Iseloomulikud tunnused: 1.värviliste kroonlehtedega õied 2. endosperm ilma tärkliseta (v.a. Dioscoreales - dioskoorilaadsed) Selts Liliales Sug. Liliaceae liilialased o Basaalsed nektaariumid Ekstroorsed tolmukad (avanevad lõhega väljapoole) o Rohtsed, alati sibulate või mugulatega o Lehed: kodarikuna või vahelduvad, rööp- või kaarroodsed Õied: hüpogüünsed (sigimiku asetus ülemine) Õiekate: kolmetine,3+3 lahklehist õiekattelehte, aktinomorfne, sageli kirjud ja basaalsete nektaariumidega. Õiekroon: -; Tolmukad: 3+3; Viljalehed: 3 Sigimik: sünkarpne (liitviljalehine) Vili: kupar, lamedad seemned on virnades o Enamik liike kuulub nelja perekonda: o Per. Lilium liilia o Per Fritillaria püvilill Fritillaria imperialis harilik püvilill
Selts konnarohulaadsed (Alismatales) Üle kümne kaldavee ja veetaimede sugukonna, Eestis : konnarohulised penikeelelised kilbukalised meriheinalised võhalised Õied koondunud keerukatesse pööristesse või tihedatesse tähkadesse. Sugukond konnarohulised (Alismataceae) Rohtsed veetaimed, lehed kodarikuna, lehelaba ja leherootsuga Õis kolmetine, 3 tupplehte ja 3 kroonlehte, õied koondunud keerukasse pöörisesse Vili pähklike Eestis kaks perekonda – konnarohi (Alisma) 3 liiki ja kõõlusleht (Sagittaria) Sugukond võhalised (Araceae) 2500 liiki, peamiselt troopikas, Eestis soovõhk, lemled ja vesilääts Ilutaimedena kasvatatakse flamingolille, monsterat, diifenbahhiat, filodendronit Rohttaimed, väga pisikesed kuni hiigelsuured. Kõige väiksemad õistaimed on lemled
· Lehe serv-terve · Lehelaba-lihtleht Väike läätspuu Caragana frutex · Lehelaba kuju-neljatine · Lehe roodumine-sõrmroodne · Lehe tipp-ümar · Lehe serv-terve · Lehelaba-liitleht Vesipaju Salix triandra · Lehelaba kuju-süstjas · Lehe roodumine-sulgroodne · Lehe tipp-terav · Lehe serv-saagjas · Lehelaba-lihtleht Harilik kuldvihm Laburnum anagyroides · Lehelaba kuju-kolmetine · Lehe roodumine-sõrmroodne · Lehe tipp-ümar · Lehe serv-terve · Lehelaba-liitleht Must pappel Populus nigra · Lehelaba kuju-kolmnurkne · Lehe roodumine-sulgroodne · Lehe tipp-terav · Lehe serv-peensaagjas · Lehelaba-lihtleht JAAPANI EBAKÜDOONIA Chaenomeles japonica · Lehelaba kuju-neerjas · Lehe roodumine-sulgroodne · Lehe tipp-ümar · Lehe serv-täkiline · Lehelaba-lihtleht
43. Kõrglehed taime ülemises osas õite läheduses asetsevad lehed, mis on enamasti pärislehtedest väiksemad ja erineva kujuga, sageli värvilised 44. lillad kõrglehed hariliku härgheina varre tipus Kandelehed õie või õisiku alusel olev leht, sageli värviline, teistsuguse kujuga kui pärislehed 45. valged kandelehed soovõha õisikute alusel AKTINOMORFNE E. KIIRJAS E. KORRAPÄRANE ÕIS Kolmetine õis Kõiki õieosi kolm või kolmekordne arv 100. kõõlusleht Neljatine õis Kõiki õieosi neli või neljakordne arv 101. põldrõigas Viietine õis Kõiki õieosi viis või viiekordne arv 102. muulukas Täidisõis Õis, kus kroonlehti on tavalisest rohkem, enamasti on need muundunud tolmukad ja emakad, seega täidisõied sageli seemneid ei moodusta, st on steriilsed 103. KIIRJAS e
