jaotab selle kolme sõnalistesse pakkettidesse. Kokku on tabelis 11 paketti, seega 33 lahtrit sõnade paigutamiseks. ALGORITMIDE EFEKTIIVSUSE HINNANG Katsete graafikute uurimisel selgus, et kui paiskadresseerimist kasutada mõne suure reaalse tarkvara väljatöötamisel, tuleks paisktabel võtta võimalikult suur (umbes 60% - 70% suurem, kui tegelikult andmete hoidmiseks vaja oleks). See tagaks andmetele kiire juurdepääsu, kuna kollisioonide arv on seda väiksem, mida suurem on paisktabel. 3 VÕRDLUSTE ARVU SÕLTUVUS TABELI TÄITUVUSASTMEST (GRAAFIKUD) 6 5 4 3 2 1 0 0 5 10 15 20 25 30 6 5 4 3 2 1 0 0 5 10 15 20 25 30 4 9 8 7 6 5 4 3 2 1 0 0 5 10 15 20 25 30 10 9 8 7 6 5 4 3 2 1
seoseid. Ülevõtmine ja laenamine on tihti loomingulised. See ,,loomus" või ,,loomevõime" võib olla väga avatud nagu Everardus kirjutab oma uurimust teemal ,,Kuidas kasutada kirjalikke väiteid Rooma õigusest ehitamaks erinevaid õigusalasid" nagu näiteks õigusest orjadele õiguseks munkadele. Loomevõime võib olla aga ka rohkem peidetud nagu Bartolus kasutab Rooma õiguse tekste selleks, et uurida kohtumõistmist elukohta reguleerivate õiguste kollisioonide ehk kui tuleb mõnda kohustust samaaegselt täita erinevate seaduste alusel. Üheks autori lemmik näiteks on Ulricus Huberi enda teooria kollisioonidest, mille ta avastab kolme aksioomi põhjal, kõik teeselduna Rooma õigusest. Esimesele kahele aksioomile tugineb ta Digesta tekstidele, mis kirjeldavad midagi väga erinevalt originaalkontekstis. Tal ei ole Rooma autoriteeti, pole oluline kui võltsitud, kolmandale aksioomile. Tema argument on suurepärane
keelelisele väljendusele ehk sõnale või lausele. Tõlgendus on nii see, kui öeldakse vaid väljenduse ühemõtteline tähendus, kui ka see, et väljendusele omistatakse üks konkreetne tähendus mitmete tähenduste hulgast; 3.tõlgendus kitsamas mõttes (sensu stricto)- arvatakse, et väljendus katab siis hulga alternatiivseid tähendusi ja tekib tähenduste lehvik. Tõlgendaja võtab neist võimalustest mõne või mõned, mille tähendust sobib selles olukorras kasutada. Kollisioonide lahendamise (vastuolu ületamise) alustena tuntakse õigusteoorias järgmisi võimalusi: 1) õigussüsteemis (resp - mõnes teises õigusaktis või -normis) leiduvad õigusnormid, mis sätestavad kollisioonide lahendamise alused, juhud ja korra; 2) rakendatakse põhimõtet lex specialis derogat legi generali - eriseadus tühistab üldseaduse (või sama õigusjõuga muu eriakt tühistab üldakti) ; 3) rakendatakse põhimõtet lex posterior derogat legi priori - hilisem seadus tühistab
42 ldib.: 112 – 113. 43 ldib.: 113 13 6. ÕIGUSSÜSTEEM , ÕIGUSHARU JA ÕIGUSPEREKOND Õigussüsteem Õigussüsteem on õiguse ajalooliselt kujunenud sisemine ühtsus, õigusnormide struktuurne paigutus õigusharude ja instituutide kaupa. Õigussüsteemi kui objektiivse struktuurse organisatsiooni õige tunnetamine loob eeldused tulemuslikult toimiva õigusaktide süsteemi kujundamiseks, selles kollisioonide ja lünkade vältimiseks.44 Romaani-germaani õigusperekonna õigussüsteemile on omane kogu normistiku jagunemine kaheks põlvkonnaks: 1. Avalik õigus on õigusvaldkond, mis reguleerib suhteid, kus üheks pooleks on riik ja mida iseloomustab subjektide omavaheline subordinatsioon. Reguleerimismeetodiks on autoritaarne meetod. 2. Eraõigus on õigusvaldkond, mis reguleerib suhteid võrdsete isikute vahel. Reguleerimismeetodiks on autonoomne meetod
skeemi saab säilitada puu mõistliku seisu. Reeglid – iga sõlm kas punane või must; tühjad alampuud on mustad; igal punasel sõlmel must vanem & mustad lapsed; iga tee, mis läheb puu juurest mõnda lehte, sisaldab sama arv musti sõlmi. Otsimise aeg 2*log(n+1). Puu must kõrgus – mustade tippude arv puu juurest leheni. 13. Paisksalvestusmeetod. Paisktabel. Paiskfunktsioon (jäägi meetod ja korrutamise meetod). Kollisioonide lahendamine (ahelad väljaspool tabelit, avatud paisksalvestus). Andmete lisamine, otsimine ja kustutamine. Paisksalvestusmeetod – igas kirjes eraldatakse üks väli, mis on võtmeks. Sellele võtmele rakendatakse paiskfn-i, mis vastavalt võtme väärtusele arvutab indeksi ehk tabeli lahtri aadressi. Paiskfn tuleb valida nii, et arvutuse tulemus mahuks tabeli indeksite vahemikku. Paisktabel – sinna paigutatakse andmed paisksalvestamiseks, seda saab realiseerida
regul eesmärgil. Statuudi andmine vabastab samal ajal seadusandja vajadusest detailselt regul kohalikku elu, mille üksikasju ta ei tunne. Vähendab distantsi normiloojate ja -adressaatide vahel. o Autonoomsed statuudid on riigihaldusorganite määruste suhtes detsentraliseeritud õigustloovad aktid. Ei pea olema kooskõlas rho-te määrustega. Jur jõult on võrsed. Kollisioonide korral lah vaidluse kohus. See tagatiseks sõltumatusele rho määrustest. Kuuluvad praeter legem määruste liiki (näited KOKS § 22 lg 1). KOV määrused riiklike kohustuste täitmiseks: seaduses sis volitusnormi alusel kohustatakse kehtestama oma terr-l määrusi ka riiklike ül-te täit-ks PS § 154 lg 2. Kohaliku õigusega seonduvad taolised määrused vaid niivõrd, kuivõrd nende regulats toimib vastava KOV üksuse terr-l
õigusprintsiipidest. Kollisioonid ehk vastuolud õiguses Kollisioon tähendab, et ühte ja sama õigussuhet reguleerivad võrdselt kaks õigusnormi, mis samas kumbki välistavad vastastikku teineteist. Kollisiooni puhul on reaalselt võimatu: 1) teha kindlaks normilooja tegelikku tahet; 2) rakendada mõlemat normi; 3) hüljata lahendamine ehk lõpetada menetlus alustatud teo osas. Kollisioonide lahendamise alustena tuntakse õigusteoorias järgmisi võimalusi: 1) mõnes teises õigusaktis või -normis leiduvad õigusnormid, mis sätestavad kollisioonide lahendamise alused, juhud ja korra; 2) rakendatakse põhimõtet lex specialis derogat legi generali - eriseadus tühistab üldseaduse (või sama õigusjõuga muu eriakt tühistab üldakti) ; 3) rakendatakse põhimõtet lex posterior derogat legi priori - hilisem seadus tühistab varasema (või
vastastikku teineteist. Kollisiooni puhul on reaalselt võimatu: teha kindlaks normilooja tegelikku tahet, rakendada mõlemat normi, hüljata lahendamine ehk lõpetada menetlus alustatud teo osas. Reaalse kollisiooni tunnused on järgmised: tegemist on ühe ja sama normiadressaadiga, tegemist on ühe ja sama õigussuhtega, mõlemad vastuolus olevad normid on iseenesest täiel määral kohaldatavad. Õiguse realiseerija peab tegema ise valiku. Kollisioonide lahendamise alustena tuntakse õigusteoorias järgmisi võimalusi: 1) Õigussüsteemis (mõnes teises õigusaktis või normis) leiduvad õigusnormid, mis sätestavad kollisioonide lahendamise alused, juhud ja korra; 2) Rakendatakse põhimõtet, et eriseadus tühistab üldseaduse (või sama õigusjõuga muu eriakt tühistab üldise akti); 3) Rakendatakse põhimõtet, et hilisem seadus tühistab varasema (või sama õigusjõuga
Kollisioonid ehk vastuolud õiguses Kollisioon tähendab, et ühte ja sama õigussuhet reguleerivad võrdselt kaks õigusnormi, mis samas kumbki välistavad vastastikku teineteist. Kollisiooni puhul on reaalselt võimatu: 1) teha kindlaks normilooja tegelikku tahet; 2) rakendada mõlemat normi; 3) hüljata lahendamine ehk lõpetada menetlus alustatud teo osas. Kollisioonide lahendamise alustena tuntakse õigusteoorias järgmisi võimalusi: 1) mõnes teises õigusaktis või -normis leiduvad õigusnormid, mis sätestavad kollisioonide lahendamise alused, juhud ja korra; 2) rakendatakse põhimõtet lex specialis derogat legi generali - eriseadus tühistab üldseaduse (või sama õigusjõuga muu eriakt tühistab üldakti) ; 3) rakendatakse põhimõtet lex posterior derogat legi priori - hilisem seadus tühistab
