Töö selgitav osa Tõmbeteim Tõmbeteim on levinuim viis materjalide tugevus ja plastsusnäitajate määramiseks. See on sobilik paljude konstruktsioonimaterjalide puhul, mille surve ja tugevusnäitajad on sarnased. Samuti on see parim võimalik viis pikikiuga armeeritud komposiitkonstruktsioonimaterjalide tugevusomaduste määramiseks Löökpaindeteim Tõmbeteimil saadud tugevusnäitajate kasutus konkreetse detaili või konstruktsioonielemendi tugevusarvutustes tagab selle ohutu töö staatilise või sujuvalt muutuva koormuse korral. Lisaks võib konstruktsioonile mõjuda löökkoormus, mis võib hapralt purustada detaili. Ootamatu habras purunemine on üks ohtlikumaid konstruktsioonide või detailide purunemise viise. Katsetamine löökpaindele võimaldab otsustada materjali kalduvuse üle haprale purunemisele. Kokkuvõte/järeldused:
26 Ff (9.1) Mf Ff on osavarutegur vahelduvast koormusest põhjustatud pingete amplituudile b) pingetsüklite arv ekspluatatsiooniaja kestel N rahuldab tingimust: 36 N 2 10 6 (9.2) Mf Ft E .2 E.2 on ekvivalentne 210 6 koormustsüklile vastav konstantne pingeamplituud. c) konstruktsioonielemendi puhul, millele konstantse amplituudiga väsimuspiir D on määratud, suurim pingeamplituud rahuldab tingimust Ff D / Mf (9.3) VÄSIMUSKOORMUS JA VÄSIMUSARVUTUSTES KASUTATAVAD OSAVARUTEGURID Normatiivne väsimuskoormus leitakse kasutuspiirseisundi koormuskombinatsioonist. Osavarutegurid sõltuvad - ligipääsetavusest konstruktsioonielemendile (kontrollimiseks ja tugevdamiseks);
hilised silmaga kivikirved ja kokku 12 pronkseset: odaots Muhust, sirp Kivisaarelt, arvatavasti ka rantkirved Äksist, Tahulast, Pähklast ja Raidsaarelt, õlgkirved Käeslast, Tõstamaalt, Karksist, Helmest ja Lellest ning õõskirves Järve- külast. Noorem pronksiaeg on suurte muutuste aeg ja arheoloogilises aineses taas hästi esindatud, eriti Eesti rannikualadel. Muutused toimusid ka matmisviisis -- hakati rajama maapinnal paiknevaid kividest kalmeehitisi, mis oma iseloomuliku konstruktsioonielemendi tõttu on saanud nimetuseks kivikirstkalmed. Peamiseks leiuliigiks on savinõude killud. Töö- ja tarbeesemetest on leitud silmaga kivikirveid, pronksist õõskirveid, pronksnaaskleid, pronksist sirp, pronksist habemenuge ja pintsette, jahvekive ja -aluseid ning mitmesuguseid luu- ja sarvesemeid, millest märkimisväärsemad on sarvkõplad, linakammid ja -mõõgad ning suitsekangid. Jahi- ja kalapüügivahenditest on saadud luust nooleotsi ning harpuune. Metallitööst on järele jäänud
100mm. 28. Milline tähtsus on hoone teljestikul? Projekteerimisel kantakse plaanile kõigepealt moodulsüsteemis teljestik ja alles siis joonestatakse välja kandeseinad, sambad jne, ning seotakse mõõtmete abil telgedega. Sama tehakse ka hoone lõike konstrueerimisel. 29. Mille poolest erineb sidumismõõde põhi ja naturaalmõõtmest? Moodulsüsteem näeb ette järgmised mõõtmete kategooriad: 1) Sidumismõõde (ka nimi- ehk nominaalmõõde) on telgede vahekaugus projekti järgi - see on konstruktsioonielemendi tinglik mõõde, millesse on arvatud ka elementidevahelise vuugi laius. 