Kool, mida võtab, mida annab ? Kool on koht, kus meist igaüks peab mingi kindla aja käima. Vabatahtlikult või vastumeelselt- see on juba igaühe enda otsustada. Kuid mida kool annab ja mida võtab? Kindlasti saab koolist vajalikku haridust, mida on edaspidises elus väga vaja. Kui palju ja kui head, see sõltub juba inimesest endast, ka õpetajatest ja klassikaaslastest kellega peab need mitu aastat koos õppima. Kuid kool võtab ka väga palju vabaaega. Hommikul minnakse varakult kooli ja üpris tihti tullakse sealt alles õhtul. Peale selle tuleb kodus veel teha kodutöid, mis võtab ka seda vabat aega vähemaks. Ja nii jääbki väga vähe vabaaega. Kuna kool on kohustuslik, kas 17-nda eluaastani või 9-nda klassi lõpuni, siis palju õpilased lihtsalt piinlevad seal ja ei viitsi õppida. Sellised õpilased ongi peamised koolist puudujad. Kui aga haridus puudub, siis ei saada ka enamasti korralikku töökohta, millega tulevik...
. Kool annab või võtab Kas kool annab või võtab - ma arvan, et ta annab rohkem kui võtab kuna esiteks, saame me koolist häid sõpru kogu eluks, ning meie järgnev suhtlusring koosneb peamiselt koolikaaslastest. Teiseks arvatakse, et kõige rohkem on meil elus vaja raha . Ja raha saab siis kui sul on hea töö, järeldus - sul peab olema hea haridus. Niisiis kool annab meile rohkem võimalusi edaspidise hea hariduse saamiseks nii kutsekoolis kui ülikoolis, nii Eestis kui ka välismaal.Kool annab teadmisi, mis aitavad meil elus enesekindlamalt tulevikku vaadata. Teisest küljest kool võtab väga palju aega. Koolile sa pühendad rohkem aega, kui vanematele, sõpradele või hobidele. Kui aga vaadata sellele väga pessimistlikult, võtab kool meilt 12 eluaastat vaba aega. Veel kooli peale me kulutame palju raha, näiteks kooliasjade peale, kuid kõige rohkem välimuse peale. Näiteks, oleks see väga imelik kui sa tuleksid kooli nende riietega, mille...
Kool annab, kool võtab Koolis käimine ei sõltu meie soovidest, sest kool on koht, kus tuleb käia meil kõigil. Kool on kui eluetapp, mis tuleb läbida. Käies koolis, avastavad noored, mille poole püüelda ja kelleks nad saada tahavad. Koolist saab haridust, mida on vaja rakendada edasises elus. See on kui tulevikku valmistumine. Kool arendab meie mõtlemisvõimet ning õpetab meid oma peaga mõtlema. Koolis õpetatakse erinevaid võõrkeeli. Paraku on õpilasi, kes võtavad selle aine omaks ja on neid, kes ei võta. Igaühele võõrkeeled ei sobi. Kui võõrkeeles suhtlustasandini jõuda, võtab see mõnel kaua aega ja suuri pingutusi.Lapse aju on uutele keeltele kõige vastuvõtlikum vanuses 3-7. See tähendab seda, et võõrkeeli tuleks lapsele juba varakult õpetada, kuna sel ajal omandavad nad kõige kiiremini keeli. Väga paljusid on kooli, kus hakatakse võõrkeeli õpetama hiljemalt kui 1. klassist. Kool võtab võimaluse meilt keel...
Kool annab, kool võtab Koolis käimine ei sõltu meie soovidest ega hetkeemotsioonidest, sest kool on koht, kus tuleb käia kõigil. Kool on kui eluetapp, mis tuleb läbida. Käsikäes kooliga avastatakse enda jaoks sihid tulevikuperspektiivid, mille nimel püüelda. Kindlasti saab koolist haridust, mida on vaja rakendada edasises elus. Koolis käimine on kui tulevikuks valmistumine. Just kool arendab meie mõtlemisvõimet ning õpetab meid oma peaga mõtlema kuid samas võib kool õpetada pahaaimamatult ka vastupidist. Kogu protsess, mis toimub koolis, meie haridussüsteemis, võib väga kergelt piirata ning maha matta meie andeid. Nimelt algklasside kunstitundides lapsi õpetatakse õigesti joonistama ning tulemus on see, et kõikide laste joonistatud pildid on ühesugused ja vägagi stereotüüpsed. Mis aga on joonistamises õige, mis on väär? Kas omaloomingulisust saab pidada vääraks?-Need on küsimused, mida ei tohikski tekk...
Kool, mida võtab, mida annab? Enamus inimesi käib või on käinud koolis. Mõned rohkem aastaid, mõned vähem. Paljud leiavad, et see on üks suur mõttetus, teised aga, et hariduseta ei ole võimalik elus hakkama saada. Järgnevalt püüangi üles lugeda miinused ja plussid ehk, mida kool annab ja võtab. Kool, mida võtab, mida annab? Igaüks vastaks sellele küsimusele, et annab hea hariduse, aga võtab palju vaba aega. Nüüd tekib küsimus, kas terve oma noorus on väärt raisata kooli peale? Mina arvan, et jah, sest kui sul ei ole head haridust, ei pruugi sind keegi tahta tööle võtta. Pead palju pingutama ja koolis käima, et elus paremini läbi lüüa, sest mida hoolsamini õpid, seda parem on tulemus. Kui sul on hea tulemus, saad sa minna edasi teistesse koolidesse ja omandada kõrghariduse. Tänu sellele võid leida hea töökoha. Kool võtab ära ka kohutavalt palju vaba aega, mida saaksid kasutada oma hobide jaoks. Vaheajad on väga...
Kool annab, kool võtab Üks oluliseim etapp inimese elus on koolis käimine. Inimene peab koolis käima kohustuslikult põhikoolis üheksa aastat, kuid hea hariduse saamiseks peab minema edasi gümnaasiumi või kutsekooli. Tänapäeval on raske elus hakkama saada, kui pole korralikku haridust ning kogemusi, tööandjad ei taha palgata inimesi, kes ei ole seda tööd varem teinud või sellele vastavat haridust saanud. Seega on koolis käimine väga tähtis. Üks peamisi koolis käimise funktsioone on õpetada õpilastele teadust ja tarkust. Need on väga olulised, sest ilma teadmisteta on päris raske elada. Kui midagi juhtub looduses, siis inimene ei pruugi mõista seda, mis juhtus, mille alusel, mida selle ennetamiseks teha saaks jne. Näiteks kui teadus ei oleks nii arenenud kui praegu, siis me ei oleks teadlikud paljudest ohtudest, mis meid ümbritsevad: maa võimalik kokkupõrkamine mõne taevakehaga, igasuguse keemia kas...
