Orgaaniline keemia kordamine 1) Mis on orgaaniline keemia? Süsinikühendite ja kovalentsete sidemete keemia. 2) Millised elemnedid kuuluvad org. elementide koostisesse? Põhilised elemendid on hapnik, lämmastik, vesinik, väävel, halogeenid, fosfor, räni jt. 3) Põhielementide valentsid ja valentsolekud. C valents 4, valentsolekuid 3; N valents 3, valentsolekuid 3; O valents 2, valentsolekuid 2; H valents 1, valentsolekuid 1. 4) Süsiniku o.a ja selle arvutamine. Süsiniku o.a väärtused ulatuvad -4 kuni +4. VIHIKUST?? 5) Mis on süsivesinikud? Keemilised ained, mis koosnevad ainult süsinikust ja vesinikust.
Süsivesikud Süsivesikud täidavad organismis mitmeid funktsioone: on organismi põhiliseks energiaallikaks: 1 gramm süsivesikuid = 4 kcal, kuuluvadrakkude ja kudede koostisesse, · määravad veregrupi, · kuuluvad paljude hormoonide koostisesse, · omavad kaitsefunktsiooni antikehade koostises, · neil on inimorganismis varuaine roll maksas ja lihastes talletatav glükogeen on ajutine glükoosi tagavara, mida organism saab vastavalt vajadusele hõlpsasti kasutada, · kiudained on vajalikud seedesüsteemi korrashoidmiseks. Süsivesik ei ole seesama, mis suhkur. Suhkur on kokkuleppeline käibemõiste, mida kasutatakse peamiselt sahharoosi aga ka teiste magusamaitseliste vees lahustuvate lihtsüsivesikute (mono- ja
Jõhvi Gümnaasium Plastmass kui materjal Referaat Jõhvi 2011 Plastmassid moodustavad väga mitmekülgse grupi materjale. Plastik on materjal, mille koostisesse kuulub polümeerne aine. Polümeer on ühend, mille molekul koosneb kovalentsete sidemetega seotud korduvatest struktuuriühikutest. Plastikud ei lagune, seega on nendest lahtisaamine suur keskonnaprobleem, nad jäävad keskonda igaveseks. Parim lahendus nendest lahtisaamiseks on ümbertöötlemine. On hakkatud tootma ka orgaanilisest materjalist plastikuid, kuna sellised plastid lagunevad hästi ja ei ole keskonnale kahjulikud, nendest tehake enamasti piknikunõusid ja kilekotte.
Organismide keemiline koostis Põhibioelemendid e. Makroelemendid organismides on : C,H,N,O,P,S Mikroelemendid on keemilised elemendid, mida organismid vajavad väga väikestes kogustes. K, Cl, Ca, Na, Mg , Fe , I , F jt. Süsinik keskne eluelement, kuulub kõikide biomolekulide ( valgud, rasvad, süsivesikud) koostisesse. Vesinik esineb kõikide biomolekulide koostises. Osaleb vesiniksidemete moodustamises. Mida rohkem on ühendis vesinikku, seda energiarikkam see on. Hapnik kuulub biomolekulide koostisesse, kindlustab hingamise Lämmastik esineb valkuda aminohapetes, nukleiinhapetes. Leidub osades vitamiinides ja alkoholides. Fosfor esineb nukleiinhapete koostises. Väävel leidub kahes aminohappes : metioniinis ja tsüsteiinis, ka osades vitamiinides.
· Lipiidid rasvad, õlid, vahad. · Sahhariidid glükoos, tärklis, tselluloos. · Nukleiinhapped sisaldus on suhteliselt madal, aga hädavajalikud kõikidele rakkudele. · DNA pärilikkuse kandja, üks elu tunnus. · RNA oluline roll päriliku informatsiooni avaldumises. Keemiliste elementide ülesanded organismis: · Süsinik keskne eluelement, inimese elu on süsiniku põhine, kuulub kõikide biomolekulide koostisesse(valgud, rasvad, süsivesikud). · CO2 fotosünteesi lähte aine, hingamise ja käärimise lõpp-produkt. · Vesinik esineb kõikide biomolekulide koostises. Osaleb vesiniksidemete moodustamisel (O, N), mida rohkem on vesinikku, seda energiarikkam ühend. · Hapnik kuulub kõikide biomolekulide koostisesse. On tugev oksüdeeria, kindlustab hingamise. · Lämmastik esineb valkude aminohapetes, ATPs ja nukleiinhapetes. Leidub osades
KEEMIA KT keemiline element- kindla tuumalaenguga aatomite liik aatom- neutraalne osake, mis koosneb aatomituumast ja elektronkattest prooton- positiivse laenguga osake, mis kuulub aatomi koostisesse neutron- laenguta osake, mis kuulub aatomi koostisesse elektron- negaiivse leanguga osake, mis kuulub aatomi koostisesse lihtaine- koosneb ühe keemilise aine osakestest liitaine- koosneb mitme keemilise aine osakestest molekul- aineosake, mis koosneb aatomitest ioon- laengu omandanud aatomite katioon- positiivne ioon anioon- negatiivne ioon kovalentne side- ühiste mittematalli aatomite elektronpaaride abil tekkinud side iooniline side- vastasmärgiliste ioonide tõmbumine metalliline side- metalli aatomite vahel molekulaarsed ained- molekulidest koosnevad ained
- Iga organismi ehituses leiame nii anorgaanilisi kui orgaanilisi aineid. - Organismides leiduvad peaaegu kõik keem elemendid mis eluta looduseski. 1)Põhibioelemendid e. Makroelemendid organismides on C , H , N , O , P , S Kõige enam on rakkudes hapnikku (O), süsinikku (C) ja vesinikku (H). Teisteks makroelementideks on lämmastik (N), väävel (S), fosfor (P). · Süsinik keskne eluelement, kuulub kõikide biomolekulide ( valgud, rasvad, süsivesikud) koostisesse. · Vesinik esineb kõikide biomolekulide koostises. Osaleb vesiniksidemete moodustamises. Mida rohkem on ühendis vesinikku, seda energiarikkam see on. · Fosfor esineb nukleiinhapete koostises. · Väävel leidub kahes aminohappes : metioniinis ja tsüsteiinis, ka osades vitamiinides. · Lämmastik esineb valkuda aminohapetes, nukleiinhapetes. Leidub osades vitamiinides ja alkoholides.
