MOLFYSS (0)
KOOLIFT1
KOOLIFÜÜSIKA: SOOJUS 1 (kaugõppele)
4. MOLEKULAARFÜÜSIKA ALUSED
Molekulaarfüüsika käsitleb soojusprotsesse, lähtudes aine koosseisu kuuluvate
aatomite (molekulide) soojusliikumisest. Gaaside kirjeldamisel kasutame ideaalse
gaasi mudelit. Ideaalse gaasi korral jäetakse molekulidevahelised jõud
arvestamata, mistõttu gaasi siseenergia on gaasi molekulide summaarne
kineetiline energia. Gaasid tavatingimustes (veeldumistemperatuurist kõrgematel
temperatuuridel ja normaalsetel rõhkudel) on küllalt hästi vaadeldavad ideaalse
gaasina.
4.1 Mool, molaarmass, ühe molekuli mass
Mool on SI-süsteemi ainehulga ühik. Mool on süsteemi ainehulk, mis sisaldab
sama palju elementaarseid koostisosakesi, nagu on aatomeid 0,012 kilogrammis
¹²C (süsiniku isotoobis massiarvuga 12). Mooli kasutamisel peab täpsustama
koostisosakeste tüüpi, milleks võivad olla aatomid, molekulid, ioonid, elektronid,
mingid teised osakesed või eespool nimetatud osakeste kindlalt määratletud
grupid. Meil on selleks molekulid ja üheaatomiliste molekulide korral aatomid.
Mooli definitsioonist järeldub, et mool on ainehulk, milles on 6,02·1023 molekuli
(aatomit). Seda arvu nimetatakse Avogadro arvuks
23
10
02
,
6
⋅
=
A
N
1/mol .
Aine molaarmass on ühe mooli aine mass. Süsiniku korral näiteks
012
,
0
=
C
µ
kg/mol.
Teades molaarmassi µ ja molekulide arvu ühes moolis, avaldub ühe molekuli
mass 0
m järgmiselt
A
N
m
µ
=
0
.
1
Näidisülesanne 1. Kui suur on vee (H
2 O) molaarmass?
Lahendus.
Lähtume vee keemilisest valemist H
2 O, mille kohaselt veemolekul koosneb kahest vesiniku ja
ühest hapniku aatomist. Keemiliste elementide perioodilisuse tabelist saame aatommassidest
vesiniku ja hapniku molaarmassid
1
=
H
µ
g/mol = 0,001 kg/mol ,
16
=
O
µ
g/mol = 0,016 kg/mol .
Arvestades, et vee molekulis on kaks vesiniku aatomit, saame eelnevat arvestades vee
molaarmassiks
)
016
,
0
001
,
0
2
(
2
2
+
⋅
=
+
=
O
H
O
H
µ
µ
µ
kg/mol = 0,018 kg/mol.
Vastus: vee molaarmass on 0,018 kg/mol.
Kommentaar. Toodud ülesandest on näha, et molaarmassi leidmine on keemiliste elementide
perioodilisuse tabelit ja aine keemilist koosseisu näitavat valemit kasutades üsna lihtne. Võttes
tabelist mingi elemendi aatommassi väärtuse, saame molaarmassi grammides mooli kohta, mis
edasisteks arvutusteks on otstarbekas teisendada kilogrammideks mooli kohta.
Näidisülesanne 2. Kui suur on ühe veemolekuli mass?
Lahendus.
Ühe molekuli massi leidmiseks kasutame vastava aine
molaarmassi, mis on lihtsalt leitav ja asjaolu, et ühes moolis aines
on alati kindel kogus molekule. Kuna ühes moolis olev molekulide
arv on võrdne Avogadro arvuga, siis saab molaarmassi avaldada
ühe molekuli massi 0
m kaudu järgmiselt
A
N
m
0
=
µ
.
Siit saame avaldada ka ühe veemolekuli massi
A
O
H
N
m
2
0
µ
=
.
Arvutamine annab tulemuseks
)
10
02
,
6
018
,
0
(
23
0
⋅
=
m
kg = 3·10
-26 kg
Vastus: ühe veemolekuli mass on
26
10
3
−
⋅
kg.
2
Antud:
018
,
0
2
=
O
H
µ
kg/mol
23
10
02
,
6
⋅
=
A
N
1/mol
?
0 =
m
Näidisülesanne 3. Kui suur on 10 mooli hapniku (O
2 ) mass? Mitu molekuli on selles
gaasikoguses?
Lahendus.
Ülesande algandmetesse kirjutasime lisaks ülesandes antud
moolide arvule veel hapniku molaarmassi (vt eelmist ülesannet) ja
Avogadro arvu. Moolide arvu ja molaarmassi kaudu saab leida
hapniku massi
2
O
m
µ
ν
=
.
Arvutamine annab tulemuseks
)
032
,
0
10
(
⋅
=
m
kg = 0,32 kg .
Teades ühes moolis aines olevat molekulide koguarvu, mis on antud Avogadro arvuga, saame
molekulide koguarvu valemist
A
N
N
ν
=
.
Arvutamine annab molekulide koguarvuks
24
23
10
02
,
6
10
02
,
6
10
⋅
=
⋅
⋅
=
N
.
Vastus: 10 mooli hapniku mass on 0,32 kg, molekulide koguarv on
24
10
02
,
6
⋅
.
Näidisülesanne 4. Mitu aatomit on ühes grammis süsinikus (C)?
Lahendus.
