karjatamine Marjul Käija 45 N Eraettevõte Eesti Haltuura Raiskaja 23 M AS Sverix Venemaa Puidu treimine Mees Seenem Üts 22 M Seenelised Bulgaaria Seenekorjamin OÜ e Teet Ööline 36 M Põlva Teed Eesti Pole AS Nimi: Kursus: Eriala: KOOLIPERE RAHULOLU UURING Olulisuse skaala Mitte Mitt Arvamus puudub mõnevõrra väga üldse e väga Meil on koolis meeldiv õppida Mul on kaaslaste hulgas häid sõpru Kooli õpilaste vahel on hea läbisaamine Kooli õpilaste ja õpetajate vahel on hea
Tere hommikust, armsad ja austatud õpetajad, hea koolipere! Ma loodan, et siinviibijatest ei pea keegi pikalt mõtlema ega arutama, miks me täna hommikul oleme kogunenud siia saali. Täna on see päev, kus me pöörame õpetajatele suuremat tähelepanu kui me oleme seda harjunud igapäevaselt tegema. Oleme harjunud neid võtma iseenesest mõistetavalt ja just nimelt täna on meil võimalus kõikidele õpetajatele soovida õnne nendele pühendatud päeva puhul, soovides neile kõike paremat edaspidisteks
Minu kool Minu kool, Pühajärve Põhikool, asub lummava järve kallastel. Selleks järveks on Pühajärv. Arvatavasti on meie kool saanudki nime sellest madalaveelisest järvest. Mõõdasõitjatele ei jää see suur valge betoonplokist ehitis märkamatuks. Hoopis vastupidi tullakse ja uudistatakse. Koolipere on väike ning väga tubli tänu vilgastele lastele ja töökatele õpetajatele. Parim näide selleks on kõrge auhind Eesti kaunim kool 2007. See suur tunnustus sai teoks paljude huvitavate projektide teostamisega. Näiteks uurisime, kuidas elab metstikk oma kodus, pesakastis. Me oleme ühed vähesed, kes seda harukordset pilti on näinud. Igal aastal on meil külas käinud kuulsad muusikud, kes harivad meid muusikaliselt
Pärnu Linna Poeglaste II Algkool. 1917, aastal ühendati poeglaste II ja samas Jannseni tänavail asunud tütarlaste kool (1872. aastal, asukohaga W.Jannseni änav nr 39). Aastal 1918 muudeti kool taas eestikeelseks. 1923 aastal toimunud kooliruumide laiendamise järel omandas kooli punane tellistest kahekordne hoone (asukoht: Laadaplats; ka Noorte väljak) selle kuju, mis tal praegugi. 1943. aastal anti Laadaplatsi koolihoone Saksa armee laatsareti käsutusse, mis tõttu koolipere kolis taamale Räämale teise koolimajja, kus õpitis õhtuses vahetuses. 1944 aastal pääses koolipere senisesse koolimajja tagasi. 1946. aasta kevadel sai kool nimeks Pärnu II Mittetäielik Kekkool. 1958. aastal septembris reorganiseeriti Pärnu koolid seoses uue koolihoone ehitamisega Ülejõele ja õpilased läksid üle tollesse keskkooli (praegune Pärnu Ülejõe Gümnaasium). Seega tegutses Pärnu Ülejõe Algkool (rahvasuus kutsutud ka ''papa
vahetunnis igasuguste tegevustega tegeleda. Koolile andis see mõte ühe õpilase käest, kes on väga nutikas. Me läksime täpsema info jaoks küsitlema kooli juhatust ja tarka poissi. Õpilase sõnul oli see plaan talle pähe tulnud juba nädalaid tagasi, aga alles praegu julges poiss selle mõtte välja öelda. Juhtkonnale oli see plaan ka väga meeldinud, siis küsiti natuke rahalist toetust linnalt ja kool ajas oma raha kokku, ning hakati tööle. Terve koolipere on väga ärevil ja ootavad seda puhkepaika suure rõõmuga. Põhjenduseks on see, et lapsed on liiga palju telefonis ning kooli soov oleks seda telefonide kasutamist vähendada. Tegevust leidub kõigile - 1. kuni 12. klassini. Kooli juhatuse sõnul tulevad sinna erinevad mängud, pehmed ja mugavad diivanid ning palju muid huvitavaid asju. Kool kiidab ka nutikat poissi ja loodab, et selliseid tarku õpilasi tuleb iga päev juurde. www.huvikeskus.ee
Tutipäeva või aktuse kõne gümnaasiumi lõpetajatele Tere, armas koolipere Mälestustega on ikka nii, et kõik mis ei meeldi, jääb maha, unustusse. Aga need uued teadmised, kilked, võidud, rõõmud, iseenda ületamised, mis kaheteistkümne aasta jooksul inimesse on kogunenud, need tulevad kaasa ja saadavad meid kogu elu. Gümnaasiumis õpitud aja jooksul oleme teada saanud oma tugevused ja nõrkused. Oleme end proovile pannud olümpiaadidel, mälumängudel, erinevatel võistlustel, ning meid on alati saatnud edu.
