1922. aastal moodustati Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit, mis ühendas erinevaid sotsialistlikke liiduvabariike: Venemaad, Ukrainat, Valgevenet ning Taga-Kaukaasia Nõukogude Sotsialistlikku Föderatiivset Vabariiki. Lõplikult kujunes nõukogude riiklik korraldus välja 1936.aastal vastu võetud põhiseadusega. Kodusõda Enamlaste võimuletulekuga ja nõukogude võimu esimeste ümberkorraldustega ei olnud rahul Venemaa teised poliitilised jõud ja ühiskonnakihid. Mitmel pool algas avalik võitlus nõukogude võimu vastu juba 1917. Aasta lõpukuudel. 1918. Aasta kevadel kasvas see kodusõjaks, mis kestis kuni 1920. Aastate alguseni. Nõukogude võimu likvideerimist soovisid ka välisriigid, kes asusid toetama enamlaste vastu võitlevaid poliitilisi jõude.1918. aastal kevadel saatsid Inglismaa, Prantsusmaa, Ameerika Ühendriigid ja mitmed teised riigid oma väed Venemaale. Algas Interventsioon e. välisriikide relvastatud sekkumine Venemaa siseasjadesse
Kommunistlik Venemaa Valitsus: Rahvakomissaride Nõukogu Seadusandlik võimuorgan: Ülevenemaaline Kesktäitevkomitee Riigi ametlik nimetus (alates 1918): Venemaa Nõukogude Sotsialistlik Föderatiivne Vabariik (VNSFV) NSVL loodi 1922. aastal ja see ühendas Venemaad, Ukrainat, Valgevenet ja Taga- Kaukaasiat Venemaal puhkes kodusõda (1917. lõpp, 1918), sest Venemaa poliitilised jõud ja ühiskonnakihid ei olnud rahul enamlaste võimuletulekuga ja ümberkorraldustega. Ka välisriigid sekkusid Vene kodusõtta, sest nad soovisid Nõukogude võimu likvideerimist. Algas ka interventsioon. Nõukogude võim suutis luua Punaarmee ja välisele survele vastu seista. Elanikud kannatasid vägivalda ja terrorit. Üha rohkem taheti kogu maailm kommunistlikuks muuta. Nõukogude valitsus toetas
Kommunistlik Venemaa Valitsus: Rahvakomissaride Nõukogu RKN Täitesaatev võim: Venemaa kommunistlik (bolsevistlik) Partei VKP Seadusandlik võimuorgan: Ülevenemaaline Kesktäitevkomitee ÜKTK Riigi ametlik nimetus 1918.a: Venemaa Nõukogude Sotsialistlik Föderatiivne Vabariik VNSFV Nõukogude Sotsialistlik Vabariikide Liit (NSVL) loodi 1922. aastal, mis ühendas erinevaid nõukogude sotsialistlikke liiduvabariike: Venemaa, Ukraina, Valgevene, Taga- Kaukaasia Nõukogude Sotsialistlikku Föderatiivset Vabariiki (Gruusia, Armeenia, Aseirbadzaan). Kontsentratsiooni laagrid- Cuba saarel, Buuri sõdades, inimestest lahti saada Venelastel oli lai kontingent. Klassivaenlane- rahvavaenlane Punane rist- laagrid kaugemale, solovetsi laager- arhipelaag Oktoobrirevolutsioon- enamlased, proletariaadi diktatuur Kaksikvõim- enamlased haarasid võimu Rahvakomissar- minister, valitsuse liige 1918.- 1920
Kuidas kujunes totalitaarne süsteem Nõukogude Liidus ? Venemaal hakkas kujunema totalitaarne diktatuur 1917. aastal, pärast bolsevike võimule tulekut. Sama aasta novembris moodustati esimene nõukogude valitsus (Rahvakomissaride Nõukogu) ning valiti kõrgeim seadusandlik võimuorgan (Ülevenemaaline Kesktäitevkomitee). Kuid uue riikluse tegelikuks võimukeskmeks kujunes siiski oktoobripöörde korraldanud kommunistlik partei. Uus võimustruktuur kinnistus järk-järgult. 1918. aasta jaanuaris saatsid bolsevikud laiali Asutava Kogu. Mõne aasta jooksul likvideeriti kõik teised poliitilised erakonnad ja kehtestati üheparteiline süsteem. 1918. aastal võeti vastu esimene nõukogude põhiseadus, mis fikseeris nõukogude võimu senise tegevuse riikluse ülesehitamisel