Nii, nagu eelmises ülesandes, lisasime ka siin algandmetesse
süsiniku molaarmassi ja Avogadro arvu. Aatomite arvu leidmiseks
oleks vaja antud süsinikukogusele vastavat moolide arvu, sest ühes
moolis olevate osakeste arv (Avogadro arv) on teada
A
N
N
ν
=
.
Moolide arvu saame aga leida aine massi ja molaarmassi kaudu
C
m
µ
ν =
.
Neid kahte valemit arvestades saame lõppvalemi molekulide arvu leidmiseks
3
Antud:
10
=
ν
mol
032
,
0
2
=
O
µ
kg/mol
23
10
02
,
6
⋅
=
A
N
1/mol
m = ?, N = ?
Antud:
m = 1 g = 0,001 kg
012
,
0
=
C
µ
kg/mol
23
10
02
,
6
⋅
=
A
N
1/mol
N = ?
C
A
N
m
N
µ
=
,
mis arvutamisel annab tulemuseks
22
23
10
5
012
,
0
10
02
,
6
001
,
0
⋅
=
⋅
⋅
=
N
.
Vastus: ühes grammis süsinikus on
22
10
5 ⋅
aatomit.
Näidisülesanne 5. Oletades, et aatomi raadius on 10
-10 m, leida kui suur on ühe mooli aatomite
endi koguruumala.
Lahendus.
Selleks et arvutada aatomite koguruumala, arvutame kõigepealt
ühe aatomi ruumala ja seejärel korrutame selle aatomite
koguarvuga. Teades aatomi raadiust, arvutame kera ruumala
valemit kasutades ühe aatomi ruumala
)
3
10
4
(
3
4
30
3
1
−
⋅
⋅
=
=
π
π r
V
m
3 = 4·10-30 m3 .
Koguruumala saamiseks korrutame ühe aatomi ruumala aatomite koguarvuga
23
10
02
,
6
1
⋅
⋅
=
=
A
N
N
ν
=6,02· 10
23 .
Tulemuseks saame
)
10
02
,
6
10
4
(
23
30
1
⋅
⋅
⋅
=
=
−
V
N
V
m
3 = 2,5·10-6 m3 = 2,5 cm3 .
Vastus: aatomite koguruumala on 2,5 cm
3. Siit on näha, et see ruumala nii väga väike ei olegi,
mis tähendab, et ühtegi ainet ei saa lõputult kokku suruda. Kui aatomid satuvad üksteisele väga
lähedale, hakkavad nende vahel mõjuma väga tugevad tõukejõud. Kristallis on
aatomitevaheliseks keskmiseks kauguseks d = 2·10
-10 m, mis tähendab seda, et kuubilise
kristallvõre korral oleks ühe aatomi kohta tulev ruumala
30
3
10
8
−
⋅
=
=
d
V
a
m
3, mis on ühe
aatomi ruumalast kaks korda suurem. Järelikult kui aatomid viia kritallilisse olekusse, oleks
ühe mooli korral vastava kristalli ruumala 5 cm
3.
4
Antud:
r = 10
-10 m
ν
= 1 mol
23
10
02
,
6
⋅
=
A
N
1/mol
N = ?
4.2 Ideaalse gaasi olekuvõrrand
Ideaalse gaasi olekuvõrrand
T
k
N
V
p
=
,
kus p on gaasi rõhk, V gaasi ruumala, N gaasi molekulide arv, T absoluutne
temperatuur ja k Boltzmanni konstant.
Juhul kui on antud gaasi hulk ν või gaasi mass m , saab olekuvõrrandi anda veel
kahel, eelmisega ekvivalentsel kujul
T
R
m
V
p
T
R
V
p
µ
ν
=
=
,
,
kus R on universaalne gaasikonstant ja µ molaarmass.
NB! T tähistab alati absoluutset temperatuuri. Temperatuuri Celsiuse skaalas tähistame
väikese t tähega. Seos temperatuuride vahel: T = t + 273, mis võimaldab teisendada
Celsiuse kraadid kelviniteks.
Isoprotsessid
Isoprotsessid (erijuhud, kus aine hulk protsessi käigus ei muutu ja üks kolmest
suurusest – rõhk, ruumala, temperatuur – on konstantne). Nende kohta käivaid
valemeid pole vaja meeles pidada, sest need on ideaalse gaasi olekuvõrrandist
lihtsalt tuletatavad.
1. Isotermiline protsess. Protsess, mis toimub jääval temperatuuril ( T = const ).
Isotermilisel protsessil muutuvad gaasi rõhk ja ruumala nii, et nende korrutis on
jääv suurus (Boyle-Mariotte seadus)
const
V
p
=
2. Isobaarne protsess. Protsess, mis toimub jääval rõhul ( p = const ). Isobaarsel
protsessil on gaasi ruumala ja temperatuuri suhe jääv suurus (Gay-Lussac’i
seadus)
const
T
V
=
5
3. Isokoorne protsess. Protsess, mis toimub jääval ruumalal ( V = const ).
Isokoorsel protsessil on gaasi rõhu ja temperatuuri suhe jääv suurus (Charles’i
seadus)
const
T
p
=
4.3 Rõhuühikud
Nii füüsikas kui ka tehnikas on aegade jooksul olnud kasutusel mitmed erinevad
ühikud. Erandiks ei ole siin ka rõhk ja rõhuühikud. Teeme enamkasutatavatest
rõhuühikutest lühiülevaate.
