Kool pakkus meile välja hea võimaluse minna kontsertile ning selle tulemusena oli paljudel kindlasti hea võimalus teha ära muusika retsensioon. Mina haarasin sellest võimalusest kinni ja käisingi kontsertil, mis toimus 15.novembril 2011, teisipäeval, Saku mõisas. Kontserti külastajateks olid gümnasistid ja muusikaõpetaja. Kontsertil esinesid meile kolm pillimängijat. Klarnetil mängis Toomas Vavilov, kes on vaieldamatu tippklarnetist ja kes on ette kandnud põnevat Eesti ja muu ilma nüüdismuusikat. Viimastel aastatel jõudsalt orkestrite ees seisva muusiku soolokava annab läbilõike ajatust muusikast. Toomas on lõpetanud Eesti Muusikaakadeemia klarneti erialal ja täiendanud end Berliinis. Ta on õppinud sümfooniaorkestri dirigeerimist Eesti Muusikaakadeemias. Toomas Vavilov on soleerinud paljude
esinedes Varjudega koolipidudel, tulid enne kontserdi lõppu lava ette tihti tüdrukud, kes küsisid just seda laulu. See oli laul, mida ta neile alati laulis. Kontserdil esitas seda laulu Taavi Peterson. Minu arvates oli ta tabanud selle laulu olemuse ning kõige olulisemalt tähenduse Alenderile. Peterson esitas veel kolm laulu: ,,Inimese loom", ,,Üksikutele" ning ,,Mereigatsus". Kuigi Peterson on tuntud kui omapärane ning huvitava isiksusega laulja, siis kahjuks kontsertil see välja ei paistnud. Tema esituste juures jäi mulje nagu ta imiteeriks Alenderit ning sellel põhjusel ei olnud ta mulle nii meeldiv nagu teised esinejad. See-eest suutis Ott Lepland muuta iga esituse maitsekalt leplandlikuks. Oma võimsa lauluhäälega pani ta saali endaga kaasa hingama ning suutis tekitada kuulajatel sideme Alenderiga. Ott Lepland esitas kontsertil kokku neli laulu: ,,Usaldus", ,,Küll ma sind ootasin", ,,Sa ütlesid, näkku ei lööda" ning ,,Elame veel"
Martin Laid 11a Retsensioon 2010. aasta suvel 15. juunil käisin Pirita kloostri varemetes eesti punki 30ndaks sünnipäevaks korraldatud kontsertuuril ,,Disko pole oluline, punk on põhiline!". Kokku toimus selle tähtpäeva tähistamiseks 8 kontserti selle tuuri raames. Kontsertil esitati ainult parimaid ja tuntumaid eesti punki palasid, nagu näiteks Singer Vingeri ,,Massikommunikatsioon", Vennaskonna ,,Insener Garini Hüperboloid", jne. Muusikat esitati enamasti terve bändiga, kus siis Mihkel Raud ja Hendrik Sal-Saller olid nii solistid kui ka kitaristid. Aga oli ka soolosid, nagu näiteks Villu Tamme ja Tõnu Trubetsky. Laulude vahepeal rääkisid lavategelased naljakaid vahelugusid, mis muidugi seondusid kõik punkiga.
aru, et mis seal toimub. Kontserdi ajal itsitasid kolm väikest poissi millegi üle ja nende ema(arvatavasti ikka oli nende ema) sai päris kurjaks ja pahandas nendega. Ma ainult naersin seda nähes. Midagi asjalikku ja teemakohast ka. Kontserdi nimi oli "Voice Flute Cantores Vagantes 20". Niisiis mu valik osutus just selliseks, kuna see oli peaaegu ainus päev, mil mul oli aega sinna minna ja kuna retsensiooni esitamise tähtpäev oli juba üsna lähedal tuli mul seal kontsertil ära käia. Täiesti juhuslikult osutus see kontsert olema barokkmuusikast, mida me hetkel koolis muusikaajaloos õpime. Kontsertil mängiti 12 lugu. 11 neist olid inglise lood ja üks lugu sissejuhatuseks oli mingi muu maa oma. Täpselt ei mäleta mis riigiga oli tegu (ma arvan, et Prantsusmaa ), ja kavalehe peal seda kirjas ka pole. Igatahes erines see teistest tunduvalt - oli selline elavam ja huvitavam. Kõik 11 inglise lugu tundusid