Juhi eluloos rõhutati päritolu, rasket lapsepõlve, kangelaslikke tegusid. 7. Juht toetus valitsevale või ainsale lubatud parteile. 8. Allutamaks rahvast oma tahtele, hirmutati teda pidevalt ümbritsevate vaenlastega. Töövihikust ülesanne 3 TEGEMATA! Kommunistlik Venemaa Vastused: 1. Uue riikluse tegelikuks võimukeskmeks kujunes oktoobripöörde korraldatud kommunistlik partei. 2. Venemaal puhkes kodusõda, sest enamlaste võimuletulekuga ja nõukogude võimu esimeste ümberkorraldustega ei olnud rahul Venemaa poliitilised jõud ja ühiskonnakihid. 3. Nõukogude valitsus asus nii rahaliselt kui ka sõjaliselt toetama ja õhutama kõikvõimalikke mässuliikumisi teistes riikides. 4. Kehtestati üldine sunduslik töökohustus. Tööstusettevõtteid riigistati. Korter, transport, teatrid olid tasuta.. toiduainete riigile andmise kohustus. Toidu ja
1918. Aastal saatsid bolsevikud laiali Asutava Kogu. Kehtestati üheparteisüsteem. Riigi ametlikuks nimeks sai Venemaa Nõukogude Sotsialistlik Föderatiivne Vabariik. 1922 moodustati Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit, mis ühendas Venemaad, Ukrainat, Valgevenet ning Taga-Kaukaasiat. 1936 võeti vastu põhiseadus, millega kujunes lõplikult välja nõukogude riiklik korraldus. Enamlaste võimuletulekuga ning ümberkorraldustega polnud rahul Venemaa pol jõud, ühiskonnakihid ning ka välisriigid, kes asusid toetama enamlaste vastu võitlevaid poliitilisi jõude. 1918 saatsid Inglismaa, prantsusmaa, ameerika ühendriigid jpt riigid oma väed Venemaale ning algas interversioon ehk välisriikide relvastatud sekkumine Venemaa siseasjadesse. Nõukogude võim lõi Punaarmee ja seisis survele vastu. Kodusõda oli julm ja ohvriterohke mõlemale vaenupoolele. Enamlased tapsid Nikolai II koos perekonnaga. Punaarmee võitis kodusõja.
KOMMINISTLIK VENEMAA Nõukogude riigiaparaat hakkas kujunema 1917, pärast bolsevike võimule tulekut, siis loodi ka esimene nõukogude valitsus Rahvakomssaaride Nõukogu ning valiti kõrgeim seadusandlik võimuorgan Ülevenemaaline Kesktäitevkomitee. 1918 saatsid bolsevikud laiali Asutava kogu ja kehtestati üheparteiline süsteem. 1918 võeti vastu esimene põhiseadus. Riigi ametlikuks nimeks sai Venemaa Nõukogude Sotsialistlik Föderatiivne Vabariik, pealinnaks Moskva. 1922 moodustati Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit, seal olid: Venemaa,Ukraina,Valgevene, Taga-Kaukaasia Nõukogude Sotialistlik Föderatiivne Vabariik. Enamlsate võimuletulekuga ei olnud rahul Venemaa teised poliitilised jõud ja ühiskonnakihid. Protestid kasvasid ülekodusõjaks 1918-1920. Nõukogude võimu likvideerimist soovisid ka teised riigid, kes asusid toetama enamlaste vastu võitlevaid poliitilise jõude. Inglismaa,prantsusmaa,usa ja
ülemaailmsele revolutsioonile. Nõukogude valitsus hakkas nii sõjaliselt kui ka rahaliselt toetama 1920.aastate esimesel poolel kõikvõimalikke mässuliikumisi teistes riikides. Selle tarbeks asutati ka organisatsioon (Komintern) 3. Sõjakommunism- Kodusõjaaegne poliitika, mille iseloomulikud tunnused on: 1)Üldine sunduslik töökohustus. 2) Toiduainete riigile andmise kohustus. 3)Lühikest aega oli Nõukogude Venemaa linnades korter, transport , teatrid jms tasuta. 4. NEP- Pärast Venemaa kodusõda kehtestati Venemaal uus majanduspoliitika, kuna sõjakommunism ei õigustanud end enam. Uue majanduspoliitika alla kuulus näiteks kauplemis vabadus ja määrati maksud, laiendati ka ettevõtete tegevusvabadust. 5. Industrialiseerimine- Suurtööstuse arendamine. 6. Plaanimajandus- Majanduse plaanipärane arendamine ja suunamine riigi poolt. Igale
