.) Ärinimi ehk firma on äriregistrisse kantud nimi, mille all ettevõtja tegutseb. Ettevõte on majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb. 1.2. Ettevõtjaks kujunemine Ettevõtjaks saamise otsust mõjutab sageli mingi muutus elus, mis seab inimese teelahkmele, kus tuleb otsustada, kuidas edasi elada ja töötada. Tegemist võib olla ka teadliku sooviga oma eluviisi muuta. Sellisteks pöördepunktideks võivad olla: * töökoha kaotus * õppeasu
isiku või avalik-õigusliku juriidilise isiku (edaspidi pidaja) asutusena, millele on välja antud Haridus- ja Teadusministeeriumi tegevusluba vastavalt käesoleva seaduse §-le 10. Noortelaager vastab järgmistele tingimustele: 1) ühe vahetuse pikkus on vähemalt kuus ööpäeva; 2) laager tegutseb aastas üle 60 päeva. [RT I 2004, 27, 179 jõustunud 1. 05. 2004] 8 § 10. Noortelaagri tegevusluba (1) Tegevusloa saamise taotluse esitab noortelaagri pidaja Haridus- ja Teadusministeeriumile pärast omaniku kohta asutamislepingu (ühingulepingu, asutamisotsuse) sõlmimist või vastavasisulise põhikirjamuudatuse otsustamist. Noortelaagri tegevusloa taotlus esitatakse vähemalt kolm kuud enne noortelaagri tegevuse alustamist. (2) Tegevusloa taotlusele lisatakse: 1) noortelaagri põhimäärus; 2) õigusaktides kehtestatud nõuetele vastavate noortelaagri juhataja ja kasvatajate
Kriminaalmenetlus Sotsioloogilises plaanis võib kriminaalmenetluse põhiolemuseks lugeda teatud napi sotsiaalse ressursi jagamist sel viisil, et jagamise tulem oleks legitiimne, st ühiskonnas siduvana aktsepteeritav. Kriminaalmenetluses jagatavaks ressursiks on: 1) riigipoolne karistusõiguslik reageering toimepandud kuriteole e nn kuriteo järelmid; Riigipoolsed võimalikud karistusõiguslikud reageeringud toimepandud kuriteole järgmised: 1. Kriminaalkaristuse kohaldamine (KarS § 44-46 ja 49-54) 2. Kriminaalkaristuse asendamine üldkasuliku tööga (KarS § 69-70) 3. Kriminaalkaristusest tingimuslik vabastamine (KarS V ptk.) 4. KarS-i VII ptk-s sätestatud nn muude mõjutusvahendite kohaldamine 5. Iseseisvaks riigipoolseks reageeringuks toimepandud kuriteole tuleb lugeda KarS-i §-s 80 sätestatud ja humanismist kantud kohtu võimalust vabastada karistusest kuni vi
Õiguse alused 1. RIIGI JA ÕIGUSE TEKKIMINE RIIGI PÕHIMÕISTED 1.1. RIIGI JA ÕIGUSE TEKKIMINE Ürgkogukondliku korra ajal teostas sugukonnas võimu pealik, kes oli valitud juhiks isikliku autoriteedi ja austuse tõttu. Eriaparaati võimu teostamiseks pealikul polnud, pealik väljendas kogu sugukonna huve, oli sugukonna võimu kehastus. Sugukond teostas ise oma võimu, toetudes pealiku autoriteedile. Sugukonna käitumist juhtisid tavad, käitumisreeglid, mis olid kujunenud ühiskonna sees paljude põlvakondade sotsiaalsete kogemuste alusel. Tava on käitumisreegel, mille täitmine on muutunud harjumuseks pikaajalise ja korduva kasutamise tõttu. Tootmisvahendite ja tootmise arenedes hakkas tekkima toodangu ülejääk ja võimalus seda teiselt sugukonnalt vägivaldselt omandada. Selle funktsiooni täitmiseks tekkis sugukonnapealiku ümber malev, mille liikmetest kujune
Mis on riiki kui organisatsiooni iseloomustavad tunnused? avalik võim; territoorium, millel see avalik võim kehtib; rahvas, kes elab sellel territooriumil ja on riigivõimuga õiguslikult seotud: Seega on riik erilisel viisil organiseerunud rahvas, kes teostab teataval territooriumil suveräänset võimu. Millised on riigivalitsemise vormid? Mis eristab parlamentaarset ja presidentaalset vabariiki? Riigivalitsemise vormid on: monarhia; vabariik. Parlamentaarses vabariigis on kõrgeim võim parlamendi käes, presidentaalses vabariigis on võim koondunud parlamendist sõltumatu presidendi kätte. Millised on riikliku korralduse vormid? Traditsiooniliselt eristatakse riikliku korralduse kahte erivormi: unitaarriik ehk lihtriik; föderatsioon ehk liitriik; konföderatsioon ehk riikide liit; autonoomia ehk riik riigis ( Korsika Prantsusmaal). Mida mõistetakse poliitilise režiimi all? Poliitiline režiim kujutab endast poliitilise võimu teostamise mee
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
annaabi.ee 
