ole maksuladustamise ajal võõrandatud. Ajutises aktsiisivabastuses oleva aktsiisikauba omanik tema poolt aktsiisikauba aktsiisilaost väljatoimetamisel ilma aktsiisikauba võõrandamiseta, välja arvatud aktsiisikauba toimetamisel ühest aktsiisilaost teise. Sätet ei kohaldata, kui isik oli aktsiisikauba omanik ka aktsiisikauba aktsiisilattu paigutamisel ning aktsiisikaupa ei ole aktsiisilaos võõrandatud. Kui aktsiisilaost väljatoimetatav ajutises aktsiisivabastuses olev aktsiisikaup on ka maksuladustatud. Käive Käive on: kauba võõrandamine ja teenuse osutamine ettevõtluse käigus. Kauba või teenuse omatarve. Kauba toimetamine teise liikmesriiki ilma võõrandamiseta oma sealse ettevõtluse tarbeks. Kauba sundvõõrandamine tasu eest. Käivet ei teki: kui omanik toimetab kauba Eestist välja ilma selle võõrandamiseta. äriühingute, mittetulundusühingute või sihtasutuste ühinemise, jagunemise või
Aktsiisiga maksustatakse: 1) alkohol 2) tubakatooted 3) kütus 4) elektrienergia 5) aktsiisikaup Ajutine aktsiisivabastus on maksukohustuse peatumine aktsiisikauba: 1) tootmisel 2) ladustamisel 3) lähetamisel 4) veol Aktsiisiladu on koht, kus a. laopidajal on õigus ajutises a.vabastuses: 1) toota 2) ladustada 3) vastu võtta 4) lähetada A.laopidaja on kohustatud esitama: 1) maksustamisperioodile järgneva kuu 15. kuupäevaks Sigarettide aktsiisimäär sisaldab: 1) 1000 sigareti kohta kehtestatud fikseeritud määra
KÜTUSEAKTS IIS Kadi Hinrikus KM12PE MIS ON KÜTUS? Kütuseks loetakse mootorikütust ja kütteõli (pliivaba bensiin, pliibensiin, lennukibensiin, petrooleum, diislikütus, eriotstarbeline diislikütus, kerge kütteõli, raske kütteõli, põlevkivikütteõli, vedelgaas), tahkekütuseid (kivisüsi, pruunsüsi ja koks), kütusesarnast toodet ja biokütust. AKTSIISIMAKSUKOHUSTUS Kütustelt tekib aktsiisimaksukohustus üldjuhul kütuste tarbimisse lubamisel või teisest liikmesriigist ilma ajutise aktsiisivabastuseta Eestisse toimetamisel. Maksukohustuse tekkimisel on aktsiisimaksja kohustatud ise arvutama tasumisele kuuluva aktsiisisumma ja deklareerima ning maksma selle seadusega sätestatud tähtpäevaks. MAKSUSTAMISEPERIOOD Aktsiisilaopidajatel ja registreeritud kauplejatel on maksustamisperioodiks üldjuhul kalendrikuu
Kes maksavad käibemaksu? Käibemaksukohustuslane Käibemaksukohustuslane maksab käibemaksu enda müügikäibelt, välisriigi ettevõtjalt ostetud ja Eestis pöördmaksustamisele kuuluvatelt kaupadelt ja teenustelt, Eestisse imporditud kaupadelt ja teiselt Eesti maksukohustuslaselt ostetud siseriiklikule pöördmaksustamisele kuuluvatelt kaupadelt ning tal on sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus. Piiratud käibemaksukohustuslane Piiratud käibemaksukohustuslane ehk isik, välja arvatud tavakorras käibemaksukohustuslasena registreeritud isik ja ettevõtlusega mittetegelev füüsiline isik, kes on registreeritud või kes on kohustatud end registreerima piiratud maksukohustuslasena. Piiratud käibemaksukohustuslane maksab käibemaksu ainult välisriigi ettevõtjalt ostetud ja Eestis pöördmaksustamisele kuuluvatelt kaupadelt ja/või teenustelt ning Eestisse imporditud kaupadelt, temal ei ole sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust. Muu isik Mittemaksukohustuslane, kes impordib
