KT nr 3 mõisted. Mittepolaarse kordse sidemega ühendid Alkeenid – süsivesikud, mille molekulis esineb kaksiksidemeid Alküünid – süsivesikud, mille molekulis esineb kolmiksidemeid Kaksikside - Kolmikside -side- -sidemele lisanduv suhteliselt nõrgem side 2ik- või kolmiksideme korral küllastunud süsivesinik - alkaanid küllastumata süsivesinik – süsivesinik, mis sisaldab kordseid ühendeid hüdraatimine – vee liitmine hüdrogeenimine – vesiniku liitmine dehüdraatimine dehüdrogeenimine alküülimine aromaatne ühend aromaatne struktuur (tsükkel) – benseeni molekuli struktuur areenid – aromaatsete ühendite üldnimetus
tetraeedrilised) Süsivesinike omadused: · Vees ei lahustu · C1-C4 gaasid · C5-C15 vedelikud · C16-C... tahked · Kõik põlevad hästi Nafta saadused: · Majapidamisgaas · Bensiin · Petroolium · Diislikütus · Määrdeõli Miks on süsiniku ühendeid palju rohkem kui teiste elmentide ühendeid? · Sest süsiniku aatomid võivad moodustada mitmesuguse pikkuse ja kujuga ahelaid · Sest süsinik võib moodustada nii üksik-, kaksik-, kui ka kolmiksidemeid Süsinike põlemis reaktsioon Nt: C3H8+5O2=> 3CO2+4H2O 2C2H6+7O2=>4CO2+6H2O
ained? Orgaanilised ained koosnevad alati süsinikust(C), sageli ka vesinikust(H), hapnikust(O), lämmastikust(N) ja ka väävlist(S), halogeenidest ja metallidest. 2. Miks on orgaaniliste ainete hulk väga suur? Sest süsinik on võimeline moodustama väga pikki ja keerulisi ahelaid(hargnenud, tsükliline ja normaal- ehk lineaarahel); süsinik moodustab 4 püsivat kovalentset sidet; C moodustab nii üksik-, kaksik- kui kolmiksidemeid. 3. Mitu kovalentset sidet on võimelised moodustama järgmised keemilised elemendid: C, H, N, O? C- 4 sidet; N- 3 sidet; O- 2 sidet; H- 1 side 4. Selgita ja oska koostada: 1. Summaarne valem - nt C₃H₈O; näitab, millised ained on valemis 2. Lihtsustatud struktuurivalem - nt CH₃CH₂CH₂OH; näitab ära aatomite rühmad 3. Tasapinnaline ehk klassikaline struktuurivalem - nt ; näitab täpsemat aine ehitust ja keemilisi sidemeid 4
Alkaanid Süsivesinik orgaaniline aine mis koosneb ainult vesinikust ja süsinikust. Alkaan ainult tetraeetilisi süsinikke sisaldav süsivesinik. Alkeen süsivesinik mille molekulis esineb kaksiksidemeid. Alküün süsivesinik mille molekulis esineb kolmiksidemeid. Aromaatne süsivesinik süsivesinik, mis sisaldab aromaatset tsüklit. CnH2n+2 H ja C arvutamise valem süsivesinikes. o-side ühekordne side kui orbitaalid kattuvad(alkaani süsinikeahelas) -aan alkaani tunnuse liide. -üül alküüli tunnuse liide. Alküülrühm alkaanist pärit asendusrühm. -tsüklo määrab ära et tegu on tsüklilise ahelaga. Hüdrofoobsus - veetõrjuvus, ühendi võimetus vastastikumõjuks veega.
Alkeen- küllastumata süsivesinik, kus esineb vähemalt üks kaksikside ( Alküün- süsivesinik, mille molekulis esineb kolmiksidemeid Kolmikside- kordne side, mis moodustub funktsionaalsete rühmade vahel. See koosneb ühest Kaksikside- keemiline side, kus sideme moodustamiseks on ühinenud kaks elektronpaari. Kaksikside kuulub kovalentsete sidemete hulka. N: propeen- CH2=CH-CH Eteen e. Etüleen- CH2=CH2 on värvusetu, nõrga meeldiva lõhna ja narkootilise toimega gaas. Eteen, mida saadakse nafta töötlemisel on tööstuslikult kõige rohkem toodetav aine. Suurem
1. Mis on? · Alkeenid süsivesinikud, mille molekulis esineb kaksiksidemeid. · Alküünid süsivesinikud, mille molekulis esineb kolmiksidemeid. · Areenid ehk aromaatsed ühendid orgaanilised ühendid, mis sisaldavad aromaatsed tuuma. · Fenoolid hüdroksü või polühüdroksüareenid. · Hüdrogeenimine vesiniku liitumine. · Hüdraatimine vee liitumine. 2. Alkeenide, alküünide ja areenide nomenklatuur. 3. Alkeenide, alküünide ja areenide füüsikalised omadused. · Alkeenid, alküünid on meeldiva lõhnaga, värvusetud gaasid. · Areenid on vedelikud või kristalsed ained
-ühendid, mis sisaldavad süsiniku aatomite vahel kaksik- või kolmiksidet. ALKAANID ALKEENID ALKÜÜNID Alkaanid on niisugused süsiniku ja vesiniku Alkeenid on küllastumata süsivesinikud, mille Alküünid on süsivesinikud, mille molekulis ühendid, mille molekulides süsiniku aatomid molekulides on vähemalt üks kaksikside süsiniku esineb kolmiksidemeid. Nad on on omavahel seotud kovalentse aatomite vahel. Alkeene nimetatakse mõnikord ka reaktsioonivõimelisemad kui alkeenid ja üksiksidemega. olefiinideks. alkaanid, sest side katkeb kergesti. KÜLLASTUMATA KÜLLASTUNUD KÜLLASTUNUD
Mikroelemendid on Ca, Na, K, Cl, Cu, I, Fe, F, Zn. Süsiniku sisaldavaid ühendeid nimetatakse orgaanilisteks ühenditeks ja nende uurimisega tegeleb orgaaniline keemia. Eluta looduses domineerivad anorgaanilised ühendid. Rakkudes esinevad biomolekulid on sahhariidid e süsivesikud, lipiidid e rasvad, proteiinid e valgud ja nukleiinhapped e RNA ja DNA. Süsinik on elu seisukohalt kõige tähtsam element. Süsiniku võib moodustada pikki ja erikujulisi ahelaid ning üksik-, kaksik- ja kolmiksidemeid. Süsinik võib moodustada kuni 4 keemilist sidet. Keemilised elemendid: Kaltsium tugevdab luid ja hambaid, osaleb vere hüübimisel ja lihaste kokkutõmbumisel, reguleerib vee hulka organismis Kaalium ja naatrium närviimpulsi moodustumine ja veebilansi hoidmine, osaleb ainete transpordis rakku ja rakust välja, tagavad raku normaalse veevahetuse, annavad rakkudele laengu Jood vajalik kilpnäärmehormoonide ja valkude sünteesiks
· Eetrid orgaaniline ühend üldnimega R - O - R. · Amiinid ammoniaagi derivaat, kus vesiniku aatomi(te) asemel on orgaaniline rühm või rühmad. · Alkaloidid lämmastikku sisaldavad, vees lahustumatud aluseliste omadustega ained. · Küllastumata ühendid süsivesinik, mis sisaldab kordseid sidemeid. · Alkeen süsivesinik, mille molekulis esineb kaksiksidemeid. · Alküünid süsivesinik, mille molekulis esineb kolmiksidemeid. · Aldehüüd süsivesinikust tuletatud ühend, mis sisaldab aldehüüdrühma CHO. · Ketoon - ühendid, milles karbonüülrühm (C=O) on seotud kahe süsiniku aatomiga. · Karboksüülhapped - happed, mis sisaldavad karboksüülrühma (COOH). · Areenid aromaatsete ühendite üldnimetus; aromaatsed süsivesinikud. · Vesinikside side, mille moodustab hapniku või lämmastiku aatomiga seotud vesiniku aatom mingi teise hapniku või lämmastiku aatomiga.
hapnik, fosfor ja väävel mikroelemendid - Elemendid, mida organismides leidub väiksemas koguses, kuid mis on elu seisukohalt siiski hädavajalik 2. Tead tähtsamaid makroelemente (6) ja nende ülesandeid Süsinik- Keemilised omadused on ainulaadsed, iga süsinikuaatom võib moodustada 4 keemilist sidet, suudab moodustada üksik-, kaksik- ja kolmiksidemeid. Vesinik- Vesinikuaatomid osalevad vesiniksidemete moodustamises. Mida rohkem on ühendis vesinikku, seda energiarikkam on see ühend. Lämmastik- Esineb valkudes ja nukleiinhapetes, samuti energiakandjas ATP-s ja mõnes vitamiinis. Hapnik- Organismid kasutavad hapnikku toitainete lõhustamiseks, selle käigus vabanevat energiat kasutatakse elutegevuseks.