laengu Jood vajalik kilpnäärmehormoonide ja valkude sünteesiks Raud hemoglobiini põhiline koostisosa, kuulub punaliblede koosseisu ja osaleb hapniku transpordis Hapnik rakumembraani ja klorofülli koostisosa, kindlustab hingamise, aitab lõhustada toitaineid Magneesium kindlustab toitainete lõhustumise, vajalik nukleiinhapete ja valkude sünteesiks, reguleerib südamelihaste tööd, kuulub klorofülli koostisesse, kuulub luukoe koostisesse, kuulub taimeraku koostisesse Fosfor kaitseb hambaemaili ja soodustab kaltsiumi ladestumist hammastesse, esineb nukleiinhapete koostises Kuuluvad kõikide biomolekulide koostisesse: Süsinik(C), Vesinik(H), Hapnik(O) Orgaanilised ühendid süsinikku sisaldavad ühendid, millest organismid peamiselt koosevad Anorgaanilised ühendid kõik ühendid, mis ei kuulu orgaaniliste ühendite alla
A) hapnik B) lämmastik C) süsinik D) väävel E) fosfor 7. Neid kõiki leidub nukleotiidis: P) tümiin R) glükoos S) adeniin T) uratsiil U) riboos Kanna oma valikutest saadud tähed sobivasse kasti 4 5 1 7 3 2 6 III Märgi teise tulpa sobivad katioonid ja anioonid. Erütrotsüütide hemoglobiini koostisesse kuulub Kilpnäärmehormooni koostisesse kuulub Närviimpulsside tekkeks on vaja Luukoe koostisesse kuulub Klorofülli koostisesse kuulub IV Tõmba õigetele variantidele joon alla ja vajadusel täienda. Sahhariidid täidavad organismis erinevaid ülesandeid: a) transportfunktsiooni b) ehituslikku funktsiooni c) liikumisfunktsiooni d) kaitsefunktsiooni e) energeetilist funktsiooni. V Leia sobivad vasted ja ühenda joontega. juuste valk tertsiaarstruktuur
Suhkrute lühiiseloomustus Suhkrud (süsivesikud)- orgaanilised ühendid, mille koostisesse kuuluvad süsinik (C), vesinik (H) ja hapnik (O). Suhkruid jagatakse 3 rühma: 1)Monosahhariidid (lihtsuhkrud) (üks tsükkel)- kõige lihtsamad süsivesikud, mis koosnevad 3-6 süsinikuaatomist. Tähtsamad neist on: 1. 5-süsinikuga e pentoosid · riboos (C5H10O5)- kuulub RNA (nukleotiidi) koostisesse. · desoksüriboos (C5H10O4)- kuulub DNA (nukleotiidi) koostisesse. 2. 6-süsinikuga (heksoosid) i. glükoos (viinamarjasuhkur) (C6H12O6)- tähtis energiallikas. Taimedes moodustub glükoos fotosünteesi käigus ja tihti talletatakse() see tärklisena. Loomad saavad glükoosi toiduga nt tärklise lõhustamisel seedeelundkonnas. ii
1. V Makroelemendid kuuluvad peamiselt orgaaniliste ainete koostisesse. 2. Õ 3. V Ebasobivates elutingimustes kasutavad taimed energia saamiseks tärklist. 4. V Valkude lagundamisel vabaneb kaks korda vähem energiat kui sama koguse lipiidide oksüdeerimisel. 5. Õ 6. V Aminohape on valkude monomeer. 7. Õ 8. V DNA molekul on kaheahelaline biheeliks. 9. A 10. B 11. D 12. B 13. B 14. D 15. C 16. A 17. Organismis sünteesitud orgaanilisi aineid nimetatakse biomolekulideks. 18. Glükoos kuulub polüsahhariidide tärklise ja tselluloosi koostisesse. 19
Taimedel rakumahlade suhkrustumine. (suhkrulahus jäätub madalamal temperatuuril kui vesi). Loomades on "antifriis"- tüüpi valgud, mis hoiavad kehavedelikku külmumast. Taimedest on sellised valgud kevadlilledel. Orgaanilised ühendid. Põhibioelemendid on organogeenilised elemendid ehk makroelemendis C, H, N, O, P, S. Süsinik. Keskne eluelement- elu põhineb süsinikuühenditel (valgud, rasvad, süsivesikud). Kuulub kõikide biomolekulide koostisesse. Elu evolutsioon = süsinikuühendite elolutsioon. CO2. Fotosünteesi lähteaine. Tekib hingamisel, käärimisel. 80% CO2 transporditakse inimorganis lahustunult vereplasmas ja koevedelikes. 20% transporditakse hemoglobiiniga seotult. Vesinik. Osaleb vesiniksidemete moodustamises boimolekulides O...H, N...H. Need on nõrgad sidemed, mis stabiliseerivad biomolekule. Kuulub kõikide boimolekulide koostisesse
Vesi, keemilised elemendid ja süsivesikud KONTROLLTÖÖ BIOLOOGIA Keemilised elemendid Elusloodusest on leitud 70 kuni 90 keemilist elementi. Inimesel on vaja 27. Makrogeenseid palju, mikrogeenseid vähe. Makrogeensed on: Hapnik- oksüdeerija, kuulub biomolekulide koostisesse, õhukoostise komponent Süsinik- moodustab 4 kovalentset sidet, võib moodustada erinevaid sidemeid, ahelaid. Evolutsiooni keskne bioelement. Teda leidub kõigis orgaanilistes ühendites. Selle käigus vabanevat energiat kasutatakse elutegevuseks. Süsiniku eriliste keemiliste omaduste tõttu ongi olemas miljoneid erinevaid orgaanilisi süsinikuühendeid ning biomolekulide mitmekesisus suur. Vesinik- kuulub biomolekulide koostisesse, tähtsus- vesiniksidemete tekitaja ja võimaldaja,
Seetõttu on tema puudus, nagu ka raua puudus, aneemia üheks tekkepõhjuseks. Vask kuulub tsütokroomi oksidaasi struktuuri – mitokondrite hingamisahela terminaalne ferment – ning sellest johtuvalt on ta hädavajalik rakkudes toimivate energia generatsiooni protsessides. Vasel on väga tähtis ülesanne organismi oksüdantses kaitseahelas, kuna koos tsingiga kuulub ta antioksüdantse fermendi superoksiidi dismutaas ja vereplasmas leiduva antioksüdantse valgu Tseruloplasmiin (Cer) koostisesse ning mis on ka vase edasi kandjaks organismis. Vasel on põletikuvastased ja antiseptilised omadused. Ta reguleerib serotoniini, türosiini, melaniini ja katekolamiini ainevahetust. Vask tõstab insuliini aktiivsust ja soodustab süsivesikute täielikumat utiliseerimisprotsessi. See mikroelement osaleb sidekoe struktuurvalkude – kollageen ja elastiin – formeerumises ning millised kuuluvad luu- ja kõhrkoe, naha, kopsude ning veresoonte struktuuri. Seetõttu võib vase puudusel kergesti
