DENOTATIVE AND CONNOTATIVE MEANINGS IN MOTION GRAPHICS TEXT For Multimedia Semiotics To begin with, what is motion graphics? Motion Graphics is a piece of video which is created digitally in a computer and as the name refers bases on moving graphical elements. These elements can be images, text, graphical designs or a multidimensional imagery. But this term should not be confused with another term ,,animation". Line between these two is a bit blurred. Animation often is only giving life to the characters and scenery. Also, it can be done in real world with physically created sets. Motion graphics on the other hand can be only created in digital world and could include animation. But also there are more two very important aspects desing and cinematohraphy. Therefore when talking about motion graphics it means moving graphycally created elements in a beatiful way. Motion graphics is pretty rece...
algust ega lõppu ja on pidevas muutumises. Komponendid: · kommunikaator- info edastaja, · retsipient- info saaja, · märk- tähenduslikku sisu omav sõnaline võimittesõnaline ühik, · kodeerimine- tähenduste tõlkimine märkidesse, · dekodeerimine- märkide lahtimõtestamine tähendustesse, · kontekst- taustsüsteem,milles toimub suhtlemine. 6. Tähenduse komponendid (denotatiivne, konnotatiivne) Denotatiivne- tähenduse esemeline, materiaalne külg. Konnotatiivne- tähenduse emotsionaalne, kogemuslik külg. 7. Suhtlemise tasandid (intrapersonaalne, diaadiline jm) 1. Intrapersonaalne- enamasti sisekõne vormis, 2. Diaadiline- enamasti spontaanne ja mitteformaalne, 3. Grupisisene- grupp peab olema piisavalt väike kontaktide loomiseks, suhtlemine ei katke kui inimest kõrval ei ole. 4. Organisatsioonisisene- enamasti formaalne, 5
muutumises Kommunikatsiooniprotsessi tuleb vaadelda kui tervikut kontekstis Kommunikatsiooni abil reguleeritakse tegevust Komponendid: Kommunikaator info edastaja Retsipient info saaja Märk tähenduslikku sisu omav sõnaline või mittesõnaline ühik Kodeerimine tähenduste tõlkimine märkidesse Dekodeerimine märkide lahtimõtestamine tähendustesse Kontekst taustsüsteem, milles toimub suhtlemine 6. Tähenduse komponendid (denotatiivne, konnotatiivne) Denotatiivne (skeemil konnotatiivse sees) tähenduse esemeline, materiaalne külg Konnotatiivne tähenduse emotsionaalne ja kogemuslik külg 7. Suhtlemise tasandid (intrapersonaalne, diaadiline jm) Kommunikatsiooni liigitus Intrapersonaalne- enamasti sisekõne vormis Diaadiline enamasti spontaanne ja mitteformaalne Grupisisene grupp peab olema piisavalt väike kontaktide loomiseks, suhtlemine ei katke kui inimest kõrval ei ole Organisatsioonisisene- tavaliselt formaalne
jne. Kui inimene hakkab rääkima, millestki, mis selles võrgustikus mõnes tipus on, muutuvad aktiivseks ka lähedal olevad tipud. Kui kuulaja on aru saanud, millest inimene rääkima hakkab (teema on aktiviseeritud), saab ta aimu, millest veel võib juttu olla ehk millises diskursuses kõneleja liigub. Sedalaadi tähendusvõrgustikud aitavad meil kõnet paremini mõista, nt aktiviseerida homonüümide kindlaid tähendusi. Konnotatiivne, afektiivne, sotsiaalne tähendus Konnotatiivne tähendus on denotatiivsest tähendusest subjektiivsem (on ju kõnelejail igaühel oma kogemused, taust), viitab tähenduskogemusele, mis inimesel ühe või teise sõnaga on. Nt nimed, millel kellegi jaoks mõni konnotatiivne tähendus. Afektiivne tähendus on seotud tunnete või suhtumistega, seda võib väljendada denotaadi valikuga, aga ka prosoodiaga, näoilmega, zestidega.
