õige on b! 2% meestel kõrgemal! 2. Skeletiluude põhiliseks mehaaniliseks omaduseks on: a) Viskoossus b) Roomavus c) Plastsus d) Tugevus 3. Kang on tasakaalus, kui a) Toime- ja takistusjõud on võrdsed b) Toimejõud on suurem kui takistusjõud c) Takistusjõu õlg on suurem kui toimejõu õlg d) Toime- ja takistusjõu momendid on võrdsed 4. Lihaskontraktsiooni liiki, kus väline koormus on lihases tekkivast pingest suurem ja lihas pikeneb, nimetatakse a) Ekstsentriliseks kontraktsiooniks b) Kontsentriliseks kontraktsiooniks c) Isomeetriliseks kontraktsiooniks d) Isotooniliseks kontrsaktsiooniks 5. Liigutustegevuse dünaamiline analüüs seisneb: a) Tekkepõhjuste selgitamises b) Liigeste liikumise uurimises c) Välise pildi uurimises d) Lihaste aktiivsuse uurimises 6. Punktmassi (keha) kiirendus kulgliikumisel võrdub: a) Kiiruse ja nihke korrutisega b) Kiiruse ja nihke suhtega c) Kiiruse ja aja suhtega d) Kiiruse ja aja korrutisega 7. Liigutuste tempo (sagedus) on:
Nimeta kusepõie seina kihid ja neid moodustavate kudede ül= (6p) Naha paksus (epidermis koos pärisnahaga) Nimeta kude (ja põhjenda kuidas), mille abil osaleb nahk soojusregulatsioonis. Missuguses nahakihis puuduvad veresooned? Nimeta 2 kudet ja koe ülesannet kõhunäärmes; Selgita mis on difusioon? Selgita sileda endoplasmaatilise retiikulumi ül? Nimeta missugused tsütoskeleti osad on vajalikus silelihasraku ja vöötlihasraku kontraktsiooniks Nimeta 2 kudet hobusabas Nimeta kude mille rakud vooderdavad kapillaari valendiku Kananahk tekib karvapüstitajalihase kontraktsiooni tõttu. Kas tegemist on silelihase või vöötlihasega? Nimeta 3 kudet mao seinas: Nimeta kude (ja põhjenda kuidas) mille abil osaleb nahk soojusregulatsioonis? Too näide plasmamembaani antigeense ül kohta? Nim. 2 kudet ja koe ül südames Selgita mis on apoptoos? Ainete aktiivransport läbi plasmamembraani toimub vastupidiselt
a. viskoossus b. roomavus c. plastsus d. tugevus 3. Kang on tasakaalus, kui: a. toime-ja takistusjõud on võrdsed b. toimejõud on suurem kui takistusjõud c. takistusjõu õlg on suurem kui toimejõu õlg d. toime- ja takistusjõu momendid on võrdsed 4. Lihaskontraktsiooni liiki, kus väline koormus on lihases tekkivast pingest väiksem ja lihas lüheneb nimetatakse: a. ekstsentriliseks kontraktsiooniks b. kontsentriliseks kontraktsiooniks c. isomeetriliseks kontraktsiooniks d. isotooniliseks kontraktsiooniks 5. Liigutustegevuse kinemaatiline analüüs seisneb: a. tekke põhjuste selgitamises b. Energeetiliste aspektide uurimises c. välise pildi uurimises d. jõudude mõju uurimises 6. Punktmassi (keha) kiirus kulgliikumisel võrdub: a. nihke ja kiiruse korrutisega b. nihke ja kiiruse suhtega c