raku orgaaniline aine Esinevad biomolekulides aatomitena Moodustavad kergesti kovalentseid sidemeid, mis on tugevad keemilised sidemed ja tagavad biomolekulide stabiilse ehituse. Need sidemed on tähtsad, sest muidu organism laguneks ära. Osad sidemed on nõrgad, sest lammutada on ka vaja (nt toidu puhul saab nõrgemate sidemete lõhkumisest kiiresti energiat või vajaka jäänud aineid). Moodustavad kaksik- ja kolmiksidemeid, et me saaksime rohkem kombinatsioone Organismis moodustuvad nende baasil lihtsad orgaanilised ühendid (CO2, H20, NH3), mis on kergesti organismis kasutatavad või väljutatavad SÜSINIK Kõik elusorganismid on üles ehitatud süsiniku baasil Seda sisaldavad nii väga lihtsad kui ka väga suured ja keerulised (bio)molekulid Molekulaarne mitmekesisus loob aluse elusorganismide bioloogilisele mitmekesisusele
PÕHIELEMENDID H, C, O, N, P, S Organismi elementaarkoostis on organismi ehituse ja talitluse aluseks. Põhibioelementidest on üles ehitatud biomolekulid (valgud, lipiidid, suhkrud, nukleiinhapped) ehk raku orgaaniline aine. Esinevad biomolekulides aatomitena. Moodustavad kergesti kovalentseid sidemeid, mis on tugevad keemilised sidemed ja tagavad biomolekulide stabiilse ehituse Moodustavad kaksiksidemeid (O, C, N) ja kolmiksidemeid (C), mis on aluseks biomolekulide mitmekesisusele ja heale reaktsioonivõimele. Nende baasil moodustuvad organismis lihtsad orgaanilised ühendid (CO2, H2O, NH3), mis on kergesti organismis kasutatavad või väljutatavad. C - SÜSINIK · Kõik elusorganismid on üles ehitatud süsiniku baasil · Süsinikku sisaldavad nii väga lihtsad kui ka väga suured ja keerulised (bio)molekulid. · Molekulaarne mitmekesisus loob aluse elusorganismide bioloogilisele mitmekesisusele
2. Oligobiogeensed (Na, S, K, Cl, Mg, Fe) sisaldus 0,1-1% 3. Mikrobiogeensed (Mn, Co, Cu, Zu, F, B, I) sisaldus alla 0,1% 4. Ultramikrobiogeensed (Mo, V, Ni, Ca, Si, Sn) sisaldus alla 0,0001% Süsinik ,,Elava" aine keskne bioelement. Süsiniku juhtroll tuleneb sellest, et: · Iga C aatom on võimeline moodustama 4 kovalentset sidet, kas teiste elementide aatomitega või C-aatomitega. · C-aatom omab üksik-, kaksik- ja kolmiksidemeid. · Inimorganismis on umbes 16kg süsinikku(70kg inimese kohta). Vesinik · Tähtsus esineb vesiniksidemete tekkes. · Inimorganismis on umbes 7kg vesinikku(70kg inimese kohta). Hapnik · Osa (2...5%) hapnikust läheb radikaalide tekkeks. · On vaja oksüdeerimisprotsessideks. · Inimorganismis on umber 43kg hapniku(70kg inimese kohta). · Kuuluvad biomolekulide ehitusse. Anorgaanilised ained
Osalaeng negatiivne, järelikult N on nukleofiil ning N-l on nukleofiilne tsenter (aatom, millel on vaba või osaliselt vaba elektronpaar ning negatiivne laeng või osa laeng. Nukleofiilseks tsentriks võib olla ka laenguta aatomite rühm (nt kaksikside või aromaatne ring)). Amiinid on alused ja seovad prootoneid. 11.Alkeen- süsivesinik, mille molekulis esineb kaksiksidemeid 12.Alküün- süsivesinik, mille molekulis esineb kolmiksidemeid 13.Areen- aromaatsete ühendite üldnimetus 14.Fenool- hüdroksü- või polühüdroksüareenid 15.Aldehüüd- ühend, mis sisaldab aldehüüd rühma –CHO; karbonüülrühm asub ahela otsas. (Nimetuses –aal lõpp) 16.Ketoon- ühend, kus karbonüülrühm asub ahela keskel. Ühend üldvalemiga – RCOR (Nimetuses –oon lõpp). 17.Karbonüülühend- ühend, mille molekulis esineb karbonüülrühm ( –HC=O ehk – CHO) (süsinikul on kaksikside hapnikuga) 18
17,6 KJ energiat, aga inimene ei lagunda täielikult, sest tekib CO 2. NB: valgu liigtarbimine kahjstab neerusid ja maksa, viib välja kaltsiumi. LIPIIDID – Koosnevad alkoholist ja rasvhappejäägist, nad on veest kergemad ja hüdrofoobsed. 80% vett, 14% valke 2%, lipiide. Lihtlipiidid(neutraalrasvad: 1) Vedelad rasvad – (Taimsed õlid) glütserool on ühinenud küllastumata rasvhapetega. Mida rohkem kaksik ning kolmiksidemeid, seda vedelam. 2) Tahked rasvad – (Loomsed rasvad) glütserool on ühinenud küllastunud rasvhapetega. 3) Vahad – (taimsed ja loomsed) alkoholis ei ole glütserooli. Liitlipiidid – Üks rasvhappejääk on asendunud mõne teise ainega(fosfolipiididel fosfaatrühmaga) Fosfolipiidid kuuluvad rakumembraani koostisesse: hüdrofiilne pea ja hüdrofoobne saba. Tsüklilised lipiidid - steroidid - Peamiselt hormoonid, mis moodustuvad sisesekretsiooninäärmetes.
defitsiidi oludes. Energiaallikas. Struktuurne tähtsus. Regulatoorne funktsioon. Organismis olulisteks algmaterjalideks, mida kasutatakse paljude muude biomolekulide sünteesimiseks. *Mis erinevus on küllastunud ja küllastumata rasvhappel ? Küllastunud rasvhapete molekulides esinevad süsiniku aatomite vahel ainult üksiksidemed. Küllastumata rasvhapete süsiniku aatomite vahel tuleb ette ka kaksiksidemed, haruharva kolmiksidemeid. *Laktoos ja maltoos on mõlemad oligosahhariidid. Mille poolest nad teineteisest erinevad ? *Valgu denaturatisooniks nimetatakse valgu bioloogilise aktiivsuse lakkamist molekuli konformatsiooni muutumise tõttu, vaatamata primaarstruktuuri säilimisele. *tRNA molekulide ülesandeks on transportida aminohappeid kui valkude „ehitusplokke“ valgusünteesi toimumispaika. *mRNA molekulide ülesandeks on informatsiooni transportida rakutuumast
e. magneesium - osaleb nukleiinhapete ja valkude sünteesil ja reguleerib südamelihaste tööd f. raud - kuulub vere punaliblede koostisesse ja tal on väga oluline roll organismile vajaliku hapniku sidumisel. 4. Tead, millised süsiniku omadused muudavad ta elu seisukohalt olulisimaks elemendiks ?(3-4). a. iga süsinikuaatom võib moodustada 4 keemilist sidet b. süsinikaatom saab moodustada üksik-, kaksik- ja kolmiksidemeid c. süsinikul on võime moodustada pikki ahelaid, mille külge saavad liituda teised aatomid d. süsinikuahel võib olla sirge, haruneb või rõngakujuline 5. Miks on vesi elu esinemise eelduseks ? (3) a. veekeskond tagab rakkude keemiliste reaktsioonide toimumise b. vesi on väga hea lahusti c. Tagab raku siserõhu 6. Tead mõisteid: a. polaarsus-nõrga positiivse ja negatiivse laengu esinemine ühe molekuli sees. b
Osalaeng negatiivne, järelikult N on nukleofiil ning N-l on nukleofiilne tsenter (aatom, millel on vaba või osaliselt vaba elektronpaar ning negatiivne laeng või osa laeng. Nukleofiilseks tsentriks võib olla ka laenguta aatomite rühm (nt kaksikside või aromaatne ring)). Amiinid on alused ja seovad prootoneid. 11.Alkeen- süsivesinik, mille molekulis esineb kaksiksidemeid 12.Alküün- süsivesinik, mille molekulis esineb kolmiksidemeid 13.Areen- aromaatsete ühendite üldnimetus 14.Fenool- hüdroksü- või polühüdroksüareenid 15.Aldehüüd- ühend, mis sisaldab aldehüüd rühma CHO; karbonüülrühm asub ahela otsas. (Nimetuses aal lõpp) 16.Ketoon- ühend, kus karbonüülrühm asub ahela keskel. Ühend üldvalemiga RCOR (Nimetuses oon lõpp). 17.Karbonüülühend- ühend, mille molekulis esineb karbonüülrühm ( HC=O ehk CHO) (süsinikul on kaksikside hapnikuga) 18
10 sekundit. 62. Mille kaudu kandub edasi hullulehmatõbi? Hullulehmatõbi kandub edasi valgu kaudu. 63. Millised toodud rasvhapetest on küllastunud rasvhapped ja millised küllastumata rasvhapped? Esimene ja viimane on küllastamata, keskmine on küllastunud. Küllastunud rasvhape, kus süsivesinikahelas on kõik süsinikuaatomid küllastatud vesinikuaatomitega, st ei esine C-C kaksik ega kolmiksidemeid. Küllastamata rasvhape, nende süsivesinikahel sisaldab ühte või mitut kaksiksidet. 64. Millised toodud ühenditest on rasvhapped? (erinevad ühendid). Ainult esimene on rasvhape. 65. Millise molekuli oksüdatsioonist saab organism kõige rohkem energiat (mooli aine kohta)? (erinevad ained). Kolmanda ühendi oksüdatsioonil, sest ta on pika ahelaga rasvhape, mis sisaldab väga palju vesiniksidemetega süsinikke. 66. Reastage ühendid nende sulamistemperatuuri kasvamise järjekorras
biomolekulide mitmekesisusele ja reaktsioonivõimele · Nende baasil organismis moodustuvad vesilahustuvad anorgaanilised ühendid (CO2, NH3) on kergesti kasutatavad ja väljutatavad SÜSINIK Inimorganismis (70 kg) on umbes 15 kg süsinikku: (ca 18% kaaluliselt) Keemilised omadused: · Süsiniku aatom võib anda 4 kovalentset sidet kas süsiniku või teiste elementide aatomitega, näit. etaan: · Süsiniku aatom moodustab üksik-, kaksik- ja kolmiksidemeid, näit.: eteen, etüün H H H--C=C--H H--C=C--H HCC H H H H H etaan eteen etüün HAPNIK Inimorganismis (70 kg) on umbes 46 kg hapnikku: (ca 65% kaaluliselt)
· MIKROBIOELEMENDID: Fe, Cu, Zn, Mn, Co, I, Mo, V, Ni, F, Cr, Se, Si, Sn, B, As PÕHIBIOELEMENDID H, C, O, N, P, S · Nendest elementidest on üles ehitatud biomolekulid (valgud, rasvad, suhkrud, nukleiinhapped) ehk raku orgaaniline aine · moodustavad kergesti kovalentseid sidemeid, mis on tugevad keemilised sidemed ja tagavad biomolekulide stabiilse ehituse · Moodustavad kaksiksidemeid (O, C, N) ja kolmiksidemeid (C), mis on aluseks biomolekulide mitmekesisusele ja heale reaktsioonivõimele · Nende baasil moodustuvad organismis lihtsad orgaanilised ühendid (CO2, H2O, NH3), mis on kergesti organismis kasutatavad või väljutatavad VEERINGE · aurumine: Maapinnalt Ookeanidest Siseveekogudest Taimestikust Maakera veevarud: Mered 97,2% Jääliustikud 2,1% Põhjavesi 0,6% Pinnavesi 0,009% Veeaur0,001%
· MIKROBIOELEMENDID: Fe, Cu, Zn, Mn, Co, I, Mo, V, Ni, F, Cr, Se, Si, Sn, B, As PÕHIBIOELEMENDID H, C, O, N, P, S · Nendest elementidest on üles ehitatud biomolekulid (valgud, rasvad, suhkrud, nukleiinhapped) ehk raku orgaaniline aine · moodustavad kergesti kovalentseid sidemeid, mis on tugevad keemilised sidemed ja tagavad biomolekulide stabiilse ehituse · Moodustavad kaksiksidemeid (O, C, N) ja kolmiksidemeid (C), mis on aluseks biomolekulide mitmekesisusele ja heale reaktsioonivõimele · Nende baasil moodustuvad organismis lihtsad orgaanilised ühendid (CO2, H2O, NH3), mis on kergesti organismis kasutatavad või väljutatavad VEERINGE · aurumine: Maapinnalt Ookeanidest Siseveekogudest Taimestikust Maakera veevarud: Mered 97,2% Jääliustikud 2,1% Põhjavesi 0,6% Pinnavesi 0,009% Veeaur 0,001%
• MIKROBIOELEMENDID: Fe, Cu, Zn, Mn, Co, I, Mo, V, Ni, F, Cr, Se, Si, Sn, B, As PÕHIBIOELEMENDID H, C, O, N, P, S • Nendest elementidest on üles ehitatud biomolekulid (valgud, rasvad, suhkrud, nukleiinhapped) ehk raku orgaaniline aine • moodustavad kergesti kovalentseid sidemeid, mis on tugevad keemilised sidemed ja tagavad biomolekulide stabiilse ehituse • Moodustavad kaksiksidemeid (O, C, N) ja kolmiksidemeid (C), mis on aluseks biomolekulide mitmekesisusele ja heale reaktsioonivõimele • Nende baasil moodustuvad organismis lihtsad orgaanilised ühendid (CO2, H2O, NH3), mis on kergesti organismis kasutatavad või väljutatavad VEERINGE • aurumine: – Maapinnalt – Ookeanidest – Siseveekogudest – Taimestikust Maakera veevarud: Mered 97,2% Jääliustikud 2,1% Põhjavesi 0,6% Pinnavesi 0,009% Veeaur 0,001%
61. Kui palju võtab aega keskmise valgumolekuli kokkupakkumine? a) 10 sekundit b) 10 minutit c) 10 tundi 62. Mille kaudu kandub edasi hullulehmatõbi? a) valgu b) nukleiinhappe c) viiruse d) bakteri 63. Millised toodud rasvhapetest on küllastunud rasvhapped ja millised küllastumata rasvhapped? (erinevad rasvhapped). Küllastumata küllastunud küllastumata Küllastumata siis kui süsivesinikahel sisaldab kaksik- või kolmiksidemeid, küllastunud süsivesinikahelas ei ole ühtegi C-C kaksik- ega kolmiksidemeid. 64. Millised toodud ühenditest on rasvhapped? (erinevad ühendid). Rasvhape Hüdrofiilne karboksüülgrupp on ühendatud pika hüdrofoobse süsivesinikahelaga. 65. Millise molekuli oksüdatsioonist saab organism kõige rohkem energiat (mooli aine kohta)? (erinevad ained). 66. Reastage ühendid nende sulamistemperatuuri kasvamise järjekorras. (erinevad ühendid).
kristallvõres nii, et iga iooni naabrid oleks vastupidise märgiga ja sama märgiga ioonid oleks üksteisest võimalikult kaugel. Vesinikside esineb vesinikku sisaldavate molekulide vahel. Vesinik peab olema ühendis fluori, hapniku või lämmastikuga. See on nõrk keemiline side. Levinud biomolekulides. Bioelemendid Bioelemendid on keemilised elemendid, mis on vajalikud elusorganismi talituseks. Olemus: Põhibioelemendid 1. on biomolekulides aatomitena 2. moodustavad kaksik- ja kolmiksidemeid 3. moodustavad kovalentseid sidemeid 4. nende baasil moodustuvad organismis lihtsad orgaanilised ühendid Põhibioelemendid: vesinik, süsinik, hapnik, lämmastik, fosfor, väävel Biomolekulid esinevad rakkude ehituses, osalevad rakkude koostöö reguleerimises ning aine- ja infovahetuses ümbritseva keskkonnaga. Biomolekulide hulka kuuluvad sahhariidid, lipiidid, valgud ja nukleiinhapped. Makromolekulid väga suured molekulid. Pannakse kokku biomolekulidest
Elusorganismide talitluseks vajalik miinimum on 27 keemilist elementi, neid elemente nimetatakse bioelementideks ja nad moodustavad organismi elementaarkoostise. Organismi elementaarkoostis on organismi ehituse ja talitluse aluseks. Põhibioelementidest on üles ehitatud biomolekulid (valgud, rasvad, suhkrud, nukleiinhapped) ehk raku orgaaniline aine. Põhibioelemendid: · Esinevad biomolekulides aatomitena. · Moodustavad kaksiksidemeid (O, C, N) ja kolmiksidemeid (C), mis on aluseks biomolekulide mitmekesisusele ja heale reaktsioonivõimele. · Moodustavad kergesti kovalentseid sidemeid, mis on tugevad keemilised sidemed ja tagavad biomolekulide stabiilse ehituse. · Nende baasil moodustuvad organismis lihtsad orgaanilised ühendid (CO2, H2O, NH3), mis on kergesti organismis kasutatavad või väljutatavad. Bioelementide liigitus inimorganismi seisukohalt: 1
