Kuhu kaob ja kust tuleb koolirõõm? Tänapäevases Eesti Vabariigis on kohustus omandada kõigil 7.-17. aastastel endale haridus, kes kui kaugele muidugi selle ajaga jõuab. Paljud võtavadki seda kui pelgalt kohustust, aga samas on ka neid, kes naudivad koolis käimist ja vaheaegadel ootavad, millal juba kooli saaks. Sellega seoses tekib aga küsimus, et kust tuleb ja kuhu kaob koolirõõm? Suuremalt jaolt tuleb koolirõõm sellest, kui saadakse kontrolltööde ja ka väiksemate tööde eest häid hindeid, st. hinneteks saadakse 4 või 5. Osad õpilased pingutavad selle nimel väga, et saada enamus tööd sellisena hinnatud. Õpilased on ka rõõmsad, kui hakkavad lähenema vaheajad. Vaheajalt tulles võidakse olla alguses tusased, et jälle kool, aga samas ollakse ka väga õnnelikud, et saab olla koos klassikaaslaste ja teiste koolikaaslastega.
Kuhu on kadunud koolilaste sära silmadest ja naer huultelt ning mida teha, et lapsed tunneksid koolist taas rõõmu? Kui lapsed lähevad esimesse klassi ei suuda nad 1.septembrit ära oodata. Nad ootavad suure uudishimuga mis neid koolis ees ootab. Iga hommikul lähevad nad kooli rõõmuga ja koolist tulles on neil rääkida palju positiivset oma päevast. Kuid mida aeg edasi ja mida suuremaks läheb klassinumber, seda raskemaks vajuvad koolilapse suurnurgad. Koolirõõm hakkab vaikselt hääbuma siis, kui koormus tõusma hakkab. Koolis käimine on õpilase jaoks nagu töö 5 päeva nädalas, 6-8 tundi päevas. Väga raske on olla motiveeritud, kui su õlgadel lasub raske koormus - ühelt poolt nõuab kool ja õpetajad, teiseltpoolt vanemad. Koolirõõmu kaotajaks võib olla mitmeid erinevaid põhjuseid palju õppimist, pikad koolipäevad ning ka suhted koolikaaslastega. See kõik kokku võib muuta koolis käimise väga stressi rohkeks ja raskeks
Kuhu on kadunud koolilaste sära silmadest ja naer huultelt ning mida teha, et lapsed tunneksid koolist taas rõõmu? Kui lapsed lähevad esimesse klassi ei suuda nad 1.septembrit ära oodata. Nad ootavad suure uudishimuga mis neid koolis ees ootab. Iga hommikul lähevad nad kooli rõõmuga ja koolist tulles on neil rääkida palju positiivset oma päevast. Kuid mida aeg edasi ja mida suuremaks läheb klassinumber, seda raskemaks vajuvad koolilapse suurnurgad. Koolirõõm hakkab vaikselt hääbuma siis, kui koormus tõusma hakkab. Koolis käimine on õpilase jaoks nagu töö 5 päeva nädalas, 6-8 tundi päevas. Väga raske on olla motiveeritud, kui su õlgadel lasub raske koormus - ühelt poolt nõuab kool ja õpetajad, teiseltpoolt vanemad. Koolirõõmu kaotajaks võib olla mitmeid erinevaid põhjuseid palju õppimist, pikad koolipäevad ning ka suhted koolikaaslastega. See kõik kokku võib muuta koolis käimise väga stressi rohkeks ja raskeks
1) rahuldab lapse vajadusi; 2) on võimetekohane; 3) vastab lapse tahtejõule; 4) saabub sujuvalt (antakse aega sellega harjumiseks). ( ,,Õpilase psüühika ja kodune kasvatus" I. Ebber 1982 a. lk. 49) Kõige vahetumalt on kohanemine seotud vajadustega. On täiesti võimatu kohaneda olukorraga, mis jätab mingi olulise vajaduse rahuldamata. Teisest küljest kutsub just vajaduste rahuldamine esile positiivsed emotsioonid. Seega tulenebki koolirõõm sellest, et laps rahuldab koolis oma vajadusi. Kooliastujal võivad jääda rahuldamata liikumisvajadus, julgeoleku-, enese maksmapanemise ja emotsionaalse kontakt vajadus. Lapsevanem saab nende rahuldamatust kodus leevendada. Liikumisvajaduse rahuldamatuse vähendamiseks peaks hoolitsema, et laps enne ja pärast kooli aktiivselt liiguks. Julgeolekuvajadus võib jääda rahuldamata lasteaia mittekäinud lastel, kes pole harjunud suure kärarikka lastekollektiiviga. Harjumist kiirendab
Koolimure ja koolirõõm Haridustee on üks tähtsamaid etappe meie elus. Esimese klassi lapsed ootavad kooli alati elevusega, aga suuremad teavad, et kõik pole nii lilleline, nagu paistab. Mis on minu jaoks koolimured ja -rõõmud? Kool tähendab palju rasket tööd, pinget ja õppimist. See on kindlasti üks koolimuredest- hea tulemus nõuab alati suuri pingutusi. Paljud rahuldavate hinnetega õpilased mõtlevad, kas ma olen selle töö õnnestumiseks piisavalt palju õppinud või kas ma olen ikka nii tark, et suudan eksami ära teha. Mured algavad juba algkoolis, kus lapsed mõistavad esimest korda, et kolme saada pole üldse raske. Väike lõdvaks laskmine eelnevatest suurtest pingutustest ning kolm on olemas. Seejärel tulevad nutud, kui käes on esimene kaks. Need, kes hoiavad oma hinded viitel-neljadel ka vanemates klassides, väärivad tunnustust, sest kool on tõepoolest raske katsumus. Vanemaks saades hakkavad õpilased arutlema...
