Tegevus toimub tormisel ööl ühes pealtnäha mahajäetud lossis, kuhu on kogunenud kamp transvestiitlike kalduvustega isikuid, kes on kokku kutsutud, et näha Dr. Frank-N-Furter'i uut eksperimenti, mille käigus talle ideaalne mees luuakse. Vahele segavad aga armunud noored, kes hotelli telefoni küsima tulevad. Edasised sündmused aga jahmatavad mõlemat ning panevad vaatajagi põnevusest küüsi närima. Muusika komponeerinud Richard O'Brien on samuti ideaalselt ära tabanud muusikali koha, sündmustiku ning tunneteahela ja seda muusikaga süvendanud. Film jäi meelde oma rutaka sisu ja huvitava käsikirja poolest. Samuti olid filmi tegelased piisavalt omapärased, et süveneda filmi suurema huviga ja avastada üha uusi viise, kuidas miljööd õudsamaks muuta. Laulud olid kaasakiskuvad ning kuulasin neid nii mõnigi kord pärast filmi ning laulsin kaasa. Näitlejatel oli kõigil väga hea hääl.
Dolly Rebecca Parton on sündinud 19. Jaanuaril 1946. aastal. Ta on Ameerika laulja ja laulude kirjutaja, samuti ka instrumentalist, näitleja, kirjanik, äri naine, ja filantroop, tuntud peamiselt kantrimuusikuna. Ta on tegev alates 1955. aastast kuni siiani. Parton on kõige austatuim kantrimuusika esineja läbi aegade. Ta tegeleb kantrimuusikaga. On ka proovinud teha popmuusikat kuid on tagasi pöördunud kantrimuusika juurde. Parton on välja andnud 42 stuudio albumit praeguseks. Ta on komponeerinud üle 3000 laulu, millest tuntuimad on "I Will Always Love You", "Jolene", "Coat of Many Colors", "9 to 5", and "My Tennessee Mountain Home". Minu arust on parimad lood albumilt “Don’t think twice”, “Blue Smoke” ja “You Can’t Make Old Friends”. Minu arust varem ilmunud album “Better Day” (2011. aastal) on ka väga hästi tehtud. Ta hääl oli juba väiksena väga võimas. See teeb minu arust laulud veel paremaks ja samuti vastupidavaks.
· Sündis 7. märtsil 1875 Ciboure`s ja suri 28. detsembril 1937 · 20ndate ja 30ndate suurepäraseim elav prantsuse helilooja Elulugu · Muusikutee algas 7-aastaselt eraõpetajate juures · 14-kümneselt võeti Pariisi konservatooriumi klaveriklassi · Võitis 1891. aastal klaverimängus medali · Jätkas õpinguid Fauré kompositsiooniklassis · 1898. aastal seisis esmakordselt dirigendipuldis · 1905. aastaks oli komponeerinud juba mitmed meistriteosed · Tunnustas küll Debussyd, aga sõprust ei sõlmunud · Eeskujudeks nimetas sageli Mozarti, Scarlattit ja Couperin-i Pariis · Pariisist sai kosmopoliitne kultuuripealinn · Sajandivahetusel võis kuulda Jaava saartelt pärit gamelan orkestrit · Võis kuulda/näha teoseid dirigeerimas Korsakovi, Mahlerit ja Straussi · Viini vallss sai populaarseks · 1920-dnatel ilmusid Pariisi dzässansamblid
kurdistumist ja tema tundeid seejärel teda ei lähe enam kellelegi vaja. Mitte vajamist näitav kõige süngem stseen oli see, kui väiksed poisid teda jala peksid. Beethoveni geniaalsus oli aga suurem kui tema puue, ka kurdina lõi ta imelist muusikat. Ta ei vajanud selleks instrumenti, helid kõlasid tema peas. Oma kompositsioone dirigeeris helilooja endiselt ise, kuigi ta ei saanud enam kuulda aplausi. Varsti kadus Beethoveni isu klaverit üldse puutuda, tükk aega ei komponeerinud ta ühtki teost. Kindlasti mõjutas Beethoveni elu tema muusikust isa nõudlikus teda nagu sunniti imelapseks (nagu Mozart). Filmi tegevus toimud Viinis, aga üles on ta filmitud Prahas.