Nad täidavad organismis ensümaatilist, ehituslikku, transpordi-, retseptor-, regulatoorset, kaitse-, liikumis-, ja energeetilist funktsiooni. Kõigis organismides on kahte tüüpi nukleiinhappeid: DNA ja RNA. Dna molekul on kaksikahelaline biheeliks. Ta on kromosoomide peamine koostisaine, mis talletab oma nukleotiidses järjesuses pärilikku infot. Geneetilise info realiseerumine toimub erinevate RNA molekulide kaasabil. 1. Makroelemendid kuuluvad anorgaaniliste ja orgaaniliste ainete koostisesse. 2. Anorgaanilised ja orgaanilised ained esinevad kõigis organismides. 3. Ebasobivates elutingimustes kasutavad taimed energia saamiseks tärklist. 4. Valkude lagundamisel vabaneb kaks korda vähem energiat kui sama koguse lipiidide oksüdeerimisel. 5. Kõigil valkudel on esimest järku struktuur. 6. Aminohape on valgu monomeer. 7. DNA kuulub kromosoomide ehitusse. 8. DNA molekul on kaheahelaline biheeliks. 9
1. Suhkrute lühiiseloomustus Suhkrud e süsivesikud- orgaanilised ühendid, mille koostisesse kuuluvad süsinik, vesinik ja hapnik. Suhkruid jagatakse 3 rühma: 1)Monosahhariidid e lihtsuhkrud (üks tsükkel)- kõige lihtsamad süsivesikud, mis koosnevad 3-6 süsinikuaatomist. Tähtsamad neist on: · 5-süsinikuga e pentoosid i. riboos (C5H10O5)- kuulub RNA (nukleotiidi) koostisesse. ii. desoksüriboos (C5H10O4)- kuulub DNA (nukleotiidi) koostisesse. · 6-süsinikuga e heksoosid i. glükoos e viinamarjasuhkur (C6H12O6)- tähtis energiallikas. Taimedes moodustub glükoos fotosünteesi käigus ja tihti talletatakse see tärklisena. Loomad saavad glükoosi toiduga nt tärklise lõhustamisel seedeelundkonnas. ii. Fruktoos e puuviljasuhkur (C6H12O6)- puuviljades ja mees esinev monosahhariid. Seda samuti kasutatakse energiaallikana.
Fosfaatrühmad on kõiki nukleiinhapete ja fosfolipiidide (kuuluvad rakumembraani koostisse) põhilised koostisosad. Joodi on vaja kilpnäärmehormooni sünteesiks. Inimene saab organismile vajalikud anorgaanilised ühendid peamiselt igapäevase toiduga. Suur osa sooli omastatakse joogiveest. Orgaanilistest ainete koostises leiduvad kõik makroelemendid. Biomolekulideks nimetatakse sahhariide, valke, lipiide ja nukleiinhappeid ning nad on organismide koostisesse kuuluvad põhilised orgaanilised ained. Nad kuuluvad rakkude ehitusse, reguleerivad rakkude talitlusi ja nende omavahelist koostööd ning osalevad organismide aine-ja informatsioonivahetuses ümbritseva keskkonnaga. Bioaktiivsed ained on orgaaniliste ühendite eri klassidesse kuuluvad ühendid, mis juba väikestes kogustes mõjutavad organismide ainevahetust ning reguleerivad nende elutalitlusi (ensüümid, vitamiinid, hormoonid). Sahhariidid ehk
Lämmastik esineb valkude aminohapetes. ATP's Fosfor esineb nukleiinhapete koostises. Väävel esineb kahes aminohappes metioniin ja tsüsteiin, ka osades vitamiinides. Naatrium rakuväline element, raku sees leidub teda vähe Kaalim rakusisene element, väljaspool rakku leidub vähe. Naatrium ja kaalium ioonid reguleerivad vee tasakaalu, närviimpulsside teket ja edasiandmist, kindlustavad rakkude laengu ning transportprotsessid rakkude tasandil. Magneesium kuulub luude koostisesse(fosfaadina), on klorofüllis keskne element. Kuulub taimeraku kesta koostisesse. Magneesiumpektaadist sõltub marjade küpsus. Kaltsium kuulub vere punalibledes oleva hemoglobiini koostisesse. Heen (rauaühend) annab verele punase värvuse. Jood osaleb kilpnäärme hormooni sünteesis. Joodi puudumisel kujuneb välja kilpnäärme haigus struuma. Vesi organismis Vesi on universaalne lahusti, sest vees lahustub rohkem aineid, kui üheski teises lahustis. Jagatakse kaheks:
· energeetiline tähtsus [glükoos] · ehituslik funktsioon (struktuurifunktsioon) [kitiin ja tselluloos] · varuaineks [tärklis ja glükogeen] · toitefunktsioon [piimasuhkur] · kaitsefunktsioon [kaitse külma eest, raku mahl suhkrustub; ei teki veekristalle] · ligimeelitav funktsioon [õistaimede nektar meelitab tolmendajadi] · bioregulatoorne funktsioon [kuuluvad koos valkudega hormoonide koostisesse nt insuliin] · biosünteetiline funktsioon [on lähteaineks teiste ühendite sünteesidk nt. desoksüriboos on DNA lähteaineks] Lipiidid · Lipiidid koosnevad alkoholist ja rasvhappejäägist. (alkohol, glütserool ja 3 rasvhappejääki) · Lipiidid on veest kergemad ja hüdrofoobsed. 1. Lihtlipiidid ehk naturaalrasvad · Taimsed rasvad taimsed õlid
*DNA on kromosoomide põhiline koostisosa. *replikatsiooni tulemusena saadakse 2 DNA molekuli. *DNA kuulub kromosoomide koostisesse *nukleiinhapete monomeerideks on nukleotiidid *nukleotiidide koostisesse kuuluvad lämmastikalused. 2.Millest tulenevad eri DNA molekulide erinavad omadused? *NUKLEOTIIDIDE JÄRJESTUSEST *KUI PALJU ON NUKLEOTIIDE 3.Miks on DNA molekul keemiliselt stabiilsem kui RNA molekul? SEST DNA ON KAHEAHELALINE JA SEOB SEETÕTTU ROHKEM VESINIKSIDEMEID.RNA ON ÜHEAHELALINE: 2.9. *Joonisel on X-ga tähistatud vesinikside *Y-ga suhkrujääk *DNA struktuuri osa, mis on joonega piiritletud..... NUKLEOTIID *Milles seisneb DNA tähtsus? a)päriliku info säilitamine ja edasiandmine
