Kolvirõngaste kontroll ja vahetus Kui mootoritöös esineb suur õlikulu ja summutis väljub sinine suits siis võivad olla kulunud kolvirõngad või klapisääretihendid, klapisääretihendid vahetatakse ilma mootorit mahavõtmata autolt. Kolvirõngad kuidas kunagi. Eksplotatsioonis kulub kolvirõngaste lukupilu liiga suureks ning rõngad võivad ise ka oma pesas loksuda. Lukupilu kontrollimiseks lükatakse kolviga rõngas alumisse asendisse ja mõõdetakse lukupilu (u. Alla 1 mm). Rõngaid turustatakse tagavaraosadena samuti remontmõõtmetes. Rõnga õigeks pingutamiseks on tavaliselt ülespoole kirjutatud TOP. Et teada täpset rõngaste õiget asendit tuleb jälgida vanasid rõngaid. Kui
Mootoriosad: 1. Fram,Champion,Ashika,Filtron-(õlifilter) Maaletootjad/Edasimüüjad-avaruosad,ladu24 2. Nural, AE, ACL,-(kolvid, kolvirõngad) Maaletootjad/Edasimüüjad-ladu24,avaruosad 3. Beru,Bosch,Denso,GM,NGK-(süüteküünal) Maaletootjad/Edasimüüjad- e-parts,Alvadi 4. OMC,Swag,Febi-(Väntvõll, vända summerid) Maaletootjad/Edasimüüjad-ladu24, e-parts 5. Febi,AMC, AE-(Nukkvõll) Maaletootjad/Edasimüüjad-avaruosad, Alvadi Veermik: 1. Bilstein,Delphi,Lemförder,Moog-(Rooliotsad) Maaletootja/Edasimüüjad-avaruosad,ladu24 2. Yamoto,Redaelli,Bilstein,Topran-(Sarniir)
Materjal Detail Meetod Malm Mootoriplokk Malm- puurimisel tuleb puru, käiates tuleb lühikesi sädemeid, käiates Väntvõll ei tohi materjali rikkuda ega kuidagi vigastada Plokikaan Nukkvõll Sisselaskekollektor Kolvirõngad Teras Väntvõll Teras, raud- puurimisel eraldub puru ja laaste ja käiates on rohekas Sisselaskeklapp punane säde. Väljalaskeklapp Kepsud Saaled Nukkvõll Silindrisein Tõukurid Alumiinium Kolb Alumiiniumit halb puhastada, juhib soojust. Lõigates ketaslõikuriga
11) Koormus ühe tsükli jooksul tehtud töö. 12) Võimus väntvõlli poolt sekundis tehtav töö, võrdeline koormuse ja pöörlemissagedusega 13) Surveaste silindri üldmahu ja põlemiskambri mahu suhe. 4. Vänt- kepsmehhanism. *Vänt-kepsmehhanismi ülesandeks on vastu võtta gaaside paisumisel tekkiv rõhk ja muuta kolvi edasi-tagasi liikumine väntvõlli pöörlevaks liikumiseks. Põhiosad: mootori plokk, kolvid, kolvirõngad, kolvisõrm, keps ja selle laagrid, väntvõll ja selle laagrid, hooratas. 4.1 Mootori plokk - Mootoriplokk on mootori kõige suurem osa, mille külge kinnitub enamus ülejäänud juppe ja mille sisemuses suur osa tegevusest aset leiabki. Mootoriplokk on mootori vundament. Ta määrab ära, kui suure ja võimsa mootori ehitada saab. Töömahud kõiguvad viiest kümne liitrini, võimsused paarisajast mitmetuhande hobujõuni. Ka plokke on seega