laulud". Kuulamine: Friedrich Saebelmann ,,Kaunimad laulud" https://www.youtube.com/watch? v=u0xhRvGiR30&index=3&list=PLA7yteBYZVgZ0pAYZ5KzE_BQUswmc-0vI Karl August Hermann: · Ei saanud muusikalist haridust, kuid hakkas juba varakult laulma väga hea tasemega Põltsamaa kooris. · Korraldas 19. sajandi ulatuslikema, 10 aastat rahvaviiside kogumise aktsiooni, selle tulemusena pandi kirja 2500 viisi. · On komponeerinud ligi 1000 koorilaulu, millest koiride repertuaaridesse püsima jäänud üksikud. · Oli mitme laulupeo üldjuht, noodikirjastaja, keeleteadlane. · Andis välja Eesti esimese muusikaajakirja ,,Laulu ja mängu leht". · Hermanni loomingu paremiku hulka kuulub ,,Isamaa mälestus", ,,Oh laula ja hõiska", ,,Kungla rahvas" ning ,,Minge üles mägedele". Kuulamine: Karl August Hermann ,,Isamaa mälestus" https://www.youtube.com/watch?
metsosopr, 2 segakoorile, ork. "Lux aeterna" (1966) 16-häälsele segakoorile a cappella uus joon helikeeles, kromaatilisuse asemel diatoonilisus, ka selles on ta Euroopas üks esimesi. "Continuum" (1968) klavessiinile mäng rütmi-, tempo- ja meetrumitajuga. Ooper "Le Grand Macabre" (1977) lähedane keskaegse surmatantsu kujutamisele, müsteeriumidele, samas ka grotesksele laadaplatsi-teatrile, muusika on stiilikirju. 1980ndate algul ei komponeerinud, otsis oma suhet uue ajastuga, avangardist ta enam polnud, postmodernist ei soovinud olla. Leidis pidepunkte aafrika ja aasia muusikast, samas ka teadusest ja tehnoloogiast (elektronmuusikateosed). Uue stiili otsinguil valmisid Etüüdid klaverile tänaseks 3 vihikut, 1985-2001), eeskujudeks Scarlatti, Chopin, Liszt, Debussy; Ligeti enda jaoks väga olulised teosed, nn loominguline laboratoorium, neid on nimetatud `keskendumisharjutusteks'
1 Mozarti ooperid Mozart on üks suuremaid ooperiheliloojaid läbi aegade, tema tuntumad teosed on teatrite püsirepertuaaris tänaseni. Ta on komponeerinud 22 erinevas zanris muusikalist lavateost, millest enamik on itaalia keeles, vaid 5 neist on saksakeelsed. Mozarti esimesed kompositsioonid olid ladinakeelsed kooliooperid ,,Esimese käsu kohustus" ning ,,Apollo ja Hyacintus" (helilooja oli siis 11- aastane), vt. õpik lk 303 Mozart ühendas oma muusikalistes lavateostes erinevad stiilid baroki- ja klassitsismi ning erinevad zanrid opera seria, opera buffa ja Singspieli,. Barokselt virtuoossete aariatega on
Pipi ballett Mina valisin retsensiooni tegemiseks Soome Rahvusooperi balleti „Pipi Pikksukk“. Vaatasin balleti salvestust Soome Rahvusooperi kodulehelt, mis oli algupäraselt esitatud 14. detsembril 2019. Peaosades mängisid Abigail Sheppard(Pipi Pikksukk), Atte Kilpinen(Tommi), Valeria Quintana(Annika), Johan Pakkanen(Kapten Eefraim Pikksukk). Balleti koreogaafia autoriks on Pär Isberg ning muusika on komponeerinud Stefan Nilsson ja Georg Riedel. Minu jaoks oli balleti üldmeeleolu lustlik ning värvikas, oli palju kohti mis ajasid naerma. Samas oli see ka väga maagiline nagu muinasjutus. Ballett koosneb kahest Pipi raamatust. Esimene vaatus põhineb esimesel Pipi raamatul, mis võtab aset väikses Rootsi linnakeses Segasumma suvilas. Esimeses vaatuses nägin ma kõige tuttavamaid stseene Pipi teleseriaalist: pannkoogid ja põranda küürimine Tommi ja Annikaga,