Diaries","Dancing with strangers" ja väljapaistva singli ,,Road to hell" ilmumist.Tunnustatud muusiku muusikapärandi hulka kuulub ka ainulaadne üheteistkümnest CD-st koosnev projekt ,,Blue Guitars".See hõlmab endas 130 lugu,DVD-d ja raamatus Rea joonistuste ja fotodega. Rea kui andekas kitarrist on alati ammutanud inspiratsiooni ja jõudu oma eraelust. Iirlasest isa ja itaallannast ema poeg ei ole kunagi olnud seotud ühegi skandaaliga,elades harmoonilist perekonnaelu. Kahetunnisel kontsertil polnud küll suuremat lavashowd kuid just see aitas mõjule pääseda Rea meisterlikul pillimängul ja mahedal häälel.Publikut oleks saali mahtunud rohkemgi, rahvast jagus umbes kolmveerand saalitäit. Chris Rea kuulajad olid soliidsed ja võiks isegi öelda ,et üldiselt keskealised.Tundus ,et kogu lava oli otsast lõpuni detailideni läbi mõeldud. Kõigepealt kostitas Rea publikut ainult instrumentaalpaladega,lastes neid jutti kõlada viis-kuus.Lavadekoratsioone Rea seekord ei kasutanud
Hämmastav hullus Viljandi aidas Käisin Kadri Voorand Trio kontsertil ,,Sina ja mina", mis leidis aset 4. jaanuaril Viljandi Pärimusmuusika aidas. Ansambel, koosseisus Virgo Sillamaa kitarril, Taavo Remmel kontrabassil ja Kadri Voorand häälepaeltel, esitas muusikute koostööl heliteosteks saanud erisugust eesti luulet. Omavahelist klappi selgitasid nad just eesti luule armastamise ja reeglite eiramise sooviga. Kadri Voorand on õppinud dzässlaulu Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias ning Stockholmi Kuninglikus Muusikaakadeemias
(flööt), Harry Traksmann (viiul), Ain Varts (kitarr, elektrikitarr), Hele-Riin Uib (vibrafon, löökpillid), Peeter Vähi (süntesaator, eksootilised instrumendid). Peeter Vähi originaalses helikeeles ühenduvad Ida ja Lääs, uus ja vana, akustiline ja elektrooniline. Peeter vähi esitas neli teost: "Müstiline ühinemine", "Tema kõrgeausus Salvador D'le", "Vihmategija", "Aleatooriline heavy". Kontsert oli väga huvitav ja põnev. Pole varem käinud sellisel instrumentaal muusika kontsertil see oli väga huvitav kogemus. Kindlasti muutis selle kontserti eriliseks see et oli lisatud ühte palasse nii palju erinevaid pille ja ka eksootilisi instrumente. Mina jäin selle kontsertiga väga rahule ja võin ka veel külastada sellise stiiliga kontserteid. 10.01.2015
Muusikaretsensioon Ooperigala Käisin 30.noveembril kuulamas IV Tallinna Talvefestivali Ooperigalat.Kontsert algas kell 19.00 Estonia kontserdisaalis.Kogu kontsert oli pühendatud kuulsa ooperilaulja Vello Jürna 50.sünniaastapäevale ja oli korraldatud Pille Lille muusikute toetusfondi poolt. Kontsertil astusid ülesse paljud Eesti kuulsamad ooperilauljad ja neid saatis peamiselt Piia Paemuru(klaver). Kontserti alguses laulsid ka tuntud aariajaid Vokalistide konkursi võitjad. Esinejad olid:Margarita Voites,Mati Palm,Voldemar Kuslap,Margit Saulep,Pille Lill,Maire Haava,Mart Madiste,oliver Kuusik,Urmas Põldma,Aare Saal ja Alar Haak. Margarita Voites (sünninimi Margarita Lombak; sündinud 30. oktoobril 1936 Moskvas) on eesti koloratuursopran
augustil 1958 ja suri 25. juuni 2009. Ta oli ameeriklasest poplaulja ning läbi aegade kõige edukam meelelahutaja. Teda kutsuti ka kui King of Pop ja King of rock ( popi- ja rokikunungas). Kontserdi tegi erilisieks bänd, kes koosnes kahest kitarristist, klahvpillimängijast ning trummarist. Live bänd tegi kontserdi eriti nauditavaks. Mis oli erinev etendustest Eestis, oli see, et artistid suhtlesid publikuga, rahvas erlas kaasa ning oli tunne nagu viibiks mõne tõelise artisti kontsertil, mitte ei ole teatrietendust vaatamas. Etenduse lõpupoole, ,,Thriller'i" laulu ajal, publik isegi tantsis kaasa. Minu lemmik lugu oli ,,Billie Jean", sest selle loo esitaja laulis väga hästi ning nägi välja täpselt nagu Jackson. Lisaks oli tantsijate koreograafia selle loo ajal väga huvitav. Sellepärast see lugu erineski teistest. Ja ka sellepärasdt et see on üks kuulsamaid Jacksoni laule