1. SI-süsteemi rõhuühik 1 Pa (paskal). SI-süsteemis on rõhuühikuks selline rõhk,
kus jõud 1 N mõjub ühtlaselt 1 m
2 suurusele pinnale
1 Pa =
2
1
1
m
N
.
Kuna see ühik on väike, siis kasutatakse kordseid ühikuid, nagu näiteks kPa ja
MPa. Et normaalrõhk on suurusjärgus sada tuhat paskalit, siis on defineeritud
vastav ühik - bar
1 bar = 10 5 Pa .
Kuna meie kasutame SI-süsteemi, siis tuleb arvutusteks rõhk teisendada
paskaliteks.
2. 1 mm Hg (millimeeter elavhõbedasammast). Nimetatud ühik on saadud kindla
kõrgusega vedelikusamba rõhust, mis avaldub valemiga
h
g
p
ρ
=
. Võttes 1 mm
kõrguse elavhõbeda samba, saaksime ülaltoodud valemist selle samba poolt
avaldatava rõhu
1 mm Hg = 133,3 Pa.
Millimeetreid elavhõbedasammast kasutatakse tänapäevani, eriti õhurõhu
iseloomustamiseks.
3. Normaalrõhk. Normaalne õhurõhk on 760 mm Hg, mille jaoks kasutatakse
eraldi tähistust 1 atm (vahel nimetatakse ka füüsikaliseks atmosfääriks). Seos
paskalitega on järgmine
1 atm = 760 mm Hg = 101,3 kPa (1,013 bar).
6
Paljudes maades antakse tänapäeval õhurõhk (viimasel ajal paralleelselt
millimeetritega elavhõbedasammast ka Eestis) hektopaskalites ( 1 hPa = 102 Pa).
Selle järgi oleks normaalrõhk
1013 hPa.
4 Tehniline atmosfäär 1 at. Tegemist on vananenud ühikuga, mis enam kasutusel
ei ole, oli aga omal ajal tehnikas peamiseks rõhuühikuks. Definitsiooni kohaselt
on tegemist rõhuga, mille korral jõud 1 jõukilogramm (9,8 N) mõjub ühtlaselt
ühe ruutsentimeetri suurusele pinnale
1 at
98
1
8
,
9
2 =
=
cm
N
kPa = 0,98 bar.
Tasub teada, et omal ajal mõõdeti näiteks rehvirõhku tehnilistes atmosfäärides.
Näidisülesanne 5. Kumb keha on kuumem, kas see, mille temperatuur on 220 K, või see, mille
temperatuur on – 50
0C ?
Lahendus.
Kuumem keha on see, mille temperatuur on kõrgem. Selleks, et temperatuure võrrelda, tuleb
nad viia samasse temperatuuriskaalasse. Kuna esimese keha temperatuur T1 = 220 K on
kelvinites, teisendame ka teise keha temperatuuri kelviniteks. Tulemuseks saame
t2 = - 50
0C → T
2 = 223 K.
Et teise keha temperatuur on kõrgem, on teine keha esimesest kuumem.
(Celsiuse kraadides võrreldes oleks esimese keha temperatuur t1 = -53
0C).
Vastus: keha temperatuuriga – 50
0C (223 K) on kuumem kehast temperatuuriga 220 K.
Näidisülesanne 6. Gaasi rõhk kolvis ruumalaga 4 liitrit on 1 bar. Milline on gaasi rõhk kolvis
kui teda isotermiliselt kokku suruda ruumalani 2 liitrit?
7
Lahendus.
Teeme joonise, mis kajastab ülesande algandmeid..
Isotermilisel protsessil temperatuur ei muutu:
const
T =
. Lähtudes ideaalse ideaalse gaasi
olekuvõrrandist
T
k
N
V
p
=
võime väita, et isotermilisel protsessil on gaasi rõhu ja ruumala korrutis alati jääv suurus
.
const
V
p
=
,
sest aine hulk, seega ka molekulide arv N protsessi käigus ei muutu (gaas on eelduse kohaselt
kinnises kolvis).
Järelikult saame gaasi alg- ja lõppoleku jaoks kirjutada, et
2
2
1
1
V
p
V
p
=
,
millest avaldame otsitava rõhu
2
1
1
2
V
V
p
p =
.
Lihtne arvutus annab
)
002
,
0
004
,
0
10
(
5
2
⋅
=
p
Pa =
5
10
2 ⋅
Pa.
Vastus: gaasi rõhk kolvis on
5
10
2 ⋅
Pa (2 bar’i). Kuna isotermilisel protsessil on rõhu ja
ruumala muutused teineteisega pöördvõrdelised, siis näeme, et ruumala vähendamisel kaks
korda suureneb gaasi rõhk samuti kaks korda.
NB! Siin ülesandes jätsime ruumala ühikud (liitrid) algandmetes kuupmeetriteks
teisendamata, sest lõpptulemuse arvutamisel on vaja teada ruumalade suhet. Kahe
füüsikalise suuruse suhe ühikute valikust ei sõltu, oluline on ainult see, et nad oleks
samades ühikutes.
Näidisülesanne 7. Gaasi temperatuur kolvis on 30 0 C. Millise temperatuurini tuleb gaasi
isobaariliselt jahutada, et tema ruumala oleks 90% esialgsest?
8
Antud:
4
1 =
V
L
5
1
10
1
=
=
bar
p
Pa
2
2 =
V
L
?
2 =
p
Lahendus.