Kaneeli kasutusvaldkond on väga lai. Sellega maitsestatakse magustoite, küpsetisi, kooke, šokolaaditooteid ja muud. Kaneeli tarvitamine on eriti levinud putrude, rabarberikisselli, küpseõunte ja mitmesuguste küpsetiste juures. Asendamatu on kaneeli õunaroogade maitsestajana, kaneelikoort võib tihti leida ka marinaadidest. Kaneelijäätmetest valmistatavat kaneeliõli kasutatakse paljude parfüümide valmistamisel. Kaneeliõli kuulub ka koolajookide, limonaadide ja närimiskummi koostisesse. Samuti kuulub kaneel lahutamatu osana piparkoogi- ning hõõgveini koostisesse. Ammustel aegadel leidis kaneel kasutamist armujookides ning parfüümina. Samuti maitsestatakse kaneeli lehtedega suppe, lihatoite ja kala. Kasvatatakse. Suurem osa maailma kaaneelist saame Indoneesiast ja Hiinast, kuid vähesel määral ka Sri Lankast, Vietnamist ja muudest riikidest. Ajalugu. Kaneel on üks vanemaid maitsetaimi. Vana-Egiptuses kasutati kaneeli lõhnaainena. Vanaajal
puuviljad Toidud Suhkrut lisatakse paljudesse erinevatesse toitudesse, kuid kõige enam sisaldavad seda: karastus ja mahlajoogid, nt 500 ml limonaadi võib sisaldada ligi 200 g e 40 teelusikatäit suhkrut, maiustused, kommid, küpsised, moos, koogid, tordid, saiakesed, pudingud, jäätis. Mis on süsivesikud? on organismi põhiliseks energiaallikaks: 1 gramm süsivesikuid = 4 kcal, kuuluvad rakkude ja kudede koostisesse, määravad veregrupi, kuuluvad paljude hormoonide koostisesse, omavad kaitsefunktsiooni antikehade koostises, neil on inimorganismis varuaine roll maksas ja lihastes talletatav glükogeen on ajutine glükoosi tagavara, mida organism saab vastavalt vajadusele hõlpsasti kasutada, Kiudained on vajalikud seedesüsteemi korrashoidmiseks.
-HAPNIK -FOSFOR -VÄÄVEL 3. Mikroelementide ülesanded organismis. -KALTSIUM-Osaleb vere hüübimisel ja lihaste kokkutõmbumisel. -RAUD-Kuulub vere punaliblede koosseisu ja osaleb hapniku trantspordis. -FLUOR-Kaitsebhambaemaili ja soodustab kaltsiumi ladestumist hammastesse. -JOOD-Osaleb kilpnäärme töös ja kilpnäärmehormoonide ja valkude sünteesis. -NAATRIUM JA KAALIUM-Osaleb ainete trantspordis rakku ja rakust välja ning närviimpulsside töös. -MAGNEESIUM-Kuulub klorofülli koostisesse. 4. Vee omadused, vee ülesanded rakkudes ja organismis. -Vesi tagab rakkude siserõhu. -Vesi osaleb keemilistes reaktsioonides. -Vett on vaja organismide paljunemiseks. -Vesi reguleerib soojust. -Vesi on rakkude sisekeskkond ja täidab rakuvaheruumi. -Vesi trantspordib aineid. -Vesi on tähtis lahusti. -Vesi on fotosünteesi lähteaine. 5. Millest koosnevad süsivesikud? -süsiniku, vesiniku ja hapniku aatomitest. 6. Süsivesikute ülesanded organismis
Valgud Valgud on aminohapetest moodustunud polümerid. Nende molekulmass varieerub väga suures vahemikus: algab mõnest kümnest ja ulatub tuhandeni. Valgud moodustuvad vaid elusorganismides, seetõttu nimetatakse neid koos polüsahhariidide ja nukleiinhapetega biopolümeerideks Koostisesse kuuluvad alusteliste omadustega aminorühm ja happeliste omadustega karboksüülrühm. Kahe aminohappe omavahelisel reageerimisel moodustub ribosoomis nende vahele kovalentne sive, mida nimetatakse peptiidsidemeks. Valgu aminohappelist järjestust nimetatakse: 1. esimese järgu struktuur primaarstruktuur 2. teist järku struktuur sekundaarstruktuur(heeliks) 3
- Ca2+ - teeb luud tugevaks, aitab verel hüübida, selle puudumine põhjustab lihaskrampe. - Mg2+ - luukoe koostises, leidub taimede klorofülli koostises. - Na+ - osaleb närviimpulsside ülekandes, on rakuväline s.t rakus pole. - K+- osaleb närviimpulsside ülekandes, on rakusisene. Hea südamele. Mikroelemendid- ioonid, mida organism vajab väikestes kogustes. Suurtes kogustes surmav. I- - mõjutab kilpnäärme tegevust Fe2+, Fe3+ - kuulub hemoglobiini koostisesse ja aitab hapnikku transportida. ANIOONID HCO3- - vajalik süsihappegaasi väljaviimiseks kehast P Kuulub luukoe koostisesse. ORGAANILISED ÜHENDID - biomolekulid: sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped,vitamiinid 1. Süsivesikud- jagunevad liht-(1 molekul) ja liitsuhkruteks (mitu molekuli) *Lihtsuhkrud- 5 või 6 süsinikuga - 5C riboos, desoksüriboos - 6C- glükoos, maltoos *Liitsuhkrud - tärklis, tselluloos, kitiin, sahharoos
ammooniumsoolasid. Kasutamine Aniliin on tähtis keemiatööstuse tooraine. Aniliinist toodetakse aniliinvärve nii tekstiili kui ka naha värvimiseks, valmistatakse ravimeid, lõhke ja lõhnaaineid, plastmassi, fotoilmuteid, teda kasutatakse veel kummi vulkaniseerimisel ja bensiini detonatsiooni kindluse suurendamiseks. Aminohapped Leidumine Aminohapped on looduses kõige levinumad aminoühendid. Neid leidub kõigis elusorganismides ja nad kuuluvad nii inimese toidu ja loomasööda koostisesse. Füüsikalised omadused Aminohapped on värvitud, kristalsed ained, mis lahustuvad hästi vees ja halvasti orgaanilistes ühendites. Aminohapped sulavad kõrgel temperatuuril, kusjuures tavaliselt nad seejuures lagunevad. Keemilised omadused Aminohapete keemilised omadused on seotud hapete koostisesse kuuluva kahe funktsionaalse rühmaga. Aminorühm NH2 põhjustab aluselisi omadusi ja karboksüülrühm COOH happelisi omadusi. Seos valkudega Aminohapete seos valkudega on otsene
