Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Pöördliikumise dünaamika põhiseaduse kontroll (1)

1 HALB
Punktid
Töö käik
Pöördliikumise dünaamika põhiseaduse kontroll
D= 4,00 ± 0,005 cm g= 9,818 m/s n= 116,0 ± 0,5 cm n= 40,0 ± 0,5 cm m= 61,4 ± 0,05 g *Lisatud katsekeha massile
Kat Mass m, Langemise aeg t, s Skaala näit n, cm se kg t t t t t t (kesk) n n n n n n (kesk) 1. 0,1548 10,81 10,74 10,74 10,75 10,93 10,79 54,7 55,0 54,5 54,2 55,1 54,7 2. 0,1980 8,72 9,22 9,19 9,34 9,33 9,16 52,1 51,8 52,0 52,6 52,1 52,1 3. 0,2311 8,52 8,50 8,50 8,51 8,50 8,50 51,3 51,6 52,0 51,5 52,2 51,7 4. 0,2634 7,85 7,84 7,51 7,54 7,87 7,72 50,5 51,2 50,8 51,0 51,4 51,0
h= 0,76 m h= 0,61 m h= 0,64 m h= 0,64 m h= 0,65 m Jõumomentide ja nurkkiirenduste arvutamine
gh h M = mD - ; i
h+h t 2 i
a 4h = = . 2 r Dt
Koormiste jõumomendid ning nurkkiirendused
1. koormis 2. koormis 3. koormis 4. koormis M= 0,02710 0,03544 0,04149 0,04756 Nm E= 0,6524 0,9059 1,0512 1,2746 1/s²
Joonis =f(M)
1,4000
1,3000
1,2000
1,1000
1,0000
0,9000
0,8000
0,7000
0,6000 0,02500 0,03000 0,03500 0,04000 0,04500 0,05000 Nurkkiirenduse vea arvutamine
4h = 0,0086 = ; 2 Dt = 0,0119
4 = = 0,0138 ; h Dt 2 = 0,0168
8h = - . t Dt 3 = -0,0012
= -0,0020
= -0,0025
= -0,0033
2 2
U = t U (t ) + U (h ) C ,i A i A i
i h i
U ()= 0,0065 1/s² U (E)= 0,0091 1/s² U (E)= 0,0105 1/s² U (E)= 0,0128 1/s² Mõõdetud aja vea arvutused
n usaldatavus 95% (t - t ) 2 t = 2,8
U (t ) = t i i =1
n ( n - 1) A ,
1. koormis t t -t (t - t)² 10,807 0,014 0,000190 10,738 -0,055 0,003047 10,738 -0,055 0,003047 10,749 -0,044 0,001954 10,934 0,141 0,019825 Keskmine: 10,793 Kokku: 0,028063
U (t)= 0,105 s
2. koormis t t -t (t - t)² 8,716 -0,443 0,196604 9,224 0,065 0,004173 9,189 0,030 0,000876 9,340 0,181 0,032616 9,328 0,169 0,028426 Keskmine: 9,159 Kokku: 0,262695
U (t)= 0,321 s
3. koormis t t -t (t - t)² 8,519 0,016 0,000256 8,496 -0,007 0,000049 8,496 -0,007 0,000049 8,508 0,005 0,000025 8,496 -0,007 0,000049 Keskmine: 8,503 Kokku: 0,000428
U (t)= 0,013 s
4. koormis t t -t (t - t)² 7,849 0,127 0,016180 7,837 0,115 0,013271 7,514 -0,208 0,043181 7,537 -0,185 0,034151 7,872 0,150 0,022560 Keskmine: 7,722 Kokku: 0,129343
U (t)= 0,225 s Inertsmomendi ja selle vea arvutamine
M - M I = 1 2
- 1 2
I= 0,03289 kg·m²
M = I = ; -0,06368
= -0,04318
I M = = - -0,03755
2 = -0,02927
I 2
U ( I ) = U ( n
) C i i =1
U (I)= 0,00079 kg·m² Langemiskõrguse h vea arvutamine
n usaldatavus 95% (h - h) 2 t = 2,8
U (h) = t i i =1
n ( n - 1) A ,
1. koormis n , cm h,m h -h (h - h)² 54,7 0,613 0,000 0,000000 55,0 0,610 -0,003 0,000009 54,5 0,615 0,002 0,000004 54,2 0,618 0,005 0,000025 55,1 0,609 -0,004 0,000016 Keskmine: 0,613 Kokku: 0,000054
U (h)= 4,601 ·10¯³ m
2. koormis n , cm h,m h -h (h - h)² 52,1 0,639 0,000 0,000000 51,8 0,642 0,003 0,000010 52,0 0,640 0,001 0,000001 52,6 0,634 -0,005 0,000023 52,1 0,639 0,000 0,000000 Keskmine: 0,6388 Kokku: 0,000035
U (h)= 3,693 ·10¯³ m
3. koormis n , cm h,m h -h (h - h)² 51,3 0,647 0,004 0,000018 51,6 0,644 0,001 0,000001 52,0 0,640 -0,003 0,000008 51,5 0,645 0,002 0,000005 52,2 0,638 -0,005 0,000023 Keskmine: 0,6428 Kokku: 0,000055
U (h)= 4,635 ·10¯³ m
4. koormis n , cm h,m h -h (h - h)² 50,5 0,655 0,005 0,000023 51,2 0,648 -0,002 0,000005 50,8 0,652 0,002 0,000003 51,0 0,650 0,000 0,000000 51,4 0,646 -0,004 0,000018 Keskmine 0,6502 Kokku: 0,000049
U (h)= 4,374 ·10¯³ m
Vasakule Paremale
Pöördliikumise dünaamika põhiseaduse kontroll #1 Pöördliikumise dünaamika põhiseaduse kontroll #2 Pöördliikumise dünaamika põhiseaduse kontroll #3 Pöördliikumise dünaamika põhiseaduse kontroll #4 Pöördliikumise dünaamika põhiseaduse kontroll #5 Pöördliikumise dünaamika põhiseaduse kontroll #6 Pöördliikumise dünaamika põhiseaduse kontroll #7
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-10-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 57 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor lld91 Õppematerjali autor
Füüsika I praktikum 6