esindajatel on õiekate tupeks ja abilehtedeta, vahel leidub krooniks eristumata. astlaid. Leheseis on kõige Valdav enamik on kaar või sagedamini vastak. Lehtedel rööproodsete lehtedega, sibulate, mugulate või risoomidega püsikud. leidub läbipaistvaid näärmeid, Õiekate on kolmetine, viljaks on kupar mis sisaldavad õli ja annavad või mari, seemned pole mustad hea taime osadele lõhna. eristamistunnus asparilaadsetest. Need ongi peamised tunnused, mille abil ruudilisi välise vaatlusega tuvastatakse. OLULISED VÄLISTUNNUSED LIILIALISED RUUDILISED
võõra taime tolmuterad. Esimesel juhul nimetatakse tolmlemist isetolmlemiseks ja teisel juhul võõrtolmlemiseks ehk risttolmlemiseks. Tuultolmlejad taimed on kuusk ja mänd. Putuktolmlejad on võilill ja arbuus, melon. 3. (3) Liitlehe ehitus ja tüübid on leht, mille pearootsule kinnituvad kaks või rohkem lühirootsulist lehekest. katkestunult sulgjas paarissulgjas liitleht kahelisulgjas liitleht paaritusulgjas Sõrmjas liitleht Kolmetine liitleht 4. (2) Mis kude on kobekude? Kus esineb? Kobekude koosneb hajusatest ümmargutest rakkudest ning asub sammaskoe all. Rakkude vahel on suured rakuvaheruumid ja rakkudes on kloroplaste, kuid vähem. Kobekoe rakkude ülesandeks on vee aurumine ehk transpiratsioon ja gaasivahetus. 5. (1) Valgus-ja varjulehe ehituse erinevus Lehe ehitus sõltub olulisel määral ka kasvutingimustest. Isegi ühe ja sama isendi täiskasvanud lehed võivad olla erineva ehitusega
Aktsioonipotentsiaal tekib, kui neuron saadab impulsi rakukehast edasi aksonisse. Aktsioonipotentsiaal on neuroni depolarsatsiooni poolt tekitatud elektriline plahvatus, mis tekib kui mingi stiimul paneb puhkepotentsiaali 0mV poole. Kui depolarisatsioon jõuab -55mV'ni tekib aktsioonipotentsiaal. Liigub edasi laviinina. Mis on neuroni depolarisatsioon? Depolarisatsioon on puhkepotentsiaali tõus neuronis. Liikumine 0mV poole. 4. KESKNÄRVISÜSTEEM. Kirjelda peaaju ja seljaaju. Peaaju kolmetine jaotus: · Tagaaju ehk rombaju on peaaju tagaosa, mis koosneb piklikajust (medulla), ajusillast (pons) ning väikeajust (cerebellum). · Keskaju on peaaju keskel paiknev osa, imetajatel kängunud ning umbritsetud eesajust. · Eesaju on kõige eesmine ja silmatorkavam osa imetajate peaajust. Jaguneb vahe- ja otsajuks
asparilaadsed ja nende sugukonnad Kalmuselaadsed on üks sugukond kalmuselised ( Acoraceae ) ühe perekonnaga kalmus ( Acorus ) Konnarohulaadsed ( Alismatales ) Üle kümne kaldavee ja veetaimede sugukonna, Eestis : konnarohulised,penikeelelised,kilbukalised,meriheinalised,võhalised Õied koondunud keerukatesse pööristesse või tihedatesse tähkadesse Sugukond konnarohulised ( Alismataceae ) Rohtsed veetaimed, lehed kodarikuna, lehelaba ja leherootsuga Õis kolmetine, 3 tupplehte ja 3 kroonlehte, õied koondunud keerukasse pöörisesse Vili pähklike Eestis kaks perekonda – konnarohi ( Alisma ) 3 liiki ja kõõlusleht ( Sagittaria ) Selts Liilialaadsed õiekattelehtedel on basaalsed nektaariumid (mitte sigimiku seinas nagu teistel üheidulehelistel), seemned pole mustad (nagu on asparilaadsetel) Sugukond Liliaceae – liilialised Sibulate või risoomidega rohttaimed,Lehed rööproodsed, männases või vahelduvad,