mitmesugustele instrumentidele, soolo- ja kammermuusikateoseid ning teatri- ja filmimuusikat. Ta on pälvinud mitmeid tähelepanuväärseid auhindu ning kirjutanud ka raamatu "Vaistoa on vaikia opettaa". Heino Eller (1887-1970) oli üks esimesi profesionaalseid Eesti heliloojaid ja tänu sellele peetakse teda üheks eesti muusika teerajajaks. Elleri loomingusse kuulus põhiliselt instrumentaatmuudiks, kuid ta on valmistanud ka vokaalteoseid. Kontsertil tuli esimesena esitusele Heino Elleri "Koit." Teose Klaviir valmis õpingute ajal Peterburis ja partituut Tartus. Eller on lausunud, et "Olen sellesse helitöösse põiminud kogu oma armastuse looduse vastu. See armastus ulatub tagasi juba poisikeseoülve, on õieti kõigi minu teoste sisuks" Koitu hinnatakse Elleri üheks kaunimaks teoseks. Enne esimese noodi kõlamist oli õhkkond saalis kuidagi elegantne ja vaoshoitud nagu ühele kontsertisaalile omane
See kontsert oli ainulaadne, sest selle eesmärk oli väärtustada lapsi, perekonda ja elu. Minu meelest oli esinejate tase hea. Koori ja solistide hääled sobisid hästi kokku ja sõnadest oli kerge aru saada. Laulud kõlasid kuidagi eriliselt pühalt ja õrnalt. Mulle meeldis Helen Lokuta hääl, kuid Raul Miksoni laulmist ei pannud ma nii väga tähele. Saateks kasutatud pillide valik oli hea ja fakt, et kontsert toimus kirikus, jättis kuidagi eriti pühaliku mulje. Kontsertil loeti isegi Meie Isa Palvet. Meeleolu oli natuke kurb, kuid siiski üldmulje jäi igati positiivne. Mälestuskontserti lõpus lasti (mingi masinaga) sulgi õhku, mis andis väga ilusa efekti. Mulle meeldis see kontsert väga. See oli minu jaoks huvitav ja ebatavaline, sest plakustamine ei olnud lubatud. Kontserdil mälestati lahkunud lapsi, kes elavad meis edasi. See pani mind ennastki mõtlema elu pühaduse üle. Kavalehelt võis laulude sõnu lugeda ning mulle väga meeldisid need tekstid
,,Südamest südamele" Marek Raud, 10b Külastasin 2. detsembril Kuressaare kesklinnas asuvat Laurentiuse kirikut, kus toimus andvendiaega sissejuhatav kontsert ,,Südamele südamest". Tegemist on kontsert sarjaga, millega toetatakse südamehaigeid Eesti lapsi. Kontsertil esinesid solistis Sofia Rubina ja Anna-Liisa Supp. Saksofoni mängis Siim Aimla, klahvpillidel oli Raun Juurikas ning löökpille mängis Hele-Riin Uib. Kuressaare kontserti raames ei esinenud Villu Veski, kuna oli külas onul Ameerikas, ka tema oleks pidanud mängima saksofoni. Kontsert kestis kõigest tund aega, ilmselt ka sellepärast, et kiriku pinkidel on võimatu kauem istuda. Lauldi jõululaule, rahvalaule ning kuulda sai ka muusikute omaloomet.
Koori ja solistide sõnadest oli lihtne aru saada , mis andis teose peamõtet veelgi rohkem edasi, ning nende hääled sobisid väga hästi kokku. Laulud olid eriliselt pühad ja kuidagi puutumatud. . Mulle meeldis Helen Lokuta hääl, kuid Raul Miksoni laulmist ei pannud ma nii väga tähele, sest olin ametis Helen Lokuta kuulamisega. Saateks kasutatud pillide valik oli hea Kontsert toimus kirikus , mis andis ka omamoodi pühalikkust ja eripära juurde.. Kontsertil loeti isegi Meie Isa Palvet. Meel läks natukene kurvaks, aga kontsert mulle tegelikult isegi meeldis. Kontserti lõpus lasti veel mingeid sulgi õhku, mis oli ka väga vahva ! Mulle meeldis see kontsert väga. See ei olnud minu jaoks taavaline kontsert , teose mõte jõudis väga hästi minuni ja ma nautisin selle kontserti vaatamist. Kuigi mul on selle üle natuke hea meel , et ma seda päris oma silma-kõrvaga näinud- kuulnud pole , sest vist muidu oleks meeleolu tükk aega kurb