Kool annab kool võtab Me kõik teame mille pärast me käime koolis ja mida me sealt saame. Me mõistame ka seda, et ilmselgelt peame me midagi kariduse vastu andma. Paljud aga ei mõista, kuidas meie otsused on mõjutatud riigi poolt. Suures plaanis on inimene nagu tööriist, keda kasutavad ja suunavad juhid nii, et jätkuks süsteemi korrapärane ja vigadeta töö. Nimelt propageerib riik vastavalt neid erialasid, mille oskajaid meil parajasti vaja läheb. Statistika näitab, et viimasel ajal valitakse aina vähem matemaatika eksamit, samuti on langenud keskmine punktide arv. Arusaadavalt on tegu raske eksamiga, milleks valmistumine ei ole kindlasti lihtne ja kiire protsess. Järgmisest kooliaastast muutub kohustuslikuks matemaatika riilik lõpueksam gümnaasiumi lõpus. Miks säärane otsus vastu võeti? Põhjus on väga lihtne, Eesti riik vajab inimesi kes oleksid tugevad reaalainetes ja siirduksid tulevikus vastavatele töökohtadele, ho...
KOOL ANNAB, KOOL VÕTAB On esimene september. Ema saadab oma väikest poega, kes alles lasteaia lõpetanud, kooli. Koolijütsil välguvad peas aga mitmed mõtted mis nüüd saama hakkab? Millised on ta uued õpetajad, klassikaaslased või klassiruum? Ta ootab kannatamatult, mil ulatatakse kätte uhiuus trükilõhnaline aabits ning hetke, mil ta seda huviga juba sirvida saaks. Tegelikkuses on see poisile kui uus eluetapp, mida ta veel mõista ei pruugi. Kooliga käsikäes kujuneb inimese maailmavaade ning avastatakse enda jaoks tulevikuperspektiivid, mille poole edasises elus püüelda. Kool arendab mõtlemisvõimet ning õpetab meid oma peaga asjadest aru saama, kuid samas võib kool anda pahaaimamatult ka vastupidist. Kogu protsess, mis toimub koolis, meie haridussüsteemis, võib väga kergelt piirata laste andeid ja omaloomingulisust. Nimelt algklasside kunstitundides õpetatakse lapsi ,,õigesti" joonistama. Näitena või...
Haridus annab valikuvõimalused Käies igapäevaselt koolis, tunnetame me tihti, et miski nagu pärsiks meid ning see miski on vabadus. Vale on öelda, et kool raiskab meie vaba aega, pigem võtab võimaluse valmistuda puhkuseks ehk siis võimaluse mitte midagi teha. Prantsuse filosoof Simone Weil on öelnud: „Vabadus selle sõna otseses mõttes tähendab valikuvõimalust.“ Kooli suhtes meil valikuvõimalust ei ole ning seetõttu me ei saagi koolis käies tunda täielikku vabadust. Küll, aga tekivad meil valikuvõimalused ja vabaduse tunne pärast kooli lõpetamist. Kool annab mitmeid võimalusi ning ka võtab neid. Koolil on laste eludes väga suur roll. Nad viibivad praktiliselt terve päeva koolis õppides, omandades uusi teadmisi ja tarkusi. Kool on väikese lapse haridustee algus, mille lõpus on temast saanud nooruk ning ta peab iseseisvalt hakkama saama. Arvatakse, et peamiselt need inimesed, kes on saanud hea hariduse on ka tule...
Kas Paldiskis peaks säilima gümnaasium? Gümnaasiumiharidus on tänapäeval hästi hinnatud. Paljud noored tahavad saada kõrgharidust ja selleks tuleb kõik 12 klassi ära käia. Aga kas Paldiskis peaks säilima gümnaasium? Mina arvan, et Paldiskis peaks gümnaasium alles jääma. Mul on paralleeli tuua kool, kuhu ka mina 10.klassis olin läinud aga see osutus väga raskeks. Tallinnasse sõit võtab palju aega ja on väga väsitav. Paldiskis on ka sõbralikud õpetajad, kellega on kõik harjunud ja nad enam- vähem teavad, mida oma õpilastelt oodata. Paldiski kool pakub erakordset võimalust parandada perioodide hindeid otseses mõttes ükskõik millal, mujal ei ole seda. Kooli positiivseks pooleks pean ka seda, et puudumistesse suhtutakse leebemalt kui mujal koolides, aga see ongi hea kuna gümnaasium on vabatahtlik, peaasi, et hinded oleksid korras. Gümnaasium on vabatahtlik ja enamik neist, kes sinna lähevad, seda ka lõpetavad ja ...
Kõiges on süüdi kool Kõiges on süüdi kool, kuid kas ikka on ? Minu arvates võib seda mõista kahte moodi - kool annab mitmeid võimalusi ning ka võtab neid. Koolil on laste eludes väga suur roll. Nad viibivad praktiliselt terve päeva koolis õppides, omandades uusi teadmisi ja tarkusi. Kool on väikese lapse haridustee algus, mille lõpus on temast saanud noorik ning ta peab iseseisvalt hakkama saama. Enamik lapsi, kes lähevad igal hommikul kooli, võivad tunda koolipäeva lõpus väsimust. See tuleneb sellest, et eelnev koolipäev oli lõppenud umbes nelja paiku, ning õppida oli antud väga palju. Õpilased ise ütleks, et see on 'normaalne', et nad õppisid öösel kella kaheni mitmeks eesseisvaks kontrolltööks, kuid paljude lapsevanemate arust ületab see igasugused normaalsuse piirid. Mõndades koolides on koormus väga suur ja koolilapsed tunnevad end ülekoormatult ning stressis. Kui koolis puuduvad kapid, kuhu mitte vajamineva...
8.kl ühiskonnaõpetus KORDAMINE KONTROLLTÖÖKS – pres, valitsus, riigikogu, valimised 1. Kelle ülesanne on toodud (presidendi/valitsuse/riigikogu)? a) esitab Riigikogule riigieelarve täitmise aruande - b) kuulutab välja seadused – c) võtab vastu seadusi ja otsuseid – d) nimetab ja kutsub tagasi Vabariigi Valitsuse ettepanekul Eesti Vabariigi diplomaatilised esindajad - e) viib ellu riigi sise- ja välispoliitikat – f) otsustab rahvahääletuse korraldamise – g) valib Vabariigi Presidendi – h) kuulutab välja Riigikogu korralised valimised – i) annab peaministrikandidaadile volitused Vabariigi Valitsuse moodustamiseks – j) võtab vastu riigieelarve ja kinnitab selle täitmise aruande – k) suunab ja koordineerib valitsusasutuste tegevust – l) nimetab Riigikohtu ettepanekul kohtunikud - m) esindab Eesti Vabariiki rahvusvahelises suhtlemises – ...