Selle teose komponeeris ta vähem kui aasta pärast "Heiligenstadti testamenti" vaid kahe nädalaga. Teos kanti esmakordselt ette 5. aprillil 1803, samal hommikul lõpetas ta veel tromboonipartiisid. Teos pälvis lisaks positiivsetele hinnangutele ka ohtralt negatiivset kriitikat. 1804. aastal tehti Beethovenile ettepanek komponeerida ooper Jean-Nicolas Bouilly süzeele, mille nimeks sai algselt naispeategelase järgi "Leonore". Sama loo olid varem ooperiks komponeerinud Ferdinando Paer ja Pierre Gaveaux. Ooperile kirjutas Beethoven koguni neli avamängu, mida nimetatakse "Leonore nr 1", "Leonore nr 2", "Leonore nr 3" ja "Fidelio". Samuti on ooperist valminud kolm eri redaktsiooni. Nii avamängudest kui ka ooperitest mängitakse teatrites hiliseimat. Praegu tuntakse seda ooperit nimega "Fidelio". Edinburghi Thomsoni kirjastuse tellimusel seadis Beethoven suure hulga eri rahvaste, eriti aga iiri ja soti rahvamuusikat
praeguse eesti muusika kõrge taseme. H. Eller on muidugi üks legendaarsemaid kompositsiooniõpetajaid Eestis, oma koolkonna rajaja vastukaaluks nn. Tallinna koolkonnale, mille eesotsas oli professor Artur Kapp. Elleri pedagoogitalenti on hinnatud õige mitme kandi pealt. Aga eelkõige tõestab tema selle alast annet ülalloetud õpilaste nimekiri: kõik nad on omanäolised loojanatuurid. 1960. aastail ta enam palju uusi teoseid ei komponeerinud, vaid redigeeris varasemaid. Elleri suviseks meelispaigaks sai Laulasmaa, kus ta veetis koos teise abikaasa Elluga oma kolmteist viimast suve. Heino Eller suri 16.06.1970 Tallinnas, tema nime kannab 1973. aastast Tartu muusikakool, 1987. a. rajati mälestussammas Tallinnasse (Aime Kuulbusch). XX sajandi lõpuaastatel on Eller üks mängitavamaid eesti heliloojaid maailmas. Tema "Kodumaine viis" keelpilliorkestrile on kindlalt üks enimesitatavaid teoseid, viimasel ajal
"Võluflööt". Olles väga haige tundus Mozartile, et ta kirjutab Reekviemi endale. Reekviem jäi lõpetamata. 5. detsembril 1791. aastal Mozart suri, olles alles 35 aastane ja ta maeti Viini. Reekviemi lõpetas tema õpilane Süssmayer Mozarti enda materjalide põhjal. W. A. Mozarti muusika Mozart oli väga mitmekülgne helilooja, kes kirjutas kõikides tolleaegsetes muusikazanrites. Looming Komponeerinud 600 muusikateose. Orkestrimuusika : * üle 50 sümfoonia Instrumentaalkontserdid enamasti klaverile (27); viiulile, flöödile, klarnetile Kammermuusika: * sonaadid klaverile, viiulile * keelpillikvartetid * keelpillikvintetid * serenaadid, divertismendid, mida esitati vabasõhus 19 ooperit Missad ja Reekviem Mozarti ooperid Mozarti ooperite ainestik on enamasti võetud minevikust. Tegevuspaik on antiik- või muinasmaailm.
aastal Viljandi Koduloomuuseumi filiaalina. Muuseum asub majas mille ehitas aastal 1926-1929 Hans Kapp ja mis kujunes 1938. aastast alates koduks Villem Kapile. 1973. aastal tehti majas põhjalik remont ja paigutati hoone seinale mälestustahvel Villem Kapile. Muuseum paikneb hoone esimesel korrusel: näituseruum, saal, magamistuba ja söögisaal, mis hiljem renoveeriti muuskatoaks. Valdavalt pärineb eksponeeritud mööbel Hans Kapilt, osaliselt ka Joosep Kapilt. Saalis oleva klaveri on komponeerinud enamiku oma helitöödest Villem Kapp. Muusikatoas, mis avati 1998. aastal, asub Eugen Kapile kuulunud tiibklaver. Kurgja talumuuseum Kurgja Talumuuseuis saab tutvuda Eesti 19. sajandi ärkamisaja suurmehe Carl Robert Jakobsoni elu ja tööga, lisaks tema poolt rajatud talu eluoluga. Tänaseni karjakasvatusega tegeleva talumuuseumi juures saad uudistada veiseid , lambaid ja