Koolirõõm ja koolimure Enamus maailma inimestest on koolis käinud, käivad siiani, kuid on ka väikseid lapsi, kes veel pole kooli jõudnud, kuid küll tuleb ka nende aeg. Igal inimesel on olnud või on praegugi koolis oma rõõmud ja mured. Koolis saad endale uusi sõpru ja näed neid peaaegu iga päev, kuid on ka selliseid õpilasi, kes teistega ei suhtle ja on kõrvale jäetud. Koolis on väga mitmeid rõõme, saad endale palju uusi sõpru ja tuttavaid. Väiksemad saavad omavahel mängida, suuremad niisama jutte rääkida. Kui minna esimesse klassi on kõik õpilased väga rõõmsad, sest nad on juba nii suured, et saavad kooli minna. Nad on rõõmsad, et nad saavad õppida ning siis saavad targaks. Tänu koolile saavad nad unistada igasugustest huvitavatest ametitest kelleks saada soovivad. Kuid koolis pole kõik nii lilleline ka, mida vanemaks õpilane saab, seda raskemaks tal läheb. Päevad muutuvad pikemaks, aineid...
Koolirõõm ja koolimure Läbi aegade on õpilased pidanud käima koolis ja seal vaeva nägema. Paljudele tekitab kool hea tunde aga mõned õpilased ei saa sellega üldse hakkama. Inimesed on erinevad ja sellepärast on ka nende arvamus koolist erinev. Millised mured ja rõõmud võivad õpilastel seoses kooliga tekkida? On raske leida õpetajat, kes ei annaks kodus õppida ja on raske leida õpilast, kellele ei tunduks see koorem vahepeal liiga raske. Koolipäevad on kohati väga pikad ja kui peale rasket koolipäeva, mis oli täis kontrolltöid, peab minema veel konsultatsioonidesse, siis võib lõpuks õpilasel välja kujuneda stress. Igaüks, kes on kunagi koolis käinud, mäletab aegu, kui olid kodus pikalt haige ja puudusid koolist. Kui terveks saades uuesti koolipinki läksid, siis oli pikk rida tegemata töid, mis vajasid tegemist. Kindlasti tekitab see igas õpilases tunde, et enam ei jõua ja kohe ongi stress kohal. Tul...
Koolirõõm ja koolimure. ,,Oh kooliaeg, oh kooliaeg, millal sina tuled" nii algab laul. Seal on väljendatud rõõmu ja ootust, võib-olla tõesti esimene klass ootab seda nii, aga suuremad teaved, et koolirõõmude seas on ka piprateri, mis teevad koolile ka mõru maigu juurde. Kool paneb aluse tulevikule ja see on kindlasti üks suurimaid koolirõõme. Loomulikult hakkame seda rõõmu hindama alles mitu aastat pärast lõpetamist. Sa oled suur ärimees ja tööpäevad hakkavad kell 9.00 ning lõppevad kell 17.00. Sa oled sinna jõudnud tänu koolile ja sa tunned rõõmu oma elust. Paar tänavat eemal on asotsiaal, kel pole kodu, õigeid riideid ja armastavat pere ega töökohta. Tema oma elust rõõmu ei tunne, sest võib- olla ta ei viitsinud koolis käia või tegi ta koolist enamus aja poppi ning tuli koolist ära, kui võimalus oli või lihtsalt ei käinudki seal. Järelikult on haridus ja ka kool rõõm, kuid kahjuks hakkame seda hindama pal...