parlamenti demokraatia vastu võitlemiseks. Ning mõjutasid valijaid. Diktatuuride tunnused Ühe partei ideoloogia Juhikultus nt Saksamaal führer Teised parteid tõrjuti või keelati Piirati kodanike vabadusi ja inimõiguseid Venemaa/NSVL teke Pärast bolševike võimuletulekut (1917) moodustati esimene nõukogude valitsus (Rahvakomissaaride Nõukogu) ning valiti kõrgeim seadusandlik võimuorgan. Uue riikluse võimukeskmeks kujunes siiski oktoobripöörde korraldanud kommunistlik partei. Saadeti laiali Asutav Kogu. Ning mõne aasta jooksul likvideeriti teised erakonnad, kehtestati üheparteiline süsteem. 1922. Aastal moodustati Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit (NSVL). Uus majanduspoliitika – sõjakommunism Kehtestati toiduainete riigile andmise kohustus: talupojad pidid kõik vilja ülejäägid tasuta riigile andma
Prantsusmaa majandus arenes 1920.ndail aastail soodsamates tingimustes kui Suurbritannia oma. Riik sai küll maailmasõjas kõvasti kannatada ning välisvõlg oli üsna suur, kuid tänu võidule liideti riigile uusi alasid. Majandust aitasid edendada ka reparatsioonimaksud. Prantsusmaa hakkas arenema suureks tööstusriigiks. võitlus demokraatia eest 1920.-30. aastatel. 1930. a tabas majanduskriis ka Prantsusmaad. Riigivõimu suutmatus majanduskriisi ületada innustas neid, kes soovisid Prantsusmaal diktatuuri. 1934.a korraldasid äärmuslased Pariisis meeleavalduse, mille käigus üritati hõivata parlamendihoone. Riigipööre suudeti maha suruda. Need sündmused äratasid Prantsuse ühiskonnas ohutunde. Diktatuuriohuga võitlemiseks loodi rahvarinne, mis saavutas 1936. a parlamendivalimistel ülekaaluka võidu ja moodustas valitsuse. Rahvarinde valitsus alustas riigis ümberkorralduste tegemisega. 1936. a suve jooksul võttis parlament vastu rohkem kui sada uut seadust
Ajalugu 1)Millal, miks ja kuidas loodi NSV liit? NSV liit loodi 1922.aastal, see ühendas erinevaid nõukogude sotsialistlikke liiduvabariike: Venemaad, Ukrainat, Valgevenet ning Taga-Kaukaasia Vabariiki. 1918.aastal võeti vastu esimene nõukogude põhiseadus, mis fikseeris nõukogude võimu senise tegevuse riikluse ülesehitamisel. Riigi ametlikuks nimeks sai Venemaa Nõukogude Sotsialistlik Föderatiivne Vabariik, pealinnaks Moskva. Lõplikult kujunes nõukogude riiklik korraldus välja 1936.aastal vastu võetud põhiseadusega. 2)Kes võitlesid Venemaa kodusõjas ja tulemus? Venemaa kodusõjas osalesid Inglismaa, Prantsusmaa, Ameerika Ühendriigid. Venemaa ja mitmed teised riigid. Kodusõda oli äärmiselt julm ja ohvriterohke mõlemale vaenupoolele. 1918.aasta suvel tapsid enamlased Lenini otsesel korraldusel Venemaa viimase keisri Nikolai II koos perekonnaga
üheparteisüsteem. Venemaa ametlikuks nimeks sai VENEMAA NÕUKOGUDE SOSIALISTLIK FÖDERATIIVNE VABARIIK. Moodustati nõukogude sotsialistlike vabariikide liit (NSVL) mis ühendas Venemaad, Ukrainat, Valgevenet ja kogu taga- Kaukaasiat. Venemaa teised poliitilised jõud ei olnud aga rahul kommunistide võimule tulekuga ja tehtud ümberkorraldusetega. Algas avalik võitlus nõukogude võimu vastu, mis kasvas üle kodusõjaks. ka välisriikidele ei meeldinud nõukogude võim ning nad soovisid selle likvideerimist. Mitmed riigid saatsidki 1918. aasta kevadel oma väed venemaale. Algas interventsioon ehk välisriikide sekkumine venemaa siseasjadesse. Nõukogude võim suutis aga selles sõjast väljuda võitjana tänu võitlusvõimelise Punaarmee loomisele. See aga süvendas arvamust, et kogu maailm on võimalik kommunistlikuks muuta. NL hakkas toetama igasuguseid mässuliikumisi välisriikides, saates oma väed sinnna või teotades neid rahaliselt.