Carl Robert Jakobson 26.juuli 1841 - 19.märts 1882 V.Atoneni töö, 2014 Tema tegevused kasvataja-demokraat publitsist, kirjanik õpetaja progressiivse ajalehe "Sakala“ toimetaja rahvusliku liikumise juht Kirjanduse Seltsi esimees (alates 1881) Elulugu Jakobson elas noorpõlves Tormas ning sai alghariduse isalt ja kohalikuskihelkonnakoolis Jakobson oli Torma kihelkonnakooli õpetaja 1864. töötas ta kooli- ja koduõpetajana Peterburis 1865. hakkas ta saatma kaastööd Eesti Postimehele ostis Jakobson Vändra lähedal Kurgja talu, millest ta kavatses teha näidismajapidamise. Aastast 1878 toimetas Jakobson Viljandis ajalehte Sakala. Ajaleht kritiseeris kehtivat agraarkorraldust, aadlivõimu ja seisuslikke asutusi ning taotles ajakohaseid reforme, samuti nõudis rahvakooli vabastamist kiriku hooldusest 1881. valiti Jakobson Hurda asemele Eesti Kirjameeste Se...
Kallid esimese klassi õpilased! Suvi on taaskord otsa saanud. Koolimaja võtab rõõmsalt vastu teid, usinaid ja ootusärevil koolilapsi, kes tänasest siin oma kooliteed alustavad. Teie jaoks on kõik uus, põnev, natuke hirmuäratav. Ka mina olin aastaid tagasi seda teekonda alustamas. Ma ei tundnud kedagi, kuid tegin kohe tutvust enda kõrval seisva tüdrukuga. Sealt edasi juba järgmiste kaasõpilastega. Täna astute oma esimesed sammud pikal kooliteel. Kui teil tekib hirm, või ei tea mida teha, küsige julgelt õpetajate või teiste õpilaste käest. Ka vanematest klassidest. Kool ei ole ainult koht, kus õpitakse. Kool on üks suur pere, kus kõik aitavad üksteist ja on teineteisele sellel pikal teel toeks. Koolis käies muutute Te rohkem iseseisvaks. Kasvab ka teie vastutus. Kuid sellel raskel teekonnal leiate omale eluaegsed sõbrad, kes on teiega koos igal sammul. Kellele saate ise toeks ja abiks olla. Koolist saate lisaks üldistele teadmistele k...
Lepinguõiguse kaasused kodus lahendamiseks. Kaasuste lahendamisel kirjelda olukorda ja järelduste tegemisel põhjenda oma väiteid viidetega õigusnormidele. 1.Spordiklubi S ja keskkool K sõlmisid kokkuleppe, mille kohaselt S treener annab K andekatele lastele talvel kolme kuu vältel Pirita metsas suusatunde ning kool tasub tundide eest, s.h. 2/3 kokkulepitud summast makstakse ettemaksuna ja 1/3 lepinguperioodi lõpus. Ootamatult on aga kõnealusel talvel niivõrd viletsad suusailmad ja halvad lumeolud, et toimuvad ainult pooled ettenähtud tundidest, mistõttu lepinguperioodi lõpus teatab kool, et soovib lepingu hinda alandada nii, et tasumisele kuulukski vaid 1/2 ettenähtud summast. S aga väidab, et esiteks ei vastuta ta tundide ärajäämise eest, kuna ei olnud selles süüdi ning teiseks, kuna pool lepingu tasust on juba ette makstud, ei ole hinna alandamine enam võimalik. Kummal on õigus ja kuidas peaks õigustatud isik toimima? ...
Tartu Ülikool ANTIPEDAGOOGIKA: KOOLIDETA ÜHISKOND Referaat Tartu 2012 Sisukord Sissejuhatus, töö eesmärk.................................................................................3 1. Kooliharidus ja selle vajalikkus.......................................................................4 2. Must kasvatus kriitikanool kasvatusse.............................................................5 3. Antipedagoogika........................................................................................6 3.1 Ivan Illich......................................................................................6 3.2 I. Illich ,,Deschooling society"..............................................................7 3.2.1 Raamatus kajastunud ideed......................................................7 3.2.2 Kriitika ja toe...
E-patriotism Arutlev kirjand Eesti on infotehnoloogiliselt väga arenenud riik. Mitmed igapäevased tegevused ja avalikud teenused on ühendatud võrgukeskkonnaga ja lihtsalt kättesaadavad. Eestit on nimetatud e-riigiks. Kas iga sammu registreerimine ja haldamine võrgukeskkonnas ja e-patriotism on tõepoolest vajalik ning kas sellel on ka omad tagajärjed? Varem oli peamiseks informatsiooni vahetamise ja vahendamise vahendiks paber. Inimesed said teadmisi ja informatsiooni, lugedes raamatuid ja ajakirju. Õppematerjalid olid üldjuhul trükitud paberile ja õpitulemuste kontrollimiseks kasutati enamasti paberkandjal teste ja kontrolltöid. Nüüd on kõik saadaval veebikeskkonnas. Uudiseid ja ajakirju saab lugeda uudisteportaalidest, igal kodanikul on võimalus laenutada e-raamat ja õppematerjale vahendatakse suuremas osas läbi võrgu e-kursustena või slaidiesitlu...
NÄGEMINE JANMAR TORN 8. KLASS MÕNISTE KOOL MIS ON SILM ? • Silm on nägemiselund • Silma kaudu võtame me vastu umbes 90% väliskeskkonna infost SILMA EHITUS SILMA EHITUS • Silmaava kaudu pääsevad valguskiired silma sisse. • Silma läätsele langevad silmaava läbinud valguskiired. • Võrkkestale suunab ja koondab lääts klaaskeha läbinud valguskiired. • Nägemisnärv juhib närviimpulsid ajju. VALGUSTUNDLIKUD RAKUD • Valgustundlikut rakud ehk kolvikesed ja kepikesed. • Silmas on kepikesi ligikaudu 100 miljonit, korvikesi 7 miljonit. • Kepikesed võimaldavad näha hämaras. • Kepikesed on tundlikud valguse heledusel tumedusel, aga mitte värvuse suhtes • Kolvikesi on kolme liiki ühed reageerivad sinisele valgusele , teised rohelisele ja kolmandad punasele valgusele SILMAAVA JA SELLE KÄITUMINE ERINEVA VALGUSHULGAGA • Inimese silm võtab vastu – punast, rohelist ja sinist valgus...