Tahaksin esile tuua lauljate taset, kuna tegemist oli vokaalsekstetiga, siis said nad suurepäraselt hakkama. Lauldi ühtses harmoonias, sõnad olid väga selgelt välja lauldud ning kogu kõla poleks saanud parem olla. Ma olin küll natuke pettunud, sest lootsin rohkem Queeni laule kuulda ning ainuke laul nende esituses tuli alles lisaloona. Aga see oli ka võimas: kogu rahvas elas kaasa plaksutades, kõigile meeldis, mulle jäi tunne nagu oleksin olnud rokk- kontsertil. Jussi Chydenius, bass laulja, imiteeris häälega väga hästi ja ehedalt mõningaid trummilööke, mis jätsidki mulje nagu oleks trumm taustal mänginud. Üldiselt õnnestus see kontsert väga. Vähem oleks võidud laulda tundmatuid soome jõululaule ja rohkem ülemaailmselt tuntud laule, aga ma usun et selleks peaksin ma minema teisele kontsertile.Esimene pool kontsertist oli küll nõdravõitu aga teine pool see-eest kompenseeris selle igavuse, mis see oli minule sinnamaani tekkinud
Fifth level Michael "Flea" Balzary basskitarr, trompet (1983tänapäev) Chad Smith trummid (1989tänapäev) Bändi ajalugu Red Hot Chili Peppers (esialgselt Tony Flow and the Miraculously Majestic Masters of Mayhem) . Red Hot Chili Peppers moodustati Fairfax High School aastal 1983, mis pidi jääma tegelikult ühekordseks esinemiseks neil . Nende esimesel kontsertil Rhythm Lounge staadionile tuli umbes 30 inimest. Hiljem samal aastal kindlustasid nad endale lepingu EMI'ga. Kuna see ootamatu edu, bändi nimi muudeti Red Hot Chili Peppers, mängides mitu näitab erinevatel LA klubid ja muusikaline kohtades. Bänd välja oma samanimelise debüütalbum Red Hot Chili Peppers 10. augustil 1984. Aastal 2011 sai bänd valmis oma kümnenda stuudioalbumi, I'm With You. Aastal 2012 andis Red Hot Chili Peppers esimese kontserdi Eestis, Tallinna Lauluväljakul.
Ooperi ,,Manon" arvustus Käisin vaheaja kolmapäeval, 28 oktoober kuulamas ooperit ,,Manon",algul ei olnud mul plaanis minna, aga kuna peres oli 1 pilet vaba, ja ma pidin ära käima kontsertil või ooperil, otsustasin, et see on hea võimalus. ,,Manon" on üks kõigi aegade populaarsemaid prantsuse oopereid. Loo sisuks on Manon Lescaut' ja sevaljee Grieux` traagiline armastuslugu. ,,Manoni" esitatakse Vanemuises prantsuse keeles, eestikeelsete tiitritega. Ooperis puuduvad seebiooperitele sarnanevad armastussteenid, mustlased, kired. Selles ooperis käib jutt lihtsalt inmese elust, mis on ülem kõikidest konfliktidest, sõdadest ja poliitikutest
Retsensioon Mina käisin 12. aprillil kuulamas Hortus Musicus kontserdit, mis toimus Väravatornis Tallinna vanalinnas. Minu arvates oli kontsedi eesmärgiks publikule näidata, millist muusikat kuulati vanalajal, sest nad riietusid vastavalt selle aja riietusse. Hortus Musicus esitas instrumentaalmuusikat. Kontsertil kõlasid üliõpilas- ja ülevadlaulud H.L. Haßlerilt (Hassler). H.L Haßler sündis 26.oktoobril 1564 Nürnbergis ja suri 8.juuni 1612 Frankfurt am Mainis.. Ta oli Saksamaa orelimängija hilisrenessanssil ja helilooja barokki algul. Michael Praetorius sündis 15.veebruaril 1571 ja suri 15.veebruaril 1621. Temagi oli pärit Saksamaalt ning kuulus selle riigi heliloojate nimekirja ja orelimängijaks. Samuti esitati lugusid E. Widmanni ja M. Praetoriuse loomingutest. Erasmus Widmann sündis
A.D Reedel, 28. märtsil kell 21:30 esines Endla Jazzklubis ansambel M.A.D. Koosseisu kuuluvad ainukese eestlasena Marti Tärn (basskitarr) ja rootslased Aksel Odenbalk (klahvpillid) ning Daniel Johanssin (trummid). Nende eesnime tähtedest modustub ka bändi nimi. Tegemist on instrumentaalse muusikaga. Ansambli liikmed kohtusid 2007. aasta sügisel kõrgelt hinnatud Skurupi muusikakoolis Malmö lähedal Lõuna-Rootsis, kus nad ka hetkel jazzmuusikat ja improvisatsiooni õpivad. Nagu kontsertil selgus, ei suuda nad üksteist sõnades täielikult mõista, küll aga on nad leidnud ühise muusikalise keele. Ansambel esitab valdavalt originaalkompositsioone, mis on saanud mõjutusi kõigi kolme pillimehe äärmiselt erinevast muusikalisest taustast. Mängitakse esimene lugu Spartan recovery. Loo lõppedes on nad minu sümpaatia võitnud. Kohe sai selge pildi, et tegemist on professionaalsete muusikutega. Ülimalt keerulised ja huvitavad rütmid, pidev taktimõõdu