Aktsiisid on kaudsed maksud. Selles osas sarnanevad aktsiisid käibemaksuga. Maksukoormust kannab lõpptarbija, kes kasutab aktsiisikaupa ettevõtlusväliselt, kuid maksu kogujad ja maksjad on ettevõtjad, kes toodavad või impordivad kaupu. Tarbimist maksustatakse toote hinna suurendamise kaudu. Aktsiis jääb tarbijale varjatumaks kui käibemaks, sest müüja ei näita arvetel kauba hinnas sisalduvat aktsiisi. · Aktsiisid on tarbimismaksud, millega maksustatakse teatud konkreetset kaubagruppi. · Maksustamine ei tohi sõltuda kauba paritolust · Aktsiisid on kaudsed maksud(Kaudsed maksud mõjutavad sissetulekut kaudselt, kuna nendega maksustatakse tarbimist, näiteks aktsiis, käibemaks, tollimaks. )
- ajutises aktsiisivabastuses oleva aktsiisikauba omanik tema poolt aktsiisikauba aktsiisilaost väljatoimetamisel ilma aktsiisikauba võõrandamiseta, välja arvatud aktsiisikauba toimetamisel ühest aktsiisilaost teise. Sätet ei kohaldata, kui isik oli aktsiisikauba omanik ka aktsiisikauba aktsiisilattu paigutamisel ning aktsiisikaupa ei ole aktsiisilaos võõrandatud. Kui aktsiisilaost väljatoimetatav ajutises aktsiisivabastuses olev aktsiisikaup on ka maksuladustatud, kohaldatakse KMS § 3 lg 6 p 5. (KMS § 3 lg 6 p 6) 6. Mis on eksport? Kauba eksport on: (KMS § 5 lg 1) 2 - liidu kauba võõrandamine koos selle toimetamisega väljaspool liidu tolliterritooriumi asuvasse sihtkohta kauba võõrandaja või välisriigi isikust kauba soetaja poolt; (KMS § 5 lg 1 p 1) - imporditollimaksudest osalise vabastusega ajutise importimise tolliprotseduuril
eksporditav kaup 2) kaup, mille võõrandamist ja teise liikmesriiki toimetamist või ilma võõrandamata teise liikmesriiki toimetamist käsitatakse kauba ühendusesisese käibena. 4 rahvusvahelistes vetes sõitev merelaev, välja arvatud ettevõtlusega mitteseotud huvi- või lõbusõitudeks kasutatav merelaev, ja sellise merelaeva varustus, seadmed, varuosad, kütus ja muud varud ning reisijale kohapeal tarbimiseks võõrandatav kaup, välja arvatud liidu vetes sõitval merelaeval kaasamüüdav kaup; 4) peamiselt rahvusvahelisi lende korraldava lennuettevõtja kasutatav õhusõiduk ning selle varustus, seadmed, varuosad, kütus ja muud varud ning reisijale kohapeal tarbimiseks võõrandatav kaup, välja arvatud ühendusesisesel lennul õhusõidukis kaasamüüdav kaup;
tarbimisse luba aktsiisikaupade käitleja staatust kütuse kasutusele võtmise või üleandmise hetk kütuse otstarbe Kütuse liik Maksustamisperiood ja deklareerimine Aktsiisilaopidajatel ja registreeritud kaubasaajatel on maksustamisperiood üldjuhul kalendrikuu aktsiisi deklareerimise ning tasumise tähtaeg järgmise kuu 15. päev. Teisest liikmesriigist tarbimisse lubatud aktsiisikauba vastuvõtjal tekib aga aktsiisi maksmise kohustus vastuvõtmise hetkel ning aktsiis tuleb deklareerida ja tasuda 5 päeva jooksul Aktsiisideklaratsioon koosneb kolmest tabelist A: kõik kütused B: biokütuse ja muu kütuse segud C: tahkekütused Aktsiisist vabastatakse biokütused laevades ja lennukites kasutatav kütus mineraloogilistes protsessides kasutatav kütus soojuse tootmiseks kasutatav kütus laevavarustaja ja kütusekäitleja poolt käideldav kütus reisija poolt ning sõiduki standardses paagis Eestisse toimetatav kütus
Tubakaaktsiis Tubakatoode on ... kas täielikult või osaliselt tubakast valmistatud toode: suitsetamiseks; närimiseks; imemiseks; ninna tõmbamiseks. Tubakatoodete rühmitamine ja nende liigid Rühmitatakse: suitsetavateks: sigar; sigaret; sigarillo; suitsetamistubakas; suitsuvabadeks: närimistubakas; tubakatoode, mille tarvitamisel ei teki suitsu. Reisija võib EL liikmesriigist Eestisse toimetada aktsiisivabalt: 800 sigaretti; 400 sigarillot, mis ei kaalu rohkem kui kolm grammi tükk; 200 sigarit; üks kilogramm suitsetamistubakat ja närimistubakat. Väljapoolt EÜ territooriumi võib reisija Eestisse toimetada aktsiisivabalt: 40 sigaretti; 100 sigarillot; 50 sigarit; 50 grammi suitsetamistubakat või närimistubakat. Füüsilisele isikule võib saata