Tööleht: Valgud ja nukleiinhapped. 1. Võrrelge antud struktuure ja kirjutage, milliste ainete koostisesse need monomeerid kuuluvad ja kuidas neid monomeere nimetatakse. Kuulub: DNA koostisesse. Kuulub valgu koostisesse. Nimetus: C - tsütosiin Nimetus: aminohape 2. Uurige polüpeptiidi struktuurvalemit. Tõmmake joon alla (märkige värviliselt) peptiidsidemetele. Eraldage kaldjoonega aminohapped üksteisest! Peptiidside on: ühe aminohappe karboksüülrühma ja teise aminohappe aminorühma vahel tekkiv keemiline side, mis seob eri aminohapped kokku valkudeks. Toimub ribosoomides , reaktiooni tulemusena eraldub vesi. 3
70%. Teisi anorg. ühendeid on 1,5%. Kõigi soolade vee molekuli omadused tulenevad tema molekuli ehitusest. Veemolekul on dipoolne. Vee tähtsus : * hea lahusti polaarsetele ainetele. * Vesi võtab osa elektrolüütide lagunemisest ioonideks. * Veel on suur soojusmahtuvus. * Vesi võtab osa hüdrolüüsist. *Vesi võtab osa fotosünteesist. * Vesi tekib organismis orgaanililiste ainete oksüdeerumisel. Tähtsamad katioonid ja anioonid : võtavad osa närviimpullsside tekitamisest. Luukoe koostisesse kuulub Ca. Osaleb ka vere hüübimises, kindlustab lihaste tööd ja reguleerib vee hulka. Anioonid on neg laenguga (nt I (jood) vajalik kilpnäärme talitluseks). Anorg. ühendeid on rohkem, eriti just vett. ( pH7 neutraalne keskkond ; pH7< - aluseline ; >pH7 happeline. Orgaanilised ained. Elusorganismides on sahhariide, lipiide, valke, nukleiinhappeid, DNA, RNA. Süsivesikud : 1.) monosahhariidid. Tähtsamad on glükoos, riboos, früktoos .. ( valem C16H12O6) 2.) oligosahhariidid
VALKUDE RUUMILISED STRUKTUURID 1. Sekundaarstruktuur vesiniksidemetega (tekivad peptiidsideme koostisesse kuuluvate amiidrühma H ja karbonüülrühma O aatomite vahel) fikseeritud polüpeptiidahela teatud lõikude konformatsioon ehk ruumiline struktuur. Sekundaarstruktuur kirjeldab, kuidas polüpeptiidahel ennast ruumiliselt paigutab. Sekundaarstruktuuri tüübid: · heeliks.. Valk on keerdunud spiraalina. Põhilised parameetrid: o Jääke pöörde kohta: 3,6 o Tõus jäägi kohta: 1,5 o Tõus pöörde kohta (samm): 3,6 1,5 = 5,4
väljumisega rakuvälisesse keskkonda, raskused hingamisel. tema osavõtul kulgeb lihaste töö, valkude ja süsivesikute ainevahetus, teda leidub erütrotsüütides, mis omab erilist tähtsust hapnikuvahetusel, stimuleerib neerusid eraldama mürgiseid ülejääke, abistab kõrge vererõhu madaldamisel, oluline naha tervisele. Mg kuulub luude koostisesse, roll kaltsiumi ning vitamiin C närvilisus, muutused käitumises, häireid ainevahetuses, lihastes(lihasnõrkus, krambid) mõjutab süsivesikute ainevahetust, on aminohapete arütmia, kõrge vererõhk, neerukivid, halveneb aktiveerijaks, toidu omastatavus. on vajalik südamelihaste tööks ja vereringe reguleerimiseks,
Leeliseid saadakse 3) Alustegapuutume me kokku iga päev. Näiteks kraanivesi on väga nõrgalt aluseline, aga sellegipoolest ALUSELINE. Merevesi on natukene aluselisem, kui kraanivesi ehk siis nõrgalt aluseline. Ka söögisooda ja veri on nõrgalt aluselised. Tugevalt aluselised on pesusooda ja leelise lahused. Leeliseid (täpsemalt naatriumhüdroksiidi) kasutatakse seebi keetmisel. Kustutatudud lubi ehk kaltsiumhüdroksiid kuulub ehitustegevuses kõikide sideainete koostisesse. Tuntuim neist on lubimört. Nt Hiina müür on tehtud lubjamört. 4) Alustegapuutume me kokku iga päev. Näiteks kraanivesi on väga nõrgalt aluseline, aga sellegipoolest ALUSELINE. Merevesi on natukene aluselisem, kui kraanivesi ehk siis nõrgalt aluseline. Ka söögisooda ja veri on nõrgalt aluselised. Tugevalt aluselised on pesusooda ja leelise lahused. Aluseid kasutatakse mitmetes eluvaldkondades: Ehitus, keemia laboris ja roostetamisel
3) Molekulaarbioloogia uurib elu molekulide tasemel. 4) Tsütoloogia ehk rakubioloogia tegeleb raku uurimisega 5) Histoloogia on teadusharu, mis uurib kudede ehitust, arenemist ja talitlust. 6) Arstiteadus tegeleb inimese elundite ja elundkondade uurimisega 7) Anatoomia uurib organismide ehitust. 8) Füsioloogia uurib elutegevuse ja selle reguleerimist. 9) Geneetika uurib pärilikkust. 10) Etoloogia elusorganismide käitumist. 11) Makroelemendid - hapnik-kuulub kõikide biomolekulide koostisesse, u. 95% hapnikust kasutavad organismid toitainete lõhustamiseks, vesinik-kuulub kõikide biomolekulide koostisesse,vesinikaatomid osalevad vesiniksidemetes moodustamises, lämmastik-esineb valkudes,nukleiinhapetes, energiat kandvas molekulid adenosiintrifosfaadis, mõnes vitamiinis, fosfor-esineb sidemete moodustamises ATP's, leidub ka nukleiinhapetes, fosfolipiidides ja väävel-leidub valkudes, vitamiinidest, ensüümides.