Sarnased õppematerjalid

Füüsika I praktikum nr 5-külgliikumine
26
docx

Füüsika I praktikum nr 5: külgliikumine

5 OT KULGLIIKUMINE Töö eesmärk: Töövahendid: Ühtlaselt kiireneva sirgliikumise Atwoodi masin, lisakoormised teepikkuse ja kiiruse valemi ning Newtoni teise seaduse kontrollimine Skeem 1. Töö teoreetilised alused Atwoodi masinaga saab kontrollida ühtlaselt kiireneva sirgliikumise valemeid ja Newtoni teist seadust. Seejuures on kontroll ligikaudne, sest esineb hõõrdumine. Newtoni teise seaduse põhjal saab tuletada valemi: m1 g 2m  m1 a= Selleks, et valem arvestaks ka ploki inertsimomendist tingitud niidi pinge erinevust kummalgi pool plokki, tuleb valemisse tuua ka r-ploki raadius ja I-ploki inertsimoment m1 g I 2m  m1  r2 a`= On näha, et a´

Füüsika
Materialiteaduse üldalused vene keeles
22
docx

Materialiteaduse üldalused vene keeles

1., , (2.4) ­ ­ . , . , , ­ , , . . , . . ­ . . , . ( ). , . , . . () () . . ­ . ­ . ­ (). 2. . , , . , ( ), . , , . : n=N*C*exp(-E*/kT) N ­ ; * - ; ­ . : 1) ; 2) . . . ­ . , . . ( H, C, O, N) . , , . . 3. . . (J) ­ , : J=m/s*t J=1/S*dm/dt m ­ ; S ­ ; t ­ . J , . dC/dX=C/X=Ca-Cb/Xa-Xb=const . . : J=-D*dC/dX D ­ , . J : dm = J·S·dt J : dm=- D*S*dC/dX*dt D = const; S = const; dC/dX = const, m=- D*S*dC/dX*t S = 1; dC/dX = -1; t = 1, m = D. D ­ , , . 2/. 4. . . (5.1, 5.2) . , , . : (l = l ­ l0) F. 0 l0, , . 0 l l0. ( ) : =F/A0 ; =l/l0 , ­ .

Materjaliõpetus
Kulgliikumine
9
pdf

Kulgliikumine

KATSEANDMETE TABELID Tabel 1. Ühtlaselt kiireneval sirgliikumisel läbitud teepikkuse valemi kontroll. m1 = 17,23 g Katse nr s+s, cm t, s t- , s (t- )2, s2 1,8687 0,03246 0,001054 1,7125 -0,12374 0,015312 1 71,5±0,5 1,7756 -0,06064 0,003677 1,9985 0,16226 0,026328