Kanarbikulised on peaaegu kogu maakeral kasvavad puittaimed. Nende sugukonda kuulub 100 perekonda (u. 3000/1350 liiki). Eesti metsades kasvavad nt. sellised söödavad kanarbikulised: mustikas, jõhvikas, sinikas, pohl. Kanarbikulised kasvavad üksnes happelistel muldadel. Eluvormilt on kanarbikulised puud, kääbuspõõsad, põõsad või rohttaimed. Kanarbikuliste lehed on enamikus nahkjad ja igihaljad. Õied paiknevad varre ülemistes osades korrapäraselt. Õis on kolmetine kuni viietine, üldjuhul on õiekate liitlehine.Viljaks on neil kupar või luuvili. Hõimkond:Õistaimed Klass: Kaheidulehelised Selts: Kanarbikulaadsed SUGUKOND: tatralised (Polygonaceae) Tatralised on õistaimede sugukond, kuhu kuulub nii põõsaid kui ka rohttaimi. Tatraliste perekondi on 43 ringis ja sisaldades umbes 1100 liiki. Tatralised on kosmopoliitse levikuga, kuid liigirikkaimailt on neid parasvöötmes. Nt:Põld-konnatatar, rabarber
tugevalt spetsialiseerunud sugukonnad (kõrrelised, lõikheinalised). Tunnused: üks iduleht, õied kolmetised, narmasjuurestik, rohttaimed, juhtkimbud hajusalt, primaarne kambium puudub, lehed rööp- v. kaarroodsed, abilehti pole. Eestis põhiliselt 4 seltsi: konnarohulaadsed, kõrreliselaadsed, asparilaadsed, liilialaadsed. Sk. Liilialised sibultaimed. Lehed: rööproodsed, männases v. vastakud. Õis: õiekate lihtne, kolmetine, *P3+3 A 3+3 G(3), aktinomorfne, sigimik ülemine. Vili: kupar, seemned lapikud. N: sügislill, kuldtäht, tulp, kirju püvilill, kirju liilia. Sk. Võhumõõgalised - Rohttaimed risoomi v. mugulsibulaga. Lehed: rööproodsed, vahelduvad, lineaalsed, ühekülgsed. Õis: õiekate lihtne, kolmetine, aktino- v. sügomorfne, P 3+3 A3 G (3) , emakasuudmete harud sageli kroonlehtede taolised. Vili: kupar. N: kollane võhumõõk, niidu kuremõõk, siberi võhumõõk. Sk
seemnealgmetega emakkonnas. Vili on tavaliselt ühe seemnega pähkel. Seemnel puudub endosperm. kanarbikulised - Enamuses igihaljad kseromorfsete lehtedega puhmastaimed, tihedalt seotud seensümbiontidega, esineb saprofüüte, õis viietine, kroon lahk- v. liitlehine, tolmukaid 10, vili: mari v. kupar, eelistavad happelist pinnast, võhumõõgalised Rohttaimed, risoomi v. mugulsibulaga, lehed: rööproodsed, vahelduvad, lineaalsed, ühekülgsed, õis: õiekate lihtne, kolmetine, aktino- v. sügomorfne, P 3+3 A3 G (3) , emakasuudmete harud sageli kroonlehtede taolised, vili: kupar liilialised sibultaimed, lehed: rööproodsed, männases v. vastakud, õis: õiekate lihtne, kolmetine, *P3+3 A 3+3 G(3) aktinomorfne, sigimik ülemine, vili: kupar, seemned lapikud käpalised - Mitmeaastased rohttaimed, varuainete jaoks risoomid, varremugulad, lihakad varred, lehed vahelduvalt,