Kehatasandeid tähistavad terminid: frontaalne, sagitaalne Skeletilihasrakus paiknevad struktuurid: müofibrill, aktiini ja müosiini filament Kudedest koosnevad elundite osad: parenhüüm, epiteel, limaskest ATPaasne aktiivsus on müosiini peal Peened müofilamendid ei paikne l-vööndis Troponiini sisaldavad peened müofilamendid Serooskestad: kopsukelme, kõhukelme Skeletilihas-, südamelihas- ja silelihasraku kontraktsiooniks on vaja: kaltsiumioonide kontsentratsiooni tõus tsütosoolis, jämedate ja peenete filamentide libisemine üksteise suhtes, kaltsiumiooni seondumine troponiiniga Naha verevoolutuse vähenemine soodustab kehatemperatuuri tõusu Luude kasvu reguleerib: kasvuhormoon, türoksiin, suguhormoonid, mehhaaniline pinge
Neerupealiste säsi koosneb kromofiinsetest rakkudest ja eritab katehhoolamiine (adrenaliini, noradrenaliini, dopamiini), mis seedekanali talitlust pärsivad, nad on insuliini antagonistideks. Seega veresuhkru tase veres tõuseb ja toimub rasvkoe lipofüüs. Lüpofüüsil mobiliseeritakse rasvadesse talletatud energia, kuid selle käigus glükoosi ei teki. Samuti toimub ka glükogenolüüs; tekkiv glükoos kasutatakse kohapeal lihasrakkude kontraktsiooniks ära. Noradrenaliin koos adrenaliiniga moodustavad osa võitle-või-põgene süsteemist, mõjutades südametegevust, skeletilihaseid ning suurendades glükogenolüüsi ehk glükogeeni lagunemist ja glükoneogeneesi ehk glükoosi uuesti sünteesimist organismis. Adrenaliini, noradrenallini ja dopamiini toime organismi talitlusele on järgmine. Adrenaliin ehk epinefriin tekitab üldise perifeerse takistuse vähenemise veresoontes, seega
SÖÖTMINE Vaata söödaarvutused vihikust! Koer kui prügitoiduline omnivoor. Kodustatud koeral arenenud ensüümid, mis lasevad seedida tärklist. Koera hambad on väiksemad ja lamedamad kui hundil – on toimunud muutus, kuid siiski meenutavad kiskja hambaid. 3.1. Energia Vaja on energiat ja vett. Energiat saab SV, R, V – 50-80% toidu kuivainest kasutatakse energia saamiseks. Energiat vaja ioonide pumpamiseks, molekulide sünteesiks ja lihaste kontraktsiooniks. Koerte söötmisel kasutatakse mõõtühikuna kaloreid (cal) – 1 cal on soojusenergia, mis kulub ühe grammi vee soojendamiseks ühe kraadi võrra. 1 cal = 4,1868 J Kasutegurid toitaine lagundamisel ATP energiaks: R 90%, SV 75%, V 55%. Valgul väike, kuna see tuleb kõige pealt muuta glükoosiks, mis saab siseneda Krebsi tsüklisse. 3.2. Vesi Kehamassist umbes 70-80% vett. 10% veekaotus võib lõppeda surmaga. Vesi on lahustiks
sisemisel hingamisel elutegevuseks sobivateks energialiikideks. Jaguneb anabolismiks ja katabolismiks. 2. Mis on adenosiintrifosfaat ja milline on tema tähtsus inimese organismis? ehk ATP on universaalne bioloogiline energia talletaja ja ülekandja inimese organismis, mis osaleb kõigi rakkude ainevahetuses. ATP on inimese organismis makroergiline ühend, mida toodetakse mitokondrites ja millesse salvestatud energiat on vaja: • makromolekulide sünteesiks; • lihaste kontraktsiooniks ja südame tööks; • närviimpulsside liikumiseks; • rakkude jagunemiseks 3. Millest sõltub inimese organismi ööpäevane toiduenergia vajadus? Inimese ööpäevane toiduenergia vajadus sõltub: • soost ja vanusest; • kehamassis ja pikkusest; • ainevahetuse eripärast ja endokriinsete näärmete tööst; • vaimsest ja kehalisest tööst; • keskkonnast. 4. Millised on süsivesikute ja rasvade ülesanded inimese organismis?