Tervist austatud koolipere! Taaskord on saabumas see tähtis päev, mil Eesti Vabariik, meie kodumaa, saab aasta vanemaks, see kord siis saja aastaseks. Eesti-suguse väikese riigi jaoks on sada aastat suur saavutus. Kui nüüd järele mõelda, siis eestlased on ikka väga kangekaelne ja vastupidav rahvas. Läbi aegade oleme olnud nii Saksa, Rootsi, Vene, Taani kui ka Poola võimu all. Vaatamata kõikidele takistustele, võitlesime ennast siiski vabaks. Minu jaoks tähendab Eesti vabadust. Vabadust ning samas ka kohustust kaitsta ligimest ja kodumaad. Igal aastal, 24. veebruaril, käin Jõhvis Vabadussõja mälestussamba ja Kindral Tõnissoni monumendi juures lipuvalves ning järgneval päeval võtan osa Noorte Kotkaste vabariigi aastapäevale pühendatud matkast. Osalen ka Võidupüha paraadil, mis on samuti oluline tähtpäev Eesti jaoks. Vabadus on võimalus soovi järgi tegutseda, pidades samaaegselt kinni seadustest ning täites ka oma kohustusi. Meie, selle...
Austatud õpetajad! Kallis koolipere! ---------- Gümnaasium on kool, kuhu iga õpilane tahab hommikuti meeleldi tulla. See on hea kool, kuna õpilased on toredad ja kokkuhoidvad ning siin ootavad õpetajad, kes lisaks eluteele juhatamisele pakuvad ka turvatunnet. Täna tahaksin rääkida võimetest- näha, kuulda, tunda, rääkida, mõelda ja rõõmustada. Ning kõige olulisem võime, mis inimesele antud, on võime armastada. Nendest võimetest tahan ma rääkida, mõeldes õpetajale. Õpetaja näeb seda, mida õpilane ei märka. Näiteks seda, kui laps on vahel kurb ja seda, kui rõõm purskab välja. Õpetaja kuuleb ka neid lapsi, kes ei räägi valju häälega ja vahel on täitsa tasa. Õpetaja tunneb, kui lapsel on mure. Õpetaja räägib selliseid asju, mida lapsed veel ei tea. Õpetaja õpetab mõtlema. Õpetaja rõõmustab, kui lapsel läheb hästi. Õpetaja armastab oma tööd kogu südamest. Rääkisin teile praegu kokkuvõttes kõige paremast ja tähtsaimast maailmaimest, kelleks ...
Kes narrivad ja kiusavad, kes aga osutab lausa füüsilist vägivalda, on ju kõike ette tulnud. Tihti, võib öelda, et isegi liiga tihti on koolivägivald lõppenud ka lapse/õpetaja surmaga. Selle koha pealt on Eesti küll vaoshoitud, kuid ka siin on selliseid asju ette tulnud. Enamjaolt juhtuvad sellised asjad välismaal. Kuid alati ei ole õpilased need, kes teisi õpilasi kiusavad, vaid on tulnud ette ka juhtumeid, kus õpetaja kasutab õpilase peal vägivalda. Koolipere peaks olema kokkuhoidev. Koolis me ju õpime lisaks muudele teadmistele ja oskustele ka vastutustundlikust ja teisteka arvestamist. Samas saame koolikaaslastega suheldes tuttavaid terveks eluks, mis on positiivne külg. Koolis käimine on kindlasti tähtis kohustus, see on õpilaste igapäevane töö, mis valmistab neid ette tulevaseks eluks, paneb neid proovile ja õpetab neid raskustest läbi murdma. Tõesti, kõikidel õppeasutustel on vead, mis aga jäävad heade omaduste kõrval
koostamisel uus õppekava ja sel teemal pole enam nii palju hetkel räägitud. Praegu on koolivormid kasutusel ainult erakoolides ja eliitkoolides. Tavakoolides on võimalik osta soovijatel kooliembleemiga meeneid, aga see ei ole kohustuslik. Minu arvates on koolivorm hea mõte ühtlustamaks õpilasi. Igal õpilasel on erinevad rahalised võimalused ja tänu koolivormile ei teksiks probleeme välimuse kallal nii palju, kui praegu. Tänu koolivormile tunneksid õpilased ennast kui ühtne koolipere, nad tunneksid kindlasti rohkem uhkust oma kooli üle. Kooli-koju minnes eristuksid iga kooli õpilased. Koolivormid on erinevad, on kallimaid ja odavamaid, see võib jälle tekitada probleeme õpilastes ja eelkõige vanemates, et mis võimalused kellegil on osta ja kas on võimalik võtta järelmaksu jne. Koolivorm meeldiks pigem noorematele õpilastele, sest vanemad õpilased on juba väljakujunenud isiksused ja sooviksid teistest erineda ja tunda ennast hästi ja mugavalt oma riietuses
Kõne 9. klassi lõpuaktusel Lugupeetud koolipere, On kätte jõudnud aeg, mil meie, tänavuaastane lõpuklass, lõpetame põhikooli. Kahjuks lähevad mõned klassikaaslased mujale edasi õppima ning pole midagi muud, kui nendega hüvasti jätta ja neile palju õnne ja tervist edasiseks eluks soovida. Ma ei suuda uskudagi et olen koolis õppinud juba üheksa aastat. Küll see aeg lendab kiiresti. Ma mäletan aega, mil me esmakordselt kooli tulime. Siis saime me tuttavaks oma esimese õpetaja ning klassijuhataja Piretiga. Ta oli meie
Lugupeetud koolipere,vanemad, sõbrad ja siinviibijad on kätte jõudnud aeg, mil meie, tänavuaastane lõpuklass, lõpetame põhikooli. See on ütlemata raske, sest need paar aastat oleme olnud alati koos, kahjuks lähevad mõned klassikaaslased mujale edasi õppima ning pole midagi muud, kui nendega hüvasti jätta ja neile palju õnne ja tervist edasiseks eluks soovida. Lõppenud on üks etapp meie elus, Etapp, mis aitas kujundada meid endid, aitas leida just selle,kes me tegelikult oleme. Ma ei suuda uskudagi, et olen koolis õppinud juba üheksa aastat. Küll see aeg lendab kiiresti. Ma mäletan aega, mil me esmakordselt kooli tulime. Siis saime me tuttavaks oma esimeste õpetajate ning klassijuhatajaga. Me peaksime neile tänulikud olema, et nad on jaganud meile tarkust ning hoidnud meie klassi organiseerituna. Samuti tänan ma südamest neid sest just nemad on olnud inimesed, kes on meile andnud aastate jooksul nii palju tarkusi ja teadmisi, mida läheb ...
Kõne õpetajatele Tere armas koolipere Ilmselt on teist paljud märganud, et täna on koolis midagi viltu. Õpetajad tunduvad kuidagi nooremad, ilusamad ja puhanumad, sigaduste eest ei karistata enam nii karmilt, kui seda eelnevalt tehti ja tunnid mööduvad müstilise kiirusega. Sellisele olukorrale saab olla ainult kaks enamvähem loogilist seletust: Kas te näete oma pehmes voodis imeilusat und sellest kuidas koolis käimine on käkitegu või on õpetajatega midagi juhtunud. Kontrollimaks
koos hästi teinud ja kuidas koos pahandustesse sattunud. Oleme täna siin, et saata teid edasi eksamitele ja panna punkt teie 9 aasta töödele ja tegemistele. Nende aastate jooksul olete saanud palju targemaks, julgemaks, leidnud palju sõpru ja veetnud koos toredaid aegu. Olete sirgunud tublideks neidudeks ja noormeesteks, kes vaatavad lootusrikkalt tulevikku. Teie kutsevalikul on kõik teed avatud. Kes valib tee keskkooli, kes aga kutseharidus keskustesse. Meie koolipere poolt kõvasti edu edasistes eksamites ja pea püsti, ning sära silmis edasi, nagu teil alati kombeks on olnud. Õpi tegema siis kui ei taha ja leppima siis kui ei saa. Õpi nägema siis kui on pime ja kuulma ning kuulama ka. Õpi naerma siis kui on valus ja uskuma siis kui ei tea. Õpi andma kui keegi ei palu ja minema siis kui ei pea. Õpi jätkama valitud radu ja vabanda kui sa teed vea. Õpi olema nii et on rahu ja elama nii et on hea.
Kohustuslik koolivorm on põhjendatud Lugupeetud daamid ja härrad, kallis publikum. Pöördun teie poole kõnega, mis põhjendab kohustuslikku koolivormi kandmist. Enne alustamist palun ma teil mobiiltelefonid välja lülitada või hääletuks sätestada. Koolivormil on palju plusse. Koolivorm on soliidne riietus. Paljud õppeasutused on selle kohustuslikuks teinud, sest see ühendab koolipere ning käib akadeemilise asutuse juurde. Koolivormi kandmine on põhjustanud Tallinna Arte Gümnaasiumis palju vastukaja. Eelkõige on see tingitud sellest, et see võeti vastu alles mõni aasta tagasi. Õpilased olid harjunud riietuma nii nagu tahtsid. Tänapäevaks on see kõik muutunud ning kohustuslikus korras tuleb seda kanda igapäevaselt. See on seadnud piirid eputavatele tibidele ja mitmetele moegurudele. Nad ei saa
o Emajõe Kooli vilistlased saavad kõrgkoolis õppimisega edukalt hakkama. Vilistlaste mälestused o Meie klassis olid kõik õpilased pimedad. Enamik meist käis tööl. Õpikuid ei olnud ja suur osa ajast kulus konspekteerimisele. Kõik klassi õpilased võtsid osa pimedate ühingus tegutsevatest isetegevusringidest. Raivo 1. lend 1962 Vilistlaste mälestused o Siin algas meie koolitee, kus saime kõik suure koolipere liikmeks. Oli häid ja halbu aegu, kuid südamesse jäid soojad ja head mälestused. Ei saa kunagi ka unustada õpetajate hellust ja hoolivust... Zulfia 33.lend 2006 Õppevahendid Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Õppevahendid Click to edit Master text styles
siis valisingi informaatika, kus pidi olema üsna lihtne matemaatika võrreldes teiste infotehnoloogia erialadega. Tallinna Tehnikaülikooli valisin sellepärast, et Tallinnas õpetavad infotehnoloogiat TTÜ ja Eesti Infotehnoloogia Kolledz, kuid otsustasin TTÜ kasuks, kuna selle kooli diplom pidi võrreldes ITK-i diplomiga rohkem väärt olema. Tallinna Tehnikaülikooli õppima tulles ei arvanud ma, et see kool ja kogu koolipere nii suured on. Alguses valmistas probleeme loenguruumide leidmine, kuid nüüdseks on see kerge ja kõik tundub väga süsteemselt paigas olevat. Tore on see, et koolil on korralik spordikompleks, kus saab korralikult trenni teha ja ka vaba aega veeta. Lisaks meeldib mulle tudengimaja, kus saab loengutevahelisi aegu sisustada või lihtsalt puhata. Õppimise poole pealt ootasin ma rohkem loenguid ja harjutustunde, sest neid on tõesti vähe, kuid
pikemalt sellele mõeldes, tuleb välja nii mõnigi muutus. Ma arvan, et kõige suurem muutus minus on see, et ma olen palju julgemaks ja avatumaks muutunud. Kuna siis, kui ma otsustasin edasi õppida Saaremaa Ühisgümnaasiumis, siis ma olin päris kindel, et ma ei saa selles koolis hakkama. Juba sellepärast, et ma ei ole vööras seltskonnas eriti julge ja mulle ei meeldi eriti oma asjadest teistele rääkida, aga see kõik läks hoopis teisiti. Terve minu klass ja üldse terve koolipere on mulle väga kalliks saanud ja ma olen ikka palju julgem, kui ma alguses ette kujutasin. Lisaks on minu klassis paar tüdrukut ja paar poissi, keda saab usaldada ja neilt saab alati abi küsida. Samuti olen ma hakanud aru saama, mis on minu elus tähtis ja olen õppinud asju väärtustama. Minu jaoks ei ole enam sõbrad ja nendega koos aja veetmine kõige tähtsamad, vaid ma olen hakanud tunduvalt rohkem tegelema enda harimisega. Eriti
Direktori kõne Tere kallis koolipere. Kõigepealt tahan tänada selle eest, et mulle täna sõna anti. Ja just väga erilisel päeval õpetajate päeval. Seda päeva on peetud eestis juba 1960.-ndate algusest, ning selle päeva vorm on jäänud põhimõtteliselt muutumatuks õpilased asendavad õpetajaid nende igapäevatöös. Ärge võtke seda päeva kui lõbusat vaheldust rutiinsest koolielust. See päev on nagu iga teinegi koolipäev, ainult, et õpetajad on vahetunud. See päev on pühendatud kõige tähtsamatele inimestele ühiskonnas õpetajatele. Kas te olete kunagi väljunud klassiruumist ja öelnud õpetajale: aitäh uute teadmiste eest? Ega vist. Aga äkki peaks? Teie, õpilased, tahate ju olla tulevikus haritud ja edukad inimesed, kes saavad elus suurepäraselt hakkama, ja seda tahab ka meie riik. Miks vedada iseennast ja oma lähedasi alt. Õpetajad on need inimesed, kes suunavad meid varajasest noorukieast täiskasvanuks saamiseni. Just see nende suunamin...