1)Kes maksab maksu - Eestis toodetud aktsiisikaubalt maksab aktsiisi aktsiisilaopidaja, Eestisse teisest liikmesriigist toimetatud aktsiisikaubalt üldjuhul aktsiisilaopidaja või registreeritud kaupleja ning Eestisse imporditud aktsiisikaubalt importija. 2)Mille pealt maksu makstakse - Alkoholiaktsiisiga maksustatakse Eestis toodetud, teisest liikmesriigist Eestisse toimetatud ja Eestisse vabaks ringluseks imporditud õlu, vein, kääritatud jook, vahetoode ja muu alkohol. 3)Milline on maksumäär 4)Kui palju prognoositakse sellest tulu Eesti 2010. Aasta REsse (mln krooni)? - 2330,0 5)Milleks sellest maksust tekkivat tulu kasutatakse - tulu läheb riigieelarvesse, kust edasi rahvastiku sotsiaalseks kaitseks, tervishoiuks, riigikaitseks ja turvalisuseks, transpordiks, hariduse ja teaduskulude katteks ja muude riigikulude katteks. 5.2 Tubakaaktsiis 1)Kes maksab maksu - Eestis toodetud aktsiisikaubalt maksab aktsiisi aktsiisilaopidaja,
transpordiks, hariduse ja teaduskulude katteks ja muude riigikulude katteks. Aktsiisid: Alkoholiaktsiis 1. Kes maksab maksu- Eestis toodetud alkoholilt maksab aktsiisi aktsiisilaopidaja, Eestisse teisest liikmesriigist toimetatud alkoholilt aktsiisilaopidaja, registreeritud kaubasaaja või alkoholi vastuvõtja ning Eestisse imporditud alkoholilt importija. 2. Alkoholiaktsiisiga maksustatakse õlu, vein, kääritatud jook, vahetoode ja muu alkohol. 3. Määrad kroonides Määrad eurodes EL Alkohol Ühik 2010 1.01.2011 alammäärad ≤ 6% 100 liitrit 496,00 (31,70 €) 31,70 Vein ja kääritatu 0€ d jook
MAKSUD - ALKOHOLIAKTSIIS Seminaritöö avaliku sektori ökonoomikas Käesoleva töö kvantitatiivsete arvandmete põhiliseks allikaks on Eesti alkoholiuuringu tulemused, mis on avaldatud Eesti Konjunktuuriinstituudi (EKI) ja Tervise Arengu Instituudi (TAI) poolt koostatavas alkoholi aastaraamatus (Alkoholi turg, tarbimine ja kahjud Eestis, Tallinn 2012), Rahandusministeeriumi ning Maksu-ja Tolliameti koduleheküljel. Alkoholiaktsiisi olemus Alkoholiks loetakse jooki etanoolisisaldusega üle 1,2 mahuprotsendi ja õlut, mille etanoolisisaldus on üle 0,5 mahuprotsendi. Alkoholiaktsiisiga maksustatakse õlu, vein, kääritatud jook, vahetoode ja muu alkohol. Eestis toodetud, teisest liikmesriigist Eestisse toimetatud ja Eestisse vabaks ringluseks imporditud alkohol maksustatakse aktsiisiga. Toode Aktsiisimäär Aktsiisimäär Ühik
Aktsiisid- Eestis toodetud aktsiisikaubalt maksab aktsiisi aktsiisilaopidaja, Eestisse teisest liikmesriigist toimetatud aktsiisikaubalt üldjuhul aktsiisilaopidaja või registreeritud kaupleja ning Eestisse imporditud aktsiisikaubalt importija. Alkoholiaktsiis- Alkoholiks loetakse jooki etanoolisisaldusega üle 1,2 mahuprotsendi ja õlut, mille etanoolisisaldus on üle 0,5 mahuprotsendi. Alkoholiaktsiisiga maksustatakse õlu, vein, kääritatud jook, vahetoode ja muu alkohol. Kütuse- ja elektriaktsiis- Energiatoodete maksustamist ELis reguleerib energiamaksustamise direktiiv 2003/96/EÜ, mis laiendas ELis kehtivat aktsiisi alammäärade süsteemi- Kütus aktsiisiseaduse mõistes on pliivaba-, plii- ja lennukibensiin, petrooleum, diislikütus (sh eriotstarbeline diislikütus), kerge kütteõli, raske kütteõli, põlevkivikütteõli, vedelgaas, kivisüsi, pruunsüsi ja koks ning kütusesarnane toode.