· Jahutussüsteem · Õlisüsteem · Toitesüsteem · Süütesüsteem Väntmehhanism : · Võtab vastu kütuse põlemisel tekkinud gaaside rõhu ja muudab kolvi edasi-tagasi liikumise väntvõlli pöörlemiseks . · Kaanega kaetud silinder . · Kolb koos rõngaste ja sõrmedega . · Keps . · Väntvõll . · Väntmehhanismi baasdetail . · Temale kinnituvad kõik ülejäänud väntmehhanismi detailid . Kolvigrupp : · Kolb · Kolvirõngad · Kolvisõrm · Keps · Kuumenemisel paisub kolb sõrme suunas rohkem , sest kolvisilma ümber on rohkem metalli . · Et kolb kuumeneb silindris , tehakse tema o/ kolvi sõrmega risti olevas suunas suurem , kui sõrme suunas . Kahetaktilise karburaatormootori töötsükkel : Kahetaktilisel mootoril puudub spetsiaalne gaasijaotusmehhanism . Selle asemel on silindris seintesse tehtud aknad : · Sisselaskeaken · Väljalaskeaken · Läbipuhumisaken
Võllikaelad asuvad ühel sirgel ja pöörlevad ümber oma telje. Vändakaelad on võllikaelte telje suhtes nihutatud teatud kaugusele ning asetsevad, sõltuvalt mootoritüübist, ka omavahel erinevate nurkade all. Väntvõlli vändakaelte asetus ja arv sõltub silindrite arvust. Joonis.2 Väntvõll 3. Mootoriblokk- on mootori baasdetail, mille külge kinnituvad mootori kõik ülejäänud mehhanismid ja detailid. Joonis.3 Mootoriblokk 4. Kolvirõngad- Jagunevad surve ja õlirõngasteks. Surverõngad tihendavad kolvi ja silindri vahet ning takistavad gaasi tungimist silindrist karterisse, õlirõngad aga eemaldavad liigse õli silindri peegelpinnalt ja ei lase õlil sattuda põlemiskambrisse. Joonis.5 Kolvirõngad 5. Kolvisõrm- Ühendab kolbi liikuvalt kepsu ülemise peaga. Kolvisõrm kujutab endast õõnessilindrit, mille välispind on karastatud kõrgsagedusvooluga. Joonis
Seda põhjusel, et kolb, olles valmistatud alumiiniumsulamist, paisub rohkem kui silinder, mille materjaliks on teatavasti malmsulam. Liiga madala temperatuuri korral hakkab aurustuma kütus (bensiin) kondenseeruma silindriseintele, pestes sealt maha õli. Halveneb silindri ja kolvi vaheline õlitamine. Eriti madala temperatuuriga töötava mootori korral pääseb kondenseerunud bensiin kolvi ja silindri vahelt karterisse, vedeldades seal õli. Sellistes tingimustes kuluvad silindrid, kolvid, kolvirõngad, kolvisõrmed eriti kiiresti. Järeldus: jahutussüsteemi normaalne töötamine soodustab suurima võimsuse saavutamist, kütusekulu vähenemist ning mootori tööea pikenemist. Vedelikuga jahutamisel kasutatakse suuremas osas sundringlusega, suletud jahutussüsteeme. Suletud süsteemi korral ühendatakse jahutussüsteem perioodiliselt välisõhuga seda juhul, kui rõhk süsteemis tõuseb. Rõhu suurenemine toimub mootori soojenemisel, jahutusvedeliku paisumise tagajärjel
Invari paisumis tegur on äärmiselt väike, temperatuuri muutused inveri mõõtmeid praktiliselt ei muuda. Kasutatakse ka kolbe mille pea ei ole kogu ulatuses kolvi hõlmaga seotud, seda tugendatakse teras lamellidega. Kolvi rõngaste ülesandeks on: 1) Tihendada kolvi ja silindri vahelist ruumi 2) Eemaldada silindri seintelt üleliigne õli 3) Juhtida soojust silindri seintele ja sealt jahutussüsteemi. Otstarbe järgi jaotatakse kolvirõngad: surve ja õlirõngasteks. Surve rõngad takistavad gaaside pääsu kolvi pealsest ruumist karterisse, tagades sellega silindris vajaliku rõhu. Õlirõngad takistavad õli pääsemise kolvipealsesse ruumi. Sõidu autode mootorites kasutatakse põhiliselt kahte surve rõngast ja ühte õlirõngast, ning nad kõik asetsevad kolvi silmadest üleval pool. Diiselmootoritel on tavaliselt kolm surverõngast. Surverõngaste lisamine ei suurenda kuigivõrd silindri ja kolvi vahelist tihedust
