Avaliku arvamuse mõiste kaks külge Avalikkuses esitatud arvamused Jürgen habermas: avalikkuse kujunemine Arvamusliidrid, ajakirjanikud, vaimueliit Meedia analüüs (kontentdiskursuse analüüs) Häälekas vähemus Enamike inimeste arvamus George Gallup: public opinion research Tavaline inimene, rohujuure tasand Ankeetküsitlus, valimistulemused Vaikiv enamus Enamuse arvamuse tajumine Väärkonsensus- inimesed ülehindavad üksteise arvamuste sarnasust Pluralistlik ignorantsus- inimesed peavad ennast teistest rohkem erinevaks, kui na tegelikult on Organiseeritud ja pikaajaline ! Sotsiaalsed liikumised Reformistlik liikumine- tahab saavutada muutusi olemasoleva sotsiaalse süsteemi sees ;tahab saavutada muutusi järgides süsteemi reegleid Revolutsiooniline liikumine- tahab olemasolevat süsteemi kaotada, tahab kehtestada uusi reegleid; või
Sotsiaalsed normid Mis on sotsiaalne norm? Milline käitumine on normaalne? sellele küsimusele saab kahel moel vastata: - normaalne on antud ühiskonnas kõige enam levinud käitumine (sotsiaalse normi mõiste statistiline tõlgendamine). - normaalne on õigeks peetud käitumine, selline mis vastab mingile ideaalile, ettekirjutusele (sotsiaalse normi mõiste preskriptiivne tõlgendamine). Mõned probleemid sotsiaalsete normide tõlgendamisel: Väärkonsensus (false consensus) inimesed arvavad ekslikult, et teistel on nendega sarnane ettekujutus õigest käitumisest. Pluralistlik ignorants (pluralistic ignorance) inimesed arvavad ekslikult, et teiste inimeste käitumine või arvamus õige käitumise kohta erineb nende omast. Väärtused Väärtused, väärtushinnangud arusaamad sellest mis on hea, ilus, õiglane jms.
Wearing, 1987) · Suurem osa autojuhte (s.h avarii tõttu haiglasse sattunud) peab end keskmisest enam ettevaatlikumaks ja oskajamaks Jne. · Subjektiivsete tunnuste hinnangu nihe on suurem, kui objektiivsetel käitumuslikel. Ebareaalne optimism Hoiak minuga see ei juhtu ·Hinnang abielu püsivusele (USAs kesk m. lahutuste % 50) "Meie abielu ei purune" ·Turvavöö kasutamine ·Haigestumine AIDS'i Väärkonsensus Tendents ülehinnata mingi arvamuse v õi käitumise (soovitava või ebasoovitava) üldlevikut "Nii teevad ( m õtlevad) kõik" Väärunikaalsus tendents alahinnata fakti, et v õi m ed ja soovitav v õi efektiivne tegevus on laialt levinud Järeldus alkoholi liigtarbija, kes alati paneb kinni turvarihmad, ülehindab joodikute arvu (väärkonsensus) ja alahindab inimeste arvu, kes panevad turvarihma kinni (väärunikaalsus). Veel enese suhtes heatahtlikke hinnanguid:
Diskursus - viis millestki rääkida, reeglid mis juhivad seda mida mingi asja kohta on tavaks öelda - Foucault kuidas teemade kajastamine tekstides aja jooksul muutub, ühed arusaamad muutuvad üldlevinuks ja teised kaovad - Dijk kajastavad varjatud suhtumist mingite sündmuste kohta Sotsiaalsed normid - Normaalne on antud ühiskonnas enim levinud käitumine - Vastab mingile ideaalile või ettekirjutusele Probleemid: - Väärkonsensus inimesed arvavad ekslikult et teistel on nendega sarnane ettekujutus õigest käitumisest - Pluralistlik ignorants arvatakse ekslikult et teiste arvamus õige käitumise kohta erineb nende omast - Deviantsus kõrvale kaldumine normist, hälbeline käitumine nt kuritegevus, geniaalsus vaimuhaigus Kuritegevuse paratamatuse probleemid Durkheim - Igas ühiskonnas esineb käitumine mida peetakse kuritegelikuks
pedofiila hirm (diskursus) just pedofiilat tekitabki. Seostub ka sotsiaalkonstruktivsmiga diskursuse käigus konstrueeritakse mingit asja. 2.Sotsiaalsed normid. Kultuuris õigeks peetav käitumine. Võib eristada kirjutatud norme (seadused, eeskirjad); kirjutamata normid (ettekujutused õigest, sobivast käitumisest) huvitavad sotsiolooge rohkem. On tehtud uurimusi, millised kultuurid on inimeste käitumist piiravad ja mitte nii piiravad. Probleemid sotsiaalsete normidega. Väärkonsensus (false consensus) inimesed ülehindavad üksteise arvamuste sarnasust. Pluralistlik ignorantsus (pluralistic ignorance) inimesed peavad ennast teistest erinevaks kui nad tegelikult on. 3.Väärtused. Väärtuse mõiste kaks tähendust: ,,igal asjal on mingi väärtus (hind)"; ,,igal inimesel on omad väärtushinnangud". Väärtused (teises tähenduses) inimese poolt omaks võetud arusaamad sellest, milline käitumine, elustiil...on õige, hea, väärtuslik, ihaldusväärne jne
Sotsiaalsed normid Mis on sotsiaalne norm? Milline käitumine on normaalne? – sellele küsimusele saab kahel moel vastata: - normaalne on antud ühiskonnas kõige enam levinud käitumine (sotsiaalse normi mõiste statistiline tõlgendamine). - normaalne on õigeks peetud käitumine, selline mis vastab mingile ideaalile, ettekirjutusele (sotsiaalse normi mõiste preskriptiivne tõlgendamine). Mõned probleemid sotsiaalsete normide tõlgendamisel: Väärkonsensus (false consensus) – inimesed arvavad ekslikult, et teistel on nendega sarnane ettekujutus õigest käitumisest. Pluralistlik ignorants (pluralistic ignorance) – inimesed arvavad ekslikult, et teiste inimeste käitumine või arvamus õige käitumise kohta erineb nende omast. Väärtused Väärtused, väärtushinnangud – arusaamad sellest mis on hea, ilus, õiglane jms. Sarnased väärtused võib kokku grupeerida väärtuste dimensioonidesse, vastandlike väärtuste paaridesse
annaabi.ee 