Konveierid võivad oma talitlusviisilt olla kas sünkroonsed või asünkroonsed. Protsessorites rakendatakse, lähtudes konveierite funktsionaalsust, kahte liiki konveiereid: 1. Käsukonveier (id) 2. Aritmeetikakonveier (id) Käsukonveierid on ette nähtud käskude konveiertöötluseks. Aritmeetikakonveierid on ette nähtud aritmeetika-loogikaoperatsioonide konveiertöötluseks. Mittelineaarsetes aritmeetikakonveierites on oht kollisioonide tekkeks. Kollisiooninähtus seisned selles, et aritmeetikakonveieri üht ja sama astet soovivad samaaegselt kasutada kaks (või enam) erinevatesse käskudesse kuuluvat andmeüksust. Konveiertöötluse paradoks Käskude konveiertöötlusel ei muutu aeg, mida kulutatakse üksiku käsu töötlemisele, (mõningate käskude korral võib see isegi pikeneda), kuid suureneb ajaühikus töödeldavate käskude arv, st suureneb protsessori informatsiooni läbilaskevõime. 22
• Kui võtmete väärtused oleksid 100, 200, 300, ...9900, 10000, siis rakendades tehet Võti div 100 saame väärtused vahemikus 1, 2, 3, ..99, 100 ja nende väärtuste järgi on andmed paigutatavad tabeli lahtritesse 1..100. • Keerukus: parimal juhul lisamisel, otsimisel ja kustutamisel O(1). Halvim olukord tekib siis, kui kõigi võtmete jaoks arvutakse sama paiskväärtus. Sel juhul kiiruseks O(N), sõltumata kollisioonide lahendamise meetodist. 14.2 Paisktabel • Meetodit kutsutakse paisksalvestamiseks. • Igas kirjes eraldatakse üks väli, mis on võtmeks. • Sellele võtmele rakendatakse paiskfunktsiooni, mis vastavalt võtme väärtusele arvutab indeksi e tabeli lahtri aadressi. • Paiskfunktsioon tuleb valida selliselt, et arvutuse tulemus mahuks tabeli indeksite vahemikku. • Paisksalvestamiseks paigutatakse andmed paisktabelisse, mida saab realiseerida massiivina. 14
Kodakondsus määrab kõige olulisemate avalik- õiguslike subjektiivsete õiguste reaalsuse. Eestis lähtutakse ius sanguinis põhimõttest, mitte ius soli. Osa lubasid, kohustusi kehtivad ainult kodanikele (erakondadesse kuulumine, sõjaväeteenistus). Riikidele on suur välismaalaste arv ohtlik, sellistel puhkudel võidakse rakendada õigust, mis pole päris sobiv või loomupärane. Riigi rahva hulka kuuluvad ka välismaal elavad riigi kodanikud. Kollisioonide vältimiseks ei rakendata välismaal riiklikku võimu territoriaalprintsiibi arvestamine isikuprintsiibi asemel. Välismaalaste seadusega kehtestatakse välismaalaste töötingimused, saabumine, õigused jne (lubatud see, mis kodanikele, kui pole teisiti sätestatud). Demokraatlikes riikides in riigivõimu teostajaks rahvas ise oma hääleõiguslike kodanike näol. Hääleõiguslik on täisealine kodanik, kes on pole kuulutatud teovõimetuks ega kanna kohtulist karistust kinnipidamiskohas
autonoomsete institutsioonide määrusi. Haldusakti teoorias nimetatakse neid statuutideks. Tunnused: Autonoomsed statuudid on riigihaldusorganite määruste suhtes detsentraliseeritud õigusaktid. Nad ei pea olema kooskõlas kõrgemalseisvate riigihaldusorganite määrustega. Nad ei kuulu haldusaktide hierarhilisse süsteemi. Seetõttu on nimetatud üldaktid oma juriidiliselt jõult täiesti võrdsed riigihaldusorganite määrustega. Võimalike kollisioonide korral lahendab vaidluse kohus. See on ka tagatiseks nende sõltumatusele riigihaldusorganite aktidest. Statuutide õiguslik olemus tuleneb autonoomsetele institutsioonidele seadusega antud autonoomiast, mille raames nad võivad iseseisvalt vastavaid valdkondi reguleerida. Statuudid kuuluvad praeter legem määruste liiki. Vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seadusele annavad valla- ja linnavolikogud ja -