haridus- ja propagandaministeerium eesotsas J. Goebbelsiga. · Juht toetus valitsevale või ainsale lubatud parteile. Saksamaal oli Natsionaalsotsialistlik, Itaalias fasistlik. 3. NSVL 1922. aastal moodustati Nõukogude Sotsialistlik Vabariikide Liit (NSVL), mis ühendas erinevaid sotsialistlikke liiduvabariike: Venemaad, Ukrainat, Valgevenet. Lõplikult kujunes nõukogude riiklik korraldus välja 1936. aastal vastu võetud põhiseadusega. 4. Miks ja kelle vahel puhkes kodusõda Venemaal? Enamlaste võimuletulekuga ja esimeste ümberkorraldustega polnud rahul Venemaa teised poliitilised jõud ja ühiskonnakihid. Algas avalik võitlus nõukogude võimu vastu. 1918. a. kasvas see üle kodusõjaks, mis toimus Nõukogude võimu Punaarmee ja Inglismaa, Prantsusmaa, USA ja Venemaa vahel. 5. Milline oli majanduspoliitika 1920. aastatel? Sõjakommunism · Talupojad pidid vilja ülejäägid tasuta riigile andma. · Kehtestati töökohustus
Kordamine ptk:6-8 1 Mis olid VNSFV ja NSVL? Kuna NSVL loodi? VNSFV Venemaa Nõukogude Sotsialistlik Föderatiivne Vabariik Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit loodi 1922. 2 Miks puhkes kodusõda? Sest teised poliitilised jõud ei olnud rahul enamlaste võimule tulekuga. 3 Miks sekkusid kodusõtta välisriigid( interventsioon)? Sest nad soovisid enamlaste võimu likvideerimist. 4 Kuivõrd edukas olidi maailmarevolutsiooniidee teostamisel? Põhjendage. Ei olnud edukas, sest katsed revolutsiooni välisriikides õhutada ebaõnnestusid. 5 Mis oli sõjakommunism+ Miks ta loodi? Sõjakommunism oli riigikord, kus pidi kõik oma toiduained riigile andma ja enamus ettevõtteid riigistati. Ta loodi sõjaväe ja elanikkonna varustamiseks sõja ajal. 6 Mis oli nep? Miks ta kehtestati ja hiljem likvideeriti
a) Varasemad majanduskriisid olid lõppenud ühe-kahe aastaga b) 1929. Aastal puhkenud kriis tõi esile tolle aja tundmatud hädad c) Korraldati tööliste meeleavaldusi 1.2 Kriisist väljumiseks kasutati peamiselt kahte teed: a) Pidi sekkuma riik b) Riik pidi rakendama erilisi meetmeid, et suunata majandust tõusuteele 2A. Suur ülemaailmne majanduskriis Õpik 1. Miks nimetati 24. oktoobrit 1929 New Yorgi börsi mustaks päevaks? Sest siis soovisid kõik äkitselt oma aktsiad maha müüa 2. Miks nimetati 1929. Aastal alanud majanduskriisi Suureks depressiooniks? Sest see oli kõige suurem ja purustavam kriis kõikidest varasematest kriisidest. 3. Milliseid muutusi tõi majanduskriis inimeste igapäevaellu? Paljud jäid tööta. Miljonid inimesed olid näljas. Ei suudetud oma peret üleval hoida. 4. Mille poolest erines Roosvelti majanduspoliitika varasemate USA valitsuse majanduspoliitikast?
veebruaril v.k.j. (8.märts-naistepäev u.k.j.) ja kasvas kiiresti ülelinnaliseks mässuks. Ülestõusu ei õnnestunud lämmatada, sest sõjaväeosad läksid ülestõusnute poole üle. 2.märtsil moodustati Ajutine Valitsus (AV). 3.märtsil tsaar Nikolai II loobus troonist. Sellega lõppes Romanovite dünastia valitsemine Venemaal (algas 1613). Ajutise Valitsuse juhiks sai algul G. Lvov, hiljem A. Kerenski. 4. Miks kaotas Ajutine Valitsus rahva poolehoiu? Miks võitsid enamlased rahva poolehoiu? AV ei lahendanud aga mitmeid olulisi küsimusi: · ei suudetud stabiliseerida rahandust ja majandust · ei tagatud suurlinnade toiduainetega varustamist - sügisel algas linnades nälg · maaküsimust ei lahendatud (see taheti lahendada jätta Asutavale Kogule) · ei antud kõikidele vähemusrahvustele autonoomiat (Eesti näiteks sai autonoomia · 1917.a. märtsis) · jätkati liitlaste survel sõda · enamlased lubasid rahvale kõike: rahu, leiba, maad mõjuv propaganda
