väiksemateks alarühmadeks: 1) a) üldandekuse e. ühe faktori mudelid; b) esmaste e. primaarsete võimete mudelid ning c) võimete hierarhilisteks mudeliteks. 2) See rühm järgib peamiselt Robert Sternbergi ,,intelligentsuse triaadilist teooriat", mille järgi on intelligentsusel kolm peamist aspekti: a) komponendiline aspekt: informatsiooni analüüsis osalevad vaimsed võimed; b) kogemuslik aspekt: kogemuste kasutamine probleemi lahendamisel ja c) kontekstiline aspekt: intelligentsuse rakendamine igapäevastes situatsioonides. Intelligentsitaset mõjutavad nii pärilikkus kui keskkond. Tänapäeval mõõdetakse intelligentsust juba ka imikutel ning selles eas mõõdetud tase ei pruugigi elu jooksul eriti muutuda. Kuid samuti mängib rolli intelligentsitaseme kujunemisel ümbritsev keskkond. On leitud, et algklassides võrdseid tulemusi saanud laste intelligentsitase muutub hilisemas elus kõrge sotsiaal-majandusliku staatuse ja haridustasemega
rühmakuuluvuse tunde ning sideme teiste oluliste inimestega( vajadus seotuse järele) 12. Milles seisneb sisemise ja välise motivatsiooni hierarhiline käsitlus? Eeldab, et nii sisemist, välist kui ka amotivatsiooni ning nende eeldusi ja tagajärgi saab käsitleda kolmel üldistatuse tasemel: globaalsel, kontekstilisel ning situatiivsel tasemel. Globaalne tase-iseloomustab indiviidi üldist motivatsioonilist orientatsiooni ehk kalduvust käituda kas sisemiste või väliste motiivide ajel. Kontekstiline tase-iseloomustab indiviidi üldist motivatsioonilist orientatsiooni spetsiifilises kontekstis või „selgelt eristuvas tegevussfääris“. Situatiivne tase-iseloomustab indiviidi motivatsioonilist orientatsiooni konkreetse tegevuse suhtes antud ajahetkel. Selline motivatsiooni üldistatuse tase eristav lähenemine on oluline, kuna võimaldab täpsemalt mõista inimeste käitumise motivatsioonilisi protsesse ning
pdf ) Robert Sternbergi arvates oli vaja kindlasti juurde lisada ka praktiline intelligentsus. Tema lõigi 1985. aastal kolmekomponendilise intelligentsusteooria. Selle teooria põhiaspektid olid: 3 1. komponendiline aspekt: informatsiooni analüüsis osalevad vaimsed võimed ehk analüütiline komponent 2. kogemuslik aspekt: kogemuste kasutamine probleemi lahendamisel ehk loov intelligentsuse komponent 3. kontekstiline aspekt: intelligentsuse rakendamine igapäevastes situatsioonides ehk pratiline komponent. (Krull 2000: 77-80) Viimane aspekt vastab mitmetele uuematele teooriatele, kus pööratakse suurt tähelepanu praktilisele intelligentsusele, mis on seoses üleüldise eduga elus. Vaimse intelligentsuse mõiste ütleb, et üldjuhul peetakse inetlligentseks inimesi, kellel on terav ja originaalne mõtlemine, kes saavad probleemidest aru või oskavad neid
3.Robert Sternbergi kolm intelligensuse liiki (näited) Üheks suureks intelligentsuse teooriate rühmaks on (2) informatsioonitöötluslikud lähenemised. Selle rühma tuntuimaks esindajaks on Robert Sternbergi (1985) intelligentsuse triaadiline teooria, mille järgi on intelligentsusel kolm peamist aspekti: (a) komponendiline aspekt: informatsiooni analüüsis osalevad vaimsed võimed; (b) kogemuslik aspekt: kogemuste kasutamine probleemi lahendamisel ja (c) kontekstiline aspekt: intelligentsuse rakendamine igapäevastes situatsioonides. 1)Analüütiline intelligentsus seostub inimeste seesmiste kognitiivsete protsessidega: vajaliku teabe omandamine; probleemi käsitluse plaanimine; teadmiste kohandamine plaaniga konkreetse ülesande lahendamisel; 2) Loovus ehk kreatiivne intelligentsus seostub inimese kogemustega - teadmisi ja kogemusi kasutatakse uute olukordade lahendamisel ja millegi loomisel (sarnaneb Raymond Cattelli liikuva ja ladestunud intelligentsuse