2) Põhimõõde (ka konstruktiivmõõde) on konstruktsioonielemendi, toote või seadme projektmõõde, mis erineb sidumismõõtmest selle poolest, et sellest on maha arvatud elementidevahelise vuugi laius. 3) Naturaal- ehk tegelik mõõde on konstruktsioonielemendi, toote või seadme tegelik mõõde. Naturaalmõõtme erinevus põhimõõtmest ei tohi ületada lubatavate hälvete piire ehk tolerantse. 30
Projekteerimise alused 28 tõestada, et E d , dst E d , stb (9) kus: E d , dst - stabiilsust vähendavate koormuste arvutuslike tulemite suurus; E d , stb - stabiilsust parandavate koormuste arvutuslike tulemite suurus. (2) Analüüsides konstruktsioonielemendi või liite purunemisega, stabiilsuskao või lubamatute deformatsioonidega kaasnevat piirolukorda, tuleb tagada, et E d Rd , (9a) kus: Ed - arvutusliku koormustulemi (nagu sisejõud või mitme sise- jõu ja momendi vektorsumma) väärtus; Rd - arvutuslik kandevõime. 9.4.2 Koormuskombinatsioonid (1) Iga koormusjuhtumi jaoks tuleb leida arvutuslikud koormustulemid
juhuleiud, nagu nn. hilised silmaga kivikirved ja kokku 12 pronkseset: odaots Muhust, sirp Kivisaarelt, arvatavasti ka rantkirved Aksist, Tahulast, Pahklast ja Raidsaarelt, õlgkirved Kaeslast, Tostamaalt, Karksist, Helmest ja Lellest ning õõskirves Järve- külast. Noorem pronksiaeg on suurte muutuste aeg, ning hästi esindatud, eriti Eesti rannikualadel, Saaremaal ja Hiiumaal. Muutused toimusid ka matmisviisis- hakati rajama maapinnal paiknevaid kividest kalmeehitisi, mis oma iseloomuliku konstruktsioonielemendi tõttu on saanud nimetuseks kivikirstkalmed. Erandina esineb ka laevakujulisi kivikalmeid. Rajati esimesed maakasutussüsteemid, mille jäänuseid - põllupeenrad ja -kivihunnikud on säilinud tänaseni. Vähem leide on kivikirstkalmetest (silmapaistev erand on Jõelähtme kalmistu); osade juhuslikult saadud esemete leiukontekst on ebaselge. Töö- ja tarbeesemetest on leitud silmaga kivikirveid, pronksist õõskirveid, pronksnaaskleid, pronksist sirp, pronksist habemenuge ja pintsette,
põikjõu VEd põhjustatud täiendava tõmbejõu Ftd pikiarmatuuris võib arvutada valemiga: F td=VEd/2*(cot - cot ). (MEd/z) + Ftd ei tohiks olla suurem kui MEd,max/z, kus MEd,max on suurim paindemoment tala pikkuse ulatuses. Tala vabal toel, kus MEd = 0, peab pikiarmatuur olema küllaldaselt ankurdatud, et vastu võtta jõudu Ftd=VEd/2*(cot -cot ) 51. Põikarmatuuri konstrueerimine, nõuded (p 6.4). Põikarmatuur peaks moodustama konstruktsioonielemendi pikiteljega nurga = 45°...90°. Põikarmatuur võib koosneda: - pikitõmbearmatuuri ja survetsooni ümbritsevatest rangidest; - ülespööretest; - pikiarmatuuri mitte ümbritsevatest, kuid tõmbe ja survetsoonis piisavalt ankurdatud varrastest (karkassid, võrgu põikivardad jne). Vähemalt 50% vajalikust põikarmatuurist peaks moodustama rangid. Rangid peavad olema kindlalt ankurdatud. Rangiharu ülekattejätk ribi pinna lähedal on lubatav, kui rang ei tööta väändele.