Füüsika
VEDRUPENDLI VABAVÕNKUMINE
11
doc

VEDRUPENDLI VABAVÕNKUMINE

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Füüsikainstituut Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kaitstud: Töö nr. 18 OT VEDRUPENDLI VABAVÕNKUMINE Töö eesmärk: Töövahendid: Vedrupendli vabavõnkumise perioodi sõl- Vedrud, koormised, ajamõõtja, mõõteskaala, anum tuvuse uurimine koormise massist ja vedru veega. jäikusest. Vedrupendli sumbuvusteguri ja logaritmilise dekremendi määramine Töö teoreetilised alused. Lihtsamaks võnkumise liigiks on harmooniline võnkumine. Antud töös on selleks võnkumiseks vedrupendli vaba võnkumine õhus. Vedru otsa riputatud koormis on tasakaaluasendis siis, kui temale mõjuv raskusjõud mg on suuruselt võrdne vedru elastsusjõuga k l: mg = -k l (1) kus k on vedru j

Füüsika
Mõõtmine
4
doc

Mõõtmine

Tallinna Tehnikaülikool Teine kodutöö Mõõtmises ISS0050 Nr.2630 Aruande koostanud: Üliõpilane: Haigo Hein Matrikli nr.: 082052 Kuupäev: 23.04.2009 1.Ülesanne Määrata silindrilise paagi ruumala V ja selle mõõtemääramatus V Antud: Mõõtelindiga mõõdeti silindrilise paagi: ümbermõõt p = 7,33 m ja kõrgus h = 3,55 m Mõõtmisel pingutati mõõtelinti ja see venis 0,5 %: p = 7,33 + 7,33 0,005 = 7,36665 h = 3,55+ 3,55 0,005 = 3,56775 mõõtemääramatus p = h = ± 1 cm = ± 0,01 m Sp ­ silindri põhja pindala Sp = p2 h/4 p2 h Silindri ruumala V = S p h = = 15,40723205m 3 4 Võttes osatuletised p ja h järgi saame ruumala vea leidmiseks järgmise valemi: 2 2 2

Mõõtmine
Ehitusfüüsika abimaterjal ja valemid 2018
28
doc

Ehitusfüüsika abimaterjal ja valemid 2018

2018 Abimaterjal aines „Ehitusfüüsika“ Veeauru küllastusrõhk, psat, Pa 25 3300 Veeaurusisaldus õhus, g/m3 17 ,269t psat  610,5 e 237,3 t , Pa, kui t 0 o C , 20 2640 Veeaururõhk, Pa 21,875t 15

EHITUSFÜÜSIKA
Füüsika I praktikum nr18-VEDRUPENDLI VABAVÕNKUMINE
26
docx

Füüsika I praktikum nr18: VEDRUPENDLI VABAVÕNKUMINE

Tallinna Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Natalia Novak Teostatud: Õpperühm: YAMB11 Kaitstud: Töö nr: 18 TO: VEDRUPENDLI VABAVÕNKUMINE Töö eesmärk: Töövahendid: Vedrupendli vabavõnkumise perioodi sõl- Vedrud, koormised, ajamõõtja, mõõteskaala, anum tuvuse uurimine koormise massist ja vedru veega. jäikusest. Vedrupendli sumbuvusteguri ja logaritmilise dekremendi määramine. Skeem 1. Töö teoreetilised alused Lihtsamaks võnkumise liigiks on harmooniline võnkumine. Antud töös on selleks võnkumiseks vedrupendli vaba võnkumine õhus. Vedru otsa riputatud koormis on tasakaaluasendis siis, kui temale mõjuv raskusjõud mg on suuruselt võrdne vedru elastsusjõuga k l. Kui viia koormis tasakaaluasendist välja, siis tekib jõud, mis

Füüsika
EHITUSFÜÜSIKA JA ENERGIATÕHUSUSE ALUSED
47
docx

EHITUSFÜÜSIKA JA ENERGIATÕHUSUSE ALUSED

Mikk Kaevats KODUSED ÜLESANDED Harjutusülesanded Õppeaines: EHITUSFÜÜSIKA JA ENERGIATÕHUSUSE ALUSED Ehitusteaduskond Õpperühm: HE 31B Juhendaja: lektor Leena Paap Esitamiskuupäev: 13.11.2017 Üliõpilase allkiri: M. Kaevats Õppejõu allkiri: .................. Tallinn 2017 ÜLESANNE 1 ÜLESANNE 1 Väärtus Ühik Ts 18 °C Tk 30 °C v 0,45 m/s Arvutada operatiivne temperatuur kui ruumi õhu temperatuur on 18 ºC ja kiirgavate pindade keskmine temperatuur on 30 ºC. Õhu liikumiskiirus ruumis on 0,45 m/s. Vale

Ehitusfüüsika




Kommentaarid (1)

Smailey profiilipilt
Smailey: suht jama, arvutuskäiku pole näidatud, ainult valem ja vastused. lühike ka.
10:20 22-10-2012



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun