Robert Ackley & Stradlater Ackley: elab kõrvaltoas nägu on vinniline hambaid ei pese iial ei salli Holdeni toanaabrit väljas ei käi palju abiturient viletsa iseloomuga viskab mahalõigatud küüned Holdeni vaibale Stradlater: pidevalt hoolitseb enda eest, kuigi kasutab selleks räpaseid, hooldamata vahendeid halb vilistaja Holdeni toanaaber käib kohtamas Põgenemine vabaduse poole Holden läheb rongi peale, et sõita New Yorki Kohtab ta ühe koolivenna ema (koolivenda peab ta jobuks) ja kiidab oma koolivenna tema ees taevani, ema jääb uskuma. Holden valetab oma nime kohta (Rudolf). Jõudnud New Yorki pole kellelegi helistada Sõidab taksoga hotelli Holden jälgib aknast, mida teevad inimesed teises majatiivas Ta helistab ühele tüdrukule, keda tahab kokteilile kutsuda, kuid too ei tule, kuna on hilja Hotelli lähedal ööklubi ,,Lavendlisaal" Ööklubis pole Holdeni ealisi ja ta on pahane, et talle ei müüda alkoholi Segadus Holdeni peas
kes püüdis maksku mis maksab saada kuulsaks ja mõjukaks. Ta kasutas inimesi ära ning tihtipeale suhtus inimestesse vastavalt materiaalsele poolele ja kasulikkusest lähtuvalt. Teda ei huvitanud inimese iseloom ega sisemised väärtused, tema hindas pigem raha ja tuntust. Selleks, et oma unistusteni pürgida, oli Sander valmis mõtlema välja erinevaid plaane ja ideid, kuidas teistel nii-öelda nahk üle kõrvade tõmmata, mille heaks näiteks on “Ja - peale selle, et sa vana koolivenda endise sõpruse pärast - nagu iseenesest mõista - hm - mul oli tõesti veel üks asjake, Tiit - üks kaunis keeruline ja kidane asjake - sihuke, mida ma ainult ja üksi sinule võin ilmutada - Aga istume parem, ja püüa mind õieti mõista” Ta rääkis alati asjadest ebamääraselt ning üritas enda jaoks maksimaalset kasu lõigata, näiteks ostutehing, millest Sander küll lõpuks ilma jäi. Ludvig Sander oli ebakindel kõiges, mida ta tegi ja mida ta naine Matilde
Teiste peale lootmist võib pidada valeks meetodiks. On ju kirjandusest, filmidest ja ka päriselust võtta mitmeid näiteid, kus võimuahned tegelased kaaskondlasi ümber enda sõrme keerates ise auku astuvad. Tihti juhtub nii allmaailmas näiteks Tallinna Keskturu endine juht Vadim Polistsuk laskis eelmise sajandi lõpu suurskandaali luigelauluks tappa ärimees Mait Metsamaa, kuid sai selle eest hiljem karistada. ,,Tões ja õiguses" võib taoliseks manipuleerijaks pidada Indreku koolivenda Tigapuud, kes meelitas Vargamäe poisilt pidevalt raha välja, lootes ilmselt paremat elu elada, enne kui liiga ahneks läks ja meelitamise käigus noormeest sõimama hakkas ning seetõttu Indrekult lauaklapiga vastu pead sai. ,,Kes tõde ei armasta, peab hukka minema, aga meie kahekesi ei lähe mitte hukka, meie mitte, sest meie armastame tõde, kuigi meid sõimatakse," ütles direktor Maurus jutuajamises Indrekuga Tigapuuga juhtunu järel.
mis võtsid töörõõmu täielikult. Kuna käsitlevasse ajajärkku jääb kaks sõda, saab kindlalt öelda, et eestlane ei olnud enesekindel, vaid pigem hirmunud. I tantsus võis täheldada inimeste teadmatust. Sõda tundus küll nii kauge, kuid ometi oli sõtta saadetud oma lähedased. Sellel ajal oli informatsiooni levimine veel suhteliselt aeglane ja teadmatus külvas inimestes üha enam hirmu. III tantsus oli sõda aga lähemal kui varem. Sõduritele peeti lausa inimjahti. Kaks koolivenda, masinisti noorem poeg Jannus ja Aiaste Taaveti poeg Edgar, kellele on samuti sõjakutsed tulnud, arutavad III tantsus oma saatust, mis üheski variandis head ei tõota. Sellesse aega jääb ka lugematul hulgal õnnetuid armastusi, sest koju jäänud tüdrukud ei näinud oma armastatuid üldjuhul enam kunagi. Selline saatus tabas ka Virvet, kes Jaanust enam kunagi ei kohanud. Mats Traat toob II tantsus välja eestlase ahnema poole, millega saaks palju paralleele tõmmata tänapäevaga
leida korter ning kuna talle meeldis Dunja, muutus ta nende kodus sagedaseks külaliseks. Noormees võeti perre avasüli vastu ja ema kiitis heaks nende abielu. Dunjalt sai ta teada Raskolnikovi kuritööst, kuid nad suutsid kurjategijale andestada, sest Rodja tunnistas oma kuritöö üles. Razumihhin püüdis kergendada sõbra karistust ning tunnistas, et Raskolnikov oli aidanud üliõpilaspõlves oma viimase varanatukesega ühte oma vaest tiisikushaiget koolivenda ja pidanud teda pool aastat üleval. Peale poisi surma hoolitses tema vana isa eest ja mattis peale surma maha. Dunja ja Razumihhin lootsid koguda veidi raha, et sõita Siberisse Raskolnikovi juurde, lootes leevendada nii Raskolnikovi vangipõlve. Nad kõik olid inimesed, kes elu keerdkäikude tõttu pidid tegema vahel halbu otsuseid ja tegusid, kuid nad suutsid halastada endast õnnetumatele ning olid valmis ohverdama end teiste heaolu eest.
mainita seda). Käimas on revolutsioon ja ajad on segased. Indrek jõudnud linna otsib endale elupaika ja leiab selle Lohu pere juures. Ta üürib neilt tuba ja teeb peagi tutvust peretütre Kristiga, kes on tõsimeelne revolutsionäär. Indrekust saab vaikselt mässaja. Kusjuures võib lugedes mulje jääda, et ta suurema osa ajast ei saa päris täpselt aru mis toimub, enne kui on hilja. Raamatu alguses kohtab ta vana koolivenda, Otstaavlit, kes ise politseis töötab aga sellegi poolest veab Indreku ühele koosolekule kaasa. Seal saab ta esimese kokkupuute revolustiooniga. Asjade arenedes, saavad Kristi ja Indrek lähedamadeks sõpradeks: nad käivad koosolekutel, arutavad jumala ja muude maailma asjade üle ning mõtlevad koos lendlehti välja. Samal ajal püüab Indrek ka kirjutamisega algust teha, kuid edutult
saata, kuna ta läheb järjest hullumaks. Hamlet läheb emaga rääkima, Polonius peidab end tuppa kardina taha, et pealt kuulata. Ema noomib Hamletit, et ta on solvanud oma isa. Polonius teeb häält, Hamlet torkab mõõgaga läbi vaiba, arvates, et seal on rott. Polonius sureb. Hamlet räägib emale kõik mis teab isa surmast. Ka vaim näitab end korraks, kuninganna teda ei näe ja arvab, et Hamlet räägib üksinda. Kuninganna ütleb, et kaks koolivenda viivad Hamleti Inglismaale. Hamlet lubab nad lõksu juhatada, sest ta ei usalda neid. Hamlet lohistab Poloniuse välja. Ta ei ütle kellelegi, kuhu ta tema laiba viis. Hamlet viiakse laevale, saatjatel on kiri, kus on käsk Hamlet hukata. Ophelia läheb hulluks. Laertes tormab lossi koos kaaskonnaga, et oma isa surma eest kätte maksta. Horatiole tuuakse laevalt Hamleti kiri, kes pääses Inglismaale minekust, kuid Guildernstern ja
Oksjonil müüdi Taaveti lambad maha Käo Paulile, kes kõigi reheliste ees valjuhäälselt naabri vaesuse ja iseenda ülluse rõhutamiseks lambad tagasi Taavetile kinkida pakkus, kuid Taavet keeldus pakkumisest. Kolmanda tantsu tegevus toimus 1943. aastal. Tants algab okupatsiooniaasta sügisel viljakuivatis, kus on parajasti tärganud Jaanuse ja Vilma peagi puruneda ähvardav armastus. Kohe kui Vilma ära läks, tuli viljakuivatisse Edgar viina ja lihavõileibadega. Kaks koolivenda arutasid oma saatusest, mis üheski variandis head ei tõotanud. Järgmisel päeval ootas mõlemaid ees komisjoni ette minek, et välja uurida, kas nad peavad sõtta minema või mitte. Jutuajamise lõpetas mustlane, kelle poisid lahkelt sisse kutsusid ja põgenemisplaani rääkisid. Varsti oli platsis Käo Paul koos relvastatud talumeestega, kes otsisid kuivatist mustlast. Pärast mõningast sõnelemist lahkusid mehed, arvates, et on mustlase kätte saanud. Kinnipeetu oli aga hoopis Jaanus
revolutsionääridega ning saab ka ise üheks neist. Ta elab peres, kus kasvab ka noor tütar Kristi. Tüdruk on idealist ning teda huvitavad igasugused revolutsioonilised ideed rohkem kui ta vanematele meeldiks. Tüdruku isa on endine vabrikutööline, kes on streigis kaotanud oma käe ja käib kohal kõigil salakoosolekutel (hiljem selgub, et ta on nuhk). Kristi aga kannab salaja laiali lendlehti ja teeb jälgede segamiseks enne linnas tiire kui koosolekule läheb. Linnas kohtab Indrek vana koolivenda Otstaavlit, kes on nüüd politseijaoskonnas kirjutajaks, ja see kutsub ta endaga metsa koosolekule. Koosolekult linna jõuab mees haavatud kaelaga, kuna jäi soldatitele ette. Tagasi jõudes otsustab mees minna sööma ning kohtab härra Bõstrõid, kes olevat teda järve ääres näinud. Järgmisel kohtumisel annab Bõstrõi Indrekule teada, et tema sõber Viljasoo tahab temaga juttu teha. Indrek lähebki Viljasoo juurde. Mees oli kuulnud, et tsensor ei
Nende rabelemise juhtimisohjade pärast lõpetab vallakasak, kes toob Jürile sõttamineku kutse. Teine tants tegevus toimub juba iseseisvas Eestis. Aurukatel koos peksumasinaga esineb selles tantsus rauast monstrumina, mis sandistab sulaspoisi. Tants lõpeb kemplevatoonilise oksjonipildiga. Kolmas tants tegevus toimub 1943. aastal. Kolmas tants algab okupatsiooniaasta sügisel viljakuivatis, kus on parajasti tärganud kahe noore peagi puruneda ähvardava armastus. Kaks koolivenda, masinisti noorem poeg Jaanus ja Aiaste Taaveti poeg Edgar arutavad siin oma saatust, mis üheski variandis head ei tõota. Kolmandas tantsus varjutab maa ja vilja probleemi käsutäitlikkusest tulenenud inimesejaht ja sõda siinsete metsade taga. Neljas tants tegevus toimub 1949. aastal. Neljas tants on esimese kolhoosiaasta sügisest. Jälle on ametisse kutsutud vana aurukatel, töökäsi on vähe ja traktoreid ei jätku
Järgmisel hommikul kutsutakse politseisse (perenaine on esitanud kaebuse võla pärast). Raskolnikov aga arvab et nad "juba teavad". Kõigub kohale ja kuuleb seal juhuslikult et need kaks klienti on kahtlusalused. Satub ühe politseinikuga ("Püssirohi") sõnavahetusse (mõrva asjus) ja minestab kuumuse ja õhupuuduse pärast. Mõni hakkab seda tõendiks pidama. Kuidagi jõuab Raskolnikov koju. mingi mõttevälgatuse ajel külastab vana koolivenda Razumihhinit, lootes et tal on ehk tööd anda (too on ka valmis andma talle pole oma vähesest), kuid Raskolnikov millegipärast ei taha enam. käitub imelikult ja läheb koju, kus sonib päevade kaupa. Razumihhin ei saa aga rahu ja tunneb vajadust teda aidata. Põetab kuni Raskolnikovi meelemärkusele tulekuni, ostab talle uued riided jne. Enne tapmist oli kohtunud mingis kõrtsis joodiku Marmeladoviga, too rääkis talle oma tiisikushaigest
Korterist varastatud saagi peidab Raskolnikov suvalisse hoovi kivi alla kindla otsusega seda mitte kunagi kasutada.(ei lähe sellele kunagi järele) Naaseb koju, haigena. Järgmisel hommikul saab kutse politseisse perenaise esitatud võlanõude tõttu. Raskolnikov on veendunud, et kõik juba teavad sellest, et tema on mõrvar , ning minestab(seetõttu arvab püssirohi et tema on mõrvar) sattudes politseiametnikuga vestlusesse mõrvast, kuuleb et 2 klienti on kahtlusalused. külastab vana koolivenda Razumihhinit, lootes et tal on ehk tööd anda (too on ka valmis andma talle poole oma vähesest), kuid Raskolnikov mõtleb põhjuseta ümber. Razumihhin ei saa aga rahu ja tunneb vajadust teda aidata. Põetab kuni Raskolnikovi meelemärkusele tulekuni, ostab talle uued riided. Kui Rodja on tereks saanud, külastab ta mõrvapaika, karjub seal kuhu very on kadunud ning äratab sellega kahtlusi. tagasiteel avastab tänavalt hobuse kapjade all puruks tambitud Marmeladovi
Too rääkis pojast uudiseid. Kui Ahas lõpuks üksi edasi liikus mõtles ta oma peas välja plaani, et läheb klassivendadele ikka appi. Kodus aga olid vanemad punaste taandumisest õnnetud. Järgmine päev läks isa linna ja Ahas läks temaga kaasa, et koolivendi külastada. TEINE OSA. 1-4 peatükk. Kui Ahas kohalikku tütarlastegümnaasiumi läks (sellest oli saanud nüüd vabatahtlike pataljoni kasarm) ei suutnud sõbrad seda kuidagi uskuda. Nad olid õnnelikud, et nägid vana koolivenda. Parasjagu sõid mehed lõunat. Ahas rääkis sellest, et koolilinn Tartu oi täitsa tühi peale paugutamist. Koolivennad olid liiga vara jooksu pannud. Vahepeal ütles ka Miljan sõna sekka aga nagu ikka kooliajalgi naersid selle üle kõik. Miljan oli klassis naljataja. Nurgas istus ka Kohlapuu, kes oli saanud Kästna all kriimustada. Ta ei tahtnud lasta teisi ja kui kuul vastu tema kivi lasti ja kivikillud teda kriimustasid hakkas ta suurest vihast paugutama
Too rääkis pojast uudiseid. Kui Ahas lõpuks üksi edasi liikus mõtles ta oma peas välja plaani, et läheb klassivendadele ikka appi. Kodus aga olid vanemad punaste taandumisest õnnetud. Järgmine päev läks isa linna ja Ahas läks temaga kaasa, et koolivendi külastada. TEINE OSA. 1-4 peatükk. Kui Ahas kohalikku tütarlastegümnaasiumi läks (sellest oli saanud nüüd vabatahtlike pataljoni kasarm) ei suutnud sõbrad seda kuidagi uskuda. Nad olid õnnelikud, et nägid vana koolivenda. Parasjagu sõid mehed lõunat. Ahas rääkis sellest, et koolilinn Tartu oi täitsa tühi peale paugutamist. Koolivennad olid liiga vara jooksu pannud. Vahepeal ütles ka Miljan sõna sekka aga nagu ikka kooliajalgi naersid selle üle kõik. Miljan oli klassis naljataja. Nurgas istus ka Kohlapuu, kes oli saanud Kästna all kriimustada. Ta ei tahtnud lasta teisi ja kui kuul vastu tema kivi lasti ja kivikillud teda kriimustasid hakkas ta suurest vihast paugutama
Järgmisel hommikul kutsutakse politseisse (perenaine on esitanud kaebuse võla pärast). Raskolnikov aga arvab et nad "juba teavad". Kõigub kohale ja kuuleb seal juhuslikult et need kaks klienti on kahtlusalused. Satub ühe politseinikuga ("Püssirohi") sõnavahetusse (mõrva asjus) ja minestab kuumuse ja õhupuuduse pärast. Mõni hakkab seda tõendiks pidama. Kuidagi jõuab Raskolnikov koju. mingi mõttevälgatuse ajel külastab vana koolivenda Razumihhinit, lootes et tal on ehk tööd anda (too on ka valmis andma talle pole oma vähesest), kuid Raskolnikov millegipärast ei taha enam. käitub imelikult ja läheb koju, kus sonib päevade kaupa. Razumihhin ei saa aga rahu ja tunneb vajadust teda aidata. Põetab kuni Raskolnikovi meelemärkusele tulekuni, ostab talle uued riided jne. Enne tapmist oli kohtunud mingis kõrtsis joodiku Marmeladoviga, too rääkis talle oma tiisikushaigest agressiivsest naisest
Siis äratab ta äkki Ackley üles ja küsib, kuidas saada kloostrisse. Ackley vihastab ja tahab, et Holden lahkuks. Holden lähebki kooli peale hulkuma ja talle saab selgeks, mida ta teha tahab: Pencyst lahkuda. Ta plaanib umbes nädala New Yorgis redutada, siis koju minna. Ta müüb maha oma kirjutusmasina, et raha saada. Lahkudes karjub ta üle kooli: Head und kretiinid! Holden läheb rongi peale, et sõita New Yorki. Seal kohtab ta ühe koolivenna ema (koolivenda peab ta jobuks) ja kiidab oma koolivenna tema ees taevani, ema jääb uskuma. Holden valetab oma nime kohta (Rudolf). Ema kutsub ta suveks oma pojale külla. Holden arvab, et ei läheks ka siis kui peale makstaks. Jõudnud New Yorki, tahab ta kellelegi helistada, kuid ei suuda mõelda välja, kellele (õde magab ja toru võtaks vanemad, D. B, on Hollywoodis, Jane G-le pole vastavat tuju helistada jne). Ta ei helistagi ja sõidab hoopis taksoga hotelli. Ta küsib
kohtumisest. Siis äratab ta äkki Ackley üles ja küsib, kuidas saada kloostrisse. Ackley vihastab ja tahab, et Holden lahkuks. Holden lähebki kooli peale hulkuma ja talle saab selgeks, mida ta teha tahab: Pencyst lahkuda. Ta plaanib umbes nädala New Yorgis redutada, siis koju minna. Ta müüb maha oma kirjutusmasina, et raha saada. Lahkudes karjub ta üle kooli: Head und kretiinid! Holden läheb rongi peale, et sõita New Yorki. Seal kohtab ta ühe koolivenna ema (koolivenda peab ta jobuks) ja kiidab oma koolivenna tema ees taevani, ema jääb uskuma. Holden valetab oma nime kohta (Rudolf). Ema kutsub ta suveks oma pojale külla. Holden arvab, et ei läheks ka siis kui peale makstaks. Jõudnud New Yorki, tahab ta kellelegi helistada, kuid ei suuda mõelda välja, kellele (õde magab ja toru võtaks vanemad, D. B, on Hollywoodis, Jane G-le pole vastavat tuju helistada jne). Ta ei helistagi ja sõidab hoopis taksoga hotelli. Ta küsib
kohtumisest. Siis äratab ta äkki Ackley üles ja küsib, kuidas saada kloostrisse. Ackley vihastab ja tahab, et Holden lahkuks. Holden lähebki kooli peale hulkuma ja talle saab selgeks, mida ta teha tahab: Pencyst lahkuda. Ta plaanib umbes nädala New Yorgis redutada, siis koju minna. Ta müüb maha oma kirjutusmasina, et raha saada. Lahkudes karjub ta üle kooli: Head und kretiinid! Holden läheb rongi peale, et sõita New Yorki. Seal kohtab ta ühe koolivenna ema (koolivenda peab ta jobuks) ja kiidab oma koolivenna tema ees taevani, ema jääb uskuma. Holden valetab oma nime kohta (Rudolf). Ema kutsub ta suveks oma pojale külla. Holden arvab, et ei läheks ka siis kui peale makstaks. Jõudnud New Yorki, tahab ta kellelegi helistada, kuid ei suuda mõelda välja, kellele (õde magab ja toru võtaks vanemad, D. B, on Hollywoodis, Jane G-le pole vastavat tuju helistada jne). Ta ei helistagi ja sõidab hoopis taksoga hotelli. Ta küsib
Siis äratab ta äkki Ackley üles ja küsib, kuidas saada kloostrisse. Ackley vihastab ja tahab, et Holden lahkuks. Holden lähebki kooli peale hulkuma ja talle saab selgeks, mida ta teha tahab: Pencyst lahkuda. Ta plaanib umbes nädala New Yorgis redutada, siis koju minna. Ta müüb maha oma kirjutusmasina, et raha saada. Lahkudes karjub ta üle kooli: Head und kretiinid! Holden läheb rongi peale, et sõita New Yorki. Seal kohtab ta ühe koolivenna ema (koolivenda peab ta jobuks) ja kiidab oma koolivenna tema ees taevani, ema jääb uskuma. Holden valetab oma nime kohta (Rudolf). Ema kutsub ta suveks oma pojale külla. Holden arvab, et ei läheks ka siis kui peale makstaks. Jõudnud New Yorki, tahab ta kellelegi helistada, kuid ei suuda mõelda välja, kellele (õde magab ja toru võtaks vanemad, D. B, on Hollywoodis, Jane G-le pole vastavat tuju helistada jne). Ta ei helistagi ja sõidab hoopis taksoga hotelli. Ta küsib taksojuhilt, kuhu
Järgmisel hommikul kutsutakse politseisse (perenaine on esitanud kaebuse võla pärast). Raskolnikov aga arvab et nad "juba teavad". Kõigub kohale ja kuuleb seal juhuslikult et need kaks klienti on kahtlusalused. Satub ühe politseinikuga ("Püssirohi") sõnavahetusse (mõrva asjus) ja minestab kuumuse ja õhupuuduse pärast. Mõni hakkab seda tõendiks pidama. Kuidagi jõuab Raskolnikov koju. mingi mõttevälgatuse ajel külastab vana koolivenda Razumihhinit, lootes et tal on ehk tööd anda (too on ka valmis andma talle poole oma vähesest), kuid Raskolnikov millegipärast ei taha enam. Käitub imelikult ja läheb koju, kus sonib päevade kaupa. Razumihhin ei saa aga rahu ja tunneb vajadust teda aidata. Põetab kuni Raskolnikovi meelemärkusele tulekuni, ostab talle uued riided jne. Enne tapmist oli Raskolnikov kohtunud mingis kõrtsis joodiku Marmeladoviga, too rääkis talle oma tiisikushaigest agressiivsest
Siis äratab ta äkki Ackley üles ja küsib, kuidas saada kloostrisse. Ackley vihastab ja tahab, et Holden lahkuks. Holden lähebki kooli peale hulkuma ja talle saab selgeks, mida ta teha tahab: Pencyst lahkuda. Ta plaanib umbes nädala New Yorgis redutada, siis koju minna. Ta müüb maha oma kirjutusmasina, et raha saada. Lahkudes karjub ta üle kooli: Head und kretiinid! Holden läheb rongi peale, et sõita New Yorki. Seal kohtab ta ühe koolivenna ema (koolivenda peab ta jobuks) ja kiidab oma koolivenna tema ees taevani, ema jääb uskuma. Holden valetab oma nime kohta (Rudolf). Ema kutsub ta suveks oma pojale külla. Holden arvab, et ei läheks ka siis kui peale makstaks. Jõudnud New Yorki, tahab ta kellelegi helistada, kuid ei suuda mõelda välja, kellele (õde magab ja toru võtaks vanemad, D. B, on Hollywoodis, Jane G-le pole vastavat tuju helistada jne). Ta ei helistagi ja sõidab hoopis taksoga hotelli
Siis äratab ta äkki Ackley üles ja küsib, kuidas saada kloostrisse. Ackley vihastab ja tahab, et Holden lahkuks. Holden lähebki kooli peale hulkuma ja talle saab selgeks, mida ta teha tahab: Pencyst lahkuda. Ta plaanib umbes nädala New Yorgis redutada, siis koju minna. Ta müüb maha oma kirjutusmasina, et raha saada. Lahkudes karjub ta üle kooli: Head und kretiinid! Holden läheb rongi peale, et sõita New Yorki. Seal kohtab ta ühe koolivenna ema (koolivenda peab ta jobuks) ja kiidab oma koolivenna tema ees taevani, ema jääb uskuma. Holden valetab oma nime kohta (Rudolf). Ema kutsub ta suveks oma pojale külla. Holden arvab, et ei läheks ka siis kui peale makstaks. Jõudnud New Yorki, tahab ta kellelegi helistada, kuid ei suuda mõelda välja, kellele (õde magab ja toru võtaks vanemad, D. B, on Hollywoodis, Jane G-le pole vastavat tuju helistada jne). Ta ei helistagi ja sõidab hoopis taksoga hotelli
Nende rabelemise juhtimisohjade pärast lõpetab vallakasak, kes toob Jürile sõttamineku kutse. Teine tants tegevus toimub juba iseseisvas Eestis. Aurukatel koos peksumasinaga esineb selles tantsus rauast monstrumina, mis sandistab sulaspoisi. Tants lõpeb kemplevatoonilise oksjonipildiga. Kolmas tants tegevus toimub 1943. aastal. Kolmas tants algab okupatsiooniaasta sügisel viljakuivatis, kus on parajasti tärganud kahe noore peagi puruneda ähvardava armastus. Kaks koolivenda, masinisti noorem poeg Jaanus ja Aiaste Taaveti poeg Edgar arutavad siin oma saatust, mis üheski variandis head ei tõota. Kolmandas tantsus varjutab maa ja vilja probleemi käsutäitlikkusest tulenenud inimesejaht ja sõda siinsete metsade taga. Neljas tants tegevus toimub 1949. aastal. Neljas tants on esimese kolhoosiaasta sügisest. Jälle on ametisse kutsutud vana aurukatel, töökäsi on vähe ja traktoreid ei jätku. Aina sajab ja
Järgmisel hommikul kutsutakse politseisse (perenaine on esitanud kaebuse võla pärast). Raskolnikov aga arvab et nad "juba teavad". Kõigub kohale ja kuuleb seal juhuslikult et need kaks klienti on kahtlusalused. Satub ühe politseinikuga ("Püssirohi") sõnavahetusse (mõrva asjus) ja minestab kuumuse ja õhupuuduse pärast. Mõni hakkab seda tõendiks pidama. Kuidagi jõuab Raskolnikov koju. mingi mõttevälgatuse ajel külastab vana koolivenda Razumihhinit, lootes et tal on ehk tööd anda (too on ka valmis andma talle pole oma vähesest), kuid Raskolnikov millegipärast ei taha enam. käitub imelikult ja läheb koju, kus sonib päevade kaupa. Razumihhin ei saa aga rahu ja tunneb vajadust teda aidata. Põetab kuni Raskolnikovi meelemärkusele tulekuni, ostab talle uued riided jne. Enne tapmist oli kohtunud mingis kõrtsis joodiku Marmeladoviga, too rääkis talle oma tiisikushaigest agressiivsest naisest Katerina
Stradlater ja Jane kohtumisest. Siis äratab ta äkki Ackley üles ja küsib, kuidas saada kloostrisse. Ackley vihastab ja tahab, et Holden lahkuks. Holden lähebki kooli peale hulkuma ja talle saab selgeks, mida ta teha tahab: Pencyst lahkuda. Ta plaanib umbes nädala New Yorgis redutada, siis koju minna. Ta müüb maha oma kirjutusmasina, et raha saada. Lahkudes karjub ta üle kooli: Head und kretiinid! Holden läheb rongi peale, et sõita New Yorki. Seal kohtab ta ühe koolivenna ema (koolivenda peab ta jobuks) ja kiidab oma koolivenna tema ees taevani, ema jääb uskuma. Holden valetab oma nime kohta (Rudolf). Ema kutsub ta suveks oma pojale külla. Holden arvab, et ei läheks ka siis kui peale makstaks. Jõudnud New Yorki, tahab ta kellelegi helistada, kuid ei suuda mõelda välja, kellele (õde magab ja toru võtaks vanemad, D. B, on Hollywoodis, Jane G-le pole vastavat tuju helistada jne). Ta ei helistagi ja sõidab hoopis taksoga hotelli
8. Tasus kätte- lugu sellest, kuidas Aljoška võttis Katja vesivärvid ja ajas need laiali, ise tegu salates. Katja tahtis poisile kätte maksta. Aljoša rons puu otsa peitu ja kukkus sealt alla. Slle asemel, et vihane olla ja parastama hakata, läks Katja poisile appi ja viha oli unustatud. 9. Harakad- lugu kolmest harakast, kes nii kõvasti vadistasid, kuskil ei saanud keegi asu, kuniks kolme tütarlapse jutuvadin osutus võrdseks nendega ja pidid ise ära lendama. 10. Kolm koolivenda- lugu sellest, et Vitja oli kaotanud ära okma võileiva. 47 Küsimata , kuhu ta selle kaotas, murdis Volodja oma leiva pooleks ja ulatas Vitjale. 11. Sinised puulehed- lugu kadedast Katjast, kes korduvate pküsimiste peale ei tahtnud Leenale rohelist pliiatsit anda ja Lena pidi puu lehed siniseks värvima. Õpetaja pärimise peale, miks ta sõbralt ei võtnud, läks