Kadri. 2. Aldis: Gerda, Jana, Sigrid, Jaana, Kertu, Kristel, Hallili, Ave-Liis, Reelika ja Anneliis. 3. Tenoris: Taavi, Kristjan, Tarvo ja Indrek. 4. Bassis: Lauri, Imre, Meelis, Heigo, Kaur ja Jaanus. Dirigent on Indrek Luide; Koormeistrid: Marju Luide ja Kadri Koppel; Saateansamblis: Kristjan Allikas (trummid), Tõnis Kivisild (basskitarr), Mairo Marjamaa (saksofon), Holger Marjamaa (klahvpill) ja Marju Luide (klahvpill). Kontsertil oli kavas kaheksa lugu Danny Pletti kogumikust Modern Gospel: 1. Listen to the Angels Sing 2. Saved 3. Heaven 4. The New Halleluujah Chorus 5. We Will Bless Him 6. I´ve Got the Victory 7. Lay Your Burdens Down 8. The Road Mulle meeldis Living Stone gospelkoor sest neid oli hea vaadata ja kuulata. Esitati ühe ajastu muusikat ja kava oli huvitav. Lauljate hääled kõlasid koos väga hästi, tekst oli selge ja arusaadav, laulsid piisavalt kõvasti, et kõik kuuleksid
kasutatakse instrumentaalmuusikat. Ning põhikoosseisu kuulub kõigest neli liiget, Peavokaal ning klahvpillide mängija on 2003 aastal ,,Kaks takti ette" võitja Ewert Sundja, Kitarris/taustavokaal Erki Pärnoja, Basskitarrist/taustavokaal Ivo Etti, ning ilma kelleta ei saaks rütmi hoida on trummar, kelleks on Kristjan Kallas. Kui tulla kontserti juurde tagasi, ning analüüsida, milliseid palasi esitati tänavusel Ewerti and the two dragonsi Viljandi kontsertil. Kõige rohkem paistis silma muidugi "Good Man Down", mis on kogunud Youtube'i portaalis ligi 2 miljonit vaatamist, ning ei pidand live'is pettuma, tegu on tõesti hästi sündinud looga. Lool on olemas põhimõtteline eesmärk mida öelda, laulus keskendutakse ühe tüdruku ja poisi seiklusest metsas, ning nende vahetest suhetest. Meelodia poolepealt on väga hästi kombineeritud, basskitarr on põhikomponent laulus, mis lisab suurepäraselt sügavust loole
kontserit. Valisin sellepärast sellise ürituse, et tahtsin veenduda, kas olen õieti arusaanud, et see bänd on tõesti tõmbav või lihtsalt väga suureks bändiks ära märgitud sotsiaalvõrgustikus. Kuid hea oli see, et ma teadsin bändi lauludest juba ennem ja paljude laulusõnad, olid ka meeldejäänud netis kuulates, minu ootused olid suured bändi suhtes, Sest ma polnud elusees käinud Karl-Erik kontserdil. Kontsert hakkas pihta ja ma polnud üldse pettunud, lõbusaks läks. Kontsertil esitati instrumentaal muusikat, mis on pop muusikaga kokkuseotud, kus oli laulja ja basskitarrist Karl-Erik Taukar, kes on oma karjääri alustanud „Eesti otsin superstaari“ saatega, Kitarrist Eric Kammiste, kes on oma tuntust kogunud Põhja-Tallinna ansamblis, Rene Puura, oli klaverist ja, Brait Pilvik oli trummar. Kõige enam paistis silma muidu lood, nimedega „Vastupandumatu“ ja „Seitsme tuule poole“, stiil on suhteliselt rahulik, tabav, seotud eluliste asjadega ja
Sibul mängis akustilist kitarri ja Indrek Kalda viiulit. Kõige huvitavam pill, mis mul silma jäi, oligi Tõnu Timm-i pill, mis nägi välja nagu kitarr, aga pilli tuli mängida teistpidi käes nagu kannelt. Hiljem internetist uurides selguski, et tegemist oli Weissenborni kitarriga. Sellel pillil on väga huvitav hääl ja kõla. Mul ei jätku kiidusõnu, kui meeldiva kontserdi Jäääär andis. Vaimustav nelik. Nad mängivad hästi kokku ja kõik, mida nad mängivad, on kuld. Kontsertil kõige meeldejäävamad lood olid ,,Vala veini" ja ,,Õhk kõnnib tänaval". Muidugi mängis Jäääär oma kõige tuntumat lugu ,,Lumevärv" kõige viimasena, mis jäi kontserdilt lahkudes veel pikaks ajaks kummitama. Mina jäin ansambli Jäääär kontserdiga väga rahule. Kõik oli väga hästi organiseeritud, parkimine ja ka muud asjad. Peale kontserdit õppisin ma kõik Jääääre laulud kitarril ära ja mängisin neid päevade kaupa. Muidugi ostsin ma omale ka Jääääre 25
