Keemia - Karbonüülühendid Karbonüülühendeid (>C=O; karbonüülrühm) jaotatakse kaheks. Aldehüüdide (RH>C=O) tunnusrühmaks on CHO, nimetuse lõpuks aal (metanaal HCHO, etanaal CH3CHO, propanaal C2H5CHO jne.). Ketoonide (RR>C=O) tunnusrühmaks on -CO (asub tavaliselt valemi keskel), nimetuse lõpuks oon (propanoon CH3COCH3). Aldehüüdid on ketoonidest veidi aktiivsemad. Süsiniku arvu kasvuga muutub agregaatolek (ainult metanaal on gaas, edasi vedelikud ja C 20 juures juba tahked ained), lahustuvus vees väheneb, keemis- ja sulamistemperatuur ning tihedus suurenevad. Sama süsiniku arvuga aldehüüdidel on keemistemperatuurid alkoholidest veidi madalamad ja tihedused väiksemad. Aldehüüdid peaaegu ei moodustagi vesiniksidemeid. Homoloogilises reas muutub aldehüüdide
Karbonüülühendid: Aldehüüdid ja ketoonid Koostasid: Kevin Maranik Johannes Rooso Hendrik Aksalu Ketoonid ja aldehüüdid Ketoonid nr-oon Aldehüüdid nr-aal Metanaal Struktuurvalem: HCHO metanaal ehk metaan-1-aal Etanaal Struktuurvalem: CH3CHO etanaal ehk etaan-1-aal Propenaal Struktuurvalem: CH2=CHCHO Propanoon Struktuurvalem: CH3COCH3 propanoon ehk propaan-2-oon Sahhariidid ehk polühüdroksükarbonüülühendid Glükoos Fruktoos
Propanoon ehk atsetoon Struktuurvalem: CH3COCH3 Atsetoon ehk 2-propanoon ehk dimetüülketoon on tuleohtlik madala keemistemperatuuriga läbipaistev vedelik, mis kuulub ketoonide aineklassi. Atsetooni keemistemperatuur on 56 °C. Füüsikalised ja füsioloogilised omadused: Mürgine, ent meeldiva lõhnaga kergesti süttiv ja madala keemistemperatuuriga vedelik, lahustub hästi vees ja orgaanilistes lahustites. Kasutamine ja esinemine: Atsetooni kasutatakse värvide, lakkide, liimide, küünelaki ja plekieemaldusvahendite tootmiseks.
Aldehüüdid Aldehüüdrühm RCHO okso- -aal Atseetaldehüüd (Etanaal) Ketoonid on orgaanilises keemias ühendid, milles karbonüülrühm (C=O) on seotud kahe süsiniku aatomiga. Lihtsaim ketoon on 2-propanoon ehk atsetoon (CH3COCH3). Ketooni üldvalem Ainerühm Funktsionaalrühm Valem Struktuurvalem Eesliide Järelliide Näide Ketoonid Karbonüül RCOR' keto-, okso- -oon Metüül-etüül ketoon (Butanoon)
Karbonüülühedid- ühendid, Metaanhape sipelghape mille molekulis on kasutatakse karbonüülrühm. keemiatööstuses, ärritava Aldehüüdid ühendid, mis toimega ja terava lõhnaga. sisaldavad aldehüüdrühma , Etaanhape- äädikhape, sõnalõpp - aal, RCHO. äädikas. Kasutatakse Ketoonid RCOR, sõnalõpp toiduainetööstuses. oon. Rasvhapped pikema Karboksüülhapped süsiniku ahelaga RCOOH, sõnalõpp hape, karboksüülhapped, tekivad Estrid orgaanilised rasvade lõhustumisel, kõige ühendid, mis tekivad energiarikkamad karboksüülhappe vesiniku toitained(vahad leidub asendamisel radikaaliga. looduses) Sõnalõpp aat, RCOOR Amiidid karboksüülhapete teisendid, kus OH rühm on asendatud NH2 rühmaga, sõnalõpp amiid, RCONH2 Metanaal ehk formaliin HCHO, 30-40% vesilahus, desinfitsee...
Karboksüülhapped on orgaanilises keemias happed, mis sisaldavad karboksüülrühma (COOH). Nt. etaanhape CH3COOH. Dihapped tuntuim on etaandihape ehk oblikhape (HOOCCOOH). Looduses palju.. Karbonüülühendeid (>C=O; karbonüülrühm) jaotatakse kaheks. Aldehüüdide (RH>C=O) tunnusrühmaks on CHO, nimetuse lõpuks aal (metanaal HCHO, etanaal CH3CHO, propanaal C2H5CHO jne.). Ketoonide (RR>C=O) tunnusrühmaks on -CO (asub tavaliselt valemi keskel), nimetuse lõpuks oon (propanoon CH3COCH3). Aldehüüdid on ketoonidest veidi aktiivsemad. Süsiniku arvu kasvuga muutub agregaatolek (ainult metanaal on gaas, edasi vedelikud ja C20 juures juba tahked ained), lahustuvus vees väheneb, keemis- ja sulamistemperatuur ning tihedus suurenevad. Sama süsiniku arvuga aldehüüdidel on keemistemperatuurid alkoholidest veidi madalamad ja tihedused väiksemad. Aldehüüdid peaaegu ei moodustagi vesiniksidemeid.