Noorem pronksiaeg (1100 - 500 aastat e.Kr.) Suhteliselt vähe on andmeid ka Eesti sisemaa nooremast pronksiajast, mille areng on olnud omanäoline ja Noorem pronksiaeg on suurte muutuste aeg ja arheoloogilises ainetes taas hästi esindatud, eriti Eesti rannikualadel, Saaremaal ja Hiiumaal. Põhja-Eestis ja Saaremaal on esmakordselt esiajaloos hakatud asulakohti kindlustama. Muutused toimusid ka matmisviisis -- hakati rajama maapinnal paiknevaid kividest kalmeehitisi, mis oma iseloomuliku konstruktsioonielemendi tõttu on saanud nimetuseks kivikirstkalmed. Erandina esineb ka laevakujulisi kivikalmeid. Rajati esimesed maakasutussüsteemid, mille jäänuseid -- põllupeenrad ja -kivihunnikud - on säilinud tänaseni. Seni teadaolevalt paiknevad vanimad muinaspõllud Saha-Lool, kus omakorda vanimaks on dateering, mis tõendab, et sealne põllusüsteem hakkas kujunema hiljemalt I at esimestel sajanditel eKr. Asustuse jätkumises ei ole põhjust kahelda, ka majanduses oli kesksel kohal
sepistamise teel. Valuterast võib kasutada vaid siis, kui 35) Puistelasti haarajad: Tsüklilise polüspastid, * vintsid, * talid (telpid). Tuule põhjustatud koormus F tuul=piAi, kus Ai konks on kadudefektide avastamiseks läbi valgustatud. toimega TTS võimaldavad tõsta puistlasti 3) Kraanade liigitus: * pöördkraana, * konstruktsioonielemendi pindala, pi tuule Suure süsiniksisaldusega terast ja termotöötlust ei (liiv, kivisüsi jne) portsjonide kaupa. Selleks sildkraana, * pukk-kraana, * poolpukk-kraana, * surve seadme elemendile (nool, mast, kasutata sellepärast, et konks peab säilitama piisava kasutatakse erinevaid mahuteid. Lihtsaimaks
Varutegurit kasutatakse selleks, et tagada konstruktsiooni ja tema üksikosade ohutut ja kindlat tööd, vaatamata tegelike töötingimuste ebasoodsatele erinevustele arvutuslikega võrreldes. Lubatud pinge määratakse purustava ehk raugepinge (R) ja varuteguri (K) jagatisena []=R/K Piirpinge leitakse laboratoorsete katsetega, tehakse kindlaks sellised pinged, mille saavutamisel proovikeha puruneb või tekivad jäävdeformatsioonid. Arvutuslik pinge konstruktsioonielemendi ohtlik punkt, kus tekivad suurimad pinged. 17. Tugevuse hindamine joonpinguse korral. Joonpingus on olukord, kus pinged mõjuvad kõikidel pindadel ühes sihis (pingesihis) ning on ainult üks peapinge 18. Suurimate tangentsiaalpingete hüpotees(kolmas tugevusteooria). kaks pingust on ekvivalentsed siis, kui nende suurimad tangentsiaalpinged on võrdsed. 19. Kujumuutuse deformatsioonienergia hüpotees.
niiskustõkkega kaitsmist. [4] Joonis 1. Vundamendi soojustamine [4] 6 2. VUNDAMENDI ISOLEERIMINE NIISKUSE EEST Hüdroisolatsiooni alla käivad kõik abinõud, mis aitavad vee sattumist ehituskonstruktsiooni takistada. Hüfroisolatsioon koosneb ühest või mitmest kihist, mis moodustavad uue konstruktsioonielemendi - vee eest kaitsva pinnakihi. Hüdroisolatsioonile võib mõjuda kolm veekoormust: pinnaseniiskus, mittesurveline vesi ja surveline vesi. [5] Pinnaseniiskus on pinnases esniev kapillaarselt seotud vesi. Pinnaseniiskusest saab ainult sel juhul rääkida, kui hoonealune ning ümberringi on vett mittesiduva materjaliga (liiv, kruus) täidetud. Eelduseks on, et vett mittesiduva materjaliga täidetud pinnas laseb vett hästi kiiresti läbi kuni põhjaveeni välja