· Sugukond laugulised Rohttaimed, lehed rööproodsed, männases või vahelduvalt, lihtne õiekate, sigisibulate esinemine · Eestis perek lauk (porrulauk, küüslauk, sibul, murulauk, karulauk jne) > rohkesti eeterlikke õlisid o Selts liilialaadsed · Sugukond liilialised Klass üheidulehelised Sibultaimed Lehed rööproodsed, vastakud või männases Lihtne õiekate, kolmetine Viljaks kupar · Tulp · Kirju liilia · Kirju püvilill · Eestis ilmselt looduslikult: sügislill, kuldtäht o Selts asparilaadsed · Sugukond võhumõõgalised Klass üheidulehelised Rohttaimed risoomi või mugulsibulaga Lehed vahelduvad, rööproodsed, ühekülgsed Lihtne õiekate, kolmetine Viljaks kupar
Rohttaimed, lehed rööproodsed, männases või vahelduvalt, lihtne õiekate, sigisibulate esinemine Eestis perek lauk (porrulauk, küüslauk, sibul, murulauk, karulauk jne) > rohkesti eeterlikke õlisid o Selts liilialaadsed Sugukond liilialised Klass üheidulehelised Sibultaimed Lehed rööproodsed, vastakud või männases Lihtne õiekate, kolmetine Viljaks kupar Tulp Kirju liilia Kirju püvilill Eestis ilmselt looduslikult: sügislill, kuldtäht o Selts asparilaadsed Sugukond võhumõõgalised Klass üheidulehelised Rohttaimed risoomi või mugulsibulaga Lehed vahelduvad, rööproodsed, ühekülgsed Lihtne õiekate, kolmetine Viljaks kupar
sammasjuurestik. enamasti narmasjuurestik. Varrel esineb teiskasv, sest juhtkimbud on Varrel ei esine teiskasvu, juhtkimbud on avatud; juhtkimbud paiknevad varre ristlõikel kinnised, varre ristlõikel paiknevad ringina või esineb kesksilinder. korrapäratult. Lehed on võrkkroodsed, liht- või liitlehed. Lehed on rööp- või kaarroodsed, lihtlehed. Õieosade arv on viietine, harvem neljatine. Õieosade arv on kolmetine. Taime kuulumist ühte või teise klassi ei sa määrata toodud loendi ühe tunnuse järgi, vaid tuleb arvestad kõiki. (Botaanika lk 270-271) Parafüleetiline Monofüleetiline On abilehed; lehe laiad Lehetupp, aga leheroots ja abilehed puudu Emb-kimb Enamasti rohttaimed. (Botaanika lk 328) 3- kalvine tolmutera 1- kalvine tolmutera
2)tradiotsiooniline harjumuspärane 3)karismaatiline alluvad usuvad juhi erilistesse võimetesse 1 Mis on legitiimsus? Tutvusta selle erinevaid tasandeid ja suhet legaalsusega. Legitiimsus on tunnustatus. Legitiimsus pole sama mis legaalsus(seaduspärasus). Legitiimsus võib olla: 1)rahva poolehoidjad2)rahva vastupanu puudumine,leppimine 1 Tutvusta põhilisi rezhiimitüüpe tänapäevases käsitluses (kahetine üldjaotus ja kolmetine jaotus). Üldiselt jagunevad reziimid kas demokraatlikud või diktatuuriliseks. 1 Kuidas jagas rezhiime Aristoteles? Mille poolest erineb Aristotelese jaotuse loogika rezhiimide tänapäevase jaotuse loogikast? Aristoteles jagad reziime: Hea Halb Üks valitseb monarhia türannia Mitu valitsevad aristokraatia oligarhia