reaalsust,millest räägitakse(reaalsusobjekt). Mõte-meeles tekkiv kujutluspilt – varieerub(olukord). Nominalism- reaalses maailmas on keel primaarne, sõnad on objektide nimed. Realism – entiteetidel on olemas liigid ning inimene annab neile nimetused. Kontseptualism – sõna tähendus on kogemuslik, omadused ja tunnused, mis objektil on. Argikasutus- lähtub naiivsest maailmapildist. Ekspertkasutus- oskussõnavara. Genotatiivne tähendus- ühisosa. Konnotatiivne tähendus- kõrvaltähendus. Ekstensionaalne tähendus- peab koondama kõik referendid. Pragmaatika-konkreetste keelekasutusjuhtude tähenduse tõlgendamine. Sõnasemantika-uurib sõnatähendust(avaneb kontekstis). Lausesemantika-uurib lausetähendust-avaneb situatsioonis. Keelesüsteemi aluseks on teadvustatud mõistesüsteem. Märk- kõik, mis kannab infot,asendab objekti või osutab sellele. Sümbol-inimene loob. Ikoon- inimene registreerib sarnasuse, vorm meenutab tähendust
mis tekib tänu juba olemasolevatele teadmistele, ühiskondlikele/kultuurilistele jms väärtustele, auditooriumi huvidele/ ootustele/ emotsioonidele. (nt iroonia fenomen, ...) Teisisõnu, märgi denotatsiooni all mõeldakse seda, mida edastatakse auditooriumile, samas kui märgi konnotatsiooni all mõeldakse seda, kuidas/millises kontekstis seda Edastatakse ja millise kaastähenduse märk seega omandab. Kui inimene saab teate ABC, lisandub denotatiivsele tähendusele ka konnotatiivne (ärevus). Masinaga seda ei juhtu. Küberneetikat huvitavad vaid signaalid. Kuid inimene võtab vastu tähendusi. Märk on iseseisev tähendusühik olles kas denotatiivne v konnotatiivne. Märgiks pole vaid sõna, vaid ka zest, kujund, lõhn, tekstuur, heli st kogu valik võimalikke info kodeerimise ja edastamise võimalusi. Denotatsioon märgi otsene tähendus Konnotatsioon - kaastähendus · Charles Sanders Peirce ameerika lingvist,
Morfeem- vähim tähenduslik sõnaosa, selleks võib olla sõnajuur või liide. SÕNA ON traditsioonilise loogika objektiks siis, kui see on mõiste või mõistevahelise seose keeleline väljendusvorm. Mõnikord tehakse vahet sõna DENOTATIIVSE JA KONNOTATIIVSE tähenduse vahel. Denotatiivne tähendus- see osa sõna(termini) tähendusest, millest sõltub millistele objektidele ta on rakendatav ehk milliste objektide kohta ta võib käia. Konnotatiivne tähendus- see osa tähendusest, millest see ei sõltu. Tavaliselt seostatakse konnotatiivse tähendusega assotsiatsioonid ja emotsioonid, mida sõna esile kutsub. I OSA TRADITSIOONILINE LOOGIKA TERMIN õigusteaduses on täpselt piiritletud juriidilise tähendusega oskussõna või fraas. Mitmest sõnast koosnevat terminit võib nimetada ka FRASEOLOOGILISEKS terminiks. Termin võib olla: UNIVOOKNE e. ühetähenduslik e
Teadlikkus neutraliseerumises, oma kirgede tasakaalustamises. Lihaliku inimliku suretamine. Masinlikkus kui tee neutraalsusesse. Masinlik olemine. Küberneetika - /esialgne tõlge(tüürimees). N.Wiener kontroll ja kommunikatsioon loomadel ja masinatel. Tegeleb isereguleerivate organismide/gruppide/süsteemide uurimisega, need juhivad end ise. 24.04.09 Barthes semiootik Tähistaja tähistatav märk Sümbil = asi Keel paneb kokku meie reaalsuse. Denotatiivne Konnotatiivne ideoloogiline, tuleb ideede omavahelistest seostest, (punkrock) konteksti sisene tähendus Keele kaudu on võimalik inimeste mõttemaailma muuta. Meile seletatakse et teatud asjad on loomulikud, kuid tegelikult on hoopis kultuurilised tähendused. Kultuuriline konsentsioon homod- see on vale Rock muusikas loomulikkus on kultuuriliselt modifitseeritud. Kõneviisi loomulikku päritolu.