temperatuur kui alkaanidel. KAR Aldehüüdid O R-CHO metanaal HCHO H C BO karbonüülrühm lõppliide -aal * omavahel vesiniksidemeid ei NÜÜL ahela lõpus H eesliide okso- etanaal CH3CHO anna, ÜHEN Ketoonid R-O-R' propanoon CH3COCH3 vähesel määral polaarsuse tõttu O vastastiktoime vee molekulidega. DID karbonüülrühm lõppliide -oon ahela CH3 C CH 3 keskel eesliide okso- Karboksüülhapp R-COOH metaanhape HCOOH KAR ed etaanhape CH3COOH * annavad vesiniksidemeid
Osakesed paiknevad üksteisest kaugemal. Vedelas aines liiguvad osakesed vähem kui gaasilises. Vedel aine võtab anuma kuju. Toimub voolamine. 4 c) Gaasilises aines on osakesed omavahel vähe seotud ja liiguvad väga palju. Potentsiaalset energiat on vähe ja kineetilist väga palju. Puudub kindel kuju.Osakesed täidavad kogu anuma ning toimub Browni liikumine. 5. CH3COCH3 + 4O2 3CO2 + 3H2O Mitu mooli atsetooni on vaja oksüdeerida, et saada 179,2 liitrit süsihappegaasi? V(CO2)=179,2 l n 179,2 liitrit CH3COCH3 3CO2 1 mol 3 mol V n= V=Vm*n V(CO2)= 3 mol * 22,4 dm3/mol = 67,2 dm3 Vm 1mol * 179,2l n(CH 3 COCH 3 ) = = 2,67 mol 67,2l Vastus: Vaja on oksüdeerida 2,67 mooli atsetooni
o Toatemp. Keev vedelik, vajalik keemiatööstustes, mürgine, peamine alkoholimürgituse ja joobele järgnevate abameeldivate aistingute pühjustaja · BENSALDEHÜÜD o C6H5CHO o Mandlilõhnaga vedelik, kasutatakse maitse- ja lõhnaainena, vanillii, · PROPENAAL o Ehk akroleiin CH2=CHCHO o Kergesti lenduv vedelik, tugev lakrimaator, tähis vahesaadus(keemiatööstuses), tekib rasva kürvetamisel pannil, mürgine, · PROPANOON o Atsetoon CH3COCH3 o Hea lahusti, mürgine · DIHÜDROKSÜATSETOON o DHA HOCH2COCH2OH o Annab kunstliku päevituse(kreemid, geelid), reageerib valguga, · SAAMINE o Alkoholide oksüdeerimisel CH3CH2OH +[O]= CH3COH +H2O o Primaarsete alkoholide oksüdeerimisel (1 OH) o Ketoone saadakse alkoholide oksüdeerimisel, milles OH rühm on kekskel CH3-CHOH-CH3+[O]=CH3-CO-CH3+H2O o Karboksüülhapete redutseerumisel CH3COOH +2[O]=CH3COH+H2O
äädikhappe saamisel,värv- ja põletusained põlemine- CH3CHO+O2->2CO2+2H2O oksüd.1) - CH3CHO+Ag2O->HCOOH+2Ag (nool alla, sest sade) 2) - CH3CHO+2CuO-> CH3COOH+Cu2O redut.- CH3CHO+H2->CH3CH2OH (etanool) Ketoon- R-CO-R-polaarsed ühendid,aldehüüdidest veidi vähem mürgisemad,narkootilise toimega,vees hästi lahustuvad,vee molekulidega moodustavad vesiniksidemeid,madal sulamis s alhustja keemis temp,vesiniksidemeid omavahel ei moodusta selle tõttu lenduvad ained Propanoon e atsetoon CH3COCH3-mürgine,meelidva lõhnaga,kergesti süttiv,kergesti keev vedelik,lahustub hästi vees,meeldiva lõhnaga,kergesti süttiv,kergestikeev vedelik,lahustub vees hästi ja orgaan.lahustites,ise hea lahusti orgaan. ainetel kasutusal:värvid,lakid,küünelakid,liimid
10 Kemikaali mida kasutan ehitusviimlistusses 1.Atsetoon ehk 2-propanoon - (keemiline valem CH3COCH3) on tuleohtlik madala keemistemperatuuriga läbipaistev vedelik. Atsetooni keemistemperatuur on 56 °C. Keemiline ühend kuulub ketoonide aineklassi hulka. 2-propanooni saadakse sünteetiliselt propeenist. Atsetooni kasutatakse nii plastikute tootmisel kui ka lahustina. 2.Vesiehk divesinikmonooksiid ehk vesinikoksiid ehk oksidiaan -on keemiline ühend keemilise valemiga H2O. Seega koosneb üks vee molekul kahest vesiniku ja ühest hapniku aatomist. Kasutan pahtli või krohvi segamisel 3