2. aprill 2012 Anu Tooming, 11.kl Mured ja probleemid seoses laste kasvatamisega Laps toob majja alati suurt rõõmu, kuid selleks, et temast ükskord saaks täisväärtuslik inimene, tuleb teha palju tööd. Kui laps sünnib, on ta justkui puhas leht, tal ei ole iseloomu, ega mingitki arusaama maailmast. Tema kasvamise käigus voolivad vanem ja ühiskond temast isiku. Selle käigus tuleb aga ettevaatlik olla, sest laps võtab kergesti omaks kõik mida ta näeb. Enamiku laste halva käitumise taga on kasvatamatus ja tähelepanupuudus ning seda, mida laps teeb tähelepanu võitmiseks, tuleb märgata. Kodus peab olema ka paigas autoriteet. Tänapäeval arvavad kahjuks niimõnedki vanemad, et lasteaia või kooli ülesanne on last kasvatada ja arendada. Enam ei ole ka Inernetisõltuvus võõras probleem, see puudutab peaaegu iga lapsevanemat. Otseloomuliku...
Kuidas saada targaks? Tänaseks teemaks on ,,Kuidas saada targaks?". Arvo Valton on öelnud: ,,Raamatust saad teadmisi, õpetajalt oskuse neid läbi seedida, kuid üksnes omaenese mõtlemine võib viia sind tarkuseni." Kuid mis asi see tarkus siis üldse on? Minu arvates on tarkus teadmised, oskus käituda ja olla. Tarkus on rääkimine ja asjadest arusaamine. Tarkus väljendub peaaegu igas asjas, mida me teeme. Kuid kuidas siis saada targaks? Juba väiksest peale ei kuulnud me kodus muud, kui seda, et koolis peab käima ja mida rohkem me koolis käime, seda targemaks me saame. Kuid kas tõesti on ainuke tee targaks saamiseni pikk haridustee ja koolipingis istumine? Ma arvan, et kõige suurem tee tarkuseni oleme me ise. See elu, mis me läbi oma silmade näeme, mida me läbi oma kõrvade kuuleme ja see, mis me kogeme elus ise ongi tarkus. Kool on asutus, kus antakse vaid algpõhi sellele suurele tarkusele, mis meid maailmas ümbritseb...
Maidla Põhikool Marie Under Referaat Koostas: Neenu Täpsi 9.klassi õpilane Maidla 2012 Sisukord 2 Sissejuhatus Marie Under on üks silmapaistvamaid Eesti nais luuletajaid. Selles referaadis tahan ma teada saada nii tema isiklikust elust, kui ka tema teostest ja elutööst. Eesti ühest kuulsaimast naiskirjanikust oleks tore midagi rääkida ka osata, kui küsitakse. Lapsepõlv ja haridus Marie Under sündis 27.märtsil 1883.aastal Tallinna Alimanni uulitsas, mida tänapäeval tuntakse kui Koidula tänavat. Underi vanemad olid Friedrich (Priidu) Under ja Leena Under (neiupõlve nimega Kerner). Mõlemad Marie vanemad olid kirikuõpetajad. Enne Marie sündi elas perekond Hiiumal, kuid kolis hiljem Tallinnasse. Perekonnas ...
6.Ideoloogiline sula e kuldsed kuuekümnendad Ei ole paremaid, halvemaid aegu. On ainult hetk, milles viibime praegu. Artur Alliksaar Ühiskonna vabanemine diktatuurist algas tasapisi pärast Stalini surma (1953), kuid selgemad muutused hakkasid ilmnema pärast 1956. aastat, kui Stalini kuriteod ning isikukultus mõisteti hukka. Kurss võeti keskusest (Moskva) vabamale ja vähem dikteeritud poliitikale, mistõttu kasvas tööstustoodang ja paranes olukord põllumajanduses. Kultuuripildis said muutused nähtavaks 1960. aastail, kus aktiivsesse ellu astus põlvkond, kes uskus vabaduse võimalikkusesse ka selles riigis. Uuenev kirjandus oli rahvusliku identiteedi peamine väljendaja ning puuduvate meelelahutusvõimaluste asendaja ning see tingis ka raa...
Tänavaküsitlus: Mida arvate Teie Leisi Keskkooli osa sulgemisest ? Seoses uue haridusreformiga on paljud väiksemad gümnaasiumid ja keskkoolid sunnitud oma uksed sulgema. Nende seas ka meie keskkool. Uurisime õpilastelt ja kooli õpetajatelt, mis nemad sellest asjast arvavad, et kool muutub vaid põhikooliks. Leisist on oma keskhariduse saanud väga palju noori. Vilistlase Regina Rahu meelest oleks sulgemine kurb : ``Ma arvan, et gümnaasiumi osa sulgemine oleks vägagi taunitav, kuna esiteks sellisel juhul peaksid väga paljud õpilased suunudma õppima Kuressaarde ning see tooks paljudele peredele suhtleiselt palju lisakulutusi, teiseks juba selle ajaloolise tausta pärast ja on ju Leisi gümnaasiumi osa olnud just riigieksamite tulemuste põhjal väga heal tasemel. Ühesõnaga oleks väga kurb.`` Leisi Keskkooli lõpetanud Sander Põlluäär oli samal arvmausel : ,,Arvan, et ei tuleks sulgeda, kuna mulle meeldib, et leisis on gümnaasium, mitte...
EESTI SPORT Kool: Tallinna Paekaare Gümnaasium Autor: Jekaterina Gusseva Klass: 9 A klass EESTLASTE POPULAARSEMAD SPORDIALAD EESTI OLÜMPIAMEDALID EESTLASED – OLÜMPIAMÄNGUDE MEDALIMEHED TÜÜPI SPORTLASED 1. Terviseprotlane on see inimene, kes hoolitseb oma tervise eest ja füüsiliselt ektiivne, tegeldes regulaarselt metsajooksu, võimlemise või mõne muu spordialaga. 2. Harrastussportlane on see inimene, kes harrastav ainult oma lõbuks, kui tahab, võtab osa ka mõnest kohalikust võistlusest. 3. Tippsportlane on see inimene, kes tegeleb ühe kindla spordialaga ja saavutab omal ala vabariigis või maailmas väga häid tagajärgi. 4. Profisprotlane on see inimene, kes saab võistlemise eest raha, muud tööd ta peale spordi enamasti ei tee, tema sportlikud tulemused ei küündi maailma paremate hulka. 5. Tugitoolisportlane on see inimene, ...