aminohappeid. 4. Joonis : Desoksüriboos 5. Funktsioonid : energeetiline struktuurne varuaine toite kaitse ligimeelitav bioregulatoorne biosünteetiline LIPIIDID 1. Lipiidideks e rasvadeks nim glütserooli ja rasvhapete estreid. Rasvad erinevad üksteisest nende koostisesse kuuluvate rasvhappejääkide poolest. Mida rohkem on rasvhappejääkides kaksiksidemeid, seda vedelam on rasv. Lipiidid on hüdrofoobsed ja koosnevad vähemalt kahest komponendist (alkohol ja rasvhape). 2. Lipiidid jagunevad kolme põhirühma : -Lihtlipiidid -Fosfolipiidid -Steroidid (kolesterool ja mitmed hormoonid) -Hormoonid (loomorganismide sisekretsiooninäärmetes) 3. Tähtsus : Lipiidid on organismide energiaallikaks. Energeetiline, ehituslik
6. Valgud nende jaotus, molekulide erinevad struktuurid ja nende muutused erinevate tegurite mõjul. Valgud (proteiinid) on aminohapetest moodustunud polümeerid. Nende molekulmass varieerub väga suures vahemikus, sest eri valkude koostisse kuuluvate aminohappejääkide arv algab mõnekümnest ja võib ulatuda tuhandetesse. Valgud moodustuvad vaid elusorganismides, seetõttu nimetatakse neid biopolümeerideks. Kõigi aminohapete koostisesse kuuluvad aluseliste omadustega aminorühm ( -NH2 ) ja happeliste omadustega karboksüülrühm ( -COOH). Kahe aminohappe omavahelisel reageerimisel moodustub ribosoomis nende vahele kovalentne side, mida nimetatakse peptiidsidemeks. Valkude omadused tulenevad molekuli koostisesse kuuluvate aminohappejääkide järjestusest ja nende hulgast. Valgu aminohappelist järjestust nimetatakse esimest järku struktuuriks ( primaarstruktuuriks). Esimest järku struktuur
2. Elu tunnused Vastus: Rakuline ehitus, biomolekulide esinemine, aine- ja energiavahetus, paljunemisvõime, arenemis- ja kasvamisvõime, stabiilne keskkond, reageerimine ärritusele, pärilikkus, keerukas organiseerituse tase, kohastumine. 3. Teadusuuringu etapid. Uurimisküsimuse ja hüpoteesi esitamine, tulemuste analüüs. II Elu keemia (lk26-61) 1. Makroelementide sisaldus rakkudes Vastus: Hapnik- kuulub kõikide biomolekulide koostisesse. Kasutatakse toiduainete lõhustamiseks. Vesinik- kuulub kõikide biomolekulide koostisesse. Mida rohkem neid on, seda energiarikkam on ühend. Lämmastik- esineb valkudes ja nukleiinhapetes, samuti ATPs ja mõnes vitamiinis. Fosfor- osaleb energiarikaste sidemete moodustamises energiakandjas ATP. Nukleiinhapetes ja fosfolipiidides. Väävel- valkudes ja mõnes vitamiinis. Tähtis roll organismis keemilisi reaktsioone tegevates ensüümides. 1) Tähtsamad katioonid, nende ülesanded
Koostises esinevad süsinik, vesinik ja hapnik. / täidvad organismis: 1.transpordifunktsiooni, 2. ehituslikku f., 3. kaitse f., 4. energeetilist funktsiooni. Mono- , oligo-, polüsahhariidid. Mono ja oligo valdavalt magusamaitselised= suhkrud. MONOSAHHARIIDID ehk lihtsuhkrud on madalmolekulaarsed orgaanilised üh., milles süsiniku aatomite arv on enamasti kolmest kuueni. Riboos ja desoksüriboos- jäägid esinevad vastaval RNA ja DNA koostises - kuuluvad nukleiinh. koostisesse. Glükoos ja fruktoos- viinamarjasuhkur ja puuviljasuhkur- mõlemal ühine üldvalem: C6H12O6. nii glükoos kui ka fr. on Organismide põhilised energiaallikad. Rohelistes taimedes mood. Gl. fotosünteesi tulemusena. OLIGOSAHHARIIDID on madalmolekulaarsed orgaanilised üh. , mis organismides on valdavalt mood. Kahe- kolme monosahhariidi omavahelisel ühinemisel. Nt. glükoos + fruktoos = (liituvad omavahel) sahharoos- roo ja peedisuhkru peamine koostisosa. Maltoos- e
organismi peamine energiaallikas. Lihtsuhkrud ehk monosahhariidid lihtsa ehitusega süsivesikud, sisaldavad 27 süsinikuaatomit. Liitsuhkrud ehk polüsahhariidid koosnevad kahest või rohkemast lihtsuhkrust 2. Milleks on glükoos vajalik? Rakkude peamine energiaallikas ja erinevate sünteesiprotsesside lähteaine. 3. Mis on riboos ja desoksüriboos? Lihtsuhkrud, mis kuuluvad nukleiinhapete RNA ja DNA koostisesse. 4. Kirjelda oligosahhariite. • sahharoos kasutatakse toiduvalmistamisel, roo või peedisuhkrust, tekib glükoosi ja fruktoosi ühinemisel, leidub rohelistes taimedes • laktoos leidub piimas, kõikide imetajate piimas • polüsahhariidid moodustunud mitmest kuni tuhandest lihtsüsivesiku molekulidest, ahelad võivad olla väga pikad ja hargnenud
temperatuuril umbes 2500 K (2200 °C). Magneesiumituld ei saa kustutada ei vee ega süsihappegaasiga, kuna ta põleb (oksüdeerub) nendes keskkondades edasi, taandades vastavalt vesiniku ja süsiniku. Keemiliselt on ta küllaltki aktiivne. Tal on kolm stabiilset isotoopi massiarvudega 24, 25 ja 26. Magneesiumi leidub näiteks maakoores 2,1% ja leviku poolest on ta keemilistest elementidest 7. kohal. Magneesium kuulub ligikaudu 200 mineraali koostisesse. Ammendamatud magneesiumivarud on ookeanides ja meredes. 1 kuupmeeter merevett sisaldab lausa kuni 1,35 kg magneesiumi. Magneesiumi avastas 1808. aastal Humphry Davy Edinburghis. Ta oli inglise keemik , kes sündis 17. detsember 1778 Penzances ning suri 29. mai 1829 Genfis. Ta oli üks elektrokeemia teerajajaid. Magneesium on aga oma nime saanud Vana- Kreeka linna Magnesia järgi. Magneesiumil on ka oluline osa ka maise biosfääri funktsioneerimisel Looduses, kõikide
5) DNA ja RNA tähtsused (selgita). - RNA – osaleb pärilikkuse avaldumises st erinevad RNA molekulid tagavad geneetilise info realiseerumise. - DNA – päriliku info säilitamine ja selle täpne ülekandmine raku jagunemise käigus moodustunud tütarrakkudele. 6) Lipiidide tähtsused (ülesanded organismides) - lipiidid on kõige energiarikkamad inimtoidu komponendid - lipiidid kaitsevad nahaalust kihti - fosfolipiidid ja kolesterool kuuluvad rakumembraani koostisesse - ainevahetuslik funktsioon – metaboolse vee teke 7) Komplementaarsus ehk vastavus DNA RNA A=T U=A C=G C=G 8) Peptiidside (milliste osade vahek tekib?) - Kahe aminohappe omavahelisel reageerimisel moodustub ribosoomis nende vahele kovalentne side, mida nimet. Peptiidsidemeks. 9) Mis on fosfolipiid? - Fosfolipiid on liitlipiid, kus üks rasvhappejääk on asendunud fosfaatrühmaga. Kuuluvad rakumembraani koostisesse.