O -amiid // RCONH2 // R C NH2 Metanaal- formaliin HCHO 30% - 40% vesilahus, desifitseeriv, kasutatakse majanduses, hoitakse anatoomilisi preparaate etanaal- atseetaldehüüd CH3CHO kergesti keev vedelik, kahjustab maksa, ,,õuna" lõhnaga, in-l tekib alko liigtarbimisel vaheühendina propanoon- atsetoon e. Dimetüülketoon CH3COCH3 hea lahusti, küünelaki eemaldaja, koosneb peamiselt atsetoonist metaanhape- sipelghape HCOOH leidub sipelgates, mesilastes, nõgestes, kuuseokas-s; kõrvetab; allergilise toimega; mesilaste parasiitide tõrjeks etaanhape- äädikhape CH3COOH tekib looduses käärimisprotsessidel; nõrk hape; 95% - 100% on jäätaoline mass e. Jää-äädikhape; kasutatakse toiduainete konserveerimisel; värvitööstuses värvi kinnitamiseks dikarboksüülhape- oblikhape HOOCCOOH
Mõjub limaskestale ärritavalt. Mürgine. Nahale sattudes tekitab põletikku. Esindajad: metanaal(HCHO), Etanaal(CH3CHO), 5. ketoonide füüsikalised omadused: vees lahustuvad,lenduvad, vesiniksidemete vastuvõtjad. Füsioloogiline toime: narkootiline toime, kahjustavad kesknärvisüsteemi. Mõjub limaskestale ärritavalt. Mürgine. Nahale sattudes tekitab põletikku. Esindajad: Propanoon(CH3COCH3) 6. Valemite kirjutamine, nimetuste andmine. II. Karboksüülhapped. 1. karboksüülhape- happed, mis sisaldavad karboksüülrühma. Keemilised omadused: happeline, tugev hape, reageerib metallidega, metallioksiididega, hüdroksiididega, sooladega, alkoholidega. 2. karboksüülrühm- karboksüülhappe funktsionaalrühm 3. aminohape- aminorühmaga asendatud karboksüülhape 4. amfoteersus- keemilise aine võime reageerida olenevalt tingimustest aluse või
Silma ja nahka ärritav. Kodus tekib rasva pannil kõrvetamisel. Ei leidu looduses, tekib veel tubakasuitsus ja fossiilsete kütuste põletamisel. Kasutatakse herbitsiidina ja pestitsiidina(mürkained). Geraniool(C10H18O)- Roosi lõhnaga, alküülne alkohol. Leidub taimedest saadud eeterlikes õlides(pelargoon, sidrun) Kasutatakse parfüümitööstuses, sääsetõrje(meelitab aga mesilasi), tubakatööstuses. Propanoon e atsetoon(CH3COCH3)- väga hea lahusti, mürgine. Kasutatakse küünelaki eemaldis. Dihüdroksüatsetoon(HOCH2COCH2OH)- sisaldub kunstliku päevitust andvates kosmeetikavahendites(kreemid, geelid, vedelikud)
Benseeni kasutatakse lahustina ning muu hulgas ravimite, lõhkeainete, värvide ja mitmesuguste polümeeride toorainena. Käitlemisel eralduvad lahusti aurud võivad mõjuda uimastavalt, tekitada halba enesetunnet, väsimutunnet, uimasust ja peavalu. Suurte kontsentratsioonide sissehingamine võib põhjustada teadvuse kaotust, mõju võib avalduda ka hiljem tekitades kroonilise tervisekahjustuse Nitrolahusti CH3COCH3 Saadakse toornafta termilisel töötlemisel Kasutusalad: Happeliste lakkide ja värvide lahustamiseks ja vedeldamiseks. nitrolahusti on kaasaegne viiekomponenetne lahusti, mis ei sisalda atsetooni.(Atsetoon on tervisele eriti kahjulik keemiline aine nii nahale sattumisel kui ka sissehingamisel Ksüleen Ksüleeni saadakse poest Ksüleeni kasutatakse värvide lahustamiseks Ksüleen on kergsüttiv ja mürgine aine. Selle kasutamisel tuleb tarvitusele
Aineklass: lahusti, orgaaniline alifaatne ester Kasutatakse lahustina lakkides ja teistes toodetes Leidub mingil määral õuntes ja mesilastes Butüülatsetaadi Tihedus: 0,879 g/cm3 keemilised ja füüsikalised omadused: Lahustuvus vees: 7 g/l (20 °C) Keemistemperatuur: 124 - 128 °C Sulamistemperatuur: -76 °C Värvitu Iseloomuliku puuviljalõhnaga Vedel aine Tuleohtlik Atsetoon Teised nimetused: 2-propanoon Keemiline valem: CH3COCH3 Aineklass: Ketoon Kasutatakse lahustina (küünelaki emaaldajana) ja plastiku tootmisel Mürgine (sissehingamisel kui ka nahale sattumisel) Atsetooni keemilised ja füüsikalised omadused: Molaarmass: 58.08 g/mol Tihedus: 0.791 g/cm3 Keemistemperatuur: 56 - 57 °C Sulamistemperatuur: -95 - -93 °C Vedel Värvitu Terava ja ärritava lille taolise lõhnaga Tuleohtlik Pildid: Kasutatud kirjandus: http://www.baumax