Head omadused: a) Kui on ainult üks ainuke saatja, siis ta saab kogu kanali täies mahu enda kätte b) Tegemist on detsentraliseeritud süsteemiga ning tähtis on ainult lõikude algused ära sünkroniseerida Negatiivsed omadused: a) Tekkivad põrked ning osa ajalõike läheb kaduma b) Võivad tekkida tühjad ajalõigud c) Kellasid on vaja sünkroniseerida Üldiselt, kui kõik tahavad saata, siis on kindlaks tehtud, et 37% läheb kasulikuks tööks, ülejäänud läheb kollisioonide lahendamiseks. Ilma ajalõikudeda ALOHA Kui oli vaja saata, siis lihtsalt saadeti. Selle puhul võis üks saatmine rikkude ära eelmise lõpu ja järgmise alguse. Selle puhul saab kaks korda halvema tulemuse, kui ajalõikudega ALOHA puhul. CSMA Kanali kuulamine ehk kõigepealt kuulatakse kanalit ja kui kanal on vaba, siis saadetakse ning kui kanal on hõivatud, siis oodatakse niikaua kuni kanal vabaneb. Ka kanali kuulamisel on omad probleemid, kui vaadelda traadiga ja traadita võrke
Pistnud taskusse ebatavaliselt suure, 60 000 frangise honorari, lahkus Verdi varsti pärast esietendust Peterburist, külastas tagasiteel Moskvat ning viibis seal "Trubaduuri" pidulikul etendusel. Hispaania romantiku A. P. de Saavedra, hertsog de Rivase draama "Don Alvaro ehk saatuse jõud" alusel kirjutatud ooper ei kuulu Verdi parimate teoste huika. Melodramaatiline süzee, kõikvõimalike õuduste ja pingeliste kollisioonide kuhjamine, juhuslike ja ettekavatsetud mõrvade arvukus vajutavad muusikale oma pitseri, ehkki ka siin võib leida verdilikku dramatismi ja psühholoogilist veenvust, orkestri dramaturgilise funktsiooni tõusu ning harmoo- 19 nia nõtkust. Huvitavad on lopsakad rahvastseenid, kloostrimüüride vahel asetleidvad episoodid, Alvaro ja Leonora emotsionaalsed kujud.
2) rakendada mõlemat normi; 3) hüljata lahendamine ehk lõpetada menetlus alustatud teo osas. Reaalse kollisiooni tunnused on järgmised: 1) tegemist on ühe ja sama normiadressaadiga; 2) tegemist on ühe ja sama õigussuhtega; 3) mõlemad vastuolus olevad normid on iseenesest täiel määral kohaldatavad. Õiguse realiseerija (rakendaja) peab siin tegema kindlasti valiku, aga küsimus on - milliste kriteeriumide alusel? Kollisioonide lahendamise alustena tuntakse õigusteoorias järgmisi võimalusi: 1) õigussüsteemis (resp - mõnes teises õigusaktis või -normis) leiduvad õigusnormid, mis sätestavad kollisioonide lahendamise alused, juhud ja korra; 2) rakendatakse põhimõtet lex specialis derogat legi generali - eriseadus tühistab üldseaduse (või sama õigusjõuga muu eriakt tühistab üldakti) ; 3) rakendatakse põhimõtet lex posterior derogat legi priori - hilisem seadus tühistab
vajalikku normi. See olukord võib ette tulla juba peale elimineerimist. Kirjanduses on esitatud vastakaid seisukohti – seadust tuleb käsitleda programmina ja määravaim on kohtuniku õigustunnetus vs õiguse edasiarendamist otsustuse langetaja poolt tuleb pidada erandlikuks fenomeniks. Nii või teisiti näitab just see transformatsioon otsustuse transformatsiooni ulatust; seni kuni on seotud normi transformatsiooniga, hõlmab põhjendamismenetlusi nagu analoogia, induktsioon jne. 4) Kollisioonide lahendamine võib samuti olla otsustuse transformatsiooni sisuks. Kollisioonid võib liigitada: - kollisioonid: vahekord juriidilise pidamiskorra reeglite ja olemiskorra reeglite vahel, lex posteriori derogat legi priori, lex specialis derogat legi gneralis jne), Metanormid, mis sedalaadi kollisiooni väljendavad, peavad olema olemas vahetult õiguse allikatena. Mõnedel juhtudel on lahendus saavutatav õigusnormi transformatsiooniga, mõnedel juhtudel õigusesisese transformatsiooni viisidega