• Kandepiirseisund /ultimate limit state/− − purunemise või muu konstrukt- sioonilise vigastusega (ülemäärane deformatsioon, ümberkukkumine, välja- nõtke jne) seonduv täieliku töövõime kaotuse seisund, mis võib ohustada inimesi. Üldiselt vastab ta konstruktsiooni või tema elemendi maksimaalsele lubatavale koormusele (suurimale kandevõimele või tugevusele). • Kasutuspiirseisund /serviceability limit state/ − seisund, mille ületamisel konstruktsiooni või konstruktsioonielemendi etteantud kasutuskriteeriumid pole enam tagatud. Kasutuspiirseisundid puudutavad mastide, vundamentide, juhtmete ja seadmete mehaanilist funktsioneerimist ning elektrilisi isoleervahemikke. Kasutuspiirseisundid, mida võib olla vajalik käsitleda, hõlmavad: − deformatsioone ja asendimuutusi, mis mõjutavad masti välisilmet või te- ma kasutusefektiivsust ning elektrilisi isoleervahemikke;
See mõiste haarab nii tood ehitus- platsil kui ka konstruktsioonide (detailide) valmistamist väljaspool ehitusplatsi ja nende püstitamist platsil; --kandekonstruktsioon: ühendatud detailidest iseseisev ehitise osa, millel on vajalik tugevus ja jäikus. Selle mõistega osutatakse koonmust kandvale ehitise osale; --ehitise liik näitab tema kasutuse eesmärki, näiteks elumaja, tööstushoone, maanteesild; --konstruktsiooni liik näitab konstruktsioonielemendi tooskeemi, näiteks tala, post, kaar, jätkuvtala; --ehitusmaterjal: materjal, mida kasutatakse ehitamisel, näiteks betoon, teras, puit, kivi, --ehitise (konstruktsiooni) tüüp näitab ehitise (konstruktsiooni) põhimaterjali, näiteks raud- betoonkonstruktsioon, teraskonstruktsioon, puitkonstruktsioon, kiviehitis, --ehitusviis: näiteks kohapealne betoonivalu, ehitamine tööstuslikest detailidest;
Võimalikud lisaküsimused eksamil 1. Mis on pardakõrgus ? 2. Mis on keskmine süvis? 3. Mis on vabaparras? 4. Kes määrab vabaparda kõrguse? 5. Kus asub tekijoon? 6. Mitu süviseskaalat on laeval? 7. Missugune on lastimärgijoonte paksus? 8. Missuguse laeva konstruktsioonielemendi läbib ahtriperpendikulaar? 9. Missugustest osadest koosneb laeva teoreetiline joonis? 10. Missugune teoreetilise joonise vaade näitab mudelkaarte kuju? 11. Missugune teoreetilise joonise vaade näitab veeliinide kuju? 12. Millistes laeva osades (pikkust mööda) muutuvad teoreetilise joonise kõverad rohkem? 13. Kas teoreetilisel joonisel on veeliinid paigutatud ühesuguste vahedega? 14. Kuidas leida TPC teoreetilise joonise abil? 15. Mis on FWA ja kuidas seda arvutada?
ja tuule suhtes 7. Mis asi on jõuplokk 8. Milliseid kalaparve käitumise iseärasusi tuleb seinnoodapüügil arvestada 9. Miks on seinnooda vertikaalne rakenduskoefitsient suurem, kui horisontaalne 1 1. Milline taglastuselement on põhjatraalnooda tunnuseks 2. Milles seisneb põhimõtteline vahe traalnoodaga ja põhjanoodaga püügil 3. Milleks on vaja traallaudu 4. Millise traallaua konstruktsioonielemendi külge ühendatakse vaier 5. Milleks on vaja traalpüügil kaableid 6. Nimeta põhjatraalnooda peamised osad 2 3 §9. Traalpüünised ja Ahtertraalimine traalpüük (1) Traalpüünis on püünis, millega püütakse kala ühe või kahe laeva järel veetavasse võrkkotti. (2) Lubatud traalpüünised on: 1) traalnoot, mis on kirjeldatud nõukogu määruse (EÜ) nr 2187/2005 artikli 2 punkti a alapunktis i;