· Hapnik 2 · Vesinik 1 3. Teada järgmiste ainete valemeid/koostist. · Looduslik gaas ehk maagaas CH4 · Bensiin · Petrooleum · Parafiin · Puupiiritus · Glütserool CH2(OH)- CH(OH)- CH2(OH) · Atsetüleen CH(kolmikside)CH · Fenool C6H5-OH · Aniliin C6H5-NH2 · Formaldehüüd ehk formaliin HCHO · Atsetoon CH3COCH3 · Sipelghape HCOOH · Äädikhape CH3COOH · Stearhape · Palmithape · Olehape · Seep rasvhapete Na või K sool · Rasv glütserool + 3 rasvhapet = ester · Polüeteen ehk polüetüleen (-CH2-CH2-)n · Glükoos C6H12O6 · Tärklis 3(C6H10O5)n · Tselluloos 3(C6H10O5)n 4. Oska koostada struktuurivalemi graafilist kujutist ja vastupidi (harj
Keemia KT Karbonüülühendid ja Karboksüülhapped 1. Aldehüüdide, ketoonide, karboksüülhapete võrdlus, valemid, eristamine Aldehüüdide, ketoonide ja karb.hapete nimetamine ja valemite koostamine Aldehüüd Ketoon Karb.hape R-CHO R-CO-R R-COOH Lõpp -aal Lõpp -oon Lõpp -hape CH3CHO - CH3COCH3 - CH3COOH - etanaal etanoon etaanhape 2. Reaktsioonid karbonüülühenditega o Oksüdeerumine 2CH3CHO + O2 → CH3COOH o Dehüdrogeenimine CH3CH3 → CH2=CH2 + H2↑ o Aldehüüdi saamine Alkohol + O2 2CH3CH2OH + O2 → 2CH3CHO + 2H2O 3. Keemilised nimetused, valemid, kasutamine
KEEMIA 1. Mõisted · Aldehüüdid on keemilised ühendid, mis sisaldavad funktsionaalse rühmana aldehüüdrühma (-CHO). Nt. formaldehüüd ehk metanaal HCHO. · Ketoonid on keemilised ühendid, milles karbonüülrühm (C=O) on seotud kahe süsiniku aatomiga. Nt. 2-propanoon ehk atsetoon CH3COCH3. · Karboksüülhapped on orgaanilises keemias happed, mis sisaldavad karboksüülrühma (COOH). Nt. etaanhape CH3COOH. · Dihapped tuntuim on etaandihape ehk oblikhape (HOOCCOOH). Looduses palju. · Aldehüüdrühm karbonüülrühm on seotud ühe süsiniku ja ühe vesiniku aatomiga. · Rasvad on glütserooli triestrid karboksüülhapetega. · Aldehüüdid aldehüüdrühma sisaldavad ained.
Ketoonid (struktuuril ja nimetamisel peatuda väga lühidalt) Ketoonid on orgaanilises keemias ühendid, milles karbonüülrühm (C=O) on seotud kahe süsiniku aatomiga. Kaksikside karbonüülrühmas eristab ketoone alkoholidest ja eetritest. Lihtsaim ketoon on 2-propanoon ehk atsetoon (CH3COCH3). Aldehüüdid (struktuuril ja nimetamisel peatuda väga lühidalt) Aldehüüdid on keemilised ühendid, mis sisaldavad aldehüüdrühma (CHO). Lihtsaim aldehüüd on metanaal, mille 37-protsendine vesilahus on formaliin. Kaks kõige levinumat aldehüüdi on metanaal HCHO ja etanaal CH3CHO. Metanaal Metanaal on värvitu, terava lõhnaga, väga mürgine gaas, lahustub vees. Vesilahust nimetatakse formaliiniks. Kasutatakse värvides, lakkides jne
Ketoonid on orgaanilises keemias ühendid, milles karbonüülrühm (C=O) on seotud kahe süsiniku aatomiga. Ketooni saab üldiselt esitada valemiga R1(CO)R2. Karbonüülrühma süsiniku sidemed kahe süsiniku aatomiga eristavad ketoone karboksüülhapetest, aldehüüdidest, estritest, amiididest ja teistest hapnikku sisaldavatest ühenditest. Kaksikside karbonüülrühmas eristab ketoone alkoholidest ja eetritest. Lihtsaim ketoon on 2-propanoon ehk atsetoon (CH3COCH3). Karbonüülrühma kõrval paiknevat süsiniku aatomit kutsutakse -süsinikuks. Vesiniku aatomeid, mis on selle -süsinikuga ühenduses, kutsutakse -vesinikeks. Füüsikalised omadused Karbonüülrühm on polaarne, mistõttu ketoonid on polaarsed ühendid. Karbonüülrühmad seonduvad veega vesiniksidemete abil, mistõttu ketoonid on vees lahustuvad. Ketoonid on vesiniksidemete vastuvõtjad, kuid mitte tekitajad. Seega ei saa ketoonidel tekkida