toonilisse lahusesse. Selgita mis on difusioon? Difusioon on molekulide liikumine kõrgemalt kontsentratsioonilt madalamale. Selgita sileda endoplasmaatilise retiikulumi ülesanne. Sünteesib rasvhappeid, fosfolipiide, steroide. Jääkainete lõhustamine, glükogeeni ainevahetus, membraani teke ja taastootmine. Nimeta, missugused tsütoskeleti osad on vajalikud silelihasraku ja vöötlihasraku kontraktsiooniks. Aktiini- ja müosiini filamendid NAHK Nahk täidab kaitsefunktsiooni, sest tema kihtides sisalduvad... (nimeta ja selgita): 1. sarvrakud (lamenenud kerotinotsüüdid) -kaitseb mehhaanilise ja keemilise mõjutamise eest. 2. Melanotsüüdid - kaitse UV kahjuliku mõju eest 3. Higinäärmed - keha termoregulatsioon (kaitse ülekuumenemise eest) Missuguses naha kihis on kõige rohkem veresooni? Pärisnahas ehk dermises
maksimaalse amplituudidga ja kestab muutumatuna kogu ärritamise aja. Ärritamissageduse optimumi ületavaid sagedusi nim pessimaalseteks ning nende rakendamisel hakkab lihase kokkutõmbe amplituud langema. Lihase isolmeetriliseks kontra nim kontraktsiooni(lühenemist) lihase järejestikku ühendatud elastsete kiudude(jadaellastususe) arvelt, sest lihase mõlemad otsad on kinnitatud nii, et nende vaheline kaugud ei saa lüheneda. Lihase isotooniliseks kontraktsiooniks nim lihase lühenemist kostantse pinge või koormuse juures. Lihasväsimus avaldub kokkutõmbe- lõõgastusfaasi aeglustumisena ning kõkkutõmbejõi ja amplituudi vähenemisena.
mõnikümmend lihaskiudu. Lihasjõudu mõjutavad ka liigutuse kiirus, lihaskiudude pikkus ning kiudude omadused. Lihaskiud on kas aeglased või kiired, lisaks sellel on ka alatüüpe. Lihastes leidub tavaliselt eri tüüpi lihaskiude. Punased lihased on aeglased kuid vastupidavad, sest neis on peamiselt aeglased lihaskiud (näiteks selgroosirgestaja). Neis lihaskiududes on palju mitokondreid ja müoglobiini, millesse akumuleerunud hapnikku kasutab lihas ilmselt pikaajaliseks kontraktsiooniks. Need lihaskiud toodavad energiat aeroobselt, oksüdeerides hapniku abil toitaineid. Valgetes lihastes on vastavalt palju kiireid kiude. Nad on ka kiired reageerijad, samuti kiired väsijad. Nad toodavad ATP-d eelkõige aeroobse glükolüüsi kaudu. Energiat tarbimiseks saadakse vähem kui punastest lihaskiududest. Tüüpilised valged lihaskiud on näiteks silmaliigutajalihased. Silmamuna liigutused on väga täpsed ja kiired.
seedekanali kaudu, seotakse Ca rasvhapetega ja väljutatakse ka) Ca imendumist soodustab laktoos Ca eritumist uriiniga soodustavad · alkohol, suitsetamine · kofeiin · keedusool · lihtsuhkrud · tsitruselised · paprika, kartul, tomat · liigne vit.C Osteoporoosi soodustab nii liiga vähene kui ka liiga suur kehaline koormus. Magneesium 70 % Mg on luude koostises Mg on oluline ens. akt-ks: fosforüülimine (CaMg ATP-aas), vajalik lihaste kontraktsiooniks. Fosfor, esineb fosfaatioonina ( peamiselt koos Ca ja Mg-ga) või fosforhappe estritena Vajadus ~550 mg, Vereplasmas 0,8-1,4 mmol/l, 2,5-4,3 mg% Laialt levinud, puudust esineb harva 7.3 Asendamatud mikrobioelemendid Vajadus väga vähesel hulgal, peamiselt ensüümide aktiivsuse tagamiseks. Varud pole pikaaegseks puuduseks piisavad. Ensüümide ja hormoonide tööd häirib nii puudus kui ka liig. Raud Raua metabolism on kinnine, s.t. toimub pidevalt varude uuesti kasutamine.
Mingi osa õhku jääb alati kopsu Hingamisagedust reguleerib hingamiskeskus, mis asub piklikus ajus. Retseptorid reageerivad süsihappegaasi hulga suurememisele veres ning sellega seonduvale vere pH taseme langusele. Seedeelundkond. Ülesandeks muuta toit rakkudele omastatavaks. Inimene vajab pidevalt energiat · Püsiva kehatemperatuuri hoidmiseks · Ainete transpordiks kehas · Lihasrakkude kontraktsiooniks · Närviimpulsside liikumiseks · Aju kulutab toodetud energiast 20% · Organism kasutab umbes 40% energiast, ülejäänu hajub soojusena keskkonda Toidust saab · Molekule energia saamiseks (süsivesikud, rasvad) · Rakuehituse lähteaineid (valgud) · Vitamiine (organism toodab ise vaid mõningaid nt D, K, B12) 7
...kokku suruda? Elegantse meetodi õlimolekulide pikkuse, mitte läbimõõdu, määramiseks lõi ameeriklane Irving Langmuir, http://en.wikipedia.org/wiki/Irving_Langmuir. Õpikus mainitud Robert Reyleigh oli silmapaistev inglise teadlane, http://en.wikipedia.org/wiki/Robert_Strutt,_4th_Baron_Rayleigh. 6. Miks on piirituse ja vee segu ruumala (maht) väiksem kui nende summaarne maht enne segamist? Sellist ainete segu ruumala vähenemist nimetatakse mõnikord kontraktsiooniks. 7. Millise võõrsõnaga võiks asendada sõna korrapäratu? 8. Millist nähtust tuntakse Browni liikumisena, http://en.wikipedia.org/wiki/Brownian_motion 9. Kes oli Robert Brown elukutselt? 10. Millistest aineosakestest koosneb õhk?(vasta õpiku teksti järgi) 11. Millistest aineosakestest koosneb vesi?(vasta õpiku teksti järgi) 12. Millest sõltub aineosakeste liikumise kiirus? 13. Mida kõrgem on aine temperatuur, seda ...................
3)ATP ehitus ja tähtsus organismis ATP on nö keha kütus, millesse salvestatud energiat on vaja • makromolekulide sünteesiks (valgusüntees); • lihaste kontraktsiooniks (sh südame töö); • närviimpulsside liikumiseks; • rakkude jagunemiseks ja paljuks muuks. 1 4)Glükoosi anaeroobne lõhustamine. Näited protsessidest ja nende produktidest. Käärimisel toimub glükoosi lagunemise esimene etapp – glükolüüs - seetõttu ei ole tegemist energeetiliselt nii tõhusa protsessiga kui rakuhingamine. Mikroorganismidest on tuntumad kääritajad seened (pärmiseen) ja bakterid (piimhappebakter).
Signaal reielihasest (lihaskääv ja kõõlusorgan) sirutustaseme kohta -> reienärv -> nimmepõimik (viimane rinnanärv ja neli esimest nimmenärvi) -> õrnkimp -> kulgeb valgeaine tagaväädis posttsentraalkääru ülemisse ossa. Põlveliigese sirutamiseks impulss pretsentraalkäärust suurajust motokorteksist mööda kortispinaalkulglat alla seljaaju eessarve nimmepõimiku segmentideni -> sealt edasi reienärvi -> neuromuskulaarse sünapsi kaudu antakse reie nelipealihasele käsklus kontraktsiooniks, mis põlveliigest sirutab. 2) Närviimpulsside kulg automaatsel küünarliigese sirutamisel: Impulss liigub keskaju punatuumast mööda rubrospinaalkulglat alla seljaaju valgeaine külgmisi vääte pidi-> 4 alumise kaelanärvi segmendini (õlavarrepõimikusse) -> kodarluunärv -> õlavarre-kolmpealihasesse -> käsklus antakse üle neuromotoorse sünapsi kaudu. 3) Info liikumise tee pöia lihaste seisundist jalast peaaju koorde:
Eriti palju leidub neid sellistel epiteliaalsetel rakkudel, mis vajavad normaalseks funktsioneerimiseks suurt pinda. Näit. peensoole epiteelirakkudel on igal mitu tuhat mikrohattu, igaüks 0.08 µm lai ja 1 µm pikk, misläbi raku pindala suureneb mitmed kümned korrad. Iga mikrohatu südamik sisaldab 20-30-st aktiini filamendist koosneva kimbu, mis ulatub hatu otsast kuni kortikaalsesse tsütoplasmasse. Imetajatel on 4 põhilist kategooriat rakke, mis on spetsialiseerunud kontraktsiooniks: skeleti-, südame-, silelihasrakud ning müoepiteliaalsed rakud. Müoepiteliaalsed rakud erinevad lihasrakkudest selle poolest, et paiknevad epiteelis ja pärinevad ektodermist. Nad osalevad näiteks sekreetide väljutamisel näärmetest, moodustavad silma vikerkesta dilaatorlihase. Nad erinevad oma 1