Teismeliseiga on arengut ja muutusi täis aeg, mille vältel noor täidab teatud eluülesanded, mis on vajalikud täiskasvanuks saamiseks. Neil tuleb välja töötada oma isiklike käitumisnormide ja - väärtuste süsteem, saada majanduslikult sõltumatuks, luua ja alal hoida intiimsuhteid. Nad peavad õppima oma eluga toime tulema. Iga teismelise vanem püüab teha kõik selleks, et tema lapsest kasvaks õnnelik, end teostanud täiskasvanu. Kindel on ka see, et see pole kerge ülesanne. Märkamatult on pisike beebi muutunud pööraseks riiukukeks, võluv põngerjas morniks mossitajaks. Lastevanemate ees seisvatele probleemidele pole üheseid ja ainuõigeid lahendusi. Iga lapsevanem ja iga laps on ainukordne indiviid ning seepärast pole kasu üldkehtivusele pretendeerivatest lahendustest. Kui püüda enda ja lapse vahel toimuvat paremini mõista ning seda avardunud arusaamist oma vanemliku mõjukuse suurendamiseks ära kasutada, võib läheneda probleemidele märksa pare...
I. Varane lapsepõlv ja pere taust A. Vanemad ja perekond Millal ja kus Sa sündisid? Räägi midagi oma vanematest ja nende taustast. Kus kohast on Su pere algselt pärit? Mida tegid Su vanemad elatise teenimiseks? Kas Sa aitasid neid raha teenimisel? Mis on Sinu vanemate usuline taust? Kuidas Sinu kodus suhtuti usku? Mis olid Sinu vanemate poliitilised uskumused? Mis organisatsioonidega nad kokku puutusid? Mis teiste sugulastega Sa suhtlesid suureks kasvades? Mida Sa mäletad oma vanavanematest? Mis lugusid kuulsid vanematest eelkäijatest, keda sa ei tundud? Mitu last oli Sinu peres ja mitmes Sa olid? Kirjelda igat oma õde/venda. Kellega olid Sa kõige lähedasem? Kirjelda maja/maju milles sa üles kasvasid. Kirjelda oma tuba. Millised olid Sinu pere majanduslikud olud? Kas Sa mäletad aegu, kui rahaga oli kitsas? Mis olid Sinu kohustused kodus? Mis o...
ÕENDUS Õed on terviseala professionaalid, kel on kõige "püsivam ja tihedam kokkupuude vanematsüklis olevate naistega". Õed on vastutavad tervise edendamise eest perede ja laste seas. Abil või hoolitsusel, mida naine saab raseduse ajal ja esimesel aastal peale sünnitust, võib olla pikaajaline mõju nii naisele kui ka tema lapsele. Ema-lapse rolli kujunemist mõjutab hoolitsus ja informatsioon, mida õed jagavad. INIMENE Mercer ei defineeri otseselt inimest, aga viitab inimese "minale". Tema arvates on inimese "mina" eraldiseisev teistest rollidest, mida inimene enda kanda võtab. Sisemine "mina" areneb välja kultuurikontekstist ja näitab, kuidas olukordi vaadeldakse ja kujundatakse. Enesehinnang ja enesekindlus on tähtsad osad emarolliga kohanemisel. Ema kui isikut nähakse eraldiseisva, kuid samas seotuna oma lapse ja lapse isaga või kellegi teise tähtsaga. Ta on nii mõjutaja kui ka mõjutatava rollis. TERVIS Mercer defineerib tervist ku...
Juhtumiplaan: MARI Probleemid Rahapuudus-> Töötus -> Ei otsi intensiivselt tööd Madal enesehinnang Stress Ressursid Toetav pere Hooldusoskused (tugevused, Eluase olemas Koduperenaise oskused võimalused, sh Arvestatav haridustase Piirkonnas on tööpakkumisi teenuse saaja enda Kohusetundlikkus pere suhtes ressursid, mis aitavad kaasa juhtumi Hea tervis lahendamisele) Elukoht linna lähedal (transport 5x päevas) Piisavalt iseseisvad lapsed Takistavad Hooldamist vajavad vanemad tegurid Liigne muretsemine laste pärast Eesmärgid Alaeesmärgid Tegevused Teenuse Ajakava Tulemuse osut...
Tallinna Ülikool Sotsiaaltöö instituut Julia Uvarova STSTB 1kõ Sissejuhatus kasvatusteadusse Kas on olemas head ja halba kasvatust? Kasvatus ja võim Esse Juhendaja: Tiiu Kuurme Tallinn 2013 Kasvatusega puutume me kokku igapäevaselt. Kasvatus võib olla nii hea, kui halb. Halb kasvatus seisneb asusaamisest, kui kasvatamine toimub teise inimese vägivaldsest mõjutamisest, tema sunniviisilisest kujundamisest ja alistamisest. Me anname oma teadmisi, oskusi, põhimõtteid, kanname hoolt lapse heaolu eest. Võim ei pane kedagi oma mõtteviisi muutma, vaid sunnib korrigeerima ainult käitumist. Põhjus on selles, et ükski käsk ega karistus ei muuda meie vajadusi. Tundub paradoksaalne, kuid võimu kasutades kaotab kasvataja oma mõjujõu. Seetõttu ei ol...
Ei saa mitte vaiki olla... Austatud kuulajad, meie ühiskonnas on paljudes erinevates valdkondades probleeme. Neid probleeme on välditud juba väga pikalt ning nendest ei räägita avalikult. Teema, millest ma räägin, on tuttav kõikidele õpilastele ehk siis ülekoormusest ning tunnis toimuvast. Esiteks, mis kõige tähtsam, on see, et koolipäevad on väga pikad ja väsitavad. Kõik õpetajad peavad just nende õppeainet kõige tähtsamaks. Juba tunnis hoolikalt kaasatöötamine ja kuulamine, võtab päeva lõpuks täitsa läbi. Lisaks pikale ja raskele koolipäevale jäetakse veel kodus palju õppida. Selline päev tuleb kokku pikem kui täispikk tööpäev. Kuid mis saab huviringidest, vabast ajast ning puhkamisest? Tänapäeval ei jõuagi õpilane millegi muuga tegeleda, kuna kool võtab kõik vaba aja ära. Kas te ei arva, et pärast rasket koolipäeva on õpilane välja teeninud ka puhkuse? On tehtud küll palju seadusi õpil...
Ayur Kala 10c Tartu Tamme Gümnaasium 26.11.2012 Elurindel muutusteta "Ta langes oktoobris 1918, mis kogu rindel oli nii vaikne ja rahulik, et sõjasõnum piirdus vaid ühe lausega: Läänerindel muutusteta," lõpetab E.M.Remarque oma jutustuse ühe noormehe elust esimese maailmasõja sündmustes. Tahaks öelda, et jutustuse selle sõja sündmustest ühe noormehe elus, kuid paraku lõpevad jutustus ja elu ammu enne sõja lõppu. See lause võtab väga ilusasti kokku mõtte, mis iseloomustab riigi valitsuste, juhtide või muidu kõrgemate isikute suhtumise üksikinimestesse sõjas. Kuid lugede...