Teeme algandmeid kajastava joonise. Ülesande tekstis oli gaasi
temperatuur antud Celsiuse kraadides, mille teisendasime absoluutseks
temperatuuriks (30 0 C = 302 K ), sest ideaalse gaasi olekuvõrrandis ja
seega ka arvutustes tuleb kasutada absoluutset temperatuuri.
Isobaarsel protsessil rõhk ei muutu
.
const
p =
Lähtudes ideaalse ideaalse gaasi olekuvõrrandist
T
k
N
V
p
=
võime väita, et isobaarilisel protsessil muutub gaasi ruumala võrdeliselt tema temperatuuriga
ehk teisiti väljendades: ruumala ja temperatuuri jagatis on jääv suurus
.
const
T
V
=
Sellest lähtudes võime gaasi alg- ja lõppoleku kohta kirjutada
2
2
1
1
T
V
T
V
=
,
millest lõpptemperatuur
1
1
2
2
V
T
V
T =
.
Kuna
9
,
0
/
1
2
=
V
V
, siis arvutamine annab
K
K
T
273
)
303
9
,
0
(
2
=
⋅
=
.
Vastus: gaasi tuleb isobaariliselt jahutada temperatuurini 273 K (0 0 C).
Näidisülesanne 8. Temperatuuril 30 0 C on gaasi rõhk anumas 150 kPa. Kui suur on gaasi rõhk
samas anumas temperatuuril -30 0 C?
9
Antud:
302
1 =
T
K
1
2
9
,
0
V
V =
?
2 =
T
Lahendus.
Teeme ülesande algandmeid kajastava joonise (Celsiuse kraadid
teisendasime jälle kelviniteks).
Kuna antud protsessis on ruumala konstantne
const
V =
, siis on tegemist isokoorse
protsessiga. Lähtudes ideaalse gaasi olekuvõrrandist
T
k
N
V
p
=
võime väita, et isokoorsel protsessil muutub gaasi rõhk võrdeliselt tema temperatuuriga. Teisiti
väljendades tähendab see seda, et gaasi rõhu ja temperatuuri jagatis on jääv suurus
const
T
p
=
Sellest lähtudes võime oma alg- ja lõppoleku kohta kirjutada
2
2
1
1
T
p
T
p
=
,
millest lõpprõhk
1
2
1
2
T
T
p
p =
.
Arvutamine annab tulemuseks
)
303
243
150
(
2
⋅
=
p
kPa = 120 kPa.
Vastus: gaasi rõhk temperatuuril -30 0 C on 120 kPa.
Näidisülesanne 9. Gaas asetseb kolviga suletud anumas. Gaasi algruumala on 15 L, algrõhk 2
atm ja algtemperatuur 27 0 C. Kui gaas surutakse kokku ruumalani 12 L ja tema rõhk tõuseb 3
atm-ni, siis milline on gaasi lõpptemperatuur?
10
Antud:
150
1 =
p
kPa
303
1 =
T
K
243
2 =
T
K
?
2 =
p
Lahendus.
Teeme joonise, mis kujutab algandmeid. Antud protsessi korral muutuvad nii
rõhk, ruumala kui ka temperatuur.
Lähtume ideaalse gaasi olekuvõrrandist
T
R
V
p
ν
=
.
Kuna gaasi kogus kolvis ei muutu, muutuvad aga rõhk, ruumala ja temperatuur, siis
const
T
V
p
=
,
teisisõnu – rõhu ja ruumala korrutis jagatud temperatuuriga on jääv suurus.
Gaasi alg- ja lõppoleku jaoks saame siit võrduse
2
2
2
1
1
1
T
V
p
T
V
p
=
,
millest avaldame lõpptemperatuuri
1
1
1
2
2
2
T
V
p
V
p
T =
.
Arvutamine annab tulemuseks
K
K
T
360
)
300
15
2
12
3
(
2
=
⋅
⋅
⋅
=
(kuna arvutamisel tuleb leida samade füüsikaliste suuruste jagatis, siis võib nii rõhu kui ka
ruumala ühikud jätta teisendamata, oluline on ainult see, et nad oleks samades ühikutes).
Vastus: gaasi lõpptemperatuur on 360 K (87 0 C).
Näidisülesanne 10. Balloonis ruumalaga 80 liitrit on 1 kg süsihappegaasi (CO
2 ) temperatuuril
20 0 C. Kui suur on gaasi rõhk balloonis?
11
Antud:
p
1 = 2 atm
V
1 = 15 L
T
1 = 300 K
p
2 = 3 atm
V
2 = 12 L
T
2 = ?
Lahendus.
Kuna gaas allub ideaalse gaasi olekuvõrrandile, siis valime meie
algandmetele sobiva olekuvõrrandi
T
R
m
V
p
µ
=
.
Võrrandist on näha, et kõik andmed peale rõhu on olemas, jääb
ainult avaldada rõhk
V
T
R
m
p
µ
=
ja arvutada tulemus
)
08
,
0
044
,
0
293
31
,
8
1
(
⋅
⋅
⋅
=
p
Pa = 690000 Pa = 690 kPa.
Vastus: gaasi rõhk balloonis on 690 kPa.
Näidisülesanne 11. Balloonis mahuga 20 liitrit on hapnik temperatuuril 15 0 C. Kui osa
hapnikku ära tarvitati, langes rõhk 5 at võrra. Määrata tarvitatud gaasi mass.
Lahendus.