küünlaavasse Pööratakse väntvõlli käivitiga, kuni manomeetri osuti jääb paigale Kirjutanud näidu üles, manomeeter nullitakse Rõhu piirväärtused Bensiinimootoritel 1,2 MPa ? Diiselmootoritel 2,1 MPa ? Eri silindrite andmed ei tohi erineda Bensiinimootoritel üle 0,1 MPa Diiselmootoritel üle 0,2 MPa Madala kompressiooni põhjused Ebatihedad klapid Vigane plokikaanetihend Katkised või kinnijäänud kolvirõngad Silindri vigastused NB! Kui madala kompressiooni põhjuseks on kolvigrupp, siis pärast õli silindrisse valamist rõhk tõuseb Klappide tiheduse kontrollimine Pöörata väntvõlli, kuni kolb jõuab survetakti ülemisse surnud seisu Väntvõlli pöördumise vältimiseks lülitatakse käik sisse ja tõmmatakse käsipidur peale Suruõhu rõhk peab olema 0,2...0,3 MPa Õhk juhtida silindrisse küünlaava kaudu Diagnoosimine
läbipuhkekanali suudmeavad, gaas karteris hõreneb ja seetõttu tekib alarõhk. Alarõhu (0,5 atm) toimel täitub karter kiiresti kütteseguga kohe, kui sisselaskeava avaneb. Et küttesegu liikumise kiirus on suur, siis tuleb teda karterisse veel juurde ka pärast rõhu tasakaalustumist. Kui sisselaskeava on sulgunud, tõuseb küttesegu rõhk karteris kolvi allaliikumise ajal kuni väärtuseni 1,5 atm (0,15 MPa). Väntmehhanism ja karter Väntmehhanismi põhiosad on silinder, kolb, kolvirõngad, kolvisõrm, keps ja väntvõll. Alumiiniumisulamist silindrid valatakse silindripeaga ühes tükis surve all. Vastupidavuse suurendamiseks kaetakse silindri sisepind ehk peegelpind umbes 0,1 mm paksuse kroomikihiga. Silindri paremaks jahutamiseks valmistatakse silindri välispind ribilisena. Gaasijaotuseks on silindriseintes sisse- ja väljalaskeavad ning läbipuhkekanal. Silindri külge kinnitatakse karburaator ja summuti. Silindri ülaosas on keermestatud küünlaava
· tahked · gaasilised Nõuded õlidele Õlid peavad vastama järgmistele nõuetele: · peavad eraldama hõõrdepinnad õlikihiga et tekiks vedelikhõõrdumine (ka piirhõõrdumine), mis vähendab pindade kulumist ja sööbimist · peavad püsima mittetöötavate detailide pinnal kaitsmaks neid korrosiooni eest · peavad juhtima eemale hõõrdumisel tekkiva soojuse e. jahutama · peavad tihendama hõõrdepindu ( näit. silinder - kolvirõngad) · peavad pesema hõõrdepindadelt kulumisjäägid ja need välja kandma · peavad jõudu üle kandma ( näit. klappide hüdrotõukurid, roolivõimendi, kalluri tõstesilinder) · peavad säilitama oma omadused pikema aja vältel nii töös kui hoidmisel · olema ökonoomsed ja hinnalt kättesaadavad Päritolult põhiliselt mineraalõlid ( naftaõlid) ja sünteesõlid. Võivad olla ka taimsed ja loomsed õlid ( rapsiõli, kastoorõli, oliivõli, kalamaksaõli).
Kolvisäär 4. Kumm-mansetid 5,Labürüntsooned. Ketaskolvide kolvid koosnevad ühest kettast või on koostatud üksikutest ketastest. Ketas (kettad ) on valmistatud malmist või pronksist. Ketas kinnitatakse kolvisääre koonuselisele faasile ja pingutatakse . Kolvisääre otsas on keere kolviketta kinnitamiseks . Kolvikettas (kolvikehas ) on sooned kolvirõngaste jaoks. Kolvirõngad on kolvi ja silindrihülsi omavaheliseks tihendamiseks . Kolvirõngad 23 võivad olla valmistatud malmist ,pronksist, tekstoliidist või muust tehismaterjalist. Mõnikord kasutatakse kolvi tihendamiseks mansette. . Mansett on on nahast, kummist või muust materjalist U-kujulise ristlõikega rõngas, mille silinderpinnad surutakse pingutatud kolviketaste kaudu silindrihülsi vastu. Kolvirõngaste või kolvi tihendusmanseti materjal peab vastama
ülemise pea külge kinnitub kolb sõrmega Saaled: vända kaela ja võllikaela ümber, moodustub kahest osast (kumbki 180 kraadi), liudadel on lukustuskeel, millega takistatakse liua nihkumine Kolvid: alumiinium sulamist, kinnitub kolvisõrmega kepsule, võtab vastu põlemiskambris tekkivad jõud ja muudab mehaaniliseks liikumiseks, tihendab põlemiskambrit kolvirõngastega Kolvisõrmed: ujuvad kolvisõrmed- liikumine takistatud lukustusrõnga abil Kolvirõngad: kolvipea ümber, kaks surverõngast ja üks õlirõngas 11 Mõõtmised Silindri läbimõõt: 71,6 mm Kolvikäik: 80,4 mm Silindri maht: D- silindri läbimõõt (cm) S- kolvikäik (cm) Mootori töömaht: D- silindri läbimõõt (cm) S- kolvikäik (cm) z- silindrite arv Vändakaela läbimõõt: 40 mm Võllikaela läbimõõt: 46 mm Tõestage, et kolb on ovaalne ja kooniline
Kasutatav ka enamikul mootoritel, millel pole tahmaosakeste filtrit, samuti EGR ja SCR süsteemidega mootorites. Kahetaktiliste mootorite õlid 2-T mootoritele valmistatakse spetsiaalseid õlisid. See on tingitud 2-T mootorite tööpõhimõttest ja õlituse eripärast (mootor töötab bensiini-õli seguga). Neil õlidel on madal leektäpp ja väike tuhasus ( alla 0,01%). Nii tekib vähem koksi ja põlemiskamber, küünlad ning kolvirõngad püsivad puhtamad. 2-T õlisid liigitatakse: · Isesegunevad ( bensiini-õli vahekord 50:1..... 30:1) · Mittesegunevad ( sobivad õlidosaatorsüsteemiga mootoritele). Nende õlide tehnilised näitajad määratakse API, JASO ja NMMA klassifikatsioonide alusel. API klassifikatsioon API- TA - mopeedid, muruniidukid jt. kahetaktilised väikemootorid API- TB - väikese võimsusega mootorrattad ja rollerid
Kõvaduse vähendamise eesmärgil ei tohi malmvalandite lõõmutamisega liialdada. Asi seisab selles, et lõõmutamisel väheneb koos kõvadusega ka tugevus. Kui valanditelt nõutakse suurt tugevust, siis võib lõõmutamine osutuda täiesti lubamatuks. Lõõmutamise võimalikkus tuleb niisugusel juhul kooskõlastada konstruktoriga. Mõningaid kulumisele töötavaid hallmalmist valandeid karastatakse ja noolutatekse, nagu rullikud, puksid, kombainide tähtrattad, ekstsentrikud, kolvirõngad jt. Karastamiseks kuumutatakse need temperatuurini 800-900°, kusjuures kõrgem ternperatuur valitakse lihtsama kujuga valandite korral, madalam - keerukama kujuga valandite korral. Erinev on ka jahutamine: lihtsamad valandid jahtutatakse vees, keerukamad - õlis. Noolutatakse ternperatuuril 350-450°, hoidmisega üks tund. Niisugusel viisil termiliselt töödeldud hallmalmist valandite struktuur koosneb suure disperssusega ferriit-tsementiitsest segust (troostiidist) ja grafiidist
Need protsessid korduvad kindlas järjekorras kõigis silindrites.Olenevalt mootori ehitusest võib see protsess toimuda ühe väntvõlli pöörde jooksul,siis nimetatakse mootorit KAHETAKTILISEKS MOOTORIKS,kui aga kahe väntvõlli pöörde jooksul,siis nimetatakse mootorit NELJATAKTILISEKS MOOTORIKS. 5 Mootor MOOTORI EHITUS ehk millistest osadest mootor koosneb a)mootori plokk e)kolb (kolvid) i)kolvirõngad b)plokikaas f)keps (kepsud) j)hooratas c)karter g)väntvõll k)kolvisõrm d)karteripõhi h)väntvõlli laagrid l)kepsulaagrid 6 Mootor Sisepõlemiskolbmootor koosneb kahest mehhanismist ja neljast süsteemist.Süsteemideks on : toitesüsteem,süütesüsteem,õlitussüsteem ja jahutussüsteem.