Solist suutis panna minu kuulama muusikat , mille suur fänn ma kahjuks pole. Bänd oli väga keskendunud oma loomingule ja oli näha , et liikmed nautisid seda , mida nad korda saatsid. Ainsaks miinuseks minu arvates võib lugeda kehva akustikat. Koht iseenesest oli väga hubane ja andis palju juurde vajaliku meeleolu tekkmiseks. Plaadi nimilugu tekitas minus väga sügavaid tundeid, mis väljendusid väikse pisara tekkmist silmanurka, sest laul oli väga hea. Lisaks sellele võis kontsertil kuulda veel häid laule. Lugude ühiseks nimetajaks võib öelda, et tegemist oli väga häid sõnumeid omavate lauludega. Mind häiris veidi see, et rütmikamaid lugusid oli vähe. Laulud olid enamus sellised uimasemad ja mis tekitasid kaua kuulates uneefekti, kuna siiski pikk päev oli selja taga. Minu õnneks oli vahepeal kuulda ka rütmikamaid lugusid, mis panid jala põntsuma. Nimelt olen ma pigem rütmikamate ja
11)Tommy Emmanuel ,,Lewis and Clark" Kontserti otsi hakati vaikselt koomale tõmbama. 12)Tommy Emmanuel - ,,Diggers waltz" Viimase looga pandi õhtule väärikas punkt. Kokkuvõte Lõppsõnana tasub kindlasti öelda, et kontsert väga meeldis mulle ja kindlasti ka teistele, kes seal kuulamas käisid. Pole just väga palju kontsertitel käinud. Sellise väikse grupiga oli omamoodi huvitav kuulata ja nautida kontserti. Tavaliselt kontsertil käijes on olnud saal rahvast täis. Plussiks oli see, et meid lasti saali poole hinnaga. Esitatud lood andsid kohapeal palju mõtteained. Nevil Blumberg oli minu jaoks päris huvitava taustaga muusik, kes oskas ka enda loomingu üle head meelt näidata. Lõpetuseks kinkis muusikakooli üks õpetajatest ka lille. Blumberg lubas Tõrva taas esinema tulla. Ma usun, et pealtvaatajate hulk on järgmine kord kindlasti suurem. Samuti palus ta aidata leida oma ühele loole kõige mõistlikum pealkiri
palmisaarel puhkusel. Peaesineja Richard Bona sündis 1967. aastal väikeses Kameruni külas Mintas. Lapsena mängis ta küll kitarri, kuid tema suurim mõjutaja oli ja on tänaseni Jaco Pastorius kelle plaati ta teismelisena kuulas. 22-aastasena läks Richard Bona Euroopasse seiklema ning äratas seal laia tähelepanu 1999. aastal ilmunud albumiga "Scene From My Life". Eestit külastas muusik esmakordselt 2002. aastal ja käesolev kontsert oli tema kolmas kohtumine Eesti publikuga. Seekordsel kontsertil esines ta koos oma trioga, kuhu kuulusid prantsuse kitarrivirtuoos Sylvain Luc ja oma aja kõige nõutum trummar Ernesto Simpson Kuubalt. Lisaks on Bona musitseerinud koos ka näiteks Didier Lockwoodi, Michael ja Randy Breckeri, Mike Sterni, Chick Corea, George Bensoni, laulja Harry Belafonte ja paljude teistega. Temast on räägitud kui maailma parimast jazzi bassistist, kes oma positiivse meelelaadiga segab poppi, bossa-
dünaamikaga. Nendest lauludest lausa kiirgas välja põhjamaalikku kargust ja külmust. E.Mägi eesti keelsed laulud olid väga sobivad kontserti lõpu ossa, kuna need laulud olid ülessehitatud regilaulude peale ja neis oli rahvuslikku alatooni. Mõlemad esinejad andsid endast sada protsenti, samuti isegi nii väiksele auditoorimile esitades ei jätnud nad midagi juhuse hooleks. Minu jaoks oli kontsert väha hästi õnnestunud, kuna ma pole varem käinud nii väikse auditooriumiga kontsertil. Oli tore ka uhkete laulude saateks imetleda nikerdustega saali ja seda õhkkonda kaunistas veelgi ilusad E.Mägi meloodiad. Publikum koosnes suures osas vanematest inimestest, siiski oleksin soovitanud kindlalt kõikidel käia kuulamas Kadriorus nii suurepärast kontserdit kui oli see. Minu lemmikute hulke sellelt kontsertilt kuulusid J.Brahmsi ja E.Mägi teosed loodan neid meloodiajaid mujaltgi endale kõrvu püüda.