jpg” ja nii edasi. Võimalusel võiks pildile või videole panna ka allkiri, mis sisaldaks optimeeritavaid märksõnu (võimalikult eespool ja tähtsuse järjekorras). Piltide puhul on soovitav kasutada märksõnu ka “alt textis” ehk tekstis mida browser kuvab, kui hiire pildi kohal hoiad. 13 34. Mis on kontekstilise reklaami võrgustik (affiliate network) ja mis on selle plussid turundaja seisukohast? Kontekstiline reklaam on reklaamide kuvamise põhimõte, kus keskkonna külastaja poolt sirvitav sisu määrab selle, millise valdkonna reklaame talle kuvatakse.Reklaamide valik toimub automaatselt. Reklaam võib olla nii bänner kui tekstiline reklaam. Selline reklaamindus on veebilehel suunatud spetsiifiliselt indiviidile, kes külastab antud lehte. Kontekstilised reklaamivõrgustikud suunavad kuulutused kindlatele kasutajatele lähtudes ise märksõnadest, mis esinevad külastataval veebilehel
et lapsed õpiksid kõigepealt vestlema: kuulama kaasvestleja küsimust, reageerima sellele asjakohase kommentaari, küsimuse või tegevusega. Laps peaks juba lasteaias omandama teadmise, millal kuulata, millal rääkida ja kuidas teemast kinni pidada. Dialoogilne kõne Suur osa argipäevast suhtlusest leiab aset dialoogi vormis - kaks või enam osapoolte osalejaid. Kõneaktid on nüüd situatiivsed- tihedalt seotud selle konkreetse olukorraga, kus suhtlus toimub. Dialoogilne kõne on kontekstiline. Nt üksikud väited, ütlused, hinnangud on tihedalt seotud teistega. 12 Elavas suhtluses esitatud väide, märkus või hinnang omandab oma tegeliku tähenduse vastavalt jutuajamise iseloomule. Dialoogi vormist võib paljust niigi selgest loobuda. See lubab kõne kokku suruda ja kõige ülemäärase- seletuste, kirjelduste, põhjenduste hinnangute- vältimise arvel aega kokku hoida.
tulene vahetult tegusõna tähendusest. Konstruktsioonigrammatika käsitleb lause ülesehitust omaette keeleüksusena. (Wiki) Näiteks resultatiivkonstruktsioon Lausetüüpide käsitlus Eesti lausete põhitüübid (EKG) 9. Semantika. Kõneleja ja kuulaja tähendus. Komponent- ja prototüüpanalüüs. Semantika: Mida tähendab X? Tähendus: abstraktne, süsteemi tähendus kontekstiline (kõneleja tähendus; kuulaja tähendus) Põhiküsimus: Millised on sõna tähendused ja miks? Polüseemia- mitmetähenduslikkus Homonüümia- homonüümsus, sama kuju v kõlaga sõnade eritähenduslikkus Tähenduse analüüsimine semantikas: Komponentanalüüs on selgete piiridega, nende väärtuse saab määratleda duaalselt (on/ei ole), peavad erisatama tähendusi Prototüüpanalüüs
