mis ähvardas kasvada tegelikuks sõjaks aastatel 1945- 1990. NSVL ja tema liitlased mood sotsialismi leeri, mis kuj prst II MS lõppu. Punaarmee toetusel ja julgeolekuorganite abil tulid kommunistid võimule Rumeenias, Bulgaarias, Poolas, Tsehhosl, Ungaris, Jugosl, Albaanias, Ida- Saksam., Hiinas, Põhja- Vietn., Põhja-Koreas. 1959 tuli võimule Kuubas. Külm sõda väljendus luuretegevuses, ideoloogilises võitluses ja propakandas, võidurelvastumises, doktriinides ning konkreetsetes konfliktides riikide vahel. Sotsialismi leeri liigid mood maj org VMN. See eksisteeris 1949-1990. Sõjaline org oli VLO,NL ja Ida- Euroopat ühendav sõjaline ja poliitiline plokk. VLO loodi vastuhakuks NATOLE. Võidurelvastumisel oli kõige olulisem relv nn strateegiline relv,
Külm sõda oli Nõukogude Liidu ja Lääne poliitiline ning majanduslik konflikt. Otsest sõjalist konflikti välditi. Konflikt tekkis, kui 1946. aasta veebruaris NSVLI-i tollane juht Jossif Stalin teatas aja nõudest valmistuda igaks juhuks uueks sõjaks Läänega. Külm sõda avaldus võidurelvastumises, luuretegevuses, kriiside ja sõjategevuse tekkimises mõjuvõimu haaramise piirkondades, propagandas ning pea igas eluvaldkonnas võistlemises. NSVL sisepoliitikas toimus Stalini hirmuvalitsemine, mille käigus tapeti või saadeti vangilaagritesse miljoneid inimesi. Välispoliitikas kasutades oma okupatsioonivägede kohalolekut Ida-Euroopa okupeeritud aladel hakkas NSVL-i juhtkond sealsetes riikides nihutama võtmepositsioonidele kohalikke NSVL- meelseid kommuniste
kohalikud omavalitsused. Ka kõik maavanemad ja suuremate linnade linnapead vahetati mõne aja pärast juba välja. Inimesi ka vahistati. Esmajärjekorras kuulusid vahistamisele juhtivad poliitikud (eelkõige endised Eesti siseministrid, keda süüdistati võitluses kommunistide vastu), Kaitseliidu üleriiklikud ja kohalikud juhid, mõned riigiametnikud jt. Erilise tähelepanu all olid vene valgekaartlike organisatsioonide tegelased ja isikud, keda süüdistati luuretegevuses NSV Liidu vastu kolmandate riikide teenistuses. Toimus ka hukkamisi. Nõukogude okupatsiooni taastamine Eestis 1944. aasta sügisel tõi ettearvatult rahu asemel kaasa uued repressioonide lained. 1941. aastal kogetu ja halvema kartuses põgenes nõukogude okupatsiooni eest kodumaalt umbes 70 000 inimest. Kardetu ei jäänud tulemata.19441945 vangistati umbes 10 000 inimest, kellest pooled surid kahe esimese aasta jooksul. Vangi- ja
ARVESTUSTÖÖ KÜLMAST SÕJAST 1. Milles Külm sõda konkreetselt väljendus?(5 fakti) Külm sõda väljendus luuretegevuses, ideoloogilises võitluses ja propagandas, võidurelvastumises, dokriinides ning konkreetsetes konfliktides ja kriisides riikide vahel. 2. Miks oli kõige olulisemaks relvaks nn. strateegiline relv? Strateegiliseks relvaks loetakse kaugtegevusulatusega relvi, mis võimaldavad anda lööke vaenlase sõjalise ja/või poliitilise võimsuse phiallikate pihta ning üliriikidevalises konfliktis ühele poole võidu kindlustada. Strateegiliseks tuumarelvaks loetakse mandritevahlisi
Külma sõja põhjused: -Külma sõja põhjuseks oli kahe vastandliku leeri kujunemine peale II maailmasõda. -Demokraatlikke lääneriike ja NSV Liitu ühendavaks lüliks oli võitlus natsi Saksamaaga -Koos sõja lõpuga lõid välja ka seni vindunud omavahelised vastuolud -Erimeelsused Saksamaa tuleviku suhtes Külm sõda seisnes: -vastastikuses propagandas -vastastikuses luuretegevuses -vastandlike sõjaliste blokkide moodustamises (NATO 1949 ja VLO ehk Varssavi Lepingu Organisatsiooni 1955) -konfliktides ja sõdades kolmandates riikides -üksteise vaenlastele majanduslikku ja sõjalist abi andes 1. Berliini blokaad 1948/49 ja selle mõju Kriisi aastad- 1948/1949 Kriisi piirkond ( maailmakaardil)- Saksamaa Kriisi põhjused- Blokaadi ajendiks oli rahareform, mis viidi läbi USA, Prantsusmaa ja Suurbritannia tsoonides.
kodanikest maapagulaste majutamine, sisemine juhtimine; vabatahtlike organisatsioonide töö kooskõlastamine ja DPde jälgimine laagrites; laagrite varustamine eluks vajalike tarvetega (tubakas, žiletid, lastele kommid jne); korraldada keskjälitusbüroo tööd, kelle ülesandeks oli Briti tsoonis kahtlaste laagrielanike lähimineviku uurimine ja väljaselgitamine, kas neil on õigus laagris elada. Kahtlaseks kuulutati eelkõige isikud, kes olid teeninud vaenlase vägedes või olid osalenud luuretegevuses ja levitasid vaenulikke ideid. Vahetult pärast sõja lõppemist Euroopas, oli baltlaste olukord laagrites kriitiline. Pidevast hirmust sunniviisilise repatrieerimise ees ning juba toimunud kodumaale saatmise aktsioonid ajendasid Balti riikide esindajaid esitama memorandumeid ja apellatsioone. See vastu UNRRA alustas massiivset põgenike skineerimist ehk sõleumist, mis kujutas endast laagrisse registreeritud isikute sobivuse kontrollimist. Selle käigus küsiti inimeselt isiklikke ja tema
annaabi.ee 