allikaks on kindlasti ka lagunenud ja räämas koolimajad. Kodu võib samuti tugevat koolistressi põhjustada. Järjest enam on lapsi, kes tulevad kooli tühja kõhuga ning magamata, sest kodus ei pöörata sellele nii palju tähelepanu. Täiskasvanu võib ehk vähese unega ja söömata pikemalt hakkama saada, kuid laps saab kannatada kohe. Unine pea või tühi kõht ei lase keskenduda, tuju on halb. Nii tulevad kehvemad hinded, õpetaja märkused ja õige pea kaob igasugune koolirõõm. Väljendub mitmeti Eriti põhikooli nooremas astmes on probleemiks arvutimängud, mida mängides lapsed tunde arvuti taga veedavad. Koolis on lapsel raske õppimisele keskenduda ja mitte mõelda võluritele või vaenlastele, kellega ta eelmisel päeval arvuti taga sõdinud oli. Loomulikult kannatavad teadmised ja hinded ning jällegi võib kiirelt kaduda isu kooli minna. Koolistressi juured on ka vanemate ülisuurtes nõudmistes ja ootustes oma lapsele. Lapsed
november 5, 2012 by merikem On rohkelt inimesi, kelle arvates lasteaiakasvataja amet on lihtlabane laste pisaraid ja tagumikke pühkida oskab igaüks. Käibel on mõned müüdid, mis takistavad nägemast lasteaeda haridusasutusena selle sõna sügavamas tähenduses. Esimene müüt pärineb meie talupojakultuurist kõik kasulik peab tulema läbi raske töö. Lasteaias tarkusi vägisi pähe ei topita, nii et alusharidus pole midagi tõsiseltvõetavat. Kooliõpilaste madal koolirõõm pole näiteks mingi probleem, sest ega haridus pea meeldima. Kui meie koolis käisime, siis kiristasime ju küll vihast ja vaevast hambaid, järelikult peavad meie lapsed sama kadalipu läbima. Mängimine, oh häda, on aga lõbus. Ja tähelepanuta jääb kasvatusteadlaste ja psühholoogide kinnitus, et lasteaias tegeletakse mängu kaudu tähelepanu, tajude, mälu ja kõneoskuse arendamisega. Selliseks arendustööks on ilmselgelt vaja spetsiifilisi oskusi, nii et on suur vahe,
reklaamides kasutatav keel kui ka selle mõju nii inimestele üldse kui ka lastele. Ja ka see, kuidas me peaks infovoogude, meedia ja ajakirjandusega üldse toime tulema. 54 SOTSIAALPROBLEEMID ÜHISKONNAS, PEREKONNAS. PSÜHHOLOOGIA. Jälle on uurimisobjektideks probleemid, mida noor näeb enda ümber õpingute poolelijäämise põhjused, koolistress ja koolirõõm, uimastid ja narkomaania alkoholijoobes noored autoroolis, masendus noorte seas ja sellega toimetulek, sotsiaalärevushäire, konfliktid koolis ja nende lahendamine, tätoveeringud ja nende mõju noore tulevikule, kodutus. Üha enam tundub levivat probleem, mis tekib sellest, et vanemad töötavad välismaal ja on lastest pikalt eemal sel teemal on viimastel aastatel meieni jõudnud mitu tööd. Põnevad on olnud ka näiteks
education) Millised väärtused vajavad kaitset? · Füüsikalis-bioloogilised (tervis, loodus) · Moraalsed väärtused (ausus, hoolivus, sallivus, jt) · Sotsiaalsed väärtused (vastutustunne, lojaalsus, kodanikumeelsus, turvalisus jms) · Võtmevaldkond on haridus. Hariduse ees seisvad väljakutsed Hoolimata sellest, et Eestil on hea koht PISA uuringutes · Suur koolistress, vähene koolirõõm · Koolivägivald suur probleem · Eesmärgiks vägivallavaba kool, vastastikuse austuse kasvatamine. · Aususe, töökuse, hoolivuse kasvatamine. · Võrdsete haridusvõimaluste tagamine kõigile. Iga õpilase eripära arvestamine. · Väärtuskasvatus koolis (iga õpetaja õpetab väärtusi, olulised on koolis valitsevad omavahelised suhted, kooli keskkond) Fundamentaalsed väärtusotsustused: · Elu on väärtus. · Õnnelik elu on väärtuslik.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