Normaallaused: GS=TS=PS Kogeja-omajalause: GS-ei võrdu-TS=PS Eksistentsiaallaused: GS=TS-ei võrdu-PS 13.11.12 SEMANTIKA JA PRAGMAATIKA (tähendusõpetus) Tähistatu(mõiste) mind MEEL Tähistaja(sõna) KEEL Referent(entiteet) MAAILM Tähendus: 1. Abstraktne: süsteeni tähendus 2. Kontekstiline a. Kõneleja tähendus b. Kuulaja tähendus Mitu tähendust on sõnal? Nt sõnal SEISMA on mitu tähendus, moos seisab sahvris, koer seisab puu all, buss seisab peatuses et kas nendel kõigil sama tähendus? Pigem ei Polüseemia-homonüümia Tähenduse uurimine semantikas: · Komponentanalüüs kategooriad(komponendid) on selgete piiridega, neid saab analüüsida duaalselt (on/ei ole)
27. CONSISTENT - acting or done in the same way over time, especially so as to be fair or accurate - terviklik, järjekindel, kooskõlas (Oxford Dictionary) 28. CONSUME - buy (goods or services) tarbima (Oxford Dictionary) 29. CONSUMERISM - the state of an advanced industrial society in which a lot of goods are bought and sold - tarbijaõiguslus, konsumerism (Cambridge Dictionary) 30. CONTEXTUAL - related to the context of something - kontekstiline, kontekstuaalne (Cambridge Dictionary) 31. CONVERGENCE - the merging of distinct technologies, industries, or devices into a unified whole - lähenemine, sarnastumine, koondumine, kokkuvoolamine (Merriam- Webster) 32. CONVERSELY - from a different and opposite way of looking at this - vastuoksa, vastupidi, ümberpöördult - (Cambridge Dictionary) 33. COORDINATION - the harmonious functioning of parts for effective results -
· Kombineerimine -- Iga märk koosneb osamärkidest ja/või esineb ainult ühenduses teiste märkidega. St, et iga lingv. ühik on üheaegselt kontekstiks lihtsamatele ühikutele (helidele, mis sõna moodustavad) ning/või leiab oma konteksti keerukamas lingv. ühikus (sõna lause kontekstis). Keeleühikute grupeering loob kõrgemal tasemel uue keeleühikute grupeeringu. Kombineerimine ja kontekstuur (kontekstiline kompositsioon) on ühe ja sama operatsiooni kaks palet. Süntagmaatika: mark suhtes kontekstiga · Selekteerimine -- on seotud sarnasusega. Alternatiivide valik eeldab võimalust asendada üks teisega, mis on eelnevaga ühelt poolt ekvivalentne ja teisalt erineb sellest. Seega on selekteerimine ja substitutsioon ühe ja sama operatsiooni kaks erinevat poolt. Kui kombinatsiooni puhul toimub
Raimond Cattell (1965) jaotas üldvõimekuse 2 suhteliselt sõltumatuks faktoriks: muutlikuks intelligentsuseks (fluid intelligence) kristalliseerunud intelligentsuseks (crystallized intelligence) Informatsioonitöötluslikud lähenemised käsitlevad intelligentse käitumise aluseks olevaid protsesse. Robert Sternbergi (1985) intelligentsuse triaadiline teooria, mille järgi on intelligentsusel 3 peamist aspekti: (a) komponendiline aspekt (b) kogemuslik aspekt (c) kontekstiline aspekt Intelligentsuse tüübid Gardneri järgi Lingvistiline/verbaalne päevikud, blogid visuaalne/ruumiline loogilis-matemaatiline kehalis-kineetiline e füüsiline - täpsus muusikaline interpersonaalne võime mõista teisi inimesi intrapersonaalne/metakognitiivne POISTE JA TÜDRUKUTE VAHELISED ERINEVUSED Aju Inimese aju koosneb 100 miljardist närvirakust. Täiskasvanu aju kaalub umbes 1,5 kg
(Waddington, Jones, Critcher). Mõistmaks seda, mis toimud rahvahulga vägivaldseks muutumisel, analüüsi tasandid: 1) Struktuurne - nt, et mustade suurem tööpuudus tähendab nende vähemat huvi sotsiaalsete institutsioonide säilitamise vastu ja suuremat frustraktsiooni. 2) Poliitiline/ideoloogiline - üht või teist liiki poliitilise nurimise allikad. 3) Kultuuriline - hõlmab ühiseid uskumusi ja sotsiaalseid esitusi. 4) Kontekstiline. 5) Ruumiline. 6) Interaktsiooniline - asjaosaliste inimeste vastastikuse tegevuse olemus. Selle asemel, et mõista hulki kui kontrollimatut, pulbitsevat, impulsiivset massi, nähakse tänapäeval rahvahulki kui indiviidide kogumeid, kel on ühised sotsiaalsed eesmärgid ja kes mõtestavad enda ümber toimuvat. 20 - Altruism - tegutsemine teiste inimeste, mitte enda huvides. Altruismi teema peamised uurimused:
Kolmas intelligentsuse struktuuri mudelite alaliik · Võimete hierarhiline mudel Raimond Cattell'i poolt 1965. · Üldvõimekus jaguneb kaheks suhteliselt sõltumatuks faktoriks: muutlikuks intelligentsuseks ja kristalliseerunud intelligentsuseks. Intelligentsuse triaadiline mudel R. Sternberg 1985 · (a) komponendiline aspekt: informatsiooni analüüsis osalevad vaimsed võimed; (b) kogemuslik aspekt: kogemuste kasutamine probleemi lahendamisel ja (c) kontekstiline aspekt: intelligentsuse rakendamine igapäevastes situatsioonides. Probleemide lahendamine · Intelligentsemad kulutavad rohkem aega probleemi kodeerimise faasis, selgitades välja probleemi osad ja taastades asjakohase informatsiooni pikaajalisest mälust. · On kindlaks tehtud, et eksperdid kulutavad probleemi analüüsimiseks ja määratlemiseks rohkem aega kui algajad. Nad defineerivad uudse probleemi oma eelnevate mõistete struktuurist lähtuvalt
Monoloogilise kõne tunnused: · Tahteline, mitte reaktiivne. · Suure organiseeritusega · Põhineb millegi meenutamisel, nimetamisel. · Väljendust saab mittesõnaliste vahenditega arusaadavamaks muuta. · Kõne kuulajatelt ei saa vahetut tagasisidet. Dialoogiline suhtlus suur osa argipäevasest suhtlusest leiab aset dialoogi vormis kaks või enam osapoolt osalevad kiirete repliikidega üksteist suunavas ja täiendavas vestluses. Dialoogiline kõne on kontekstiline üksikud väited, ütlused, hinnangud on tihedalt seotud teistega. Dialoogi repliigid on elliptilised mõned lauseliikmed võivad olla välja jäetud, sõnade järjestus võib olla vaba. Lubab kõne kokku suruda ning aitab seega aega kokku hoida. Dialoogiline kõne on valdavalt reaktiivne, spontaalselt teiste kõnelejate ütlustele reageeriv. Diaoogi tulemuslikkust näitavad inimestevaheline mõistvus, arutluse ladusus ja köitvus. Dialoogi kõne tunnused: · Ulatuslik tagasiside.
Monoloogilise kõne tunnused: Tahteline, mitte reaktiivne. Suure organiseeritusega Põhineb millegi meenutamisel, nimetamisel. Väljendust saab mittesõnaliste vahenditega arusaadavamaks muuta. Kõne kuulajatelt ei saa vahetut tagasisidet. Dialoogiline suhtlus- suur osa argipäevasest suhtlusest leiab aset dialoogi vormis- kaks või enam osapoolt osalevad kiirete repliikidega üksteist suunavas ja täiendavas vestluses. Dialoogiline kõne on kontekstiline- üksikud väited, ütlused, hinnangud on tihedalt seotud teistega. Dialoogi repliigid on elliptilised- mõned lauseliikmed võivad olla välja jäetud, sõnade järjestus võib olla vaba. Lubab kõne kokku suruda ning aitab seega aega kokku hoida. Dialoogiline kõne on valdavalt reaktiivne, spontaalselt teiste kõnelejate ütlustele reageeriv. Diaoogi tulemuslikkust näitavad inimestevaheline mõistvus, arutluse ladusus ja köitvus. Dialoogi kõne tunnused: Ulatuslik tagasiside.