Kasutatakse lahustite tootmisel. Kasutatakse seebi, kreemide ja salvide tootmisel. Glütseriin kasutatakse nitroglütseriini tootmisel. Kasutatakse salvide ning lahuste tootmisel. Ohutegurid Sidrunhape Valem: C6H8O7 Saamine või leidmine Leidub sidrunhapet kõige rohkem sidrunimahlas isegi 68% Kasutamine Kasutatakse antikoagulandina. Ohutegurid Ei kujuta endast tõenäoliselt olulist ohtu inimtervisele ega keskkonnale. Atsetoon Valem: CH3COCH3 Saamine või leidumine Tootmise teel Kasutamine Atsetooni kasutatakse nii plastikute tootmisel kui ka lahustina, näiteks küünelakieemaldajana. Ohutegurid Gaasi / õhu segud on plahvatusohtlikud. Eriti tuleohtlik. Etanool Valem: CH3CH2OH Saamine või leidumine Etanooli saadakse suhkru, näiteks glükoosi, kääritamisel pärmiseente abil. Kasutamine Etanooli kasutatakse eelkõige alkohoolsete jookide tootmisel. Samuti läheb suur osa
Toluool CH3C6H3(NCO)2 Saamine või leidumine Seda saadakse sünteesi teel ja seda nitreerides tekib C6H2(NO2)3CH3 on kollaks tahke lõhkeaine mille detonatsioonikiirus 7000 m/s. vinge värk igal juhul:) Seda kasutatakse lakkide koostisosasna Ohutegurid Toluooli sissehingamine on ohtlik: kahjustuda võivad neerud ja närvisüsteem, samuti võib see aine põhjustada nõrkust, peapööritust ja väsimust. Nitrolahusti CH3COCH3 Saamine või leidumine Saadakse toornafta termilisel töötlemisel Kasutusalad: Happeliste lakkide ja värvide lahustamiseks ja vedeldamiseks. nitrolahusti on kaasaegne viiekomponenetne lahusti, mis ei sisalda atsetooni. Ohutegurid (Atsetoon on tervisele eriti kahjulik keemiline aine nii nahale sattumisel kui ka sissehingamisel Etaanhape Valem:CH3COOH Saamine või leidumine Tööstuslikult toodetud 3080 % kangusega sünteetilise äädikaessentsi või
· Aldehüüdid ja ketoonid on karbonüülühenid. Nad on funktsiooniderivaadid. 2. Nimetamine · Aldehüüdide tunnuseks on järelliide aal. See liide lisatakse tüviühendi nime lõppu. (Hapnik saab olla ainult esimese või viimase juures !! ; Märgitakse HO, mitte OH) Näide: CH3 CH2 CH2 CHO propanaal CH3 CHO etanaal e. atseetaldehüüd HCHO metanaal e. formaldehüüd C6H5CHO bensaldehüüd CH = CHCHO propenaal e. akroleiin CH3COCH3 propanoon e. atsetoon HOCH2COCH2OH - dihüdroksüatsetoon CH3 CH2 CH CH - CH2 CHO I I CH2 OH I CH3 4-etüül-3-hüdroksüheksanaal CH3 CH CH2 CHO I Cl 3 klorobutanaal · Ketoonide tunnuseks on järelliide -oon. See liide lisatakse tüviühendi nime lõppu, kusjuures märgitakse ära ka ketorühma asukoht (nagu alkoholidel).
Tekib organismis liigse alkoholi tarvitamisel. Etanaal on peamiseid alkoholimurgituse ja joobele jargnevate ebameeldivate aistingute pohjustaja. Etanaal kahjustab tunduvalt siseelundeid, eriti maksa. Etanaal voib organismis edasi oksudeeruda teisteks veelgi murgisemateks aineteks. Kasutatakse: keemiatoostuses etaanhappe ehk aadikhappe saamisel. Samuti toodetakse etanaalist etanooli ravimeid, varv- ja poletusaineid. 3. Propanoon (atsetoon) CH3COCH3 - Murgine, meeldiva lohnaga kergesti suttiv ja keev vedelik (keeb + 56 C). Ta lahustub hasti vees ja orgaanilistes lahustites, mistottu on ta heaks lahustiks paljudele orgaanilistele ainetele. Atsetooni kasutatakse varvide, lakkide, liimide, kuunelaki ja plekieemaldusvahendite tootmiseks. 4. Metaanhape ehk sipelghape (HCOOH) - Terava lohnaga, varvuseta, arritava toimega murgine vedelik, mis nahale sattudes tekitab poletusi. Teda leidub sipelgates, mesilastes,
N4 CH3CH2CH2CHO CH3CH2CH2COOH Karbhappetes võib olla ka kaks karboksüülrühma ja sellisel juhul on tegemist dihaperega nt etaandihape(oblikh) O O H-O-C-C-O-H HOOC COOH Aldehüüdide esindajaid · Metaan e formaldehüüd HCHO · Etanaal e atseetaldehüüd CH3CHO · Bensaldehüüd C6H5CHO · Propenaal e akroleiin CH2=CHCHO · Propanoon e atsetoon CH3COCH3 · Dihüdroksüatsetoon (DHA) HOCH2COCH2OH Aldehüüdide omadused metanaali näitel O HCHO e H-C-H Füüsikalised omad: Metanaal on värvuseta mürgine gaas. Vees lahustub hästi ja u 40% vesilahus on formaliin, mis on desinfitseeriva toimega aine ja mida kasut nt anatoomiliste preparaatide säilitamiseks. · Metanaal ja kõik teised aldehüüdid on keemiliselt aktiivsed, kuna nende molekulis esineb kaksikside. · Aldehüüdid oksüdeeruvad ja redutseeruvad