KEEL JA KÕNE Teema 11 Keel intellektuaalset tegevust ja suhtlemist vahendav semantiline süsteem, mis põhineb keelemärkide kasutamisel. Kõne keele suuline kasutamine Semantika tähendusõpetus on keeleteaduse (üldisemalt semiootika) haru, mis uurib keeleüksuste tähendusi ning nende muutumist, keele ja reaalsete objektide suhteid ning keele ja mõtlemise suhteid. Konnotatiivne tähendus selle mõõtmine semantilise diferentsiaali meetodiga. KT annavad sõnale abstraktsed seosed, emotsionaalsed tähendusküljed, sümbolism. ,,Kana" konnotatiivne tähendus ei pruugi osutada linnule vaid väljendab näiteks hoopis abitu, rumalavõitu inimolendi olemust või siis hoopis ahistatud sisetunnet. Erinevatel inimestel on samale nähtusele või asjale erinev konnotatiivne tähendus. Foneem on häälikusüsteemi väikseim üksus, mille abil eristatakse ühe sõna
KEEL JA KÕNE Teema 11 Keel intellektuaalset tegevust ja suhtlemist vahendav semantiline süsteem, mis põhineb keelemärkide kasutamisel. Kõne keele suuline kasutamine Semantika tähendusõpetus on keeleteaduse (üldisemalt semiootika) haru, mis uurib keeleüksuste tähendusi ning nende muutumist, keele ja reaalsete objektide suhteid ning keele ja mõtlemise suhteid. Konnotatiivne tähendus selle mõõtmine semantilise diferentsiaali meetodiga. KT annavad sõnale abstraktsed seosed, emotsionaalsed tähendusküljed, sümbolism. ,,Kana" konnotatiivne tähendus ei pruugi osutada linnule vaid väljendab näiteks hoopis abitu, rumalavõitu inimolendi olemust või siis hoopis ahistatud sisetunnet. Erinevatel inimestel on samale nähtusele või asjale erinev konnotatiivne tähendus.
koguaeg. Kollokatsioon Kollokatsioon - sõna tähendusest sõltuvad tendentse esineda koos teatud sõnadega. (hobused hirnuvad, lehmad ammuvad) Kollokatsioonide väljaselgitamine eeldab üldiselt suurte tekstikorpuste kasutamist. 51. Semantilised võrgustikud. Mõistesüsteemi abil kujuneb pilt sõnavarast kui suurest võrgustikust. Võrgustikus on mitu sisse- ja väljapääsu. (võivad olla temaatilised võrgustikud) Võrgustiku tippudes e sõlmedes on eelkõige oluline info Konnotatiivne, afektiivne ja sotsiaalne tähendus Konnotatiivne tähendus - subjektiivsem ja viitab tähenduskogemusele, mida sõnade kasutamine tekitab konkreetses kõnelejas Afektiivne tähendus - seotud eelkõige kõneleja tunnete väljendamisega või tema suhtumise edasiandmisega Sotsiaalne tähendus - kõneleja hääl, aktsent, sõnavalik ja süntaktilissed konstruktsioonid võivad anda infot tema tasutast (nt kodukoht, haridus, sotsiaalne klass jne) TEKST JA DISKURSUS 52. Tekst ja diskursus.