EKSS online (eesti kirjakeele seletav sõnaraamat) eki.ee/dict/ekss/ekss.html#artikkel keel, saama, olema, tulema, peale, laud, tihane laud - metonüümia (3 tähendus) (vormihomonüümia) lekseem e sõnaraamatusõna (selle leksikaalne tähendus e denotatsioon, kõik tähendus) semeem - sõna üks denotasioon (tähendus) pragmaatika semantika ja pragmaatika vahekorrast semantika : mida X tähendab? süsteemitähendus, konteksitvaba tähendus pragmaatika : mida X öelda tahab? kontekstiline töhendus; pragmaatika käsitleb tähenduse neid aspekte, mis on seotud teate produtseerimise ja selle mõistmisega aga : polüseemsete sõnade tähendused - kuidas on võimalik piiri tõmmata? pragmaatika teooriatest - kõneaktiteooria 1960 aastatel - austin ja searle (pragmaatika kui keeleteaduse haru) pragmaatika "siin on palav" -kõneakt; illokutiivsed jõud (~ülesanded, mida lausingiga mingid olukorras võivad täita nt küsimus, käsk, palve.
Kui pealkirjas kasutatakse kujutisi, peab nendega kaasnema piisav tekstiline kirjeldus. Kujutisi võib kasutada vaid otsesel vajadusel, kuna need ei suhestu vajalikul määral muutuva geomeetriaga, mida on soovitatav lehekülje teostamisel kasutada. · Lehekülje põhiosa koosneb ainult sisulisest informatsioonist. Leheküljele võib paigutada abivahendeid nagu "leivapurujälg", indeksid (sekundaarne navigeerimine) ja kontekstiline navigeerimine. Tegelikkuses tuleks lehekülje põhiosa lugeda selliseks tsooniks, kuhu saab lisada täiendavaid alajaotisi. · Kolmandaks tsooniks on navigeerimisriba (peanavigeerimine), mis sisaldab otselinke antud saidi iga jaotise algusse (viiteallikad). Graafikaelementide kasutamisel tuleks arvestada järgmist: · Lehekülje teostamisel tuleks kasutada muutuvat geomeetriat, võimaldamaks kasutajal oma soovi järgi muuta nii brauseriakna kui ka kirja suurust.
Loeb sügava arusaamisega Püstitab probleeme optimaalselt On tundlik teiste inimeste vajaduste ja ihade suhtes Sternbergi intelligentsuse "kolmevalitsusliku" (triarhilise) teooria kohaselt koosneb intelligentsus kolmest peamisest aspektist. Need käsitlevad inimese (1) sisemaailma, (2) kogemust ja (3) välismaailma. Kogemuslik intelligentsus Kontekstiline intelligentsus Komponendiline intelligentsus Käsitleb kogemuse mõju intelli- Määratleb käitumisi, mida teatud Määratleb kõik intelligentse gentsusele ja intelligentsuse mõju kultuuris peetakse käitumise aluseks olevad inimese kogemusele intelligentseteks tunnetusprotsessid Metakomponendid
Kombineerimine -- Iga märk koosneb osamärkidest ja/või esineb ainult ühenduses teiste märkidega. St, et iga lingv. ühik on üheaegselt kontekstiks lihtsamatele ühikutele (helidele, mis sõna moodustavad) ning/või leiab oma konteksti keerukamas lingv. ühikus (sõna lause kontekstis). Keeleühikute grupeering loob kõrgemal tasemel uue keeleühikute grupeeringu. Kombineerimine ja kontekstuur (kontekstiline kompositsioon) on ühe ja sama operatsiooni kaks palet. Süntagmaatika: märk suhtes kontekstiga. Metonüümia. Selekteerimine -- on seotud sarnasusega. Alternatiivide valik eeldab võimalust asendada üks teisega, mis on eelnevaga ühelt poolt ekvivalentne ja teisalt erineb sellest. Seega on selekteerimine ja substitutsioon /asendus/ ühe ja sama operatsiooni kaks erinevat poolt. Kui kombinatsiooni puhul
annaabi.ee 