Teeme ülesande tingimusi kujutava joonise, milles
vahepealne joonis kujutab seda, et osa gaasi lastakse
balloonist välja.
Järgnevas tähistab meil rõhu ja
massi muut suurusi
1
2
1
2
,
m
m
m
p
p
p
−
=
∆
−
=
∆
.
Lähtume ideaalse gaasi olekuvõrrandist
T
R
m
V
p
µ
=
.
Antud juhul on tegemist protsessiga, kus jäävateks suurusteks on ruumala ja temperatuur (
const
V =
,
const
T =
), muutuvad suurused on rõhk ja gaasi mass, kusjuures rõhk on võrdeline
12
Antud:
80
=
V
L= 0,08 m 3
1
=
m
kg
044
,
0
2
=
CO
µ
kg/mol
293
=
T
K
31
,
8
=
R
J/(mol·K)
?
=
p
Antud:
02
,
0
20
=
=
L
V
m
3
288
=
T
K
5
10
9
,
4
5
⋅
−
=
−
=
∆
at
p
Pa
032
,
0
2
=
O
µ
kg/mol
31
,
8
=
R
J/(mol·K)
?
=
∆
m
massiga. Võrdelise sõltuvuse korral on ka vastavate suuruste muudud võrdelised, mis
tähendab, et
T
R
m
V
p
µ
∆
=
∆
.
Tarvitatud gaasi mass avaldub siit kujul
T
R
V
p
m
µ
∆
=
∆
.
Arvutamine annab tulemuseks
)
288
31
,
8
032
,
0
02
,
0
10
9
,
4
(
5
⋅
⋅
⋅
⋅
−
=
∆
m
kg = - 0,13 kg.
Kuna gaasi mass vähenes (massi muutus oli negatiivne), siis tarvitati osa gaasi ära.
Vastus: tarvitatud gaasi mass on 0,13 kg.
Näidisülesanne 12. Leida ideaalse gaasi molekulide kontsentratsioon normaaltingimustel.
Lahendus.
Olgu öeldud, et normaaltingimusteks loetakse rõhku 1 atm =
5
10
013
,
1
⋅
Pa (mis on võrdne normaalse õhurõhuga merepinnal 760
mm Hg) ja temperatuuri 0 0 C (T = 273 K). Mõlemad suurused
oleme kandnud ülesande algtingimustesse. Molekulide
kontsentratsiooniks loetakse molekulide arvu ruumiühikus n = N/V.
Antud ülesandes on kasulik lähtuda ideaalse ideaalse gaasi
olekuvõrrandist, kus gaasi hulka väljendab gaasi molekulide koguarv N
T
k
N
V
p
=
.
Kuna molekulide kontsentratsioon avaldub kujul
V
N
n =
,
siis jagades olekuvõrrandi mõlemaid pooli ruumalaga, saame peale lihtsaid teisendusi
T
k
p
n =
.
Asendades algandmed, saame kontsentratsiooniks
13
Antud:
5
10
013
,
1
⋅
=
p
Pa
23
10
38
,
1
−
⋅
=
k
J/K
273
=
T
K
?
=
n
)
273
10
38
,
1
10
013
,
1
(
23
5
⋅
⋅
⋅
=
−
n
1/m
3 = 2,7·1025 1/m3.´
(Vahemärkusena olgu öeldud, et kontsentratsiooni ühikuks oleks molekuli kuupmeetri kohta
ehk molekuli/m
3, kuid kuna molekulide arv on dimensioonita (ühikuta) suurus, siis seda välja
ei kirjutata ja tulemus antakse kujul 1/m
3 või m-3.)
Vastus: ideaalse gaasi molekulide kontsentratsioon normaaltingimustel on 2,7·10
25 1/m3 .
Näidisülesanne 13. Leida hapniku (O
2 ) molekulide tihedus normaalrõhul ja toatemperatuuril
20 0 C.
Lahendus.
Normaalrõhk tähendab rõhku 760 mm Hg (normaalne õhurõhk
merepinnal). Selle rõhu teisendasime paskaliteks ja lisasime
algtingimustesse. Veel kirjutasime sinna hapniku molaarmassi ja
universaalse gaasikonstandi.
Aine tihedus avaldub teatavasti valemina
V
m
=
ρ
.
Kuna gaasi olek tavatingimustel allub ideaalse gaasi olekuvõrrandile, siis lähtume ideaalse
gaasi olekuvõrrandist, valides seekord sellise olekuvõrrandi kuju, mis sisaldab gaasi massi
T
R
m
V
p
µ
=
.
Siit on näha, et jagades võrrandi mõlemaid pooli ruumalaga, saame olekuvõrrandi avaldada
gaasi tiheduse kaudu
T
R
p
µ
ρ
=
,
millest tihedus avaldub kujul
T
R
p
µ
ρ =
.
Asendades ülesande andmed, saame
)
293
31
,
8
032
,
0
10
013
,
1
(
5
⋅
⋅
⋅
=
ρ
kg/m
3 = 1,3 kg/m3.
Vastus: hapniku tihedus normaalrõhul ja temperatuuril 20 0 C on 1,3 kg/m 3 .
14
Antud:
5
10
013
,
1
⋅
=
p
Pa
293
=
T
K
032
,
0
2
=
O
µ
kg/mol
31
,
8
=
R
J/(mol·K)
?
=
ρ
4.3 Ideaalse gaasi temperatuur, molekulide ruutkeskmine kiirus
NB! Seda osa käsitletakse põhjalikumalt üldfüüsika kursuses, mistõttu on järgnev ainult
üldteadmiseks.