Richard sai noorpõlves isalt põhjaliku, kuid vanamoelise muusikahariduse. Oma esimesed palad pani Richard kirja kuueaastaselt ja kuni oma surmani tegeles ta pidevalt muusikaloominguga. Kooli ajal pühendas Strauss oma energia peaasjalikult muusikaloomingusse. Peale kooli 1882. aastal oli ta komponeerinud juba üle 140 töö. 10-aastaselt kuulis Strauss Richard Wagneri oopereid "Lohengrin", "Tannhäuser" ja "Siegfried", ent isa keelas tal Wagneri muusikaloomingut õppida. Alles 16-aastaselt tohtis Richard tutvuda "Tristani ja Isolde" partituuriga. Isa arvates kuulus Wagneri muusika alamasse sorti ja hiljem väljendas Richard korduvalt oma kahetsust selle suhtumise üle. 1882. aastal astus Strauss Müncheni Ülikooli, õppides kunstiajalugu ja filosoofiat
Elleri 50- Kalafati). aastasele erakordselt heale pedagoogitööle võlgneme praeguse eesti muusika kõrge taseme. * I maailmasõja päevil mängis ta sõjaväeorkestris, õpinguid jätkas 1919. a. Konservatooriumi lõputööks 1920. aastal oli 1. klaverisonaat, mille * 1960. aastail ta enam palju uusi teoseid ei komponeerinud, vaid * Aastail 1951-1952 koostatud tsüklis "3 pala flöödile ja klaverile" on päris redigeeris varasemaid. Elleri suviseks meelispaigaks sai Laulasmaa, kus uus vaid 1. pala "Orus", teised osad - "Jõel" ja "Aasal" - on põhiosas ta veetis koos teise abikaasa Elluga oma kolmteist viimast suve. loodud juba Peterburi-ajal. * Heino Eller suri 16.06.1970 Tallinnas, tema nime kannab 1973. aastast * Paljud Elleri teosed kannavad programmilisi pealkirju
alati jäi ta hiljaks. Lõpuks jõudis Joosep Pariisi, kus kohtas kaasmaalast Martin Vaar'i. Joosep sai teada, et Kaie esineb Pariisis ning Vaar ütles et sellest kujuneb läbikukkumine- nii see oligi. Joosepil ei õnnestunud kuidagi Kaiet kohata, kuni ükspäev kohtas ta teda loomaaias ahvide puuri juures. Kaie rääkis Joosepile oma raskest elust ning sellest et nad on mõlemad vaid nööridest tõmmatavad lelud. Samal ajal kui Joosep endast rääkis, sellest, et ta pole enam ammu midagi komponeerinud, hiilis Kaie-Skalle minema. (Hiljem ta rääkis Joosepile, et ta pidas minemahiilimist vajalikuks, kuna tundis, et see vestlus oleks neid ühendanud kogu eluks ning olles mõlemad raskustes, oleks see olnud õnnetu elu). Joosep hakkas jooma, ta ei loonud enam muusikat. Ühel päeval külastas teda härra minister, kes imetles Joosepi muusikaannet. Nad rääkisid kunstist ning lahkudes ulatas minister Joosepile ümbriku, milles olid Joosepi ära makstud arved ning rongipilet Pariis-Tallinn
Müncheni Õukonnaorkestris. Ema Josephine pärines Müncheni ühest jõukamast perekonnast, kus vanemad olid tuntud õlletehase omanikud. Richard sai noorpõlves isalt põhjaliku, kuid vanamoelise muusikahariduse. Oma esimesed palad pani Richard kirja kuueaastaselt ja kuni oma surmani tegeles ta pidevalt muusikaloominguga. Kooli ajal pühendas Strauss oma energia peaasjalikult muusikaloomingusse. Peale kooli 1882. aastal oli ta komponeerinud juba üle 140 töö. 10-aastaselt kuulis Strauss Richard Wagneri oopereid "Lohengrin", "Tannhäuser" ja "Siegfried", ent isa keelas tal Wagneri muusikaloomingut õppida. Alles 16-aastaselt tohtis Richard tutvuda "Tristani ja Isolde" partituuriga. Isa arvates kuulus Wagneri muusika alamasse sorti ja hiljem väljendas Richard korduvalt oma kahetsust selle suhtumise üle. 1882. aastal astus Strauss Müncheni Ülikooli, õppides kunstiajalugu ja filosoofiat. Aasta hiljem ta siirdus Berliini