Maffia- suurlinnades tekkisid kuritegelikud rühmitused ja isegi rühmituste ühendused Roosevelti reformid Uus kurss oli igati julge ja edukas ettevõtmine. Majanduselu hakkas liikuma ülespoole. Peagi asusid suurettevõtjad nõudma selle lõpetamist, kuna see piiras vabamajandust. Isolatsionism välispoliitikas Ehk Euroopa konfliktidesse mittesekkumise poliitika. Türa, rohkem ei oska midagi välja tuua, vaata õpik lk. 41. Kommunistliku Nõukogude Venemaa/NSVL kujunemine, kodusõda, sõjakommunism, NEP, Stalini järk-järguline esilekerkimine Kommunistliku Nõukogude Venemaa/NSVL kujunemine- kujunemine algas 1917.a bolsevikute võimule tulekuga. 1917.a moodustati esimene nõukogude valitsus, Rahvakomissaride Nõukogu, ning valiti kõrgeim seadusandlik võimuorgan, Kesktäitevkomitee. Kuid tegelikuks võimukeskmeks kujunese kommunistlik partei. 1918.a kuulutati üheparteiline süsteem, võeti vastu põhiseadus. Kodusõda- mitmel pool ei oldud rahul enamlaste
8.Diktatuuririigid: · Kommunistlik Venemaa- Stalin NLKP · Fasistlik Itaalia- Mussolini OVRO · Natsionaalsotsialistlik Saksamaa- Hitler NSDAP 9. duce- diktaator Itaalias , rahva juht vozd- füürer-diktaator 10.NSVL- Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit. Tekkis 1918 a. võeti vastu esimene põhiseadus,mis fikseeris nõukogude võimu senise segevuse riikelus ühendamisel.Riigi ametlikuks nimeks sai venemaa nõukogude sotsialistlik föderatiivne vabariik (VNSFV)Moskava oli pealinn. 1922 a. (NSVL) mis ühendas erinevaid nõukogude sotsialistlike liiduriike.Venemaad,Ukrainat, Valgevenet ning Taga Kaukaasiat. 11Kodusõda venemaal: .aeg- 1918 põhjus- Võimule tulid enamlased ja nõukogude võimu ümberkorraldustega polnud rahul. Algas avalik võitlus nõukodude võimu vastu. Teised riigid läksid venemaale ja sekkusid siseasjadesse. sündmused- Lisaks sõjale kannatasid elanikud terrorit ja vägivalda. Tapeti Nikolai I koos perekonnaga
Kommunistlik Venemaa Valitses: Rahvakomisaardie nõukogu Seadusandlik võim: Ülemaailmne kesktäitev komitee Ametlik nimetus aastast 1918: Venemaa Nõukogude Sotsialistlike vabariikide liit NSV liit loodi 1922, ühendas: Venemaa, Ukraina, Valgevene, Taga-kaukaasia Nõukogude Sotsialistlikku föderatiivset vabariiki. Põhiseadus:1936 Kodusõda. Ümberkorraldustega poldud rahul, tehti punaarmee, mis suutis vastu panna Maailmarevolutsiooni ei tulnud. Sõjakommunism(1918-20) Jagati tasuta toitu, korter, transport tasuta, riigistati tööettevõtteid Uus majanduspoliitika(1921-28) Enamik majandust riigi all, osaliselt lubati kapitalismi, kindlaksmääratud maksud. Pärast lenini surma sai võitlusega riigi juhiks stalin(1922) ta tegi rasketööstust ja kollektiviseerimist. Talupidamine ühendati ühismajanditesse, mindi üle suurtootmisele. 1930 aastatel tuli näljahäda ja 7milj. Inimest suri.1930. punaarmee valmistumine sõjaks. Fasistlik Itaalia Liitlased suhtusid üleolevalt, peale
Talupojad pidi kõik viljaülejäägid tasuta riigile andma, selleks loodi eraldi toitlustusarmee ja maapiirkondadesse saadeti relvastatud toitlustussalgad.Kehtestati üldine sunduslik töökohustus, enamik tööstusettevõtteid riigistati. Toiduainete ja tööstuskaupade äärmises puuduseshakati neid elanikkonnale normi järgi ja võimaluse korral jaotama. Lühikest aega olid teater, korterid, transport jms tasuta. NEP peale kodusõda sõjakommunism enam ennast ei õigustanud, võeti kasutusele uus majanduspoliitike e NEP. Kaotati toiduainete riigile andmise kohustus ja asendati see kindla maksuga, mille tasumisel võis talupoeg oma viljavarud turule viia. Taastati kauplemise vabadus, laiendati ettevõtete tegutsemisvabadust. Enamik majandusvaldkondi, ellkõige suurtööstus jäid küll riigi kontrolli alla, kuid samas oli osaliselt lubatud ka erasektor.
