Konnotatiivne mõiste | Sõnu seletav sõnastik

Konnotatiivne tähendus on denotatiivsest tähendusest subjektiivsem (on ju kõnelejail igaühel oma kogemused, taust), viitab tähenduskogemusele, mis inimesel ühe või teise sõnaga on. Nt nimed, millel kellegi jaoks mõni konnotatiivne tähendus.

üldkeeleteadus

Konnotatiivne tähendus ehk konnotatsioon on tundmuslik lisatähendus, mille keeletarvitajad seovad sõnaga oma kogemuste alusel.

Keelesemiootika

Konnotatiivne – ideoloogiline, tuleb ideede omavahelistest seostest, (punkrock) – konteksti sisene

Popkultuuri teooria konspekt 2010

Konnotatiivne tähendus – selle mõõtmine semantilise diferentsiaali meetodiga.

Bachmann ja Maruste

Konnotatiivne – tähenduse emotsionaalne ja kogemuslik külg

Kordamisküsimused - vastused eksamiks.

Konnotatiivne tähendus on see osa tähendusest, millest see ei sõltu.

LOOGIKA PÕHIREEGLID. SEMANTILINE KOLMNURK Loogika määratlemisest

Tulemused kuvatakse siia. Otsimiseks kirjuta üles lahtrisse(vähemalt 3 tähte pikk).
Leksikon põhineb AnnaAbi õppematerjalidel(Beta).

Andmebaas (kokku 683 873 mõistet) põhineb annaabi õppematerjalidel, seetõttu võib esineda vigu!
Aita AnnaAbit ja teata vigastest terminitest - iga kord võid teenida kuni 10 punkti.

Suvaline mõiste

rahuldavad tulemused on ainetes (aine läbitud hindega 3):  Sissejuhatus erialasse;  Kvaliteedisüsteemi standardid;  Matemaatiline statistika

Suvaline mõiste

Kirjelduse muutmiseks pead sisse logima

Registreeri ja teeni 10 punkti

Registreeri ja teeni
10 punkti