· pradigmaatika uurib tähenduse sõltuvust kasutajast ja kasutuskontekstist veel probleemne nähtus Denotatsioon/konnotatsioon · e otsene tähendus ja kaudne tähendus · läbi aja olnud mitmeid katseid nende vastavust mudeldada, sobitada · konnotatsioonist rääkides,kui mei lon Saussire märgimudel,ksu sõna ja idee, siis selle mudeli järgi saam see märk ise väljendusaluse elemendiks uuele tähendusele e PUU konnotatsoon saam olla uus tähendus e konnotatiivne tähendus ei asenda algsest tähendust vaid asub selle kohale e miski algses märgis toob kaasa selle konnotatiivse tähenduse nt on sõna KOER, mis denotatiivses tähenduse täh neljajalgset looma, aga konnotatiivses tähenduses miski koeras ensese genereerib selle kaudse tähenduse. Sageli kaudne tähendus ka kontekstuaalne täh e mingi tähendus, mis tekib mingis kontekstis kasutamise kaudu. Mõjurid 1) teksti tasandil: denotatsioon konnotatsioon
väärtustele, auditooriumi huvidele/ ootustele/ emotsioonidele. (nt iroonia fenomen, ...) Teisisõnu, märgi denotatsiooni all mõeldakse seda, mida edastatakse auditooriumile, samas kui märgi konnotatsiooni all mõeldakse seda, kuidas/millises kontekstis seda edastatakse ja millise kaastähenduse märk seega omandab. · Märk on iseseisev tähendusühik olles kas denotatiivne (märgi otsene tähendus) v konnotatiivne (kaastähendus). · Märgiks pole vaid sõna, vaid ka žest, kujund, lõhn, tekstuur, heli, kehakeel, viipekeel, keel üldse – st kogu valik võimalikke info kodeerimise ja edastamise võimalusi. Kõik tähendusühikud on suures osas sarnase mudeliga: kaasatud on 3 aspekti: • Märk ise nt sõna “lemon” • Objekt/nähtus, millele see vastab • Märgi kasutajad inimesed Semiootikud
Nt sõna kiri algtähendus oli `muster', läikima algtähendus oli `loksuma', mis on praegu säilinud vaid ütlemises süda läigib. Teisene tähendus on keeleajaloolise kujunemise käigus hiljem lisandunud tähendus. Nt sõna kiri algtähendusele on juurde tulnud tähendused `1. graafiliste märkide süsteem (ladina kiri); 2. kirjamärkidest koosnev tekst; 3. ümbrikus läkitatud sõnum'. 3) Denotatiivne tähendus on sõnaraamatutähendus. Konnotatiivne tähendus ehk konnotatsioon on tundmuslik lisatähendus, mille keeletarvitajad seovad sõnaga oma kogemuste alusel. Nt sõna hambaarst tähendus on seletussõnaraamatus `hammaste, suuõõne ja lõualuude haigusi raviv arst', aga paljudel inimestel pigem `vastik hambapuurija'. Vastupidi hästi peaksid mõjuma nt sõnad puhkus ja päike. 4) Usuaal- ehk tavatähendus on püsiv tähendus, milles keelendit harilikult mis tahes kontekstis kasutatakse
Konnotatsioon - Konnotatsioon on märgi kaastähendus, mis tekib tänu juba olemasolevatele teadmistele, ühiskondlikele/kultuurilistele jms väärtustele, auditooriumi huvidele/ootustele/emotsioonidele. Teisisõnu, märgi denotatsiooni all mõeldakse seda, mida edastatakse auditooriumile, samas kui märgi konnotatsiooni all mõeldakse seda, kuidas/millises kontekstis seda edastatakse. Kui inimene saab teate ABC, lisandub denotatiivsele tähendusele ka konnotatiivne (ärevus). Masinaga seda ei juhtu. Küberneetikat huvitavad vaid signaalid. Kuid inimene võtab vastu tähendusi. Märgi liigid (Pierce): 1. Ikoon – taotleb sarnasust objektiga. 2. Index – taotleb eksistentsiaalset, põhjuslikku seost objektiga. 3. Sümbol – märk, mille seos objektiga on kujunenud läbi kokkuleppe. Kood on... • ...sõnumi vorm, keel, kujund, heli... • ...reeglipärane vastavus tähistaja ja tähistatava vahel.