Eriti palju leidub neid sellistel epiteliaalsetel rakkudel, mis vajavad normaalseks funktsioneerimiseks suurt pinda. Näit. peensoole epiteelirakkudel on igal mitu tuhat mikrohattu, igaüks 0.08 µm lai ja 1 µm pikk, misläbi raku pindala suureneb mitmed kümned korrad. Iga mikrohatu südamik sisaldab 20-30-st aktiini filamendist koosneva kimbu, mis ulatub hatu otsast kuni kortikaalsesse tsütoplasmasse. Imetajatel on 4 põhilist kategooriat rakke, mis on spetsialiseerunud kontraktsiooniks: skeleti-, südame-, silelihasrakud ning müoepiteliaalsed rakud. Müoepiteliaalsed rakud erinevad lihasrakkudest selle poolest, et paiknevad epiteelis ja pärinevad ektodermist. Nad osalevad näiteks sekreetide väljutamisel näärmetest, moodustavad silma vikerkesta dilaatorlihase. Nad erinevad oma 12
Tööstuslikult on võimalik tänapäeval siduda transportvalkudega kuute elementi. Kaltsium Kõige levinum mineraalelement. 98% keha kaltsiumist on luudes ja hammastes, 2% kehavedelikes, pehmetes kudedes. Veres on kaltsiumi 9-11mg/dl. Sellest tuleb loomadel alati puudust. KaltsitoniinCT on hormoon, mis hoiab veres kaltsiumisisalduse samal tasemel. Kui on kaltsiumipuudus, aktiveerub paratomoonPTH, mis lõppkokkuvõttes teeb D-vitamiini aktiivseks. Kaltsiumit vajatakse: 1. lihase kontraktsiooniks(süda), 2. närvi impulsside edasikandmiseks, 3. moodustab skeleti ja toese. Fosfor Fosfor organismis on seotud energia ainevahetusega (adenosiintrifosfaat, ATP), sisaldus veres 6-7 mg/dl. Fosfor on oluline nukleiinhapete, koeensüümide, fosfolipiidide koostises. Ta imendub sama mehhanismi järgi nagu kaltsium, oluline on kaltsiumi ja fosfori õige vahekord söödaratsioonis. Suhe on umbes 1,7:1 . rohelistes taimedes on fosfor fütiini koostises.
Kui raku stimulatsioon raugeb → Ca +2 eraldub kalmoduliinist ja pumbatakse tagasi → müosiini kinaasi aktiivsus ↓. Müosiin kaotab oma ATPaasi aktiivsuse ja ei seostu enam aktiiniga. Silelihase rakk lõtvub. 4.13. Südamelihase struktuur, aktsioonipotentsiaali ja kontraktsiooni iseärasused. Struktuur vöödiline nagu skeletilihasel. Hästi arenenud risttuubulite süsteem ja sarkoplasmaatiline retiikulum. Ei väsi. Iseärasused: AP levib rakult rakule. Kontraktsiooniks on vajalik nii rakuväline Ca +2 kui Na+. Südamelihasel on ainult üksikkontraktsioonid ja tetaanilist kontraktsiooni tal kunagi ei teki - autonoomne NS ja hormoonid võivad suurendada või vähendada AP sagedust. Südamelihas vajab pidevat hapnikuga varustatust – palju mitokondreid. /var/www/html/annaabicron/doc/14490998629056.doc 17
Iga mikrohatu südamik sisaldab 20-30-st aktiini filamendist koosneva kimbu, mis ulatub hatu otsast kuni kortikaalsesse tsütoplasmasse. Filamendid orienteeritud +otsaga hatu tipu suunas. Mikrohatus hoiavad aktiini filamente omavahel koos spetsiaalsed valgud fimbriin ja villiin mis paiknevad teatud intervallidena aktiinifilamentide vahel. Aktiini filamendid lihasrakus Imetajatel on 4 pōhilist kategooriat rakke, mis on spetsialiseerunud kontraktsiooniks: skeleti-, südame-, silelihasrakud ning müoepiteliaalsed rakud. Lihaskiu (raku) sees on suurel hulgal müofibrille, mis on samapikad kui lihaskiud. Müofibrill omakorda koosneb paljudest korduvatest struktuurielementidest, nn. sarkomeeridest. Igas sarkomeeris on 2 paralleelset ja osaliselt kattuvat filamentide komplekti, paksud ja peened filamendid. Peened filamendid on moodustunud aktiinist, paksud filamendid koosnevad müosiinist