Nagu ka eelpool mainitud, saame me igast vana aja hooneski käies uskumatu emotsiooni, nähes neid suursuguseid sambaid või torne. Inimestel on vaja kunsti kogeda, et seda mõista ja hinnata ning seeläbi seda veel enamgi nautida. Võib eristada kolme eritüüpi kitsamat kultuuri mõistet seoses kunstiga: kõrg-, rahva- ja massikultuur. Viimasega neist puutume meie, tavainimesed, ilmselt igapäevasemalt kokku. Usun, et iga inimene on käinud suvel vähemalt mõnel kontsertil või vabaõhuetendusel. Kuid kõrgkultuurist teavad inimesed vähem. Ollakse küll kuulnud seda sõna, kuid täpselt defineerida seda tihtipeale ei osata. Üldiselt tähendab see siis rahvusriikides kõrgelt väärtustatamist, identiteedi ja prestiizi kandjana. Rahvakultuur on aga kunstilooming, mida inimesed teevad meelelahutuslikul ja eneseteostuslikul eesmärgil, ilma et taotletaks majanduslikku kasu. See ongi see, mis pakub puhast naudingut tagamõteteta, just inimese enese heaolu alusel.
Ta on endast mõelnud kui muusikuid teenivast muusikust. Ainus, mis teda köidab, on esitada muusikat, mille kvaliteedis ta on veendunud. Kesk-Põhjamaa Kammerorkestri kunstilise juhina on Juha teinud tohutut tööd saavutamaks orkestri soovitud mängutulemust. See eeldab väsimatut rügamist, pidevat mänguoskuste lihvimist ja kannatlikust. On väidetud, et Kangas otsib teed muusikalise tõe lätete juurde. Kokkuvõtteks Selliste meistrite esitust nagu kontsertil "Klaveripalavik" saab Eestis kuulata harva. Pärast kontserti lõppu Mustpeade majast väljudes tuli hetkeks koguni selline kultuurse inimese tunne hetkeks sisse. Ka mina klassikalise muusika pelgajana jäin kontsertiga üldjoontes rahule. Sisukord Sissejuhatus............................................................ Kava..................................................................... Muusikast...........................................................
millest me pärit oleme. Nagu ka eelpool mainitud, saame me igast vana aja hooneski käies uskumatu emotsiooni, nähes neid suursuguseid sambaid või torne. Inimestel on vaja kunsti kogeda, et seda mõista ja hinnata ning seeläbi seda veel enamgi nautida. Võib eristada kolme eritüüpi kitsamat kultuuri mõistet seoses kunstiga: kõrg-, rahva- ja massikultuur. Viimasega neist puutume meie, tavainimesed, ilmselt igapäevasemalt kokku. Usun, et iga inimene on käinud suvel vähemalt mõnel kontsertil või vabaõhuetendusel. Kuid kõrgkultuurist teavad inimesed vähem. Ollakse küll kuulnud seda sõna, kuid täpselt defineerida seda tihtipeale ei osata. Üldiselt tähendab see siis rahvusriikides kõrgelt väärtustatamist, identiteedi ja prestiizi kandjana. Rahvakultuur on aga kunstilooming, mida inimesed teevad meelelahutuslikul ja eneseteostuslikul eesmärgil, ilma et taotletaks majanduslikku kasu. See ongi see, mis pakub puhast naudingut tagamõteteta, just inimese enese heaolu alusel.