Lisaks vääveldioksiid ja väävli väljuvate gaaside kütuse põletamisel atmosfääri kahjulikku mõju inimeste tervisele, samuti ümbritsevale taimestikule ja loomastikule 42. Vastavalt standarditele bensiini ei tohi sisaldada tahkeid aineid - tahkete orgaaniliste ja anorgaaniliste päritolu (pinnas tolmu ja mustuse, korrosiooni tooted sisseseade, mahutite ja torustike, pumpamine toidu riknemine, jne). Sattumisest mootorisse, lisandiks suurendab kulumise kolvirõngad ja silindri seinad, samuti hoiuste muda. 43. Veesisaldus kütuses on lubamatuks.Vee juuresolekul on ohtlik eriti temperatuurid alla 0 ° C, külmumise, see moodustab kristalle, mis võivad blokeerida juurdepääsu bensiini võtta mootori silindrid. Lisaks vesi aitab resinification kütust, kuna see on lahustuv inhibiitor (antioksüdant lisaaine) ja see on ka peamine korrosiooni kütusepaagid, torujuhtmete ja muude terasest osad toitesüsteem 44
2. Kolb valmistatakse almuniinium sulamist, et kolb oleks kerge, piisavalt tugev juhivad hästi soojust ja on väikese hõõrdetakistusega. 3. Kolb on valatud ribidega, et oleks tugevam, aga silmade kohapealt on kõige paksem. 8 4. Kolb koosneb järgmistest osadest: Kolvipõhi, kolvipea, hõlm surverõnga sooned, kolvisilmad, kolvipõsed Kolvirõngas 1. Kolvirõngad on valmistatud legeeritud malmaist ja harva ka lehtterasest 2. Surverõngas, õlirõngas, 3. Ülesanne tihendada kolvi ja silindri vahelist ruumi, eemaldada silindriseintelt üleliigne õli ja juhtida soojust kolbidelt silindritele ja sealt jahutussüsteemi 4. Hoolikalt sobitada kolvi ja silindriga 5. On olemas surverõngas ja õlirõngas Kolvisõrm 1. Ülesandeks ühendada kepsu ülemine pea kolviga 2
rõhujõu ning annab selle kolvisõrme ja kepsu kaudu edasi väntvõllile 2. Kolb valmistatakse almuniinium sulamist, et kolb oleks kerge, piisavalt tugev juhivad hästi soojust ja on väikese hõõrdetakistusega. 3. Kolb on valatud ribidega, et oleks tugevam, aga silmade kohapealt on kõige paksem. 4. Kolb koosneb järgmistest osadest: Kolvipõhi, kolvipea, hõlm surverõnga 6 sooned, kolvisilmad, kolvipõsed Kolvirõngas 1. Kolvirõngad on valmistatud legeeritud malmaist ja harva ka lehtterasest 2. Surverõngas, õlirõngas, 3. Ülesanne tihendada kolvi ja silindri vahelist ruumi, eemaldada silindriseintelt üleliigne õli ja juhtida soojust kolbidelt silindritele ja sealt jahutussüsteemi 4. Hoolikalt sobitada kolvi ja silindriga 5. On olemas surverõngas ja õlirõngas Kolvisõrm 1. Ülesandeks ühendada kepsu ülemine pea kolviga 2
· tahked · gaasilised Vedelad määrdeained e. õlid Õlidele esitatavad nõuded: 1. peavad eraldama hõõrdepinnad õlikihiga et tekiks vedelikhõõrdumine (ka piirhõõrdumine), mis vähendab pindade kulumist ja sööbimist 2. peavad püsima mittetöötavate detailide pinnal kaitsmaks neid korrosiooni eest 3. peavad juhtima eemale hõõrdumisel tekkiva soojuse e. jahutama 4. peavad tihendama hõõrdepindu ( näit. silinder kolvirõngad) 5. peavad pesema hõõrdepindadelt kulumisjäägid ja need välja kandma 6. peavad jõudu üle kandma ( näit. klappide hüdrotõukurid, roolivõimendi, kalluri tõstesilinder) 7. peavad säilitama oma omadused pikema aja vältel nii töös kui hoidmisel 8. olema ökonoomsed ja hinnalt kättesaadavad Päritolult põhiliselt mineraalõlid ( naftaõlid) ja sünteesõlid. Võivad olla ka taimsed ja loomsed õlid ( rapsiõli, kastoorõli, oliivõli,