1. Elulugu 1.1 Varajane elu Arnold Schönberg sündis 13. septembril 1874.aastal Viinis Samueli ja Pauline Schönbergi pojana. Tema õde Adele, sündinud 20.detsembril 1872. aastal suri 8.mail 1874. aastal ensefaliiti. 1876. aastal kolis tema perekond Leopoldstadt'i ja seal 9.juunil sündis tema teine õde Ottilie. 1880.aastal läks Arnold algkooli. 1882. aasta 29.aprillil sündis talle noorem vend. Samal aastal alustas Arnold ka viilutundidega. Enne üheksa aastaseks saamist oli ta komponeerinud juba paar väiksemat heliteost, mida ta oma muusikaõpetajaga koos harjutas. 1885. aastal astus Schönberg keskkooli Vereinsgasse'sse. Seal komponeeris ta marsse ja polkasid. Tema isa Samuel suri 1889.aastal kopsupõletikku. 1.2 Pangaametnik ja esimesed teosed 1891. aasta 22.jaanuaril alustas õpipoisi ametit erapangas Werner & Co. 1894. aastal kohtus Arnold Alexander Zemilinsky'ga diletantide orkestris Polymonhia. Zemilinskyst sai hiljem Arnoldi
Duke Ellingtoni juures näeme me esimest korda, kuidas dzässi saund muutub iseseisvaks. Avastuse, et peljalt saund, helivärv võib olla unikaalne ja määrav element, tegi samuti Ellington. Temalt pärineb ka peaaegu erandlikult kõik, mis puudutab ansamblisaundi ja dzässinstrumentatsiooni. Ellington edestas kümne aastaga teisi selleski, kuidas integreerida komponeeritud muusika peamiselt improvisatsioonil põhinevasse muusikasse. Ta ei komponeerinud pillidele. Ta kirjutas üksikisikutele. Alates Duke Ellingtonist peab hea dzässkompositsioon sisaldama dialoogi helilooja ja esitajate vahel. Vahemikust 1925 kuni 1945 on Ellingtoni dzässkompositsioonid peaaegu ainsad, mis on tänapäeva nõuete tasemel. Duke Ellington on tuntud ka dzunglistiili poolest, mille ta loonud on. Dzunglistiil on saanud oma nime trompeti ja tormbooni helidest palades, mis meenutasid dzungliöös kostvaid hääli
vastavalt vürst Esterhàzy ja helilooja õpilase ertshertsog Rudolfi peapiiskopiks pühitsemise auks. Tõsi, neist viimane valmis alles viis aastat peale pühitsemist. "Missa solemnist", mida Beethoven kirjutas samaaegselt 9. sümfooniaga, pidas helilooja ise oma suurimaks teoseks. [99] OOPER: 1804. aastal tehti Beethovenile ettepanek komponeerida ooper Jean-Nicolas Bouilly süzeele, mille nimeks sai algselt naispeategelase järgi "Leonore". Sama loo olid varem ooperiks komponeerinud Ferdinando Paer ja Pierre Gaveaux. Fideliole kirjutas Beethoven koguni neli avamängu, mida nimetatakse "Leonore nr 1", "Leonore nr 2", "Leonore nr 3" ja "Fidelio". Samuti on ooperist valminud kolm eri redaktsiooni. Nii avamängudest kui ka ooperitest mängitakse teatrites hiliseimat. Praegu tuntakse seda ooperit nimega "Fidelio".[100] Kuigi Beethoven alustas 1803 ka ooperi "Aleksander Makedooniast" komponeerimisega, on "Fidelo" tema ainus ooper
soome rahvalaulude seaded. Tähtsamad teosed: isamaalised laulud “Mu isamaa on minu arm”, “Sind surmani” ja “Mu isamaa nad olid matnud” K.A. Hermann - (1851-1909) oli populaarsete koorilaulude autor. Laulis Põltsamaa kooris noorelt, muusikaharidus puudus. Korraldas 19. saj 10 aastat kestnud rahvaviiside kogumise aktsiooni, mille tulemusena pandi kirja ~2500 viisi. Mitme laulupeo üldjuht, noodikirjastaja, keeleteadlane ja Postimehe toimetaja. ~1000 koorilaulu komponeerinud. (,,Kungla rahvas'', ,,Oh laula ja hõiska'') Karl August Hermann Eluaastad: 1851- 1909 Õpingud: ei saanud muusikalist haridust, kuid hakkas laulma juba varases eas väga hea tasemega Põltsamaa kooris Tööaastad: rahvaviiside kogumise aktsiooni korraldaja; mitmete laulupidude üldjuht; noodikirjastaja; keeleteadlane; ajalehe Postimees toimetaja; andis lisaks välja Eesti esimese muusikaajakirja “Laulu ja mängu leht” Looming žanrite kaupa: ligi 1000 koorilaulu