ainuvõim. 1930 tõusis esile Stalini ustav abiline Molotov. Riigi juhtkonnal oli valida kahe arengutee vahel: edendada majandust või eelisarendada tööstust. Stalin valis teise. Hakati industtrialiseerimaa, loobuti NEPi poliitikast. . Majanduse arendamine allutati rangele tsentraalsele juhtimisele ja plaanimajandusele.Sõjakommunismkehtestati toiduainete riigile andmine,sunduslik töökohustus,toitu hakati tasuta jagama,lühikest aega oli linnades korter,transport, teatrid jms tasuta.1918 võeti vastu esimene põhiseadus. Riigi ametlikuks nimeks sai Venemaa Nõukogude Sotsialistlik Föderatiivne Vabariik, pealinnaks Moskva. 1922 moodustati Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit, seal olid: Venemaa,Ukraina,Valgevene, Taga-Kaukaasia Nõukogude Sotialistlik Föderatiivne Vabariik. Enamlsate võimuletulekuga ei olnud rahul Venemaa teised poliitilised jõud ja ühiskonnakihid. Protestid kasvasid ülekodusõjaks 1918-1920
liikmed. rahva allutamiseks oma tahtele tuli neid pideva hirmu all hoida (nt. Õeldi, et naaberriik on sõjaliselt väga ohtlik), ja kui reaalset ohtu ei olnud, siis mõeldi see lihtsalt välja. Loodi sala- ja julgeolekuteenistused (nt. Gestapo, GPU, hiljem NKVD) needki olid rahva hirmutamiseks. Diktatuurile on iseloomulik veel propaganda. Kommunistlik Venemaa ja Nõukogude Liit 1.Bolsevikud tulid venemaale võimule 1917 . aastal. 2.Venemaa kodusõda toimus punaste ja valgete vahel (1918. - 1920. aasta alguseni). Punased Enamlaste (e. Bolsevike) Punaarmee Valged tõrjutud parteid ja poliitilised organisatsioonid Venemaal, Prantsusmaa, Inglismaa ja USA. Venemaa kodusõda sai alguse sellest, et tõrjutud parteid ja ühiskonnakihid ei olnud rahul kommunistide (e. Bolsevike) võimulolekuga. Sammuti ei meeldinud teistele riikidele kommunismi levik maailmas (nt. Prantsusmaa, Inglismaa ja USA). 1918
Tunnused: väga võimas totalitaarsust tagav aparaat, rassiteooria, marrimeedia- massiaparaat. 3 Venemaa diktatuur- kommunism Venemaa diktatuur hakkas välja kujunema 1917. aastal, pärast seda, kui bolswvikud võimule tulid. Sama aasta novembris moodustati esimene nõukogude valitsus, mille nimeks oli Rahvakomissaride nõukogu ning valiti ka kõrgeim seadusandlik võimuorgan Ülevenemaaline Kesktäitevkomitee. Uue riikluse tegelikuks võimukeskmeks kujunes siiski oktoobripöörde korraldanud kommunistlik partei. 1918. aastal saatsid bolsevikud laiali Asutava Kogu. Mõne aasta jooksul likvideeriti ka teised poliitilised erakonnad ja kehtestati üheparteiline süsteem. Venemaa ametlikuks riiginimeks sai 1918. aastal Venemaa Nõukogude Sotsialistlik Föderatiivne Vabariik. Kodusõda Venemaal algas 1918. aastal. Kodusõja põhjuseks oli enamlaste võimuletulek,
riigipööret augustis 1917. See suurendas veelgi enamlaste populaarsust. IV Nõukogude võimu esimesed kuud 1. natsionaliseeriti suurettevõtted, pangad ja suurmaavaldused, hiljem ka väikeettevõtted 2. maa jagamine vastavalt maadekreedile: o sööjate arvu järgi või o hobuste arvu järgi 1. tühistati sise- ja välisvõlad 2. ühtlustati pensionid, töötasud 3. kiriku maad natsionaliseeriti > kirik pani enamlased kirikuvande alla 4. tunnustati rahvaste enesemääramisõigust o tunnustati nende alede iseseisvust, mis olid niikuinii juba eraldunud o hiljem üritati kaotatud alasid relvajõul tagasi saada 1. olulisem samm oli sõja lõpetamine (vajalik riigi päästmiseks majanduslikust kaosest ja kindlustada enda võimu. 3.märtsil 1918 sõlmiti Saksamaaga separaatrahu Brestis.