Üksteist levinumat olmekeemiavahendit on desinfitseerimisvahendid, pleegitajad, vaiba- ja aknapuhastid, riiete keemilisel puhastamisel kasutatavad ained, aerosoolid, tärpentin, õhuvärskendajad, värvieemaldajad, värvid ja lakid ning kahjuri- ja putukatõrjevahendid. Siinpool tooks aga välja sellised ained, nagu atsetoon, lakibensiin, lakk, linaõli, saapamääre, troinoi, värnits ja tärpentin. Atsetoon ehk 2-propanoon (keemiline valem CH3COCH3) on tuleohtlik madala keemistemperatuuriga läbipaistev vedelik. Atsetooni keemistemperatuur on 56 °C. Keemiline ühend kuulub ketoonide aineklassi hulka. 2-propanooni saadakse sünteetiliselt propeenist. Atsetooni kasutatakse nii plastikute tootmisel kui ka lahustina, näiteks küünelakieemaldajana. Lakibensiin on alkaanidest ja vähesel määral aromaatsetest süsivesinikest koosnev nafta destillaat ja bensiini fraktsioon. Ta on orgaaniline lahusti, millega lahustatakse peamiselt lakke
MOLEKULIDEVAHELISED JÕUD molekulidevaheline toime (Van der Waalsi jõud) – osakestevaheline füüsikaline vastastoime. osakestevaheline kaugus on suurem ja jõud nõrgemad kui keemilise sideme korral, mõju on mitteküllastatav ja mittesuunaline. olulisem kokkusurutud gaasides, vedelikes, molekulivõrega kristallides – jõud kahaneb kaugusega kiiresti. nt: O2; CH4; C (grafiit); CH3Cl; H2S; SO2; CH3COCH3; PCl5 neist sõltub sulamis- ja keemistemperatuur ning lahustuvus. kui molekulil on suur dipoolmoment (vesi), on ülekaalus orientatsioonijõud, kui molekulil on suur polariseeritavus (HI), on ülekaalus dispersioonijõud. 1. orientatsioonijõud – dipoolide (polaarsete molekulide) vastastoime. polaarsed molekulid orienteeruvad elektrostaatilise toime tõttu korrapäraselt, orienteerudes sellisesse asendisse kus energia on väikseim.
ja lisades liite ketoon. CH3COCH2CH2CH3 metüülpropüülketoon CH3CH2CH2COCH2CH2CH3 dipropüülketoon II KEEMILISED OMADUSED Aldehüüdid 1. katalüütiline oksüdeerumine 2CH3CHO + O2 2CH3COOH etaanhape CH3CHO + Ag2O CH3COOH + 2Ag hõbepegireakt. 2. redutseerimine H2-ga CH3CHO + H2 CH3CH2OH 3. CH3CHO + 2Cu(OH)2 CH3COOH + Cu2O + 2H2O 4. põlemine CO2 + H2O Ketoonid 1. redutseerimine H2-ga CH3COCH3 + H2 CH3CHOHCH3 2. põlemine CO2 + H2O 3. 2CH3COCH3 + O2 2CH3COOCH3 metüületanaat III SAAMINE Aldehüüdid 1. alkoholi oksüdeerumisel 2CH3CH2OH + O2 2CH3CHO + H2O 2. karboksüülhappe redutseerimisel CH3COOH + H2 CH3CHO + H2O 3. CH CH + H2O CH3CHO Ketoonid 1. 2CH3CHOHCH3 + O2 2CH3COCH3 + 2H2O 2. CH3C CH + H2O CH3COCH3 IV FÜÜSIKALISED OMADUSED Gaasiline vaid metanaal, teised vedelad ja tahked.
II KEEMILISED OMADUSED Aldehüüdid 1. katalüütiline oksüdeerumine 2CH3CHO + O2 2CH3COOH etaanhape CH3CHO + Ag2O CH3COOH + 2Ag hõbepegireakt. 2. redutseerimine H2-ga CH3CHO + H2 CH3CH2OH 3. CH3CHO + 2Cu(OH)2 CH3COOH + Cu2O + 2H2O 4. põlemine CO2 + H2O Ketoonid 1. redutseerimine H2-ga Created by Riho Rosin 22 13666324649407.doc.doc CH3COCH3 + H2 CH3CHOHCH3 2. põlemine CO2 + H2O 3. 2CH3COCH3 + O2 2CH3COOCH3 metüületanaat III SAAMINE Aldehüüdid 1. alkoholi oksüdeerumisel 2CH3CH2OH + O2 2CH3CHO + H2O 2. karboksüülhappe redutseerimisel CH3COOH + H2 CH3CHO + H2O 3. CH CH + H2O CH3CHO Ketoonid 1. 2CH3CHOHCH3 + O2 2CH3COCH3 + 2H2O 2. CH3C CH + H2O CH3COCH3 IV FÜÜSIKALISED OMADUSED Gaasiline vaid metanaal, teised vedelad ja tahked.