õpikuid kui need oli vene keelsed. Ainukesed eesti autorite tehtud õpikud olid Eesti ajaloo omad. ( Priedenthal-Manavald 2003: 133-135 ) 1954/55 . õ. a. Õpilaste arv oli tõusnud 450-ni ja klasse oli kokku 18 aga õppeaastal 1957/58 õpilaste järsk kasv 559-ni ( esimesse klassi võeti lausa 49 last ) . ( Kilingi-Nõmme Gümnaasium ) 1962/63 õppeaastal valmis uus koolihoone, mis eelmistel kooliaastatel laiali pillutatud koolipere kokku tõi . Koolimajas oli 15 klassiruumi ja oli ette nähtud 600 õpilasele ( poistele oli eraldi tööõpetuseruum , keemia- füüsika klassid, muusika klass , söökla , aula ja õppevahendite ruum . Kool avati pidulikult 30. september 1961.a. ( Kilingi-Nõmme Gümnaasium ) 1970/71 õppeaastaks oli koolis õpilasi 716, mis küll kevadel langes 700-le ja õpetajaid oli 41. Kooli õppebaasi osas tehti olulisi muudatusi: ehitati bioloogiaklass, laiendati õpetajate tuba ja
Avati EMA Merekool aastal1920 . Nende Asukoht on Mustakivi tee 25. Tegevusvala on merendusalase kutsekeskhariduse omandamise võimaldamine põhihariduse ja keskhariduse baasil läbiviidava kutsekeskhariduse õppekavade alusel Tallinnas, Pärnus ja Tartus. Kutseõppeläbiviimine üldhariduskoolides. Täiskasvanute tööalane koolitus EMA Merekoolil on välja kujunenud oma kindlad traditsioonid. Samas on iga koolipere liikme uued ettepanekud teretulnud.Õpetavad ka erialaid need on laevajuht ,siseveelaevajuht,laeva- mehaanik, laevajuht-mehaanik, külmattehnik,avamerekalur.Nede misioon konkurentsivõimeliste meremeeste koolitamine rahvusvahelisele tööturule.Merekool on Eestis merendusalase kutseõppe võrgustiku keskus, kus toimub tööturu muutustele paindlikult reageeriv, õppija arengut ja
Tort peab olema ise valmistatud ja mitte tellitud. See säästaks kooli raha ning säästetud raha saaks kasutada balli jaoks. 1.4 Mõjutavad tegurid Sünnipäeva tordi hoiustamise kohaks oleks söökla, kus tordid saaksid nii kaua olla söökla külmkapis. Kell 13:30 kogunevad õpilased sööklasse ja hääletavad. Pärast hääletust toimub tortide jagamine. 1.5 Sihtrühm Sihtrühmaks on iga klass eraldi ning osa võtab terve koolipere, kaasa arvatud õpetajad(10.a- 12.e ja klassijuhatajad). 1.6 Võimalused ja probleemid Tortide koostisained tuleks lisada sildile eraldi, et allergiatega inimestel ei tuleks allergiat. Tordi ülejäägid jagatakse laiali ja soovijad saavad needendaga kaasa viia. Tuleks arvestada veel karpidega, kuhu mahutada tordi ülejäägid või kui tort tuuakse kastidega, siis kuhu need panna. Kool peaks võimaldmama ühekordsed papptardrikud, plastmasstopsid ja kahvlid/lusikad
Neljandas punktis toodud esile koolivälise tegevuse tähtsus. § 5. Õppimise käsitus (2) Riiklikus õppekavas mõistetakse õpetamist kui õppekeskkonna ja õppetegevuse organiseerimist viisil, mis seab õpilase tema arengule vastavate, kuid pingutust nõudvate ülesannete ette, mille kaudu tal on võimalik omandada kavandatud õpitulemused. (3) Riiklikus õppekavas mõistetakse kasvatust kui õpilase suhete kujundamist teda ümbritseva maailmaga. Edukas väärtuskasvatus eeldab kogu koolipere, õpilase ja perekonna vastastikust usaldust ning koostööd. Hoiakute kujundamise võtmeisik on õpetaja, kelle ülesanne on pakkuda isiklikku eeskuju, toetada õpilaste loomupärast soovi enda identiteedis selgusele jõuda ning pakkuda sobiva arengukeskkonna kaudu tuge erinevates rühmades ja kogukondades ning kogu ühiskonnas aktsepteeritavate käitumisharjumuste väljaarenemiseks. (4) Õpet kavandades ja ellu viies:
võib tutvuda vanema kooliajalooga. Üleeelmise sajandivahetuse kooli-raamatud on valdavalt venekeelsed, sest vene keel oli kihelkonnakoolides õppekeeleks. Siin on veel vanu koolitunnistusi, vihikuid, kirjutustarbeid ja kõike muud, mida tol ajal koolis kasutati. Välja on pandud ka Palamuse kooli üle 320 aastast ajalugu käsitlevad dokumendid. 2.2.3 Klassituba kantsli, tahvli, seinakella, Euroopa kaardi, keisri pildi ja pikkade pinkidega mahutas sajand tagasi kogu koolipere. Kõigi nelja talve (jao) lapsed, keda oli Oskar Lutsu kooliajal ligi 40, õppisid ühes ruumis. Klassi nurgas seisab haruldane orel, mille on meisterdanud üks esimesi eesti pillimeistreid C. G. Thal. Oreli taha armastas köster pahandusetegijad "vinklisse" saata. 2.2.4 Poiste magamistoas kus praegu püüab pilku Tootsi punane maakera, ööbisid kaugemal elavad poisid. Kõik elamiseks tarvilik toodi kodunt kaasa. Nädalast toidukraami, mida hoiti sahvris kottides ja
Erik sai kutse põhiliselt seetõttu, et oli „uus ja ninakas“. Nimelt oli kolmandikel komme kutsuda seda tiitlit kandev inimene tühise põhjuse pärast ruutu ning vastane poolsandiks peksta, kuni viimne on suuteline vaid ruudust välja roomama. Samas ei tohtinud sinna ka minemata jätta ega liiga vara välja roomata, kuna muidu oleks terve koolipõli ohvri uueks hüüdnimeks olnud „rott“, vaatamas oli siiski pea terve koolipere (v.a õpetajad ja juhtkond, kes end selleks ajaks tubadesse lukustasid ja teesklesid end kurdid olevat). Erik valmistus oma toakaaslase Pierre abiga kakluseks – ta teadis, et ta peab võitma. Ta saavutas võidu suurejooneliselt – kõik olid rabatud, kuna varem ei olnud ükski reaalkooli õpilane endast vanemaid võitnud. Vigastatud viidi Fleni kliinikusse – puuduvad hambad, haavad ja kildudeks löödud ninaluu – kus alati öeldi, et tegemist oli trepist alla kukkumisega. Antud kaklus
konteksti arvestades. Kontent-analüüsil määratleti analüüsi ühikuks maining, mis on väikseim sisuline teksti koostisosa. SWOT-meetodiga kogutud tekstilise materjali analüüsi eesmärgiks on välja selgitada peategurid (faktorid) SWOT-meetodiga määratud valdkondades: TUGEVUSED, NÕRKUSED, VÕIMALUSED ja OHUD. Küsimus on selles, et millised on need latentsed tegurid (faktorid), mis toimivad kollektiivi teadvuses ja tingivad selle, kuidas koolipere määratleb oma elutegevuses tugevusi, nõrkusi, võimalusi ja ohte. Selgusid järgmised 7 põhifaktorit: 1. KVALITEEDIJUHTIMINE (käsuliinid, juhtkonna abi, hierarhia ebaselgus, kontroll, koostöö lastevanematega ja vilistlastega, tugistruktuuride töö) 2. MATERIAALNE STAATUS (IT, raamatukogu, tehnilised vahendid, ruumide koormus) 3. INIMRESSURSS (kaadri, õpilaste kvaliteet, koormatus) 4. KASVATUSTÖÖ (tähelepanu kasvatamisele, hingeharidus) 5
7) kasutatakse asjakohaseid hindamisvahendeid, -viise ja -meetodeid; 8) kasutatakse diferentseeritud õpiülesandeid, mille sisu ja raskusaste võimaldavad õpilastel sobiva pingutustasemega õppida, arvestades sealjuures igaühe individuaalsust. § 6. Õpikeskkond 2) Põhikool korraldab õppe, mis kaitseb ning edendab õpilaste vaimset ja füüsilist tervist. Õppekoormus vastab õpilase jõuvarudele. (3) Sotsiaalse ja vaimse keskkonna kujundamisel: 1) osaleb kogu koolipere; 2) luuakse vastastikusel lugupidamisel ja üksteise seisukohtade arvestamisel põhinevad ning kokkuleppeid austavad suhted õpilaste, vanemate, õpetajate, kooli juhtkonna ning teiste õpetuse ja kasvatusega seotud osaliste vahel; 3) koheldakse kõiki õpilasi eelarvamusteta, õiglaselt ja võrdõiguslikult, austades nende eneseväärikust ning isikupära; 4) jagatakse asjakohaselt ja selgelt otsustusõigus ja vastutus;
raamdokumendile. 16 Põhilised kutseõppe seadused § 1. Seaduse reguleerimisala (1) Kutseõppeasutuse seadusega sätestatakse kutseõppeasutuse (edaspidi kool) asutamise, pidamise, üleandmise, ümberkorraldamise ja tegevuse lõpetamise, õppe läbiviimise õiguse, juhtimise, õppekorralduse, riikliku koolitustellimuse ja rahastamise alused, kooli ülesanded, koolipere õigused ja kohustused ning riiklik järelevalve kooli tegevuse üle. (2) Käesolevat seadust kohaldatakse erakooli suhtes niivõrd, kuivõrd erakooliseadus ei sätesta teisiti. Rakenduskõrgkooli suhtes kohaldatakse käesolevat seadust rakenduskõrgkooli seaduses sätestatud ulatuses. (3) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetluse suhtes kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi. § 2. Kutseõpe ja õpiväljundid