Keskmiselt on 5 mikromooli grammi kohta. Müosiini ATP-aasne aktiivsus küünib 10 mikromooli ATP-d ühe grammi kohta ühes sekundis ja maksimaalse pingega sooritatud tööl kasutatakse müosiini ATP-aasne aktiivsus sajaprotsendiliselt. Põhimõtteliselt ATP kontsentratsioon ei muutu lihases kehalisel tööl, kuna teda nii hüdrolüüsitakse ja kohe ka resünteesitakse. 2. ATP resünteesi olemus ja regulatsiooni põhiprintsiip: Lihase kontraktsiooniks ja lõõgastumiseks saadakse energiat ATP-st, kuid viimase hulk lihastes on väike(5-7 mmol/g) ja seda jätkub kehalisel pingutusel ainult üheks või kaheks sekundiks. Rakkudes reguleeritakse ATP tootmist sellest tulenevalt küllaltki kiiresti ja täpselt vastavalt ATP hüdrolüüsi kiirusele lihase kontraktsiooniprotsessis. ATP resünteesi teostavate mehhanismide talitluse aktiviseerib ADP, mille kontsentratsioon lihases suureneb vastavalt ATP hüdrolüüsi kiirusele
·Ardenaliinlõõgastab bronhide silelihasrakke ja kergendab nii hingamist ·Katehhoolamiinid aeglustavad seedekanali talitlust ·Katehhoolamiinidon insuliini antagonistid, seega tõstavad veresuhkru taset, ja erinevalt glükagoonist toimivad nii maksale kui ka rasvkoele (lipolüüs*) ja skeletilihastele (glükogenolüüs**). *Lipolüüsil mobiliseeritakse rasvadesse talletatud energia, kuid selle käigus glükoosi ei teki. ** Viimastes tekkiv glükoos kasutatakse kohapeal lihasrakkude kontraktsiooniks. Stress ·Stressi peetakse mõnikord igapäevaseks kaasaegseks haiguseks, kuid stress on olnud läbi aegade inimese ellujäämise põhiliseks vastureaktsiooniks keskonnale. ·Eelajaloolistel aegadel aitas "võitle või põgene" reaktsioon ellu jääda ohtlikes situatsioonides. ·Stressi esilekutsuvaid ärriteid nimetatakse stressoriteks. Nende hulka kuulub kõik, mis kutsub esile tugevaid füüsilisi või psüühilisi pingutusi, sealhulgas
liigutab filamenti (võimsuse süst, ingl power stroke). ADP vabanemine ja esialgse konformatsiooni nn kangestusseisund (ingl rigor state) taastumine (mootorvalgu pea on seotud aktiini filamendiga) . 23 7.)Lihasrakkude ehitus ja kontraktiilsuse printsiip: Imetajatel on 4 philist kategooriat rakke, mis on spetsialiseerunud kontraktsiooniks: skeleti-, südame-, silelihasrakud ning müoepiteliaalsed rakud. Müoepiteliaalsed rakud erinevad lihasrakkudest selle poolest, et paiknevad epiteelis ja pärinevad ektodermist. Nad osalevad näiteks sekreetide väljutamisel näärmetest, moodustavad silma vikerkesta dilaatorlihase. Nad erinevad oma struktuurilt, funktsioonilt ning tekkelt. Kuigi kontraktsiooni aluseks neis rakkudes on aktiini ja müosiini omavaheline interaktsioon, on need molekulid erinevalt
Eraldatud lõhe poolt, mida nimetatakse neuromuskulaarseks piluks. Lihaste kontraktsioonivõime sõltub eelkõige sellest, kui palju motoorseid üksusi on talitlemas. Lihasjõudu mõjutavad ka liigutuste kiirus, lihaskidude pikkus ning kiudude omadused. Lihaskiude on kahte tüüpi: punased lihased (aeglased, vastupidavad, palju mitokondreid ja müoglobiini, millesse akumuleerunud O2 kasutatakse pikaajaliselt kontraktsiooniks) ja valged lihased (kiired reageerijad ja väsijad, ATP-d anaeroobse glükolüüsi kaudu). Lihase kontraktsioonulatus sõltub lihase pikkusest, ent kontraktsioonijõud selle paksusest. Mida rohkem filamente paikneb lihases kõrvuti, seda tugevam ta on. Kui lihas ei lühene kontraktsiooni ajal, nimetatakse kokkutõmmet isomeetriliseks. Isotoonilise kontraktsiooni ajal muutub lihase pikkus kuid pinge jääb samaks.