seadusandluse, õiguse realiseerimise, positiivse õiguse regulatiivse toime, riigi organisatsiooni jne täiustamiseks. Seda ongi osa autorite poolt peetud praktilise jurisprudentsi sisuks. Praktilised soovitused ei ole üksnes ettepanekud või tõlgendused, vaid ka üldteoreetilised kinnistunud seisukohad, arusaamad. Eriti oluline on viimaste osakaal positiivse õiguse süsteemi lünkade täitmisel, 16 vastuolude ehk kollisioonide ületamisel ning süsteemide unifitseerimisel. Seega nii praktilised soovitused kui ka teoreetilised doktrinäärsed seisukohad on adresseeritud kokkuvõttes õiguse rakendajatele. Õigusteadlaste soovitusi realiseeritakse mitmel viisil - personali õigusõppe kaudu (põhi- ja täiendõpe), avaldatud ettepanekute ning eksperthinnangute kaudu, eelnõude rahvaarutelude käigus, õigusloome ettevalmistavas ning promulgeerimisfaasis, teaduslikes publikatsioonides ning massiteabevahendite kaudu.
autonoomsete institutsioonide määrusi. Haldusakti teoorias nimetatakse neid statuutideks. Autonoomsed statuudid on riigihaldusorganite määruste suhtes detsentraliseeritud õigusaktid. Nad ei pea olema kooskõlas kõrgemalseisvate riigihaldusorganite määrustega. Nad ei kuulu haldusaktide hierarhilisse süsteemi. Seetõttu on nimetatud üldaktid oma juriidiliselt jõult täiesti võrdsed riigihaldusorganite määrustega. Võimalike kollisioonide korral lahendab vaidluse kohus. See on ka tagatiseks nende sõltumatusele riigihaldusorganite aktidest. Statuutide õiguslik olemus tuleneb autonoomsetele institutsioonidele seadusega antud autonoomiast, mille raames nad võivad iseseisvalt vastavaid valdkondi reguleerida. Statuudid kuuluvad praeter legem määruste liiki. Vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seadusele annavad valla- ja linnavolikogud ja valitsused üldaktidena määrusi
autonoomsete institutsioonide määrusi. Haldusakti teoorias nimetatakse neid statuutideks. Autonoomsed statuudid on riigihaldusorganite määruste suhtes detsentraliseeritud õigusaktid. Nad ei pea olema kooskõlas kõrgemalseisvate riigihaldusorganite määrustega. Nad ei kuulu haldusaktide hierarhilisse süsteemi. Seetõttu on nimetatud üldaktid oma juriidiliselt jõult täiesti võrdsed riigihaldusorganite määrustega. Võimalike kollisioonide korral lahendab vaidluse kohus. See on ka tagatiseks nende sõltumatusele riigihaldusorganite aktidest. Statuutide õiguslik olemus tuleneb autonoomsetele institutsioonidele seadusega antud autonoomiast, mille raames nad võivad iseseisvalt vastavaid valdkondi reguleerida. Statuudid kuuluvad praeter legem määruste liiki. Vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seadusele annavad valla- ja linnavolikogud ja valitsused üldaktidena määrusi
Ka Eesti Vabariigi põhiseaduse § 3 kohaselt "rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid on Eesti õigussüsteemi lahutamatu osa", § 123 aga sätestab, et "kui Eesti seadused või muud aktid on vastuolus Riigikogu poolt ratifitseeritud välislepingutega, kohaldatakse välislepingu sätteid". Õigussüsteemi kui õigusnormide objektiivse struktuurse organisatsiooni õige tunnetamine loob eeldused efektiivselt toimiva õigusaktide süsteemi kujundamiseks, selles kollisioonide ja lünkade vältimiseks. Siinjuures peab silmas pidama, et õigussüsteemi all mõistetakse tavakäsitluses sageli teataval viisil üleshitatud õigusnormide kogumit ja sellele lisaks ka õigusasutuste süsteemi. 1.2. Sotsialistliku õigusperekonna iseloomulikud jooned 1.2.1. Sotsialistliku õiguse definitsioon 1.2.2. Õiguse klassiiseloom Nõukogude Venemaal peeti vajalikuks nn vananenud kodanliku tsiviilõiguse mõistete
annaabi.ee 