Molekulaarfüüsika käsitleb soojusprotsesse, lähtudes molekulide nn kaootilisest
soojusliikumisest. Molekulid liiguvad üldiselt erineva kiirusega, kusjuures väga
väikese ja väga suure kiirusega liikuvaid molekule on vähe. Enamus molekule
liigub nn tõenäoseimale kiirusele (mille väärtus sõltub gaasi temperatuurist)
lähedaste kiirustega. Kuna molekulide kiirused on erinevad, iseloomustatakse
gaasi ühe molekuli keskmise kineetilise energia kaudu, mis võimaldab määrata
nii gaasi siseenergia kui ka temperatuuri. Molekuli liikumine on keeruline, sest
molekul liigub kulgevalt, kuid võib ka pöörelda, samuti võivad aatomid
molekulis oma tasakaaluasendi ümber võnkuda. Osutub, et gaasi temperatuur on
määratud tema molekulide kulgliikumise keskmise kineetilise energiaga.
Gaasi temperatuur on määratud gaasi molekulide kulgliikumise keskmise
kineetilise energiaga järgmiselt
2
3
2
2
0 v
m
T
k
=
,
kus 0
m on ühe molekuli mass ja v kiirus (siin tähistasime keskväärtust nurgeliste
sulgudega). Siit on näha, et mida suurem on ühe molekuli kulgliikumise
keskmine kineetiline energia, seda kõrgem on temperatuur.
Gaasi molekulide ruutkeskmine kiirus
0
2
3
m
T
k
v
v
rk
=
=
annab ettekujutuse gaasi molekulide tõenäoseimast kiirusest t
v antud
temperatuuril (
t
rk
v
v
22
,
1
=
).
Näidisülesanne 11. Leida lämmastiku molekulide ruutkeskmine kiirus temperatuuril 0
0C.
Lahendus.
15
Lisaks temperatuurile, mille teisendasime Kelviniteks
lisasime algandmetesse ka lämmastiku (N2) molaarmassi ja
universaalse gaasikonstandi.
Lähtume molekuli ruutkeskmise kiiruse valemist
0
3
m
T
k
v
rk =
.
See valem nõuab molekuli massi arvutamist ja ei ole seetõttu otseseks kasutamiseks hea. Kuna
moolaarmassi on lihtsam leida, siis anname ruutkeskmise kiiruse valemi molaarmassi kaudu.
Selleks korrutame ruutjuure all oleva avaldise lugejat ja nimetajat Avogadro arvuga ja
arvestame, et molaarmass
A
N
m
0
=
µ
ning universaalne gaasikonstant
A
N
k
R =
. Tulemuseks
saame
=
=
A
A
rk
N
m
N
T
k
v
0
3
µ
T
R
3
.
Arvutamine annab tulemuseks
)
028
,
0
273
31
,
8
3
(
⋅
⋅
=
rk
v
m/s = 490 m/s .
Vastus: lämmastiku molekulide ruutkeskmine kiirus temperatuuril 0
0C on 490 m/s. Nagu näha
on molekulide soojusliikumise kiirused küllaltki suured, sest suurem osa molekulidest liigub
ruutkeskmisele kiirusele lähedaste kiirustega.
16
Antud:
T = 273 K
µ
= 28 g/mol = 0,028 kg/mol
R = 8,31 J/(mol·K)
?
=
rk
v
NB! Valemid, mis on vaja kindlasti meeles pidada.
Ideaalse gaasi olekuvõrrand
T
k
N
V
p
=
,
kus p on gaasi rõhk, V gaasi ruumala, N gaasi molekulide arv, T temperatuur ja
k
Boltzmanni konstant. Juhul kui on antud gaasi hulk ν või gaasi mass m , saab
olekuvõrrandi anda veel kahel, eelmisega ekvivalentsel kujul
T
R
m
V
p
T
R
V
p
µ
ν
=
=
,
,
kus R on universaalne gaasikonstant ja µ molaarmass.
17
Ülesandeid iseseisvaks lahendamiseks.
4.1 Leida süsihappegaasi (CO2) molaarmass. (0,044 kg/mol)
4.2 Määrata süsihappegaasi (CO2) molekuli mass. (7,3·10
-26 kg)
4.3 Kui palju molekule on ühes liitris vees? (3,3·10
25)
4.4 Mitu mooli on üks liiter vett? (56 mol)
4.5 Kui suur on 20 mooli lämmastiku (N2) mass?
4.6 10 g gaasi täidab temperatuuril 20
0C anuma ruumalaga 15 liitrit. Leida gaasi molaarmass
kui rõhk anumas on 1 atm. (0,032 kg/mol)
4.7 Gaasi ruumala on 40 liitrit ja molekulide kontsentratsioon 3,2·10
25 1/m3. Arvutada gaasi
molekulide arv ja gaasi ainehulk moolides. (1,3·10
24, 2,2 mol)
4.8 Gaasi (heelium) ruumala temperatuuril 0
0C ja kindlal rõhul on 10 liitrit. Kui suur on gaasi
ruumala temperatuuril 10 K kui rõhk ei muutu? (0,37 L)
4.9 Balloonis ruumalaga 80 liitrit on 1 kg süsihappegaasi (CO2) temperatuuril 20
0C. Kui suur
on gaasi rõhk balloonis? (690 kPa)
4.10 Suurest anumast pumbatakse välja lämmastikku (N2), nii et lõpprõhuks jääb 0,001 atm.
Kui palju lämmastikku jääb veel anumasse kui anuma ruumala oli 2 m
3 ja temperatuur 10 0C ?