Felix Mendelssohn-Bartholdy 1809-1847 Mendelsson sündis Hamburgis rikkas ja kõrgelt haritud juudi perekonnas. Is aoli ungarlane, pankur. Perekonna jõukus ja inimesed, kellega suheldi mõjutasid otseselt Mendelssohni arengut ja käekäiku. Muusikaõpinguid alustas kalveril ja viiulil. 1819 algasid kompositsiooni õpingud ja lisandusid ka teised (solfedzo, literatuur jne). Eeskujud: J. S. bach, G. F. Händel, A. Vivaldi. Kuni Mendelssohn polnud oma raske iseloomu tõttu enamike kolleegidega vastuolus kogub üha uusi sõpru. Lähimad: R. Schumann, F. Chopin, F. Liszt. Kontakteerub Hector Berlioziga. Tööpaigad: Leipzig, Berliin, Köln. Üle-Euroopaline sündmus: Leipzigi konservatooriumi avamine 1843. Avamise tingis proffessionaalsete muusikute puudus. Kool hakkab koolitama kogu Euroopale. Eeldas parimaid õppejõude (sh Schumann). 1. rektor oli Mendelssohn ise. Asutas Gewandhaus orkestri (1844). Võtab kasutusele dirigendikepi. Mendelssohnil on eriline k...
Kell ja kalender õpilase elus Neil kahel asjal on õpilase elus suur tähtsus ning ilma nendeta elada ei saa. Erinevalt täiskasvanutest võtavad õpilased tööd igapäevaselt koju kaasa. See on kohustuslik ning paljude arvates ebavajalik. Mina ise arvan, et ilma koduste töödeta ikkagi ei areneta ja õpita piisavalt. Sageli on koduse töö esitamiseks teatud tähtaeg ning alati tekib sellega tülisid kui mõnel jääb töö esitamata. Pean mainima isegi, et kirjutan seda kirjandit viimasel õhtul enne tähtaega just sellepärast, et tekkis segadus kuupäevaga. Kuid miks tekivad sellised probleemid? Eks ole eksimine inimlik. Keegi pole perfektne ega kõikvõimas. Paljudel juhtudel on tänapäeva õpilase elu nii kiire ja töine, et ainus võimalus teistel järel püsida on õppida hilisööl. Kõik sellised probleemid näitavad tegelikult haridussüsteemi puuduseid kui mitte suisa vajaka jätmisi. Õppetöö tuleb korraldada nii, et koju pole ülesandeid vaja jätta. ...
TELEVISIOON Kirjandus Dajana Kask, Jekaterina Smidt, Kärt Kool 8.klass Mis on televisioon? Televisioon (lühend TV) on elektroonilise teabelevi üks vorme, mis võimaldab video ja heliülekannet ja vastuvõttu. Televisiooni võib käsitada ka kui teleülekande organiseerimisega seotud tegevuse, asutuste või vastava telejaamade võrgustikku. Televisiooniülekandeid võtab vastu ja taasesitab televiisor. Vanaaegne kaasaskantav Televisioon Nüüdisaegne teleprogramm pakub vaatamiseks rikkaliku valiku saateid, mis erinevad oma sisu, väljenduslikkuse ja ülesehituse poolest. Peale nn omasaadete (uudiste, vestlussaadete, kultuuri-, spordisaadete) on populaarsust võitnud mujalt tulnud saatevormid, mis on tihti kirevamad, koosnevad paljudest lühikestest lõikudest, nende tempo on kiirem. Laialt on levinud nn üldhuviajakirjavorm ja hulgakülastajatega vestlussaade. Suure osa praegustest saadetest moodustavadki ...
Ametikool Tehniliste erialade osakond Sissejuhatus erialasse Koostaja: Juhendaja: Kursus: Kuressaare 2007 Sissejuhatus 1. Sissejuhatus lk.1 2. Värvimine lk.2 3. Rullid, pintslid lk.3 4. Pahtel ja selle koostis lk.4 5. Kooli ajaloost lk.5 Sissejuhatus Õpin Kuressaare Ametikoolis üldehitust. Õppeaeg on 120 õppenädalat. Üldehitaja oskuste kõrval saadakse teadmisi ka viimistleja tööst, ehitusmaterjalide ökonoomsest ja otstarbekast kasutamisest. Lisaks üldainetele õpitakse: Head ehitustava ja kvaliteedi tagamist Tööohutust ehitusobjektil Ehituse üldpõhimõtteid Ehitusjoonestamist Materjaliõpetust Ehituskonstruktsioone Majanduse aluseid Tööõigust ... ja palju muud. Miks valisin ...
Tartu Ülikool Usuteaduskond Kaiti Vasiljeva MAAGIA JA SEKSUAALSUS TANTRISMIS Kodutöö Tartu 2011Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 1.Maagia igapäeva elus ja seos seksuaalsusega....................................................6 2.Vadžrajaana ehk tantrismi olemus......................................................................7 3.Tantrad kui maagilised salaõpetused...................................................................9 4.Tantrismi rituaalid ja pühad esemed..................................................................10 Kokkuvõte............................................................................................................. 13 ...
Kuristik rukkis Kokkuvõte Kuristik rukkis toimub 1950ndatel ja on jutustatud ühe noormehe Holden Caulfieldi poolt. Holden ei täpsusta oma asukohta, kuid ta teeb asja väga selgeks, et ta on vaimuhaiglas või sanatooriumis ning saab ravi. Juhtumid, mida ta jutustab võtavad aset pärast viimast koolipäeva sügisel ning kestab kuni jõuludeni, mil Holden on 16-aastane. Holdeni lugu saab alguse laupäeval, mil kõik tunnid on lõppenud Pencey koolis, Agerstown, Pennsylvanias. Pencey on Holdeni neljas koos: ta on läbikukkunud teistes kolmes koolis. Penceyys, ta kukkus läbi viiest ainest neli ja sai teate, et teda on välja visatud koolist, kuid tema lahkumine Manhattanile on planeeritud alles kolmapäeval. Ta külastab oma ajaloo õpetajat, kes on vana, Spencerit, et öelda viimased sõnad, kuid kui Spencer hakkab teda noomitama halva õppeedukuse pärast, saab Holdenil villand. Ühikas ärritab teda tema ebahügieeniline ühikanaaber, Ackley ja ka ta enda ühi...