Fenoolformaldehüüdvaigud-valmistatakse formaldehüüdist. Atseetaldehüüd-ehk etanaal. CH3CHO. Toatemperatuuril keev vedelik. Vajalik keemiatööstuses. Peamine alkoholimürgituse ja joobele järgnevate ebameeldivate aistingute põhjustaja. Akroleiin-ehk propenaal. CH2=CHCHO. Kergesti elnduv vedelik,tugev lakrimaator(silmi ja nina ärritav,pisaratevoolu lekutsuv aine). Keemiatööstuses tähtis vahesaadus,kodus tekib rasva pannil kõrvetamisel. Mürgine. Atsetoon-ehk propanoon. CH3COCH3. väga hea lahusti. Kasutatakse mitmel pool,näiteks küünelaki vedelikus. Mürgine. 12. Süsivesikute ehk sahhariidide klassifikatsioon: Monosahhariidid ehk monoosid ehk lihtsuhkudaldoosid _ trioosid, tetroosid, pentoosid, ketoosid heksoosid Polüsahhariidid ehk polüoosid ehk liitsuhkrud a) oligosahhariidid ehk madalmolekulaarsed polüsahhariidid redutseerivad ja mitteredutseerivad oligosahhariidid
..130 kg; MgO 55...70 kg, Na2CO3 115...145 kg, ammoniaaki 35....50 kg, 1,5...1,75 tonni auru, 175...200 kWh elektrienergiat ja 90... 150 m3 vett. Tselluloosi keetmise kõrvalproduktid? Sulfittärpentin, sulfaattärpentin, sulfaatseep, Sulfittärpentini saamine Tselluloosi keetmisel sulfitprotsessil eralduvad gaasid sisaldavad kuni 0,2 % puidu kaalust tärpentini (C10H16), lisaks veel äädikhapet (CH3COOH) ja sipelghapet (HCOOH), metüülpiiritust (CH3OH), atsetooni (CH3COCH3), furfurooli (C4H3COOH) ja teisi aineid. Sulfittärpentin on helekollane või tumepruun vedelik. Saagis 1 tonni tselluloosi kohta on 0,3...3 kg. Sulfittärpentini puhastamine seisneb tema neutraliseerimises kustutatud lubjaga ja destilleerimises. Sulfaattärpentini saamine Sulfaattärpentini saadakse gaasidest kondenseerimise teel. Saagis oleneb kasutatud puidu vaigusisaldusest ja moodustab 1...15 kg 1 t tselluloosi tootmisel. Sulfaattärpentin sisaldab 10..
(valem, ühikud)? Coulomb'i seadus F= k q1q2 r -2 Kui q-d on ühemärgilised, siis on mõjuv jõud positiivne. Järelikult viitab positiivne jõud tõukumisele. Kui q-d on erimärgilised, siis on mõjuv jõud negatiivne ja viitab tõmbumisele. 23. Kas Na + ja CH3COO - vaheline tõmbumine on tugevam vees või etanoolis? Kuna etanool varjestab u 10 korda paremini kui vesi, siis on ioonide vaheline tõmbumine tugevam etanoolis. Vee dielektriline konstant on D=80. 24. Kas atsetooni (CH3COCH3) ja CH3COO vahel on võimalik tugeva vesiniksideme moodustumine? EI, sest mõlemas ühendis puuduvad suure elektronegatiivsusega elemendid (O, N, F) vesinikuaatom, mis võimaldaks vesiniksideme loomist. 25. Kuidas sõltub elektrostaatilise interaktsiooni energia laengutevahelisest kaugusest? Elektrostaatilise interaktsiooni puhul on meil standardolekuks kaks teineteisest lõpmata kaugel olevat laengut. Kahe teineteisest kaugusel r(m) asetseva laengu vahelise elektrostaatilise interaktsiooni
Lämmastikhape HNO3 Väävelhape - H2SO4 Väävlishape H2SO3 Süsihape H2CO3 Fosforhape H3PO4 Keemia - Karbonüülühendid Karbonüülühendeid (>C=O; karbonüülrühm) jaotatakse kaheks. Aldehüüdide (RH>C=O) tunnusrühmaks on CHO, nimetuse lõpuks aal (metanaal HCHO, etanaal CH3CHO, propanaal C2H5CHO jne.). Ketoonide (RR>C=O) tunnusrühmaks on -CO (asub tavaliselt valemi keskel), nimetuse lõpuks oon (propanoon CH3COCH3). Aldehüüdid on ketoonidest veidi aktiivsemad. Süsiniku arvu kasvuga muutub agregaatolek (ainult metanaal on gaas, edasi vedelikud ja C 20 juures juba tahked ained), lahustuvus vees väheneb, keemis- ja sulamistemperatuur ning tihedus suurenevad. Sama süsiniku arvuga aldehüüdidel on keemistemperatuurid alkoholidest veidi madalamad ja tihedused väiksemad. Aldehüüdid peaaegu ei moodustagi vesiniksidemeid
-45 kJ/mol kui kasutegur on 60%? 45*0,6 26. Kuidas sõltub laengutevahelise interaktsiooni energia laengutevahelisest kaugusest (valem, ühikud)? U(J) = k D-1q1(C) q2(C-kulon) r-1(m) D - dielektriline konstant, vees ligikaudu 80, muidu org. solventides 1-10 Ühik J 27. Kas Na+ ja CH3COO-vaheline tõmbumine on tugevam vees või etanoolis? Etanoolis, sest etanooli ja vee eletrijõudude erinevus on 10kordne ja etanool varjestab 10 korda vähem kui vesi. 28. Kas atsetooni (CH3COCH3) ja CH3COO- vahel on võimalik tugeva vesiniksideme moodustumine? Ei, sest kumbaski ühendis pole elektronegatiivse elemendi(COF) küljes vesinikku. 29. Kuidas sõltub elektrostaatilise interaktsiooni energia laengutevahelisest kaugusest? 30. Vt küsimus 22. 0=8,85x10-12 J-1C2m 31. Kas Na+ ja Cl- liikumisel teineteisele lähemale kulub või eraldub energiat? Kulub, sest nad on erimärgilised. 32. Millest sõltub elektrostaatilise interaktsiooni tugevus?