(0,086 mol, 2,4 g)
4.11 Õhupall täidetakse 10 kg heeliumiga (He). Kui suur on õhupalli ruumala normaalrõhul ja
temperatuuril 10
0C? Kui suur on sama õhupalli ruumala siis, kui see on tõusnud kõrgusele, kus
õhurõhk on 0,1 atm ja temperatuur - 46
0C ? (58 m3, 470 m3)
4.12 Kui suure ruumala võtab enda alla 1 mool gaasi rõhul 1 MPa ja temperatuuril 100
0C ?
(3,1 L)
4.13 Temperatuuril 20
0C oli gaasi rõhk balloonis 150 kPa. Kui suur on selle gaasi rõhk
temperatuuril - 20
0C ? (130 kPa)
4.14 Kui suur on 14 g lämmastiku (N2) temperatuur balloonis ruumalaga 10 L ja rõhul 1 atm ?
(244 K)
18
Sarnased õppematerjalid
18
pdf
MOLEKULAARFÜÜSIKA ALUSED
KOOLIFÜÜSIKA: SOOJUS 1 (kaugõppele)
4. MOLEKULAARFÜÜSIKA ALUSED
Molekulaarfüüsika käsitleb soojusprotsesse, lähtudes aine koosseisu kuuluvate
aatomite (molekulide) soojusliikumisest. Gaaside kirjeldamisel kasutame ideaalse
gaasi mudelit. Ideaalse gaasi korral jäetakse molekulidevahelised jõud
arvestamata, mistõttu gaasi siseenergia on gaasi molekulide summaarne
kineetiline energia. Gaasid tavatingimustes (veeldumistemperatuurist kõrgematel
temperatuuridel ja normaalsetel rõhkudel) on küllalt hästi vaadeldavad ideaalse
gaasina.
4.1 Mool, molaarmass, ühe molekuli mass
Mool on SI-süsteemi ainehulga ühik. Mool on süsteemi ainehulk, mis sisaldab
sama palju elementaarseid koostisosakesi, nagu on aatomeid 0,012 kilogrammis
¹²C (süsiniku isotoobis massiarvuga 12). Mooli kasutamisel peab täpsustama
koostisosakeste tüüpi, milleks võivad olla aatomid, molekulid, ioonid, elektronid,
mingid teised osakesed või eespool nimetatud osakeste kindlalt määratletud
gr
15
pdf
Füüsika ülesanded
KOOLIFÜÜSIKA: SOOJUS 2 (kaugõppele)
5. TERMODÜNAAMIKA ALUSED
5.1 Termodünaamika I seadus
Termodünaamika I seadus annab seose kehale antava soojushulga, keha
siseenergia ja paisumistöö vahel
Q = ∆U + A ,
kus Q on juurdeantav soojushulk, ∆U siseenergia muut ja A paisumistöö. Juhul
kui keha saab väljastpoolt mingi soojushulga, on Q positiivne ( Q > 0), juhul kui
keha annab ära mingi soojushulga, on Q negatiivne ( Q < 0). Juhul kui keha teeb
paisumisel (kasulikku) tööd, on A positiivne ( A > 0), juhul kui aga keha
kokkusurumiseks tehakse (välist) tööd, on A negatiivne ( A < 0). Keha
siseenergia on molekulide soojusliikumise summaarne kineetiline energia ja
molekulide vastastikmõju potentsiaalse energia summa, ideaalse gaasi korral aga
summaarne kineetiline energia. Soojushulk on energia, mis antakse kehale
soojendamisel, või võetakse kehalt jahutamisel.
Soojushulk arvutatakse valemist
Q = c m ∆T ,
kus c on aine erisoojus, m keha mass ja ∆T temperatu
15
pdf
TERMODYN
KOOLIFÜÜSIKA: SOOJUS 2 (kaugõppele)
5. TERMODÜNAAMIKA ALUSED
5.1 Termodünaamika I seadus
Termodünaamika I seadus annab seose kehale antava soojushulga, keha
siseenergia ja paisumistöö vahel
Q = ∆U + A ,
kus Q on juurdeantav soojushulk, ∆U siseenergia muut ja A paisumistöö. Juhul
kui keha saab väljastpoolt mingi soojushulga, on Q positiivne ( Q > 0), juhul kui
keha annab ära mingi soojushulga, on Q negatiivne ( Q < 0). Juhul kui keha teeb
paisumisel (kasulikku) tööd, on A positiivne ( A > 0), juhul kui aga keha
kokkusurumiseks tehakse (välist) tööd, on A negatiivne ( A < 0). Keha
siseenergia on molekulide soojusliikumise summaarne kineetiline energia ja
molekulide vastastikmõju potentsiaalse energia summa, ideaalse gaasi korral aga
summaarne kineetiline energia. Soojushulk on energia, mis antakse kehale
soojendamisel, või võetakse kehalt jahutamisel.