, 2. rühm – võrdub rühma numbriga; 13.-18. rühm – võrdub rühma number miinus 10. Iooniline side – tekib elektronide ülekandumisel ühelt aatomilt teisele Ioonide elektronkonfiguratsioon – esimesena antakse ära väliskihi s- elektronis, seejärel osa d-elektronidest. Nt Fe:[Ar]4s23d6 -> Fe3+: [Ar]3d5 Kovalentne side – moodustub, kui aatomid jagavad ühist elektronpaari. Võivad jagada ka kahte või kolme elektronpaari, moodustades vastavalt kaksik- või kolmiksidemeid Ioonide elektronkonfiguratsioonid. Nt Alumiinium Elektronkonfiguratsioon: [Ne]3s23p1 Lähim väärisgaas: neoon Moodustuv katioon: Al3+, elektronkonfiguratsioon [Ne] Nt väävel Elektronkonfiguratsioon: [Ne]3s23p4 Lähim väärisgaas: argon Moodustuv anion: S2-, elektronkonfiguratsioon [Ne]3s23p6 ehk [Ar] Sideme elektronipaar – paarm, mis on jagatud kahe aatomi vahel Vaba elektronipaar – paar, mis kuulub vaid ühle aatomile Valents – sidemete arv, mida aatom moodustab Resonants
50% 60. Nimetage kolm valkude denaturatsiooni soodustavat keskkonnatingimust. Konformatsiooniline entroopia, temperatuuri tõstmine, pH 61. Kui palju võtab aega keskmise valgumolekuli kokkupakkumine? 10 sekundit 62. Mille kaudu kandub edasi hullulehmatõbi? Valgu 63. Millised toodud rasvhapetest on küllastunud rasvhapped ja millised küllastumata rasvhapped? Küllastumata on siis kui ahelas on kaksik-või kolmiksidemeid.Küllastunul pole ühtegi kaksik või kolmiksidet. 64. Millised toodud ühenditest on rasvhapped? Hüdrofiilne karboksüülrühm on ühendatud pika hüdrofoobse süsinikahelaga. 65. Millise molekuli oksüdatsioonist saab organism kõige rohkem energiat? Pikaahelaga rasv, millel on palju vesiniksidemeid süsinikega. 66. Reastage ühendid nende sulamistemperatuuri kasvamise järjekorras. Mida pikem CH ahel, seda kõrgem sulamistemperatuur
alates C18H36 tahked Sulamistemperatuurid ja keemistemperatuurid suurenevad homologilises reas molekulmassi kasvuga Ei lahustu vees. Keemilised omadused Iseloomulikud liitumisreaktsioonid Katalüsaatorite juuresolekul reageerivad veega, hüdrateeruvad, moodustades alkohole Kõrgel temperatuuril ja rõhul või katalüsaatorite manulusel polümeriseeruvad Hüdrogeenimisel katalüsaatori manulusel tekivad alkaanid Põlemine Alküünid Süsivesinikud, mille molekulides esineb süsinike vahel kolmiksidemeid (so -side + 2 )- sidet). Kolmiksidet moodustavad süsiniku aatomid ja nendega seotud aatomid asuvad kõik ühel sirgel. Kolmiksidet andvat süsinikku nimetatakse lineaarseks. Alküünide molekulvalemite üldkuju on CnH2n-2. Küllastamata ühendid. Saamine Laboratoorselt ja ka tööstuslikult toodetakse etüüni kaltsiumkarbiidist vee toimel: CaC2+2H2OHCCH+Ca(OH)2 Elektrokrakkimisel juhitakse metaanivool läbi elektrikaare, metaan laguneb termiliselt etüüniks ja vesinikuks: 2CH4HC CH+3H2
tagavad biomolekulide stabiilse ehituse) ning kaksik ja kolmiksidemete võimalus on alus mitmekesisusele ja reaktsioonivõimele; nendest moodustuvad organismis vesilahustuvad anorgaanilised ühendid on kergesti kasutaavad/väljutatavad. Süsinik Juhtroll bioelementide seas tuleneb sellest, et: C-aatom võib anda neli ensümaatiliselt sünteesitavat/lõhustuvat kovalentset sidet kas teiste aatomite või C-aatomiga; moodustab üksik-, kaksik- ja kolmiksidemeid (biomolekulide mitmekesisus!); moodustavad lineaarseid, hargnevaid ja tsüklilisi struktuure Hapnik Kudedesse jõudnud hapnikust umbes95% kasutub biomolekulide lõhustumiseks, et salvestada nende energiat organismi poolt kasutatava metaboolse energia (peamiselt ATP) vormis. Umbes 2...5% hapnikust kulub biofunktsioonideks vajalike hapniku reaktiivsete vormide tekkeks Vesinik tähtsus seisneb vesiniksidemete andmises biomolekulides. Vesiniksidemed kindlustavad