rakkude sisekeskkond ja täidab rakuvaheruumi (meedus koosenb 95% veest) ainete transport (ainevahetusjäägid eritatakse uriiniga) lahusti (c-vitamiin mida inimestele on toidust vaja lahustada) fotosünteesi lähteaine (veemolekuli lagundamine valguse toimel on fotosünteesi esimesi etappe) 4.Too näiteid erinevate mikroelementide tähtsusest organismis. Too näiteid nende allikatest. magneesium-kuulub klorofülli koostisesse raud-kuulub vere punaliblede koosseisu ja osaleb hapniku transpordis naatrium-osaleb ainete transpordis ning närviimpulsside töös Jood-osaleb kilpnäärme töös Fosfor-kaitseb hambaemaili 5.Missugused on süsivesikute ühised ehituslikud omadused? Nad sisaldavad süsinikku, vesinikku ja hapnikku. 6.Millised ühendid kuuluvad monosahhariidide hulka? Näiteid ühenditest ja nende leidumisest looduses
SAHHARIIDID ehk SÜSIVESIKUD Süsivesikud on orgaanilised ühendid, mis sisaldavad süsinikku, vesinikku ja hapnikku. Süsivesikud on energiarikkad ained Süsivesikud on looduses enamlevinud orgaanilised ühendid. Taimedes leidub neid kuivainest 75-90%, loomades kuni 2% ja seentes 1-3%. Nad kuuluvad rakkude, kudede ning mõnede hormoonide koostisesse. Loomad kasutavad toidus olevaid süsivesikuid nagu suhkur ja tärklis - energiaallikana. Taimed valmistavad oma elutegevuseks vajalikke süsivesikuid ise. I MONOSAHHARIIDID ehk LIHTSUHKRUD Riboos Desoksüriboos Glükoos Fruktoos Glükoos (viinamarjasuhkur) Monosahhariid, mille molekulis on 6 süsiniku aatomit. C6H12O6 Tähtis energiaallikas. Taimedes moodustub glükoos fotosünteesi käigus ja tihti talletatakse see tärklisena.
K+- ja Na+- ioonid osalevad närviimpulsi moodustamises sünapsis ning edasiandmises. Samuti reguleerivad vee tasakaalu (rakurõhk), kindlustavad rakkude laengu ning transpordiprotsessid raku tasandil. Neid leidub veres ja kõikide rakkude tsütoplasmas. Naatrium on rakuväline element, rakus on teda vähe. Kaalium on rakusisene element, väljaspool rakku on teda vähe. * NaCl 9% on füsioloogiline lahus, võib olla ka vereasendaja. Ca+-ioonid kuulub luukoe koostisesse (fosfaadina, karbonaadina). Ca sisaldab luukoe vaheaine. D-vitamiin seob Ca. Juhul kui on Ca puudus, siis organism ei omasta Ca ning võib tekkida patoloogia (nt. väikelastel rahhiit). Kalamaks sisaldab palju D-vitamiini. Väikelaste luud on elastsed, sest soolade sisaldus nendes on madal. Inimses vananedes kaltsiumisoolade kontsentratsioon tõuseb. Koos sellega omandavad luud suurema tugevuse, aga ka hapruse. Luudehõrenemine ehk osteoproos.
Mida rohkem on biomolekulides vesinikku, seda energiarikkam ta on. N esineb valkude koostisosades aminohapetes. Esineb ka energiakandjas ATP-s. Nukleiinhapetes (DNA, RNA). Paljudes vitamiinides, alkaloidides. O kuulub kõikidesse biomolekulidesse. On tugev oksüdeerija. P nukleiinhapete koostises, esineb ka ATP-s. S paaris aminohappes ja mõnes vitamiinis. Na soola koostises (NaCl). Rakuväline element. K rakusisene element, leidub kapsas, rosinates. Mg kuulub luude koostisesse; tähtis klorofüllis; sõltub marjade küpsus. Ca luukoesse kuuluvad; vähesuse pärast luu hõreneb. Fe- kuulub vere punastes libledes (hemoglobiinis). I kilpnäärme hormoonis (türoksiin). Na ja K reguleerivad vee tasakaalu. Soodustavad närviimpulsside edasikannet. Kindlustavad raku laengu (pos/neg). Anorgaanilised ained I VESI vesi on universaalne lahusti. Hüdrofiilsed ained on need ained, mis lahustuvad vees (söögisööda, glükoos).
Biosfäär on suurim ökosüsteem. Organismide sisekeskkonna stabiilsus tuleneb nende rakulisest ehitusest elundite ja elundkondade koostöö reguleerimisest. Hüpotees Teaduslik fakt on teaduslikult kontrollitud oletus. Teadusliku meetodiga korduvalt kinnitust leidnud faktid on teaduslikud. Loodusseadus on paljude teaduslike faktide üldistus. Makroelemendid kuuluvad üksnes nii anorgaaniliste kui ka orgaaniliste ainete koostisesse. Anorgaanilised ja orgaanilised esinevad kõigis organismides. Ebasobivates elutingimustes kasutavad taimed energia saamiseks tselluloosi tärklist. Valkude Lipiidide lagundamisel vabaneb kaks korda rohkem energiat kui sama koguse lipiidide valkude oksüdeerimisel. Kõigil valkudel on esimest järku struktuur. Aminohape on DNA valkude polümeer. DNA kuulub kromosoomide ehitusse. RNA DNA molekul on kaheahelaline molekul. Iga isend: a) paljuneb, b) liigub, c) Toitub, d) Näeb.