kivinemise kiirust. Eristatakse: · tardumise kiirendajaid · kivinemise 36. Betooni keskkonnaklassid. Keskkonnklassi valik sõltub betooni kasutamiskohas kehtivatest eeskirjadest. Keskkonnaklassi valik ei välista betooni kasutamiskohas kehtivate eritingimuste arvestamist või selliseid kaitsemeetmeid, nagu roostevaba terase või teiste korrosioonikindlate metallide või betooni või sarruse kaitsevõõpade kasutamine. Etteantud konstruktsioonielemendi erinevaid betoonipindasid võivad mõjutada erinevad keskkonnamõjurid. 19 Betoonile võib üheaegselt mõjuda mitu mõjurit. Sel juhul tuleb keskkonnatingimuste väljendamiseks kasutada keskkonnaklasside kombinatsiooni. 41. Krohvimördid- olemus, erinevad liigid Krohvimört peab olema hästi plastne ja küllaldase veehoidvusega, et kuiv aluspind mördist liialt vett välja ei imeks
ühiseid termineid, millel on järgmine tähendus: --ehitis: kõik, mida ehitatakse või mis on ehitamise tulemus. --ehitamine (ehitus): ehitise valmistamine (ehitamine). See mõiste haarab nii tood ehitusplatsil --kandekonstruktsioon: ühendatud detailidest iseseisev ehitise osa, millel on vajalik tugevus ja jäikus. --ehitise liik näitab tema kasutuse eesmärki, näiteks elumaja, tööstushoone, maanteesild; --konstruktsiooni liik näitab konstruktsioonielemendi tooskeemi, näiteks tala, post, kaar, jätkuvtala; --ehitusmaterjal: materjal, mida kasutatakse ehitamisel, näiteks betoon, teras, puit, kivi, --ehitise (konstruktsiooni) tüüp näitab ehitise (konstruktsiooni) põhimaterjali, näiteks raudbetoonkonstruktsioon, teraskonstruktsioon, puitkonstruktsioon, kiviehitis, --ehitusviis: näiteks kohapealne betoonivalu, ehitamine tööstuslikest detailidest; (3) Projekteerimisel kasutatavad tähtsamad terminid:
sõltuvalt niiskusest,mida sisejõudude määramist -avariikoormus(plah müüritis endasse imeb või täpsustada võimalikud vatuse kui palju välja kinnitused ja teha uus löögikoormus) kuivab.Konstr-de arvutus. ·liikuvuse järgi ruumis: projekteerimisel tuleb Konstruktsioonielemendi -kinniskoormus(om arvestada kivide def- tugevust kontrollitakse ainult akaal) ga,tehakse konkreetses kohas lõikes. -liikuvkoormus(tuul def.vuugid.Müüritise Kui elemendi lõige on ekoormus) mahukahanemine on konstantne , siis tehakse ·mõjumisviisi järgi:
ser = Q.ser = 1,0. Koormusest tingitud lõplik läbipaine wmax, juhul kui see on kahjulik, ei tohiks ületada allpool tabelis toodud piirläbipainet, kui konstruktsiooni iseloomt või kasutusviis ei eelda rangemaid nõudeid. Teras 1 14 wmax = w1 + w2 + w3 - wc , kus wmax - konstruktsiooni lõplik läbipaine, arvestades eeltõusu, wc - koormamata konstruktsioonielemendi eeltõus, w1 - alaliskoormusest põhjustatud läbipainde algosa, w2 - läbipainde juurdekasv alaliskoormuse pikaajalisest mõjust, w3 - muutuvkoormustest põhjustatud läbipaine, Summaarsest koormusest tingitud lõpliku läbipainde (joonisel wmax) ja muutuvast koormusest tingitud läbipainde (joonisel w3) piirsuurused, kui läbipaine on kahjulik Konstruktsioonielement Piirläbipaine
σf,t,d - keskmine vöö arvutuslik tõmbepinge ff,c,d - vöö arvutuslik survetugevus ff,t,d - vöö arvutuslik tõmbetugevus Seina normaalpinged peaksid rahuldama tingimusi: σ w , c , d ≤ fc , w , d σ w , t , d ≤ ft , w , d σw,c,d ja σw,t,d - seina arvutuslikud surve- ja tõmbepinged fc,w,d ja ft,w,d - seina surve- ja tõmbetugevus paindel. 7.5 Mehaaniliste liidetega talad ja postid 7.5.1 Mehaaniliste liidetega talad Kui konstruktsioonielemendi ristlõige koosneb mitmest mehaaniliste sidemetega liidetud osast, siis tuleb arvestada liidete järeleandvuse mõju. Arvutustes eeldatakse lineaarset seost jõu ja liidetes toimuva nihke vahel. PUITKONSTRUKTSIOONID –ABIMATERJAL 70/106 Georg Kodi TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ehitiste projekteerimise instituut Efektiivne paindejäikus: (EI)ef = ∑ (Ei ⋅ Ii + γ i ⋅ Ei ⋅ Ai ⋅ ai2 )