(Kraav, Kõiv 2001, 65). Sotsiaalpedagoogikas on väga oluline laste ja noorte kaasamine. Selle üheks oluliseks põhjuseks on see, et laps saaks kogemuse. Me ei saa eeldada, et täiskasvanuks saanud noor omab üleöö oskused ja kogemused teha olulisi otsuseid ja valikuid. Neid oskusi peab ta järk-järgult omandama läbi kogemuse. Lapsi ja noori peaks kaasama ka kooli puudutavates küsimustes. Kui ta tunneb, et tema arvamus loeb, tunneb ta ennast täisväärtusliku koolipere liikmena ja tunneb rohkem huvi teda ümbritsevast keskkonnast. Eesti lasteaedades on sotsiaalpedagoog harv nähtus, kuid ideaalis peaks sotsiaalpedagoogikaga alustama juba seal. Kuna laste integreerumine ühiskonda algab lasteaias, saaks seal esile kerkinud probleemid lahendada juba eos. Sotsiaalpedagoog lasteaias valmistaks lapsi ette kooliks, et neil oleks kergem uue keskkonnaga kohaneda. Ka koduseid probleeme on lasteaias lihtsam märgata
ja siis kõigi Mauruse kooli õpilaste ning koolidirektori enda silma alla jäävad, tundus ülepingutatud ja ebausutav. Tiina ja usu teema sissetoomine oli liiga lai ja uus teema, mida ei jõutud korralikult välja mängida, samuti see lihtsalt ei sobinud kooli konteksti, selleks oleks võinud luua omaette ruumi, kus Vaarmanidega toimuvat mängida, või mängida seda vähemalt ainult Indreku osalusel, mitte nii, et kogu koolipere Tiina karkudel liiberdamist ja toimuvat vestlust jälgib. Minu meelest oleks olnud selle teema sissetoomiseks kõige parem lahendus vestluses eksponeeritav retrospektiiv, mille käigus Indrek räägib mõnele kaasõpilastest või õpetajatest, et temaga juhtus selline lugu, sai linnas kõrvaltänavas tuttavaks sellise perekonnaga ja siis selle kõik ümber jutustanud, mis praegu küllalt piinlikult publiku silme ees lahti mängiti. Järgmisel (või samal
Õppekava järgi mõistetakse õpikeskkonnana õpilasi ümbritseva vaimse, sotsiaalse ja füüsilise keskkonna kooslust, milles õpilased arenevad ja õpivad. Õpikeskkond kindlustatakse koolis õppekava alusel õppe- ja kasvatustegevusega. (Põhikooli riiklik õppekava, 8.04.2015) 5 Riiklikus õppekavas on sätestatud, kuidas kool kujundab õpikeskkonna. Sotsiaalse ja vaimse keskkonna kujundamisel: 1) osaleb kogu koolipere; 2) luuakse vastastikusel lugupidamisel ja üksteise seisukohtade arvestamisel põhinevad ning kokkuleppeid austavad suhted õpilaste, vanemate, õpetajate, kooli juhtkonna ning teiste õpetuse ja kasvatusega seotud osaliste vahel; 3) koheldakse kõiki õpilasi eelarvamusteta, õiglaselt ja võrdõiguslikult, austades nende eneseväärikust ning isikupära; 4) jagatakse asjakohaselt ja selgelt otsustusõigus ja vastutus;
määratletud õpiväljunditena ning õppekava ülesehitus, hindamisviisid, õppemeetodid jm on valitud õpieesmärkide saavutamiseks. 8. Mis on õppekeskkond? 2p Õppekeskkonnana mõistetakse õpilasi ümbritseva vaimse, sotsiaalse ja füüsilise keskkonna kooslust, milles õpilased arenevad ja õpivad. Õppekeskkond toetab õpilase arenemist iseseisvaks ja aktiivseks õppijaks, kannab põhihariduse alusväärtusi ja oma kooli vaimsust ning säilitab ja arendab edasi paikkonna ja koolipere traditsioone. 9. Milline on hinnete protsentuaalne skaala ,,5" hinnatakse õpilast, kes on saavutanud 90100% maksimaalsest võimalikust punktide arvust, hindega ,,4" 7589%, hindega ,,3" 5074%, hindega ,,2" 2049% ning hindega ,,1" 019%. 10. Mis on eesti keele kui teise keele õpetamise põhieesmärk? Millised on Teie arvates veel olulisemad? 5p Eesti keele kui teise keele õpetamise põhieesmärk on omandamine eesti keele oskusi tasemel,