Esineb lisakroon. Õied hõredas õisikus. Õitseb maist augustini. Vili: ümarmunajas kupar. –Käokann-perekond tulinelk (Risoom on tugev, roomav ja harunenud. Taimel esinevad ka maa-alused võsundid.—Seebilill) 64. Sgk. käpalised. Paljunemisega seotud eripärad (maksimaalne spetsialiseerumine). Rohtsed, risoomide, mugulsibulate, tuberiididega. Lehed vahelduvad, rööp- või kaarroodsed. Õied epigüünsed. Tavaliselt 180 kraadi alla pööratud. Õiekate kolmetine, 3+3 lahklehise õiekattelehega. Sügomorfne, välimine ring on sisemisest erinev. Üks sisemine õiekatte leht on muutunud huuleks, on sageli mustriline ja basaalse nektaariumiga. Õiekroon puudub. Tolmukaid 1. Viljalehti 3. Sigimik sünkarpne. Vili kupar, paljude tolmpeente seemnetega. N: Vanilje, kaunis kuldking, kärbesõis. Paljunemisega seotud eripärad (maksimaalne spetsialiseerumine) -idanemisest õitsemiseni võib aega kuluda kuni 15 aastat
Kroon tupest kuni kaks korda pikem. Esineb lisakroon. Õied hõredas õisikus. Õitseb maist augustini. Vili: ümarmunajas kupar. Käokann-perekond tulinelk (Risoom on tugev, roomav ja harunenud. Taimel esinevad ka maa-alused võsundid.--Seebilill) 41. Sgk. käpalised. Paljunemisega seotud eripärad (maksimaalne spetsialiseerumine). Rohtsed, risoomide, mugulsibulate, tuberiididega. Lehed vahelduvad, rööp- või kaarroodsed. Õied epigüünsed. Tavaliselt 180 kraadi alla pööratud. Õiekate kolmetine, 3+3 lahklehise õiekattelehega. Sügomorfne, välimine ring on sisemisest erinev. Üks sisemine õiekatte leht on muutunud huuleks, on sageli mustriline ja basaalse nektaariumiga. Õiekroon puudub. Tolmukaid 1. Viljalehti 3. Sigimik sünkarpne. Vili kupar, paljude tolmpeente seemnetega. N: Vanilje, kaunis kuldking, kärbesõis. Paljunemisega seotud eripärad (maksimaalne spetsialiseerumine) -idanemisest õitsemiseni võib aega kuluda kuni 15 aastat. Käpalised on väga kitsalt
59. Mis on legitiimsus? Tutvusta selle erinevaid tasandeid ja suhet legaalsusega. Legitiimsus on inimestevaheline kokkulepe selle kohta, et võimu rakendamine antud olukorras ja teatud inimeste poolt on sotsiaalselt põhjendatud. Legitiimsus e tunnustatus võib olla rahva poolehoid, toetus või rahva vastseisu puudumine, leppimine. Legitiimus erineb legaalsusest (seaduslikkusest). 60. Tutvusta põhilisi reziimitüüpe tänapäevases käsitluses (kahetine üldjaotus ja kolmetine jaotus). Reziimide üldjaotus: Demokraatia valitsemisviis, kus võim põhineb Diktatuur üldvalimiste kaudu saadud piiratud valitseja piiramatu võim ja autoriteet mandaadil valijatelt, kellel on poliitikas vastuseis demokraatia tingimustele osalemise ja opositsioonis olemise puudub piiratud mandaat e võimalus õigus vahetada valitseja(id)
lõhestunud. Kroon tupest kuni kaks korda pikem. Esineb lisakroon. Õied hõredas õisikus. Õitseb maist augustini. Vili: ümarmunajas kupar. Käokann-perekond tulinelk (Risoom on tugev, roomav ja harunenud. Taimel esinevad ka maa-alused võsundid.--Seebilill) 41. See on netist! Sugukond käpalised (20000 liiki). Rohtsed, risoomide, mugulsibulate, tuberiididega. Lehed vahelduvad, rööp- või kaarroodsed. Õied epigüünsed. Tavaliselt 180 kraadi alla pööratud. Õiekate kolmetine, 3+3 lahklehise õiekattelehega. Sügomorfne, välimine ring on sisemisest erinev. Üks sisemine õiekatte leht on muutunud huuleks, on sageli mustriline ja basaalse nektaariumiga. Õiekroon puudub. Tolmukaid 1. Viljalehti 3. Sigimik sünkarpne. Vili kupar, paljude tolmpeente seemnetega. N: Vanilje, kaunis kuldking, kärbesõis. Paljunemisega seotud eripärad (maksimaalne spetsialiseerumine) -idanemisest õitsemiseni võib aega kuluda kuni 15 aastat. Käpalised on väga kitsalt kohastunud