või N/mm2 MPa. Pingevektor esitatakse enamasti kahe komponendina: - lõikepinnaga risti mõjuv normaalpinge iseloomustab aineosakesi üksteisest eemale rebivate või neid üksteisele lähendavate jõudude intensiivsust; - lõikepinna sihis mõjuv tangentsiaal- ehk nihkepinge näitab aineosakesi piki lõikepinda teisaldavate jõudude intensiivsust. x Kui konstruktsioonielemendi mingist punktist kujutletavalt x välja lõigata elementaarristtahukas, siis tahuka külgedel mõjuvad xy xz y z üldiselt normaal- ja nihkepinged. yx zx Pingete kogumit kõigil elementaarpindadel, mis läbivad y yz zy
35. Betooni keskkonnaklassid- · Keskkonnaklasside kirjeldused on ära toodud standardis EVS-EN 206-1. Keskkonnklassi valik sõltub betooni kasutamiskohas kehtivatest eeskirjadest. Keskkonnaklassi valik ei välista betooni kasutamiskohas kehtivate eritingimuste arvestamist või selliseid kaitsemeetmeid, nagu roostevaba terase või teiste korrosioonikindlate metallide või betooni või sarruse kaitsevõõpade kasutamine. Etteantud konstruktsioonielemendi erinevaid betoonipindasid võivad mõjutada erinevad keskkonnamõjurid. Betoonile võib üheaegselt mõjuda mitu mõjurit. Sel juhul tuleb keskkonnatingimuste väljendamiseks kasutada keskkonnaklasside kombinatsiooni. 05.05.2014 36. Raudbetooni olemus, monoliitne ja monteeritav r/b enda omadustega- · Raudbetoon on liitmaterjal (komposiit-materjal), mis koosneb betoonist ja terasest. Betoon võtab vastu peamiselt survejõude ja teras tõmbejõude
Kasutatakse ühelõikelistes liidetes ntx sõrestike sõlmed. Määratletud on kruvide läbimõõt, omavaheline kaugus, süvistussügavus. Purunemisvõimalused: puruneb nael, muljumispinged saavutavad puidu survetugevuse. Klamberliide igas liites vähemalt 2 klambrit. Konstrueerimisel on oluline klambrite samm, läbimõõt, mõõtmed ning paigaldusnurk. Liimühendus töötab nihkele, kasutatakse laudade omavaheliseks ühendamiseks igas suunas konstruktsioonielemendi moodustamiseks (liimpuit). Määratletud on liimitavate lamellide paksus, liim, liimvuugi paksus, pindade niiskus ja puhtus, surve liimimisel, liimitavate pindade suurus. Ogaplaatühendus töötab nihkele, kasutatakse puitsõrestike ja raami sõlmede ühendamisel. Määratletud on ogaplaadi ja puidu ülekate ning katmislaius elemendil. Oluline osa puidu kvaliteedil. Purunemisvõimalused: - puidu ja ogaplaadi omavaheline nake puruneb
22) või pool avaldisest (6.22) saadud pinnast pluss põiksuunalise painde vastuvõtmiseks nõutav armatuuri pind. Kui vEd ei ole suurem väärtusest 0,4 fctd, piisab paindemomendi vastuvõtmiseks nõutavast ar- matuurist. Pikitõmbearmatuur plaadis peaks olema ankurdatud jõudu ribile tagasikandva survevarda taga lõikes, kus see armatuur on nõutav (vt lõige A A joonisel 6.13). 6.3 Põikarmatuuri konstrueerimisjuhised Põikarmatuur peaks moodustama konstruktsioonielemendi pikiteljega nurga vahemikus 45o kuni 90o. Põikarmatuur võib koosneda: pikitõmbearmatuuri ja survetsooni ümbritsevatest rangidest (vt joonis 9.14); ülespööretest; pikiarmatuuri mitte ümbritsevatest, kuid tõmbe ja survetsoonis piisavalt ankurdatud var- rastest (karkassid, võrgu põikivardad jne). Vähemalt 50% vajalikust põikarmatuurist peaks moodustama rangid. Rangid peavad olema kindlalt ankurdatud
annaabi.ee 