20. Kirjutage reaktsiooni tasakaalukonstandi avaldis: GTP + ADP GDP + ATP Vastus: K = [GDP]eq[ATP]eq / [GTP]eq[ADP]eq 21. Kui palju kasulikku tööd saab rakk teha biokeemilise reaktsiooni arvelt, mille G on -45 kJ/mol kui kasutegur on 60%? 22. Kuidas sõltub laengutevahelise interaktsiooni energia laengutevahelisest kaugusest (valem, ühikud)? 23. Kas Na+ ja CH3COO- vaheline tõmbumine on tugevam vees või etanoolis? (võivad olla erinevad ioonid) Vastus: 24. Kas atsetooni (CH3COCH3) ja CH3COO- vahel on võimalik tugeva vesiniksideme moodustumine? (võivad olla erinevad ühendid) 25. Kuidas sõltub elektrostaatilise interaktsiooni energia laengutevahelisest kaugusest? Vastus: U = k D-1q1 q2 r-1 U = elektrostaatilise interaktsiooni energia; r = kaugus [m]; D = dielektriline konstant; q1,2 = laengud; k = 1/(4 0). Suurust 0 nimetatakse vaakumi dielektriliseks läbitavuseks ja tema arvuline väärtus on 8,85x10-12 J-1C2m-1 26
CH3COONa lahustumine seal nii hea kui vees. Tõmbumine Na+ ja etanaatiooni vahel on tõepoolest etanoolis suurem, kuid etanool ON polaarne lahusti (vesiniksidemed!). Vee molekulid on siiski polaarsemad ja lisaks on nad ka väiksemad ja pääsevad väga hästi igale poole ligi, puksides aatomeid teiste molekulide küljest lahti (näit Na) ja ümbritsedes tekkinud ioonid (hüdraatumine) ehk soodustades lahustumist. 24. Kas atsetooni (CH3COCH3) ja CH3COO vahel on võimalik tugeva vesiniksideme moodustumine? Ei!!! Kummaski ühendis puudub suure elektronegatiivsusega (O, N, F) elemendiga seotud vesiniku aatom, mis võimaldaks vesiniksidemete moodustamise. 25. Kuidas sõltub elektrostaatilise interaktsiooni energia laengutevahelisest kaugusest? U(J) = k D1q1(C) q2(Ckulon) r1(m), D dielektriline konstant, vees ligikaudu 80, muidu org. solventides 110, k = 1/(4 0), 0=8,85x1012 J1C2m1 26
igale poole ligi, puksides aatomeid teiste molekulide küljest lahti (näit Na) ja ümbritsedes tekkinud ioonid (hüdraatumine) ehk soodustades lahustumist. Ilmselt on siin siiski mõeldud etanooli ja vee dielektriliste konstantide erinevusest tingitud elektrijõudude 10kordset erinevust. Etanool varjestab 10 korda vähem kui vesi, ehk elektrijõud on seal 10 korda tugevamad.Sepp 24. Kas atsetooni (CH3COCH3) ja CH3COO vahel on võimalik tugeva vesiniksideme moodustumine? (võivad olla erinevad ühendid) Ei!!! Kummaski ühendis puudub suure elektronegatiivsusega (O, N, F) elemendiga seotud vesiniku aatom, mis võimaldaks vesiniksidemete moodustamise. 25. Kuidas sõltub elektrostaatilise interaktsiooni energia laengutevahelisest kaugusest? U(J) = k D1q1(C) q2(Ckulon) r1(m) D dielektriline konstant, vees ligikaudu 80, muidu org. solventides 110 k = 1/(4 0) 1
võib tõusta lubatust suuremaks. Vene järgi värv sinine, AGA Atsetüleeniballoonid on samuti valmistatud külmalt tõmmatud terasest silindrilise kujuga, põhi ümar ja sinna on kinnitatud ballooni king. Nad erinevad hapniku balloonidest selle poolest, et nad on täidetud urbse massiga. Selleks on aktiveeritud puusüsi, pimsi ja diatomiidi segu, mis on läbi immutatud atsetooniga. EN järgi on täidetud süsiniku pulbri ja asbesti seguga ja samuti läbi immutatud atsetooniga ( CH3COCH3 ), milles atsetüleen hästi lahustub. Atsetoonis lahustunult ja urbse massi boorides asudes muutub atsetüleen plahvatuskindlamaks ning seda võib hoida balloonis rõhu all 2,4...2,9 Mpa maksimaalselt. Ballooni ventiili avamisel eraldub atsetüleen atsetoonist ja voolab läbi reduktori ning vooliku põletisse. Atsetoon jääb urbse massi booridesse ning ballooni uuesti täitmisel lahustab endas uuesti atsetüleeni. Atsetoonikadude vähendamiseks tuleb töötamise ajal hoida
annaabi.ee 