Hyperruumi ja tavaruumi füüsikalist olemust seletatakse juba ajas rändamise füüsikateoorias põhjalikumalt. Seepärast siin me seda tegema ei hakka. Ainult nii palju, et hyperruumis kaob ära aeg ja ruum. See tähendab seda, et aeg on aeglenenud lõpmatuseni ja kahe punkti vaheline kaugus ruumis on lähenenud lõpmatuseni. Relatiivsusteoorias nimetatakse neid vastavalt aja dilatatsiooniks ja pikkuse kontraktsiooniks. Tavaruumis on aga aeg ja ruum olemas. Tavaruum on meie igapäeva- selt kogetav aegruum. Kuid inimene ei taju hyperruumis ,,olles" või ,,liikudes" aega ega ruumi. Selline asjaolu on tõestatav ainult eksperimentaalselt. Inimene ei taju enam aega. Aeg muutub tema suhtes ajatuks, toimub ajatu kogemine. Selline psühholoogiline aspekt ilmneb näiteks inimese reaalsel ajas liikumisel ( täpsemalt öeldes teleport- 19
Hyperruumi ja tavaruumi füüsikalist olemust seletatakse juba ajas rändamise füüsikateoorias 18 põhjalikumalt. Seepärast siin me seda tegema ei hakka. Ainult nii palju, et hyperruumis kaob ära aeg ja ruum. See tähendab seda, et aeg on aeglenenud lõpmatuseni ja kahe punkti vaheline kaugus ruumis on lähenenud lõpmatuseni. Relatiivsusteoorias nimetatakse neid vastavalt aja dilatatsiooniks ja pikkuse kontraktsiooniks. Tavaruumis on aga aeg ja ruum olemas. Tavaruum on meie igapäeva- selt kogetav aegruum. Kuid inimene ei taju hyperruumis ,,olles" või ,,liikudes" aega ega ruumi. Selline asjaolu on tõestatav ainult eksperimentaalselt. Inimene ei taju enam aega. Aeg muutub tema suhtes ajatuks, toimub ajatu kogemine. Selline psühholoogiline aspekt ilmneb näiteks inimese reaalsel ajas liikumisel ( täpsemalt öeldes teleport- reerumisel ) minevikku või tulevikku
Hyperruumi ja tavaruumi füüsikalist olemust seletatakse juba ajas rändamise füüsikateoorias põhjalikumalt. Seepärast siin me seda tegema ei hakka. Ainult nii palju, et hyperruumis kaob ära aeg ja ruum. See tähendab seda, et aeg on aeglenenud lõpmatuseni ja kahe punkti vaheline kaugus ruumis on lähenenud lõpmatuseni. Relatiivsusteoorias nimetatakse neid vastavalt aja dilatatsiooniks ja pikkuse kontraktsiooniks. Tavaruumis on aga aeg ja ruum olemas. Tavaruum on meie igapäeva- selt kogetav aegruum. Kuid inimene ei taju hyperruumis „olles“ või „liikudes“ aega ega ruumi. Selline asjaolu on tõestatav ainult eksperimentaalselt. Inimene ei taju enam aega. Aeg muutub tema suhtes ajatuks, toimub ajatu kogemine. Selline psühholoogiline aspekt ilmneb näiteks inimese reaalsel ajas liikumisel ( täpsemalt öeldes teleport- reerumisel ) minevikku või tulevikku
annaabi.ee 