Sinu kool Referaat Hades Koostas: Sinu nimi Klass: Sinu klass Juhendaja: Sinu juhendaja Tallinn 2014 Sisukord Sissejuhatus............................................................................................................................3 1. Hades..................................................................................................................................4 1.1 Nimi ja nimetus....................................................................................................4 1.2 Välimus ja elu.......................................................................................................4 1.3 Loid Styx..............................................................................................................5 Kokkuvõte.............................................................................
Tänapäeva tuhkatriinu Elas kord üks tüdruk kelle nimi oli Anett. Aga kõik kutsusid teda tuhkatriinuks, kuna ta oli vaeslaps ja pidi tegema kodus kõik tööd üksi ära. Ta elas kasuema Mariga ja kahe kasuõe Stellaga ja Liisiga. Stella ja Liis olid ta vastu õelad, kogu aeg käsutasid ja norisid teda. Tuhkatriinu ise oli heasüdamlik ja ilus. Ta ei olnud õdede ega kasuema peale vihane ,et nad teda käsutasid ja norisid. Ta õppis 9 klassis koos oma õdedega. 10 klassis käis üks poiss nimega Martin , ta oli kooli kõige popim poiss, kuna ta vanemad olid rikkad ja poiss kandis kogu aeg kõige uuemaid ja stiilsemaid riideid. Kõik kooli tüdrukud tahtsid teda endale poisiks. Kõik koolis ootasid iga aastast balli kus võisid osaleda 9 -12 kl õpilased kaaslasega ja muidugi kõik tüdrukud tahtsid Martinit endale kaaslaseks. Alati enne balli toimus paarpäeva varem pidu kus tavaliselt Martin otsustas kellega ta ballile läheb. See...
Turundus Järva maakond Järva maakonna koduleht: http://www.jarva.ee/index.php?page=673& Järva maakonnas asuvad mõisad: · Albu mõis http://mois.albu.ee/ Vanim mõis Järvamaal. Koos vahetusläheduses asuva A. H. Tammsaare sünnikoha ja 13. sajandist pärineva Järva- Madise kirikuga pakub Albu mõis meeleolukat kõrvalepõiget suurtest teedest ja linnadest. 1921.a. tegutseb mõisahoones kool. Saab ka külastada mõisat, kui vastavalt siis eelregistreerimisele. Toimuvad ka näitused. · Aruküla mõis (Koeru) 1921 kolis hoonesse kohalik kool. Alates 1992. aastast tegutseb Raasiku vallale kuuluvas hoones Aruküla Vaba Waldorfkool. Mõisa saalis korraldatakse mitmesuguseid kultuuriüritusi. Praegu asub seal Koeru Keskkooli algklasside osa ja muusikaklassid. Koduleht ongi kooli kohta. · Koigi mõis As...
Poisid Kuni kuuenda eluaastani -Poiste ja tüdrukute vahel ei tohiks vahet teha. -Emad hoolitsevad rohkem sel perioodil -Tähtis, et oleks üks või kaks võtmeisikut, kes armastaksid ning tähelepanu keskpunktis olek mõne aasta(sisemise turvatune arenemiseks, suhtlemiseks, armastamises ja dialoogi pidamiseks) 6-13 eluaastat -Emotsionaalselt isa kõige tähtsam -Loevad pisiasjad(jalutuskäigud, grillimine jne) -Naudi, kui poeg tahab sinuga koos olla) -Ära heitu, kui poeg mängib vintsket selli 14 ja edaspidi -Poisid vajavad täiskasvanud mentorit-inimest, kes aitaks laia maailmaga kohaneda Testosteroon -Tagab nooruki kiire kasvu, tekitab tahte midagi saavutada, õhutab teistega konkureerima, tekitab vajadust kindlakäelise suunamise ja turvalise, hästi korraldatud keskkonna järele Vallandab märkimisvääresed muutused: -nelja-aastaselt õhutab aktiivsele tegevusele ja poisilikkusele -kolmeteistkümneselt kiirendab kasvamist ja tekitab segadust -neljate...
Tartu …….Kool …………. 8.b klass KEHALISE KASVATUSE TUND (LIIKUMISMÄNGUD) Loovtöö Juhendaja õpetaja …….. Tartu 2016 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS Eelmise kooliaasta kevadel saime teada, et meil tuleb teha loovtöö. Alguses ei osanud ma midagi arvata, kuna polnud varem sellega kokku puutunud. Hiljem kui olin juba selle kohta täpsemalt uurinud, olin kohe huvitatud. Loovtöö otsustasin teha klassiõdede …….ja……., kes olid kohe nõus koostööga. Teemasid loovtöö jaoks otsides jäi …….silma liikumismängude teemaline kehalise kasvatuse tund, mida ta meile tutvustas ja üheskoos otsustasime valida selle teema. Tunni tegevusi oli klassiõdedega lihtne välja mõelda, kuna teadsime, millised mängud ja muud liikumisharjutused sobivad ja meeldivad esimese kooliastme õpilastele. Isiklikult olin loovtöö teemaga väga rahul, kuna olen ise t...
Tony Jürisaar PM21 Töö nr.3 1. Noored peaks leidma ühis mõtteviisiga teisi noori ja looma siis ühinguid jne. 2. See riietus mida sa kannad on eneseväljendus.Sest inimene kannab selliseid riideid milles ta end mugavalt tunneb ja mis läheb tema mõttemaailmaga kokku.Esimese asjana vaadatakse inimese juures riietust.Koolirõivastuse suhtes peaksid kehtima mingid piirangud.Riietus peaks olema viisakas ,ei tohiks olla liiga paljastav.Püksid peaksid olema jalas normaalsel kõrgusel mitte liiga all ja seelikud ei tohiks ollla väga lühikesed sest päris miniseelikuga ei ole viisaks kooli minna.Tüdrukud ei tohiks lihtsalt mingi võrgust särgiga kooli minna kus on kõik lihtsalt näha. 3. Eesti on kindlasti kallis riik.Arved on meele...
Kõva Kont 14. märts 2009 toimus Metsatöllu uue kogumiku ,,Kõva Kont" tutvustuskontsert rokiklubis Tapper. Metsatöll on Eesti kuulsaim folk-metal bänd, mis alustas tegutsemist juba aastal 1999. ,,Kõva Kont" võtab kokku nende tegevuse kuni 2008. aasta lõpuni. Kogumik sisaldab endas 2 DVD-d ja 1 CD-d erinevate stuudiolindistuste ja live-esinemiste salvestustega. Esitati 12 lugu, mis kõik ka plaadil olemas. Esinemine algas looga ,,Hetk enne lahingut". Järk-järgult kiirenev lugu sobis ülihästi veel külma publiku üles kütmiseks. Teiseks looks oli ,,Merehunt" mis ajas publiku viimaste ridadeni maast lahti. Käsk Markuse(laulja) poolt oli hääled puhtaks köhida ja kaasa laulda. Et mitte publikut kohe algul ära väsitada võeti vahepeal ette ,,Veelind" ja saartelt tulnute auks ka ,,Saaremaa vägimees". Jätkati ,,Sõjahundiga" mille alguse petlikule aeglasele regilaulule saadi enamus publikust kaasa l...