Soojushulk arvutatakse valemist
Q = c m ∆T ,
kus c on aine erisoojus, m keha mass ja ∆T temperatu
15
pdf
TERMODÜNAAMIKA ALUSED
KOOLIFÜÜSIKA: SOOJUS 2 (kaugõppele)
5. TERMODÜNAAMIKA ALUSED
5.1 Termodünaamika I seadus
Termodünaamika I seadus annab seose kehale antava soojushulga, keha
siseenergia ja paisumistöö vahel
Q = U + A ,
kus Q on juurdeantav soojushulk, U siseenergia muut ja A paisumistöö. Juhul
kui keha saab väljastpoolt mingi soojushulga, on Q positiivne ( Q > 0), juhul kui
keha annab ära mingi soojushulga, on Q negatiivne ( Q < 0). Juhul kui keha teeb
paisumisel (kasulikku) tööd, on A positiivne ( A > 0), juhul kui aga keha
kokkusurumiseks tehakse (välist) tööd, on A negatiivne ( A < 0). Keha
siseenergia on molekulide soojusliikumise summaarne kineetiline energia ja
molekulide vastastikmõju potentsiaalse energia summa, ideaalse gaasi korral aga
summaarne kineetiline energia. Soojushulk on energia, mis antakse kehale
soojendamisel, või võetakse kehalt jahutamisel.
Soojushulk arvutatakse valemist
Q = c m T ,
kus c on aine erisoojus, m keha mass ja T temperatuuri muut.
I
5
doc
Soojus õpetus
Soojusõpetus
Füüsikaline suurus Tähis Ühiku nimi Ühik
Temperatuur T kraad, Kelvin °; K
Rõhk P paskal Pa
Ruumala V kuupmeeter m3
Mass m kilogramm kg
Molaarmass µ kg/mol
Soojushulk Q dzaul J
Konstandid:
J
Universaalne gaasikonstant: R = 8,31
mol K
J
Boltzmanni konstant: k = 1,38 10 -23
K
1
Avogadro arv (molekulide arv ühes moolis): N A = 6,02 10 23
15
doc
Soojusõpetus
Soojusõpetus.
1. Mikroparameetrid, makroparameetrid. Soojusliikumine.
Soojusnähtusi kirjeldatakse parameetrite abil. Parameetriks nimetatakse
ühelaadseid, olekuid või protsesse kirjeldavat suurust, mille iga väärtus määrab mingi
kindla objekti, oleku või protsessi.
Makroparameetrid on füüsikalised suurused, mida kasutatakse ainekoguse kui
terviku kirjeldamisel. Nendeks on näiteks ainekoguse mass, rõhk, ruumala, temperatuur.
Mikroparameetrid on füüsikalised suurused, mida kasutatakse aine üksiku
molekuli kirjeldamisel. Nendeks onnäiteks molekuli mass, molekuli kiirus.
Soojusnähtusi seletatakse molekulaarkineetilise teooria või termodünaamika abil.
Esimene kasutab peamiselt mikroparameetreid, teine makroparameetreid.
Molekulaarkineetilise teooria põhialused põhinevad kolmel väitel:
a) Aine koosneb molekulidest.
b) Osakesed on pidevas liikumises.
c) Osakesed mõjutavad üksteis
5
rtf
Füüsika konspekt 11kl
Nr 1. Kulgliikumine. Punktmass. Taustsüsteem. Nihe. Liikumise suhtelisus.
Kulgliikumiseks nimetatakse liikumist, mille korral kõik keha punktid liiguvad
ühesüguselt. Punktmassiks nimetatakse keha, mille mõõtmeid võib lihtsuse mõttes jätta
arvestamata. Tausüsteem on kella ja kordinaatsüsteemiga varustatud keha, mille suhtes
liikumist vaadeldakse. Sageli on taustkehaks Maa ja kordinaadistikuks ristkordinaadistik.
Nihkeks nimetatakse keha algasukota ja lõppasukohta ühendavat vektorit. Mehaaniline
liikumine on suhteline sellepärast, et keha liikumise trajektoor, läbitud tee ja nihe
sõltuvad taustsüsteemi valikust.
Nr 2. Ühtlane sirgjooneline liikumine. Kiirus. Liikumisvõrrand ja kiirusvõrrand.
Ühtlane sirgjooneline liikumine on selline liikumine, mille puhul keha sooritab
mistahes võrdsetes ajavahemikes võrdsed nihked. Kiirus näitab, millise nihke sooritab
keha ajaühikus. Kiirusvõrrand: v=s/t. Liikumisvõrrand: x=x0+vt, milles nihe s=vt.
Nr 3. Ühtlaselt muutuv s
6
docx
Olekuvõrrand, isotermilisus, isobaarilisus ja isohoorilisus.
3.4 Olekuvõrrand
Markoskoopilised suurused iseloomustavad makrokehade olekut arvestamata
molekulaarset ehitust. Nendeks on ruumala, rõhk ja temperatuur.
Olekuvõrrand- võrrand mis väljendab temperatuuri, ruumala ja rõhu vahelist
sõltuvust.
m
pV = RT p-rõhk (Pa), v-ruumala ( m
3
), m-mass (kg), molaarmass
M
(kg/mol), R-gaasi universaal konstant, T-absoluutne temp (K)
R- on arvuliselt tööga, mida teeb 1mol gaasi isobaarilisel paisumisel kui temperatuur
tõuseb 1K võrra.
Ainehulk- antud keha molekulide arvu ja 0,012kg süsiniku aatomite arvu suhe.
N
ν= ν −ainehulk , N-osakeste arv N a -6,02x 1023 mol−1
Na
Molaarmass- 1 mooli ainemass
M=
m0 N A M- molaarmass ( kg/mol),
m0 -1 molekuli mass ( kg ), NA -
23
Meedia
Kommentaarid (0)
Kõik kommentaarid