Industrialiseerimine Suurtööstuse arendamine Kolhoseerimine Seniste eraomanduste tuginevate talumajapidamiste vägivaldne ühendamine ühismajandisse Plaanimajandus Majandus, kus toodet ei toodeta vastavalt nõudmisele, vaid riigi poolt määratud plaanile. 1.Mis aastal tulid võimule Bolsevikud? Bolsevikud tulid võimule aastal 1917 2.Mis aastal tekkis NSV Liit? NSVL tekkis 1922 3.Miks ja kelle vahel toimus kodusõda, kuidas lõppes? Ühiskonnakihid ja poliitilised jõud polnud rahul enamlaste võimuletulekuga ja nõukogude võimu ümberkorraldustega. Toimus aastal 1918. Toimus ,,punaste"(NSV sunnitlusega) ja ,,valgete"(Bolsevike sunnitlusega) jõudude vahel. Elanikud kannatasid vägivalla ja terrori all. 1918. Tapeti viimane keisriperekond. Kaotused ulatused 13M inimeseni. Võitsid enamlased. 4.Milline oli Nõukogude Venemaa ja NSVL välispoliitika? Taheti korraldada Maailma Revolutsiooni, nende idee oli,
8.Diktatuuririigid: · Kommunistlik Venemaa- Stalin NLKP · Fasistlik Itaalia- Mussolini OVRO · Natsionaalsotsialistlik Saksamaa- Hitler NSDAP 9. duce- diktaator Itaalias , rahva juht vozd- füürer-diktaator 10.NSVL- Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit. Tekkis 1918 a. võeti vastu esimene põhiseadus,mis fikseeris nõukogude võimu senise segevuse riikelus ühendamisel.Riigi ametlikuks nimeks sai venemaa nõukogude sotsialistlik föderatiivne vabariik (VNSFV)Moskava oli pealinn. 1922 a. (NSVL) mis ühendas erinevaid nõukogude sotsialistlike liiduriike.Venemaad,Ukrainat, Valgevenet ning Taga Kaukaasiat. 11Kodusõda venemaal: .aeg- 1918 põhjus- Võimule tulid enamlased ja nõukogude võimu ümberkorraldustega polnud rahul. Algas avalik võitlus nõukodude võimu vastu. Teised riigid läksid venemaale ja sekkusid siseasjadesse. sündmused- Lisaks sõjale kannatasid elanikud terrorit ja vägivalda. Tapeti Nikolai I koos perekonnaga.
Kõrgemad organid Seadusandlik ülevenemaaline Kesktäitekomitee juhtis Kalinin. - Täidesaatev Rahvakomissaaride Nõukogu Põhjus enamlaste soov võim haarata, poldud rahul Ajutise Valitsusega Juhid Lenin Tagajärg sotsialistlik riik I seadused 1) maadekreet talupoegadele maa andmine 2) rahudekreet rahu sõlmimine Saksamaaga * märts 1918 Sks-ga -> Eesti + Läti Saksamaale. Nimetati Bresti rahuks. Kodusõda Venemaal. Intervesioon sõdivad Punased Kirikutegelased Võitsid 1. valged (kodanlus, tsaariarmee ohvitserid) 2. välisriigid (kapital tagasi) · 1918 Punaarmee asutaja Asutaja Trotski Miks punased võitsid? 1. valgete tegevus koordineerimata 2. punaarmee 3
KOMMUNISTLIK VENEMAA *1917. a enamlaste (bolsevike) võimule tulek (Nõukogude riigi loomine) Valitsus: Rahvakomissaride Nõukogu; Seadusandlik võimuorgan: Ülevenemaaline Kesktäitekomitee *1918. a riigi ametlik nimetus: Venemaa Nõukogude Sotsialistlik Föderatiivne Vabariik; Asutava Kogu laiali saatmine; Venemaa viimase keisri Nikolai II tapmine; Sõjakommunism *1918. a - 1920. a kodusõda (13 milj inimest surma) (enamlaste võit) *1919. a Kommunistlik Internatsionaal (Komintern) - rahvusvahelise kommunistliku liikumise keskne organisatsioon *1920. a võimuvõitlusest väljus võitjana Jossif Stalin ("suur hüpe") - sotsialistlik suurtööstus, kolhoosikord, riigi sõjalise võimuse tugevdamine; revolutsiooni õhutamine Poolas, Bulgaarias, Saksamaal, Eestis jt; segamajandus; probleemid viljavarumisega *1921. a Uus Majanduspoliitika *1922