Ehkki tema teoseid esitati kõikjal, täheldati, et vaid tema enese interpretatsioonis, nii pianisti kui dirigendina, leiab muusika publiku soosingu. Juba Rubinsteini kaasajal juureldi, mis on tema loomingu peamine puudus kirjutas ta ju palju ja ilma loomepiinadeta? Üks kriitik meenutas lugu saksa muinasjutukangelasest kuningas Purmentonist, kelles peitunud hiigelvägi vaid keskööni, mil ta muutus kääbuseks ning päikesetõusl sai ta taas tagasi oma jõu. Kas ei komponeerinud Rubinstein mõned teosed enne ja mõned pärast keskööd; ühe teoselõigu enne ja teise pärast kellalööki? Või puuduski tal tõeline loominguline talent? Suur osa Rubinsteini loomingust on unustatud. Tema kuuest sümfooniast teatakse Teist, alapealkirjaga ,,Ooken", viiest klaverikontserdist Neljandat, üht-teist esitatakse tema kammeransambli- ja klaverimuusikast, tema ligi 20 ooperist on elujõu säilitanud ,,Deemon". Vaid ülipopulaarset Meloodiat F-duur op.3, nr.1 võib kuulda
natsionalistlik". 1950. aastate keskpaigaks oli kõige pingelisem aeg möödas ja Eller võis jätkata tööd konservatooriumis, kus töötas kuni oma surmani. Tema õpilasteks olid veel näiteks Valter Ojakäär, Uno Naissoo, Arne Oit, Jaan Koha, Jaan Rääts, Arvo Pärt, Alo Põldmäe ja Lepo Sumera. Elleri 50-aastasele erakordselt heale pedagoogitööle võlgneme praeguse eesti muusika kõrge taseme. 1960. aastail ta enam palju uusi teoseid ei komponeerinud, vaid redigeeris varasemaid. Elleri suviseks meelispaigaks sai Laulasmaa, kus ta veetis koos teise abikaasa Elluga oma kolmteist viimast suve. Heino Eller suri 16.06.1970 Tallinnas, tema nime kannab 1973. aastast Tartu muusikakool, 1987. a. rajati mälestussammas Tallinnasse. Joonis 1. Arvo Pärt ja Heino Eller, 1960 4 Heino Elleri loomingust
Eesti Heliloojate Liidu liige aastast 2007. Õpingud · Tallinna Muusikakeskkool 1987-1999 - Mirjam Keremi viiuliklass ja Mati Kuulbergi kompositsiooniklass · EMTA 1999-200? - Mirjam Keremi viiuliklass ja Jaan Räätsa kompositsiooniklass 11 · Royal College of Music, London 200?-2006 Biograafia Viiuldajast helilooja Mihkel Keremi loomingu hulka kuulub üle saja teose. Kõige arvukamalt on ta komponeerinud kammermuusikat, milles kesksel kohal on viiul. Sümfoonilise muusika (sh kolm sümfooniat) ja instrumentaalkontsertide kõrval on ta loonud üheksa keelpillikvartetti, kolm sonaati viiulile ja klaverile, 6 sonatiini sooloviiulile, 16 prelüüdi klaverile jpm. Mihkel Keremi loomingut on esitanud Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, Tallinna Kammerorkester, Olulu Sinfonia (Soome) ja kammerorkester Camerata Nordica (Rootsi),
soololaulud kaugemat, kuid samuti tähtsat loomingulist valdkonda , kui me tavaliselt teame. Sibelius ise uskus oma soololaulude tulevikku ja pidas neid enamaks kui paljalt juhuslikes tundeavaldusteks . Tema sekretär Santer Levas meenutab vestlust heliloojaga, milles ta olevat väitnud, kuidas tema laulud esindavad üht tohutut isiklsust- teda ennast. Levas kirjutab : ,,Ühel õhtul mainis Sibelius mööda minnas, et on komponeerinud laule ainult lühikese perioodi jooksul oma elust ning on oma huvi selle zanri vastu ammendanud. Väga varsti hakkas ta seda märkust kahetsema ning järgmisel hommikul, palju varem, kui ma tavaliselt tõusen, helises mu telefon ja Sibelius võttis tagasi kõik oma sõnad eelmise õhtul öeldu kohta. ,,Ma olin häiritud terve öö selle pärast, mida ma oma laulude kohta ütlesin", lausus Sibelius ning lisas, et ta ei soovinud oma laulu niimoodi kirjeldada, vaid
annaabi.ee 