20.sajandi üks suuri muusikalisi ikoone, kelle 60 tegevusaastat jätsid maailmale üle 50 filmi ja umbes 1800 salvestatud laulu. Kontserdil esines Eesti lauljate ja muusikute paremik: Lenna Kuurmaa Nele-Liis Vaiksoo Tanel Padar Jassi Zahharov Uno Loop Mihkel Mattisen Mart Sander Andres Kiil Saate ,,Eesti otsib superstaari" finalistid Bel-Etage orkester Mart Sanderi juhatusel Külalisena esinesid Kaisa Oja ja Martin Parmas Kontsertil kõlanud laulud: 1. Let's Do It! Cole Porter/Cole Porter 2. Puttin' On The Ritz Irving Berlin 3. Jõulutaat on meie poole teel (Santa Claus is coming to town) J.Fred Coots/Haven Gillespie/J.Fred Coots/Ilona Aasvere 4. Love and Marriage Jimmy Van Heusen/Sammy Cahn 5. My Funny Valentine Richard Rogers/Lorenz Hart 6. I Get A Kick Out Of You Cole Porter/Cole Porter 7. Nagu võõrad öös (Strangers in the night) Bert Kaempfert/C
näha DVD-s. Plaadile lisati kitsa valiku seast bestsellerid albumitelt "Hybrid Theory" ja "Meteora". Albumi eelduseks oli eelkõige Linkin Parki live elamuse pakkumine. Collision Course "Collision Course" on lõpptulemus MTV eri "Ultimate Mash-Ups" tehtust, kus MTV kontakteerus Jay-Z-ga paludes tal välja valida bänd, kellega koos esineda "mash- up" kontsertil. Jay-Z kaaslaseks saigi sellel kontserdil Linkin Park. Eeldus oli mõlema artisti loomingu kokku klopsimine võttes mõlema artisti originaallauludest osad ja panna kokku sujuvalt üheks looks. MTV ammutas selle idee ühest New Yorki raadiosaatest, mille DJ mashis ehk segas kokku erimeelsustega olevate artistide laulude osad. Jay-Z isiklikult oli varemgi saanud sellise mash-uppimise osaliseks, kus kokku mashiti Linkin Parki "1stp Klosr" koos "99 Problems", kokku saadi laul "99 Steps Klosr"
raamatukogus. Armastas oma töökohta ning sealset seltskonda, kuid teoses ei ole otseselt välja öeldud, millisel ametialal Joonas hetkel töötab. Inimesed jäid Joona ees lukku. Viiuldaja suri, ütlemata mdiagi olulist, Sussitegija ei rääkinud üldse ja Klaara kadus tema elust, jättes vaid mõttetu naeratuse.Viiuldajast oli Joonale jäänud huvi muusika vastu. Ta nautis elavat muusikat ning aeg-ajalt tundis ta soovi kontsertidel käia. Aastaid tagasi oli ta kohanud ühel kontsertil ka üht naist, kes teda ära võlus, teadmata, et see tegelikult Irma oli, ning seda küsida ta ei julgenud. Joonas vihkab salatsemist, ta on selle jaoks liiga uudishimulik, mis võib jätta mulje, et ta soovib kontrollida olukordasid. Joonas soris vahel Irma asjades, lootes saada selgitust küsimustele, mida ta ei julgenud Irmalt otse küsida. Kord oli paar Irma juures, kus joonas märkas ühte karpi. Karp oli lukus ja Joonal tekkis huvi, mis seal sees on
aasta lõpu kostüümidega ei olnud. 1973 Vaieldamatult tuntuim Elvise kostüüm on pärit 14. jaanuaril 1973 sateliidi vahendusel üle kogu maailma näidatud kontsertilt "Aloha From Hawaii". Elvis tahtis selleks puhuks kostüümi, mis näitaks selgelt välja tema USA patriootlikust. Lõpuks otsustatigi ameerika kotka disainiga kostüümi kasuks (Aloha Bald Headed Eagle). Seda kostüümi on kokku kolm eksemplari (üks Aloha peaproovi kontserti tarvis; teine oli kasutusel Aloha kontsertil; kolmas hilisema tuuri jaoks), samuti kolm keepi (esimene versioon ulatus maani, mis aga oli kohmakas ja raske; teise, normaalpikkuses ehk poole keha ulatuses, heitis Elvis Aloha kontserti viimase noodi ajal publiku sekka; kolmas eksemplar jäi hilisema tuuri tarvis) ja ka kolm vööd (esimese kinkis Elvis enne kontserte ära; teise eksemplari jagas Aloha kontserti ajal publiku sekka; kolmas hilisema tuuri tarvis). Hiljem, samal aastal, loodi ka teine sarnase
Eva Marland päikesenaine, kunagi oli tal Leoga suhe, ütles Leole, et ta ei tabanud ta mängus imet. Läbiv probleem on kultuuri ostetavus ja müüvus. Leo naine proovis talle väga palju reklaami teha, ostis ära plaksutajad ja kriitikud, pani igale poole enda mõeldud juttu juurde, et tema mees ikka võimalikult kuulsaks saaks. Tegi seda, et kätte maksta päikesenaisele. Lilli tahtis mehe läbi saada kuulsaks. Raamatu lõpus kontsertil, kus Leo esines ütles Eva talle, et ta ei tabanud ta mängus imet. ,,Pisuhänd" 1913: "Pisuhänna" peamine probleem sugeneb tõusikkodanluse ihast ümbritseda end iga hinna eest kultuursuse aupaistega, mida näitab komöödias Matilde huvi kirjanduse vastu. Näidend valgustab kunstielu suunamist ja mõjutamist kodanluse poolt. Seltskonna ideoloogia tõstavad kilbile kapitaliseeruva ülistamise nõude.
annaabi.ee 