Ühisosa - funktsionaalrühmad Nii küllastunud kui ka küllastumata ühendid võivad sisaldada funktsionaalrühmi. Näiteks küllastunud alküülalkoholid või küllastumata allüülalkoholid. Rasvhapped jagatakse küllastunud ja küllastumata rasvhapeteks. Erinevus – sidemed Ei sisalda kaksik- ega kolmiksidemeid Sisaldavad kordseid sidemeid ega aromaatseid tsükleid. (süsinik–süsinik-kaksikside, süsinik– süsinik-kolmikside või mitu kordset sidet) Näited Alkaanid ja tsükloalkeenid Alkeenid (kaksiksidemega), alküünid
derivaate nad endast kujutavad. Eikosanoidid on prostaglandiinid, tromboksaanid ja leukotrieenid. 2. Küllastunud ja küllastumata rasvhapped, mõned küllastumata rasvhapped kui asendamatud toitained: Küllastunud rasvhapped – küllastunud rasvhapete molekulides esinevad süsiniku aatomite vahel ainult üksiksidemed. Palmithape ja stearhape on küllastunud rasvhapped. Küllastumata rasvhapped – küllastumata rasvhapete süsinikuskeletis tuleb ette ka kasksiksidemeid, haruharva kolmiksidemeid. Vastavalt kaksiksidemete arvule küllastumata rasvhapete molekulis eristatakse monoküllastumata rasvhapped ehk üks kaksikside ja 11 Maris Kallus KKS 2010 polüküllastumata ehk ehk kaks või enam kaksiksidet. Monoküllastumata on olehape ja polüküllastumata linoolhape.
· keemilised sidemed moodustuvad piki selliselt paigutunud elektronipaaride telgi; · molekuli kuju määrab ära aatomituumade asukoht, mitte elektronipaaride oma. Juhend valentskihi elektronipaaride tõukumise mudeli rakendamiseks: · Joonistatakse molekuli või iooni Lewise struktuurivalem (resonantsstruktuuride puhul piisab ühest); · määratakse kindlaks (iga) tsentraalse aatomi ümber olevate elektronipaaride arv, vaadeldes kaksik-ja kolmiksidemeid ühe elektronipaarina; · otsustatakse, kas iga tsentraalaatomi elektronipaar on sideme või vaba elektronipaar; · määratakse kindlaks elektronipaaride orientatsioon; · tsentraalaatomiga seotud teised aatomid paiknevad vastavate sidemeelektronipaaride suunas; · molekuli kuju (näit. lineaarne, nurkjas, trigonaalne püramidaalne, jne) näitavad aatomite (mitte vabade elektronipaaride) asukohad; · kui molekulis on mitu tsentraalset aatomit, rakendatakse mudelit neist igaühe kohta eraldi.
tuumalaenguga kerged elemendid. Süsinik Ta on elava keskne bioelement (lihtsustatult ongi bioevolutsioon süsinikuühendite evolutsioon). Süsiniku juhtroll tuleneb sellest, et: 1)iga C-aatom on võimeline moodustama neli stabiilset sidet kas teiste elementide aatomitega või C-aatomitega; 2) C-aatomite vahelised kovalentsed sidemed on küll stabiilsed, kuid ensümaatiliselt sünteesitavad ja lõhustatavad; 3) C-aatom annab üksik-, kaksik-, ja kolmiksidemeid (biomolekulide mitmekesisus!); 4) C-aatomid moodustavad lineaarseid (valgud, nukleiinhapped), hargnevaid (glükogeen, amülopektiin) ja tsüklilisi struktuure; Vesinik Vesinikuaatomite eriline tähtsus seisneb vesiniksidemete tekkes ja võimaldamises. Vesiniksidemed kindlustavad biopolümeeride (valgud, nukleiinhapped, polüoosid) kõrgemat järku struktuuride kooshoidmise ja stabiilsuse. Hapnik Hapnikuaatomid kuuluvad samuti biomolekulide ehitusse. Sissehingatav hapnik läheb
annaabi.ee 