Liblik õieliste võrsumis sõlm on sügaval ja seega telvekindlad ja pikkaealised, kuid nõuavad kasvuks kerget õhuselist mulla lõimist. Liblikõielistel on olemas ka 4 liik võrsumist roomavate vartega võrsumine, see on erinev sest juure kaela peal olevatest pungadest arenevad mulla pinnale valkjad või rohekad võrsumise sõlmi omavad roomavad varred. Sellised roomavate varte sõlmed juurduvad ja kinnituvad varre külge. Igast sõlmest kannab mulla pinnale 1 kolmetine leht mis koosneb lehe rootsust ja lehekestest ning õisiku vars koos nutiga. Selline on valge ristik. 71) Heintaimede kasvufaasid Heintaimedel eristatakse 8 kasvufaasi: 1. Kevadine kasvfaas alab siis kui keskm õhu temp on +2-3 kraadi. 10-12 päeva pärast õitsemise algust hakkavad moosustuma üüed külgvõrsed. Kõrrelised ja liblikõielised lähevad üle võrsumise faasi. 2. võrsumise taimede kasvukõrgus 10-30 cm ja see kestab 10-30 päeva. Seda faasi
kuninga peaehtele. Ra pojana kirjutati kuninga nimi tavaliselt kartussi. Karussi sõlm sümboliseeris kaitset ja kõiksust). Lisaks oli kuningal ka nn Horose kuldnimi. Sünnimi Ra pojana kasutatud nimi. Horose kuldnimi, Horose nimi ja veel üks nimi olid kõik kuninga poolt võetud nimed, mida kasutati koos erinevate tiitlitega, mis teeb kuningate jälgimise ja identifitseerimise sageli keeruliseks. Nimede kaudu ilmneb ka kuninga seos jumalatega. Seos on kolmetine. 1) Elus kuningas on Horos. Kuningat samastati Horosega. Müüdi järgi oli Horos viimane jumalik valitseja ning kuningad seega tema väimu pärijad ja edasikandjad. 2) Surnud kuningas oli Osiris, surnute riigi valitseja ja kohtumõistja. Võõraid maid valitses Seth, kes kehastab ka kaose jõude, mida kuningas peab kogu aeg võitma. Samas kehastab Seth ka Alam-Egiptust, samas kui Horos ja Osiris kehastavad Ülem-Egiptus ning
Ajaloolisi momente III • Muutused sotsiaalsetes eelistustes • Kolb & Whishaw: Papez’i teooriast ja “limbilisest sagarast/ süsteemist”: edukas, kuna • Emotsioonide näo- ja kehaliste väljenduste harvenemine kombineeris teadmata substraadiga funktsioone ja teadmata funktsiooniga substraate, ja sobis • Häälitsuste harvenemine freudismiga. Edasiarendus - MacLean’i kolmetine aju. • Heinrich Klüver & Paul Bucy 1939 (varem Brown & Schaefer 1888): pärast bilateraalset oimusagarate eesosa (mandelkeha ja oimukoore alaosa) eemaldamist ahvid taltsad, ei tunne Tänased juhtivad emotsioonikontseptsioonid hirmu (sh madude ja imetajate ähvarduspooside ees), söövad seni välditud toitu, • Antonio Damasio - emotions and feelings, emotsioon on kehalist päritolu ja suunab
annaabi.ee 