Järgmisel hommikul kutsutakse politseisse (perenaine on esitanud kaebuse võla pärast). Raskolnikov aga arvab et nad "juba teavad". Kõigub kohale ja kuuleb seal juhuslikult et need kaks klienti on kahtlusalused. Satub ühe politseinikuga ("Püssirohi") sõnavahetusse (mõrva asjus) ja minestab kuumuse ja õhupuuduse pärast. Mõni hakkab seda tõendiks pidama. Kuidagi jõuab Raskolnikov koju. mingi mõttevälgatuse ajel külastab vana koolivenda Razumihhinit, lootes et tal on ehk tööd anda (too on ka valmis andma talle pole oma vähesest), kuid Raskolnikov millegipärast ei taha enam. käitub imelikult ja läheb koju, kus sonib päevade kaupa. Razumihhin ei saa aga rahu ja tunneb vajadust teda aidata. Põetab kuni Raskolnikovi meelemärkusele tulekuni, ostab talle uued riided jne. Enne tapmist oli kohtunud mingis kõrtsis joodiku Marmeladoviga, too rääkis talle oma
toob Jürile sõttamineku kutse. Teine tants tegevus toimub juba iseseisvas Eestis. Aurukatel koos peksumasinaga esineb selles tantsus rauast monstrumina, mis sandistab sulaspoisi. Tants lõpeb kemplevatoonilise oksjonipildiga. Kolmas tants tegevus toimub 1943. aastal. Kolmas tants algab okupatsiooniaasta sügisel viljakuivatis, kus on parajasti tärganud kahe noore peagi puruneda ähvardava armastus. Kaks koolivenda, masinisti noorem poeg Jaanus ja Aiaste Taaveti poeg Edgar arutavad siin oma saatust, mis üheski variandis head ei tõota. Kolmandas tantsus varjutab maa ja vilja probleemi käsutäitlikkusest tulenenud inimesejaht ja sõda siinsete metsade taga. Neljas tants tegevus toimub 1949. aastal. Neljas tants on esimese kolhoosiaasta sügisest. Jälle on ametisse kutsutud vana aurukatel, töökäsi on vähe ja traktoreid ei jätku. Aina sajab ja sajab, ning nooruke
Järgmisel hommikul kutsutakse politseisse (perenaine on esitanud kaebuse võla pärast). Raskolnikov aga arvab et nad "juba teavad". Kõigub kohale ja kuuleb seal juhuslikult et need kaks klienti on kahtlusalused. Satub ühe politseinikuga ("Püssirohi") sõnavahetusse (mõrva asjus) ja minestab kuumuse ja õhupuuduse pärast. Mõni hakkab seda tõendiks pidama. Kuidagi jõuab Raskolnikov koju. mingi mõttevälgatuse ajel külastab vana koolivenda Razumihhinit, lootes et tal on ehk tööd anda (too on ka valmis andma talle pole oma vähesest), kuid Raskolnikov millegipärast ei taha enam. käitub imelikult ja läheb koju, kus sonib päevade kaupa. Razumihhin ei saa aga rahu ja tunneb vajadust teda aidata. Põetab kuni Raskolnikovi meelemärkusele tulekuni, ostab talle uued riided jne. Enne tapmist oli kohtunud mingis 30
rohkem palka kui Vildele. Vilde kirjutas oma sõbrale Vahtrikule: "Meil pannakse rõhku ainult hariduse nime peale, mitte tööjõu headuse peale.". Tõnisson suhtus Vildesse pisut üleolevalt, ta lahkus peagi Postimehest, nii et Vilde töökoormus veelgi suurenes. "Et lehtedesse siiski nii palju tühist kraami tuleb, pole minu süü, ma vaatan seda isegi kõhuvalu ja pistjatega: mul on otse võimata kõike materjali enda käest läbi lasta käia," kirjutas Vilde 1893. Ta õpetas oma kirjades koolivenda ja sõpra Vahtrikut, kes Postimehe abitalituses Tallinnas senini tööl oli, kuidas teateid tõlkida, artikleid koostada: "Tee vabalt, lihtsalt, arusaadavalt, igale lollile mõistetavalt oma tõlked; hoia keeruliste lausete ja liiga sagedate uute sõnade eest." Vildele jäi mulje, et Postimehes lihtsalt ei teata, kuidas teha head ajalehte. Hermann aga öelnud: "Nii ideaalseks, nagu teie arvate, ei saa ajalehte üldse muuta."