lukukohad jääksid üksteise suhtes 120° või 180° nurga all. 2 – tak SPM võidakse kasutada kolvirõngaste fiksaatoreid ( kuna töötamise ajal võib rõnga ots sattuda akna kohta ja puruneda seetõttu. Rõngaste tööpõhimõte: Rõngad surutakse vastu silindrihülsi seinu tänu rõnga elastsus jõule, kuid põhiline surve jõud saavutatakse tänu silindris olevate gaaside jõule, gaasid millised tungivad rõnga taha ( kolvirõnga ja rõnga uurde põhja vahele ) ning suruvad sealt kolvirõngad tohutu jõuga vastu hülsi seinu, kusjuures I rõngas surutakse kõige tugevamini vastu hülsi seinu ja ta saab ka kõige suurema termokoormuse ja seetõttu kulub ta ka kõige kiiremini, ning mõnikodd isegi kalestub. ÕLIRÕNGAD Ülesanne: kraapida hülsi seintelt maha liigne õli. Õlirõngad võivad olla kas ühe või kahe harialised. Ühearialised õlirõngad – kolvi alla liikudes rõnga nurk kraabib õli alla ja ära kraabitud õli voolab läbi rõngaste all olevate kanalite kaudu
kolvirõnga sillus e) õlirõnga soon f) kolvirõnga lukkg) kolvihõlm/säär h) kolvisilm/-kõrgend/-tapp i)kolvisõrm j) kolvisõrmeava k) tasandusväljalõige l) kolvisääre tugipind m) paisumispilud n) suurima/vähima külgsurvega kolvisäär o) õlieraldusaugudp) kolvi vähim/suurim diameeter r) kolviharja ja silindri vaheline pilu 22. Kolvi geomeetria ja temperatuuritsoonid 23. Diisel- ja ottomootori kolvirõngad ning nende ristlõiked Diiselmootori kolvirõngad 1) kumer kompressioonrõngas koos kolvi valatud terasvööga 2) koonusekujuline kompressioonrõngas sisemise faasiga 3) koonusekujuline kompressioonirõngas 4) vedruterasrõngas Ottomootori kolvirõngad 1) tünnikujuline sile kompressioonrõngas 2) siseõõnsusega koonusekujuline 3) napierrõngas 4) kitsa õlijuhtimiskanaliga õlirõngas 5) mitmeosaline õlirõngas
pindkarastusega e.tsementiitimisega (pinnakihi rikastamine süsinikuga). Kolvisõrm on täpselttöödeldud ja asub kolvi sees fikseeritult (pressist), või ujuvas (liugist)ühenduses. Et takistada sõrme liikumist tema pikkisuunas on ettenähtud stopperrõngad, mis asetsevad kolvisõrme avas olevas soones. Esineb ka alumiiniumist stopper punne, mis paigaldatakse kolvisõrme otstesse, et takistada selle liikumist. Kolvirõngad - et takistada gaaside pääsemist põlemiskambrist läbi kolvi ja hülsivahelisest pilust karterisse paigaldatakse kolvile tihendusrõngad. 1.ülemisi nim surverõngasteks ja neid võib olla 3-6 tk 2. vahetult nende alla eraldi soonde on paigaldatud konstruktsiooniltkeerukamad õlikraaperõngad. Õlirõngad paigaldatakse 2tk ühte soonde ja neid võib esineda ka kolvi alumises juhtosas. Kui silindri ja kolvirõngaste õlitamine toimub lubrikaatori abil, siis õlirõngad puuduvad.Kolvirõngad
Lehekülg Millised rikked võivad tekkida, kuidas need endast tunda annavad (sümptomid) ja kuidas neid kontrollitakse? Rike Sümptom Kontroll Tühikäigu klapp on lahti Süsteem kogub väga aeglaselt Näidikuga jälgida kui kiiresti jäänud, plaatklapid ei ole enam rõhku. rõhk kasvab hermeetilised,tihendid lekivad või kolvirõngad on liigselt kulunud Theoretical exercises Basic course, brakes Reg. No. TEC 01.10.01.06-01 en Tehniline väljaõpe Kuupäev 1999-09-24 Eelmine kuupäev 1999-09-24
survetorusse. Kolbpumba kolvid võib jagada kolme rühma : - Ketaskolvid - plunzer e, varbkolb - labürintkolvid Ketaskolvide kolvid koosnevad ühest kettast või on koostatud üksikutest ketastest. Ketas (kettad) on valmistatud malmist või pronksist. Ketas kinnitatakse kolvisääre koonuselisele faasile ja pingutatakse. Kolvisääre otsas on keere kolviketta kinnitamiseks. Kolvikettas (kolvikehas) on sooned kolvirõngaste jaoks. Kolvirõngad on kolvi ja silindrihülsi omavaheliseks tihendamiseks. Kolvirõngad võivad olla valmistatud malmist, pronksist, tekstoliidist või muust tehismaterjalist. Mõnikord kasutatakse kolvi tihendamiseks mansette. 56 Mansett on on nahast, kummist või muust materjalist U-kujulise ristlõikega rõngas, mille silinderpinnad surutakse pingutatud kolviketaste kaudu silindrihülsi vastu.