sotsiaalpedagoog on oma töö laadilt väga sarnased, olulisel kohal on teadlikud spetsialistid, kes teeksid oma tööd südamega. Mõlema puhul on olulisel kohal erialane ettevalmistus ja vastavad teadmised. Mõlemad teevad koostööd noore ja tema perega. Peamiseks probleemide lahendamise meetod on suhtlemine, nõustamine ja juhendamine. Ühe erisusena võiksin tuua aga välja selle, et koolis töötav sotsiaalpedagoog on siiski koolipere liige ja on seotud kogu kooli elu ja probleemidega üldiselt. Nõustamiskeskus aga omakorda tegeleb konkreetsemate nõustamistega. Siit võib järeldada ka seda, et kool on vaheastmeks nõustamiskeskusele. Kui ilmneb probleem, püüab seda esialgu lahendada pedagoog ise, probleemi eskaleerumisel on võimalik juba kaasata teisi spetsialiste ja ka nõustamiskeskust. Kõige alustalaks on terve ja hooliv perekond noore inimese/lapse ümber. Füüsilise, vaimse
on erinevate kontseptsioonide alusel olnud aastakümnete vältel osa kooliprogrammist. Varasemad kooli tervisekasvatuse programmid olid üles ehitatud enamasti teatud haiguste etioloogia tundmaõppimisele. Et tänapäeval ohustavad laste tervist enam sotsiaalsed ja käitumuslikud determinandid, on kooli tervisekasvatuse ülesanne mõjutada eelkõige õpilaste väärtushinnanguid ja hoiakuid. Tervisedenduse all koolis mõistetakse mistahes tegevust, mis viiakse läbi koolipere tervise kaitseks või edendamiseks. Koolides läbiviidava tervise edendamise tegevussuunad on tervisekasvatus, terviseteabe levitamine, eluviisi mõjutamine ja käitumisriski vähendamine, tervist soodustava õpikeskkonna kujundamine. Õpilaste terviseprobleemid ja nende tekkimise riskifaktorid on laiaulatuslikud ning nõuavad 13 interdistsiplinaarset lähenemist
Tallinna Polütehnilises Instituudis, mille ta jättis pooleli laiskusest ja ta on seda kahetsenud; mina alustasin küll suures Kreutzwaldi koolis, kuid õppisin kuus õppeaastat ka väikses Pikakannu koolis. Pean õppimist tähtsaks. 31 Kooliajas on ka palju erinevusi. Minu vanaema alustas kooliskäimist sõja ajal väiksest Peeri algkoolist Virumaal, kus kogu koolipere oli ühes klassitoas. Isa alustas suures linnakoolis ja ka mina alustasin suures linnakoolis, kuid mind panid vanemad pärast 1. klassika väiksesse maakooli. Meil kõigil on ka suure klassikollektiivi kogemus ja tunne olemas. Minu kooliajal on kõige rohkem huviringe koolis olnud. Vanaema ajal ei ole koolis olnud vormiriietust, isa ajal on olnud kohustuslik koolivorm (nii pidulik kui ka igapäevane) ja praegu on jälle vaba riietus. Vanaema on nimetanud ka seda, et
värisema. Kindlasti oli ka väga palju ootusärevust, kuna ees ootas uue klassiga ja klassijuhatajaga kohtumine, uue keskkonnaga harjumine. Tunne oli sees aga uhke, suurte laste kool ju ikkagi. Hirmutunne õnneks oli siiski esimese nädala lõpuks juba unustatud, vanemad õpilased võtsid meid pigem üsna ruttu omaks. 21 Esimesel esimesel septembril laval istudes ja näoga juba vanema koolipere poole vaadates jäi mulle kohe silma see, kuidas õpilaste ja õpetajate omavaheline läbisaamine oli niivõrd hea ja ,,kambavaim" oli õhus. *Mis tunne oli siin koolis lõpetada? Uhkustunne oli minuga lõpetamiseni, kuna meeletut vaeva sai nähtud kolme aasta jooksul nii õppimise kui ka VÕLV-i näol. Kurb oli ka, kuna oma lennuga kasvasime me kolme aastaga nii kokku ning õpetajad olid ka osa perest.
Tegu on erivajadustega õpilaste kooliga, kus õppetöö on korraldatud eesrindlikult. Türgi õpetajad ilmselt tundsid huvi, kuidas meil erivajadustega õpilasi õpetatakse. Türgi on kandidaatriik, mis võtab väga tõsiselt Euroopa Liitu pääsemist ja pingutab selle nimel ja tundub, et meil on ühised huvid, aidata abivajajaid, andmaks kõigile võimaluse elus edasi minna. Segavaks osutuv stiiliviga läbi Soome, peab olema: Soome kaudu. 24. Möödunud nädalal olid Saduküla koolipere külalised partnerkoolide esindajad Rumeeniast, Austriast, Inglismaalt ja Norrast, kes kohtusid siin järjekordse Comenius projekti raames. Novembrikuus olime külas Austrias, nüüd saime kokku siin. Eesmärk on kelleltki midagi õppida, näiteks Austrias oli võimalus jälgida liitklassis õpetamist, kus vanemad ja nooremad lapsed pandi koostööd tegema (Käosaar: 2007). 2 Haridus seob inimesi
annaabi.ee 