Püünsi kool Referaat Alternatiivenergiad Kelly Lehis 9.klass Juhendaja:Hele Pomerants 2009 Rohuneeme Praegu kasutusel olevatel energiaallikatel on kaks puudust: nendes olev energia vabaneb mingi reaktsiooni (põlemise) tulemusena, saastades keskkonda ning nad hävitatakse kiiremini kui taastumine aega võtab. Seda saab vältida kasutades alternatiivsed energiaallikad. Peamisteks alternatiivenergia allikateks on päikeseenergia ning taastuvad energiaallikad: tuuleenergia, hüdroenergia, ookeanide soojusenergia ning maa soojusenergia, orgaanilises aines (peamiselt puidus ning taimedes) sisalduv keemiline energia,. Mõningad neist on juba kasutusel ka Eestis. Taastavaist energiaallikaist saadavad energialiigid on tuuleenergia, hüdro- ja laineenergia, päikeseenergia, biomassienergia jm. energiaallikad, mis on kõik otseses või kaudses seoses Maale langeva päikesekiirgusega. Ka turvas on...
Kui noored teaksid! Kui vanad suudaksid! Noored reeglina ei tea elu raskustest väga midagi. Kasvades ja arenedes saadakse aga targemaks ja elukogenumaks. Sellele kõigele aitavad kaasa ka vanemad inimesed. Nende sõnadest tasub õppida, sest kunagi on ka nemad noored olnud ning kõike samamoodi läbi elanud. Enamus noori võtab õpetussõnu kui tänitamist, kuid aja möödudes enamus tunnistab, et vanemate jutus oli oma tõetera sees. Vanematele inimestele meeldib väga mineviku külge klammerduda ning noortele vastupidi, just tulevikust unistada. Kuid kahjuks kumbki generatsioon ei mõtle sellele, et tuleb elada hetkes. Alati on olnud nii, et vanad tahavad olla nooremad ja noored tahavad olla vanemad, kuid kahjuks nii ei tunta nii rõõmu just oma vanusest. Iga vanusega käivad kaasas omad rõõmud ja mured ning nende nautimine või nendest õppimine on väga oluline. Noores eas kui tervis on korras ei mõelda veel sellele, et olu...
Моё отношение к школе Я учусь в Таллиннской Технической Гимназии. Моя школа большая и старая. Я люблю свою школу потому что у меня там много друзей. Ma õpin Tallinna Tehnikagümnaasiumis. Minu kool on suur ja vana. Ma armastan oma kooli, sest mul on seal palju sõpru. Я учусь в двеннадцатом классе. В моём классе хорошие люди. Иногда они утомительные. Я люблю свой класс потому что нам весело. Ma õpin kahtistkümnendas klassis. Minu klassis on head inimesed. Mõnikord on nad väsitavad. Ma armastan oma klassi, sest meil on lõbus. Я сижу в первом ряду за первой партой. Мне подходит это место потому что я хорошо вижу на доску. Я хочу сидеть одна. Ma istun esimeses reas esimese laua taga. Mulle sobib see koht, sest ma näen ilusti tahvlile. Ma tahan istuda üksinda. Я люблю математику и музыку, но я не люблю английский язык. Я не люблю делать домашние задание потому что это занимает слишком много времени. Ma armastan matemaatikat ja muusikat, aga ...
Juhtumiplaan: Voldemar Probleemid Alkohoolik, töötus, piirkonnas on vähe tööpakkumisi Puudub töökogemus Stress Puudub kontakt perega Ressursid Elab sotsiaalkorteris (tugevused, Iseseisev igapäeva tegevustes võimalused, sh Keskharidus teenuse saaja enda ressursid, mis aitavad Puuduvad terviseprobleemid Teinud juhutöid, valmis edasi õppimiseks Valmidus muutusteks Takistavad tegurid Puuduvad tööpakkumised Puudub töökogemus Alkoholilembus Tugivõrgustiku puudumine Eesmärgid Alaeesmärgid Tegevused Teenuse Ajakava Tulemuse osutaja/ ...
Koolivägivald . Miks ? Miks on koolis vägivald? Miks kiusatakse erinevaid ning teistmoodi lapsi? Nendele küsimustele on tegelt nii palju vastuseid. Kadedus on üks neist, mis põhjustab koolis kiusamisi ja narrimisi. Ka kasvatus on palju põhjustanud koolis vägivalda. Paljudele väikestele poistele ei meeldi, kui mõni teine poiss on erinev, näiteks vaiksem, kui tema ning ta hakkab teda kiusama, lööb ja narrib, ühesõnaga, teeb teise poisi elu põrguks, kuna talle ei sobi, et too poiss temast natuke teistsugusem on. Ma usun, et paljudes koolides on probleeme koolivägivallaga ning seda üritatakse iga hinna eest parandada ja ära hoida. Mõndades koolides suudetakse isegi seda all hoida, kuid mõnes koolis on muutunud see raskeks : vägivalda kasutavad suured poisid ja ei julgeta sekkudagi. Kui tegemist on väikeste poistega, siis ikka öeldakse midagi neile ja karistatakse, aga võib olla ka nii, et mõni poiss võtab õpetust j...
Makaagid ja Majad Sündmustik · Vladi e. Vladmir Soolokitarr. Lisaks oli tema ülesandeks otsida omale bändikaaslased ja saada rebastepeoks 7 lugu selgeks. Ta sai omale liikmeteks: Janeki trumm; Esso bass, Markus Laul ja Olari-helimees. · Läbi sai esimene oktoobri koolinädal ja poisid kogunesid fuajeesse. Arutasid õhtust bändiproovi ja lugusid mida peaks harjutama jne. · Sellel ajal, kui kaheteistkümnendikud kümnendike retsisid, tegelesid poisid transa tööga, (viisid võime, kitarre, trumme jne alla saali) sest ei olnud mitte kedagi teist võtta. Kontsert oli hea, poisid suutsid lood puhtalt esitada. Peale kontserti leidis Esso omale silmarõõmu (Hele- Mariin). · Markusel oli tahtmine minna tähistama esimese kontserdi õnnestumist, kinoskäiguga. Posid olid kõik nõus. Enne eesti keele tundi hakkasid kaks üheteistkümnendikku (Andres ja Viljar) Vladiga rahvuslikk...
annaabi.ee 