Reklaamid loovad, kujundavad ja annavad tähendusi. Ainult tänaseid reklaame vaadates on raske näha midagi uut. Denotatiivne sisu on pidanud andma ruumi konnotatiivsetele tähendustele ja tõlgendustele. Konnotatiivsete tähendustega mängimisel on kesksel positsioonil kultuurilised ja sotsiaalsed sündmused. Reklaam toetab ühelt poolt vanu kultuurilisi ja sotsiaalseid tähendusi. Näiteks naise kuju kasutamine reklaamides näitab, et nt ostes auto, saad kapotil istuva naise kaasa. Konnotatiivne tähendus tekib alles reklaami vastuvõtjaga kokkupuutel. Reklaam loob alati illusioone, sest „parim“, „kvaliteetne“ ei ütle toote kohta midagi. Reklaamide alguses, kui kasutati postreid ja plakateid, olid toote omadused, hind ja kasutusviisid rõhutatult välja toodud. Need aitasid eelmiste ülesannetega paremini hakkama saada. Toiduaineid ja igapäevaseid tarbekaupu reklaamitakse nii tänaseni – sõnumi sisu: arukas isik teeb oma elu kergemaks selle toote abil
iseloomustab: a) võimelisus kinnituma mitte ainult keeleühendite, vaid ka materiaalsete objektide külge, nt. riietus kui märk sotsiaalsest staatusest b) varjatus, kuid omavad võimet aktualiseeruda c) võime kontekstist lähtuvalt kiiresti märki siseneda või väljuda d) difuussus ehk läbipõimitus omavahel. Märk võib korraga omada mitut konnotatiivset tähendust ja samas võib konnotatiivne tähendus omada mitut märki e) agressiivsus -- konnotatiivsed tähendused tahavad allutada endale denotatiivseid tähendusi. denotatsioon -- Barthes'i sõnul on see viimane konnotatsioonidest. Otsene tähendus. Poststruktualistlikus perioodis muutub termini kiri tähendus, mis nüüd märgib erinevate koodide põimumist ja üksteiseks muutumist tekstis. S/Z kasutatavad koodid jagunevad kaheks:
ühiskondlikele/kultuurilistele jms väärtustele, auditooriumi huvidele/ ootustele/ emotsioonidele. (nt iroonia fenomen, ...) · Teisisõnu, märgi denotatsiooni all mõeldakse seda, mida edastatakse auditooriumile, samas kui märgi konnotatsiooni all mõeldakse seda, kuidas/millises kontekstis seda. Edastatakse ja millise kaastähenduse märk seega omandab. · Märk on iseseisev tähendusühik olles kas denotatiivne v konnotatiivne. Märgiks pole vaid sõna, vaid ka zest, kujund, lõhn, tekstuur, heli st kogu valik võimalikke info kodeerimise ja edastamise võimalusi. · Denotatsioon märgi otsene tähendus · Konnotatsioon kaastähendus Kõik tähendusühikud on suures osas sarnase mudeliga:kaasatud on 3 aspekti: · Märk ise nt sõna "lemon" · Objekt/nähtus, millele see vastab · Märgi kasutajad inimesed Denotatsioon märgi otsene tähendus
Sõnade tähendusteks on algselt peetud just objekte, mida need sõnad tähistavad. Hiljem on kaldutud sõna tähendust nägema pigem (kokkuleppelistes) mõistetes või isegi sõnaja mõiste vahelises suhtes. Mõnikord tehakse vahet sõna deskriptiivse ehk denotatiivse (denotative) ja konnotatiivse (connotative) tähenduse vahel. Denotatiivne tähendus on see osa sõna (termini) tähendusest, millest sõltub, millistele objektidele ta on rakendatav ehk milliste objektide kohta ta võib käia. Konnotatiivne tähendus on see osa tähendusest, millest see ei sõltu. Tavaliselt seostatakse konnotatiivse tähendusega assotsiatsioonid ja emotsioonid, mida sõna esile kutsub. Kuna sõnale omistab tähenduse isik, siis sõltub see indiviidi maailmapildist, emakeelest, ühiskondlikust seisundist ja veel paljustki muust. Sõnale omistatav tähendus võib aja jooksul muutuda, mõnikord lausa vastupidiseks esialgsele. Tehakse vahet kontekstiliste ja kontekstivabade tähenduste vahel
Hiljem on kaldutud sõna tähendust nägema pigem (kokkuleppelistes) mõistetes või isegi sõnaja mõiste vahelises suhtes. Mõnikord tehakse vahet sõna deskriptiivse ehk denotatiivse (denotative) ja konnotatiivse (connotative) tähenduse vahel. Denotatiivne tähendus on see osa sõna (termini) tähendusest, millest sõltub, millistele objektidele ta on rakendatav ehk milliste objektide kohta ta võib käia. Konnotatiivne tähendus on see osa tähendusest, millest see ei sõltu. Tavaliselt seostatakse konnotatiivse tähendusega assotsiatsioonid ja emotsioonid, mida sõna esile kutsub. Kuna sõnale omistab tähenduse isik, siis sõltub see indiviidi maailmapildist, emakeelest, ühiskondlikust seisundist ja veel paljustki muust. Sõnale omistatav tähendus võib aja jooksul muutuda, mõnikord lausa vastupidiseks esialgsele. Tehakse vahet kontekstiliste ja kontekstivabade tähenduste vahel
annaabi.ee 