liikme tasudelt (§ 29 lõige 2); 3) füüsilisele isikule töövõtu, käsundus või muu võlaõigusliku lepingu alusel makstud töö või teenustasult; 4) mitteresidendile või residendist füüsilisele isikule makstava tulumaksuga maksustatava intressi väljamakselt § 44. Tuludeklaratsioonid (1) Residendist füüsiline isik on kohustatud esitama Maksu ja Tolliameti piirkondlikule struktuuriüksusele tuludeklaratsiooni maksustamisperioodi tulude kohta hiljemalt maksustamisperioodile järgneva aasta 31. märtsiks. Maksu ja Tolliameti eteenuse vahendusel on tuludeklaratsiooni võimalik esitada alates maksustamisperioodile järgneva aasta 15. veebruarist. Redaktsiooni jõustumise kpv. : 01.01.2010
4) Riigilõiv - tasu toimingu sooritamise või dokumendi väljastamise eest; 5) Sundkindlustus - kohustuslik makse, mis on seotud avalik-õigusliku soosinguga 6) Tasud - üldjuhul ei ole maksud. MAKSUSTAMISE AJALUGU EESTIS: 1918-1930 (otsekoheste maksude peavalitsus. Aktsiisivalitsus. Tollivalitsus), 1930-1940 (Maksudevalitsus- 12 maksuametit), 1932 (Maksukorralduse seadus); 1937 (Eesti iseseisev maksusüsteem), 1989 (ENSV maksukorralduse seadus), 1990 (Maksuameti ja Tolliameti loomine), 1991 (Üksikisiku tulumaksu seadus, käibemaks), 1992 (Ettevõtte tulumaksu seadus) MAKSUSTAMISE EESMÄRGID: Teoorias eristatakse fiskaalseid ja mittefiskaalseid eesmärke. Põhiküsimused: kuidas finantseerida kaupade/teenuste pakkumine, mida turg ei saa või ei soovi pakkuda? Kuidas finantseerida turumajandusega kaasnevaid programme? TURUTÕRKED: Konkurentsitõrked, positiivsed ja negatiivsed välismõjud, puudulikud turud,
Arvestada tuleb aga seda, et käibemaksukohustuslasena registreerimata isikul ei ole sisend käibemaksu mahaarvamise õigust. Üldiselt on Eestis käibemaksumäär 18%. Maksustatava käibe maksumäärad on 0%, 9%, 20%. Käibemaksuga maksustamise periood on kalendrikuu. Käibedeklaratsioon esitatakse Maksu ja Tolliametile maksustamisperioodile järgneva kuu 20. kuupäevaks, samaks ajaks tasutakse käibemaks Maksu ja Tolliameti pangakontole. FIE REGISTREERIMINE KÄIBEMAKSUKOHUSTUSLASENA Kui FIE maksustatav käive ületab kalendriaasta algusest arvates 16 000 eurot, on ta kohustatud 3 tööpäeva jooksul alates nimetatud suuruses käibe tekkimise päevast esitama Maksu ja Tolliameti maksu ja tollikeskusele avalduse enda käibemaksukohustuslasena registreerimiseks. Registreerimiskohustust ei teki, kui FIE kogu maksustatava käibe moodustab
Palgatöö kõrvalt FIE-na tegutsejate nimele maksab sotsiaalmaksu ka nenede tööandja . Aasta lõpliku sotsiaalmaksukohustuse arvutab Maksu- ja Tolliamet vormil E näidatud andmete alusel ja saadab FIE-le maksuteate juurdemaksmisele kuuluva sotsiaalmaksu kohta hiljemalt 30 päeva enne maksu tasumise tähtaega (1. oktoobrit). Kui sotsiaalmaksu juurde maksma ei pea, siis Maksu- ja Tolliamet maksuteadet ei väljasta. Maksuteatel näidatud sotsiaalmaksusumma peab FIE tasuma Maksu- ja Tolliameti pangakontole hiljemalt 1. oktoobriks . Käibemaks Alates 1. jaanuarist 2011 toimub kõikidel käibemaksukohustuslastel, sh FIE-del käibemaksuarvestus ühtsetel alustel . FIE maksab käibemaksu juhul, kui ta on Maksu- ja Tolliametis käibemaksukohustuslasena registreeritud (omab käibemaksukohustuslasena registreerimise numbrit). Käibemaksu tasumise kohustus võib aga tekkida ka FIE-l,