· Kõige madalama sulamis- ja keemistemperatuuriga. · Vesiniku molekulid on erakordselt väikesed ja mittepolaarsed. · Lahustub vees väga vähe. · Füüsikalised jõud nõrgad. · Tihedus on väiksem kui heeliumil. LEVIK LOODUSES · Vesinik on üks levinumaid mittemetallilisi elemente maakoores. · Maailmaruumis on vesinik aga kõige levinum keemiline element. · Moodustab põhiosa Päikese massist. · Looduses lihtainena vesinikku ei leidu. · Kuulub paljudesse ühendite koostisesse. · Vesi on vesiniku levinuim ühend. VESINIKU ISOTOOBID · Põhiline vesiniku isotoop looduses on vesinik e. Prootium · Prootiumi massiarv on 1 · Aatomituum koosneb vaid ühest prootonist · Teine leviv raske vesinik looduses on deuteerium. · Massiarv on 2 · Aatomituumas on ka üks neutron · Vett, mille koostisesse kuulub deuteerium nimetatakse ,,raskeks veeks" · Tuntakse ka vesiniku radioaktiivset isotoopi massiarvuga 3, see on üliraske vesinik ehk triitium.
põhjustada ohtlikke tervisehäireid. Üleväetamisega võib kaasneda ka veekogude saastumine nitraatidega. Mitmetes tööstusprotsessides ja ka autode heitegaasi koostises paisatakse õhku suurtes kogustes lämmastikoksiide, suurendades happevihmade kahjulikku mõju. Lämmastikku esineb mineraalides, nagu mitmesugused salpeetrid (tsiili salpeeter (NaNO3) ja india salpeeter (KNO3)). Lämmastik on ka oluline bioelement, ta kuulub valkude, amino- ja nukleiinhapete koostisesse. Inimeses on lämmastikku 1800 g / 70 kg kohta. 4) Tähtsamad lämmastiku ühendid: · N2O - dilämmastikoksiid (naerugaas) Naerugaasi kasutatakse aerosoolballoonide täitegaasina, lekkedetektorina ja keskkonnauuringutel kalibreerimisgaaside koostises. Laborites viiakse selle abil läbi peamiselt metallianalüüse. Naerugaas kuulub gaasikromatograafides kasutatavate põletussegude koostisesse, kus see aitab segusid komponentideks lahutada
Kõik organismid sisaldavad orgaailisi ühendeid. Nende esinemine on üks elu tunnustuest. Valdav osa orgaanilsi aineid koosneb süsnikust, vesinikust, ja hapnikust. Nende kõrval on enamlevinud keemilised elemendid lämmastik, fosfor ja väävel. (PS!COHN)Seega leiduvad orgaaniliste ühendite koostises kõik makroelemendid. Organismide koostisesse kuluvatesse põhilsteks orgaanilisteks aineteks on sahhariidid, lipiidid, valgud ja nukleiinhapped. Neid nimetatakse biomolekulideks. Nad kuuluvad rakkude ehitusse, reguleerivad rakkude talitlusi ja nende omavahelist koostööd ning osalevad organismide aine-ja informatsioonivahetuses ümbritseva keskkonnaga. Biomolekulide all mõistetakse orgaanilsi ühendeid, mis moodustuvad organismide elutegevuse tulemusena. Lisaks sahhariididele, lipiididele, valkudele ja
- Biloloogiline surm . organismi elutegevuse pöördumatu lakkamine 2. Matriitssünteesid Replikatsioon DNA kahekordistumine enne raku jagunemist. - Toimumiskoht: päristuumsetel rakutuumas, mitokondrites ja kloroplastis, eeltuumsetel tsütoplasmas - Toimumisaeg: interfaasis - Komplementaarsus: ACGT TGCA - Protsessi läbiviimiseks vajatakse: Ühe ahelaist DNA'd Kõiki DNA koostisesse kuuluvaid nukleotiide Ensüüm (DNA polümeraas) Energia - Etapid: DNA biheliks lõhutakse DNA polümeraas seondub DNA ahelaga DNA polümeraas sünteesib mõlema DNA ahelaga komplementaarsed uued DNA ahelad Tulemusel 2 identset DNA molekuli. - Replikatsiooni käigus tekkinud vigu parandavad erinevad ensüümid, mis kaitseb mutatsioonide ja kasvajate eest. Transkriptsioon: RNA süntees
..30%. Tsüklaanide molekulides moodustavad süsinikuaatomid suletud ringe nn tsükkleid. Kui ringahelas on kuni 4 süsinikuaatomit on tsüklaanid gaasid, kui 5...7 süsinikuaatomit siis vedelikud ja suurema süsinikuaatomite arvu korral tahked. Kui ringahelale lisanduvad külgahelad nimetatakse tsüklaane samuti isomeerideks. Tsüklaanide oksüdeerumine on väga aeglane, isesüttimistemperatuur kõrge ja hangumistemperatuur madal, mistõttu sobivad nad bensiinide koostisesse. Tsüklaanide isomeerid on sobilikud oma omadustelt jälle õlide koostisesse. Areenid Areenid on aromaatsed süsivesinikud ja neid leidub naftas kuni 10%. Lihtsaimad areenid on benseen, tolneen, ksüleen jt. Kõrge isesüttimisetemperatuuri tõttu on areenid sobilikud bensiini detonatsioonikindluse tõstmiseks. Suure molekulmassiga areenid on suure viskoossusega või tahked ja halvasti põlevad, mistõttu ebasobivad komponendid nii kütuste kui õlide koostisesse
ümbritseva keskkonnaga. Biomolekulid on organismides moodustuvad orgaanilised ühendid sahhariidid, lipiidid, valgud, aminohapped ja vitamiinid. Bioaktiivsedainedon erinevatesse orgaaniliste ainete klassidesse kuuluvad ühendid, mis mõjutavad organismi ainevahetust ja reguleerivad elutalitust. Põhilised bioaktiivsed ained on ensüümid, vitamiinid ja hormoonid. Sahhariididehksüsivesikud on orgaanilised ühendid, mille koostisesse kuuluvad süsinik vesinik ja hapnik. Sahhariidid jagunevad mono, oligo ja polüsahhariidideks: Monosahhariidid on madalmolekulaarsed ühendid, milles süsiniku aatomite arv molekulis on enamasti kolmest kuueni. Mono ja oligosahhariide nimetatakse ka suhkruteks. Riboosja desoksüriboos (viiesüsinikulised monosahhariidid) kuuluvad nukleotiidide koostisse, millest koosnevad nukleiinhapped. Glükoosja fruktoos neid leidub kuuesüsinikulistest
annaabi.ee 