Kolvisäär 4. Kumm-mansetid 5,Labürüntsooned. Ketaskolvide kolvid koosnevad ühest kettast või on koostatud üksikutest ketastest. Ketas (kettad ) on valmistatud malmist või pronksist. Ketas kinnitatakse kolvisääre koonuselisele faasile ja pingutatakse . Kolvisääre otsas on keere kolviketta kinnitamiseks . Kolvikettas (kolvikehas ) on sooned kolvirõngaste jaoks. Kolvirõngad on kolvi ja silindrihülsi omavaheliseks tihendamiseks . Kolvirõngad võivad olla valmistatud malmist ,pronksist, tekstoliidist või muust tehismaterjalist. Mõnikord kasutatakse kolvi tihendamiseks mansette. Mansett on on nahast, kummist või muust materjalist U-kujulise ristlõikega rõngas, mille silinderpinnad surutakse pingutatud kolviketaste kaudu silindrihülsi vastu. Kolvirõngaste või kolvi tihendusmanseti materjal peab vastama
terasest. Keps on tehtud allpool paksemaks selleks, et kanda jõud mis tuleb kolvilt suurema pinna peale ja et laager kuluks vähem. Õli juhitakse läbi väntvõlli kepsulaagritele edasi õli läheb läbi kepsu sissevoolu kolvi juhtosa jahutuskambrile ja tagasi karterisse. Laagriliudade keskel ulatuses on treitud soon, mis tagab ühtlase õlijaotuse. Kolb koosneb: 1.1 Kolvipea 1.2 Juhtkeha 1.3 Õli sissevoolu toru 1.4 Survevedru 1.5 Kolvipea jahutussärk 1.6 Kolvirõngad soont 1.7 Ühenduspoldid 1.8 Kolvisõrm 1.9 Rõngstopper 23 Keps koosneb: 2.1 Kepsu keskmine osa 2.2 Kepsu alumine osa (väände laagrikaas) 2.3 Kepsu ülemine osa 2.4 Jahutus õli sissevoolu toru 2.5 Kepsu polt 2.6 Tihvt 2.7 Vändalaagri liud 2.8 Kinnituskruvi 2.9 Tihvt 2.10 Pukslaager 2.2.4.2 Väntvõll Väntvõll on seppistatud ühest tükkist. Väntvõlli vändad on varustatud vastu kaaludega, mis on kinnitatud hüdrauliliselt mutritega.
Ülejäänud varuosade puhul tuginesin ostuhinnale, mis said soetatud kas Eestist või välismaalt. Euroopa liidu välistest riikidest tellides, lisandus toodetele ka tollimaks ning käibemaks, mis on juba arvestatud hindades. Tabel 9. Varuosade maksumus Nimetus Summa eurodes Kolvid, kolvirõngad 500 Kepsud 500 Liugelaagrid 150 Õlipump, õlipumba kett, keti pinguti, vaheplaat, 475 ketitallad, poldid Plokikaane tihend 120 Kett 85
Samal ajal 1 väldib gra- fiit ka tihendi kinnikleepumist, mis raskendaksid demontaazi. Mõnedel mootoritel (näiteks «PannonT5»;). võib kaane tihend' ka puududa. Kolb, kolvisõrm ja kolvirõngad. Kolb võtab töökäigul vastu- gaaside rõhu ja kannab sellest tekkiva jõu kepsu kaudu väntvõllile ning käitatuna- väntvõllilt sooritab- abi- taktidele vastavad käigud. Kahetaktilises mootoris täidab
annaabi.ee 