I maailmasõja inimakotused ja majandusraskused. Inimesed harjunud karmikäelise võimuga. · Majanduslikud raskused I maailmasõja majandustegevus allutatud sõjaliste vajaduste rahuldamiseks. Toidunappus. · Terav riigisisene võimuvõitlus 1917 aastaks oli kujunenud Venemaal kaksikvõim valitsus vs. bolsevikud. Kuidas? · Peale bolsevike võimuletulekut 1917. aastal moodustati esimene nõukogude valitsus (Rahvakomissaride Nõukogu) ja valiti kõrgeim seadusandlik võimuorgan (Ülevenemaaline Kesktäitevkomitee). Tegelikuks võimukeskmeks kujunes kommunistlik partei. · Uus võimustruktuur kinnistus järk-järgult. · 1918. aasta jaanuaris saatsid bolsevikud laiali Asutava Kogu ja mõne aasta jooksul likvideeriti kõik teised poliitilised erakonnad. Kehtestati üheparteiline süsteem. · 1918. aastal võeti vastu esimene nõukogude põhiseadus, mis fikseeris nõukogude võimu senise tegevuse riikluse ülesehitamisel. Tunnused:
Katsed, aga nurjusid. rahulepingu tühistamisest. Saksamaa hakkas sõdima paljude riikidega. Sisepoliitika Riigis oli kriis, sest inimesed Tehti kõik selleks, et Hitler ei olnud rahul toimuvaga, saaks juhikultuse. Kõigele toimus Kodusõda. Välisriigid aitas kaasa hirm ja inimeste sekkusid vahepeal Venemaa ähvardamine. siseasjadesse. 5. Kirjuta aastaarvude järele sündmus ja mõistetele järele selgitus: Nõukogude Venemaa/Liit 1917- moodustati Nõukogude valitsus (Rahvakomissaride Nõukogu) ning valiti kõrgeim seadusandlik võimuorgan (Ülevenemaaline kesktäiterkommitee) 1918- kehtestati üheparteiline süsteem
Diktatuurile iseloomulik: * puudub mitmepartei süsteem ja võimude lahusus * juhikultus * partei liikmete eelistamine. Ainupartei * piiratakse kodanikuvabadusi ja rikutakse inimõigusi * ühiskonna huvid on kõrgemad üksikisiku huvidest * hirmutamine, ilma kohtuotsuseta karistamine * võimsad sala- ja julgeoleku teenistused Kommunistlik venemaa - Jossif Stalin - 1879-1953. sündinud Gruusias. Nõukogude liidu juht 1927-1953. - 1917 veebruarirevolutsioon; oktoobrirevolutsioon - võimule tulid enamlased ehk bolsevikud (Lenin) - 1918 esimene põhiseadus venemaal; VNSFV- Venemaa Nõukogude Sotsialistlik Föderatiivne Vabariik - 1922 moodustati NSVL - 1936 uus põhiseadus - 1917-1923 kodusõda. Punased(Punaarmee) ja valged(enamlaste võimu vastased, sekkunud välisriigid). Mõrvati Nikolai II; koonduslaagrid, tapmised. Enamlased suutsid enda kätte haarata võimu suuremal osal endise Vene impeeriumi territooriumil. Maailmas
Rasputin · rahulolematuse üldine kasv: linnades rahutused, rahul polnud ka aadlikud ja kodanlus 3. märts 1917 Nikolai II loobus troonist märts-suvi 1917 kaksikvõimu aeg: Ajutine Valitsus ja Tööliste ja Soldatite Nõukogu Suvi 1917 ebaõnnestusid nii bolsevike kui ka valgete (Kornilovi) riigipöördekatsed > enamlaste mõju kasvas sügisel 24.-25. oktoober 1917 oktoobripööre Petrogradis enamlaste riigipööre > enamlased võimul, Ajutine Valitsus kukutati > Nõukogude Venemaa (1917-1922); avaldati rahu- ja maadekreet; moodustati esimene valitsus (koalitsioonivalitsus) Rahvakomissaride Nõukogu (eesotsas Lenin) Miks enamlased suutsid Ajutise Valitsuse kukutada: · enamlased lubasid rahvale kõike: rahu, leiba, maad mõjuv propaganda · enamlasi toetas Saksamaa (ka rahaliselt) · Ajutise Valitsuse algatatud pealetungi idarindel kukkus läbi madal autoriteet, ei olnud kindel ja püsiv
Talupoeg ei tundnud, et eraomandi põhimõtete vastu suunatud rünnakud riivaksid tema huve. Üleskutse ,,Ära võtta ja laiali jagada!" leidis talurahva hinges vastukaja · Venemaa revolutsioonilised erakonnad tegid panuse kõigile nendele talupoja mõistuse omapäradele: sotsialistid-revolutsionäärid (esseerid) pidasid talupoegade kogukonda tulevase sotsialistliku riigikorra aluseks; enamlased lootsid oma proletaarse revolutsiooni teostada tööliste ja talupoegade liidule toetudes · Vene talupoja ükskõiksusele liberaalsete ideede suhtes lootis sajandi algul ka valitsus, kuid 1905. aasta revolutsiooni kogemus näitas, et Vene talupoegkond ei toeta eraomandusele rajatud ühiskonnakorraldust. · Stolõpini reform 1906-1909. Talupoeg sai õiguse oma hingemaa enda omandisse kinnistada. Eesmärk oli luua külas suurearvuline väikeomanike kiht
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
