Kaspar Kalluste Kaspar Kalluste (sündinud 28. aprillil 1988[1]) on eesti muusik. Ta on lõpetanud Nõmme Muusikakooli klaveri erialal, G. Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli pop-jazz osakonna löökpilli erialal. Täiendanud ennast Malmö muusikaakadeemias ja lõpetanud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia magistrikraadiga. Tema värskeimal loomingulisel kollektiivil Kaspar Kalluste triol ilmus 2014 aastal heliplaat "Koletise tagasitulek". Popmuusika vallas on Kaspar Kallustel ette näidata pikk rida kontserte, stuudiosalvestusi ja heliplaate. Hetkel figureerib ta kõige aktiivsemalt Ott Leplandi saatebändis, kellele ta on kirjutanud muusikat ja laulutekste ning produtseerinud mitmeid heliplaate. Ta on olnud mitmetes telesaatebändides, näiteks saadetes "Eesti otsib superstaari", "Laulud tähtedega", "Eesti otsib lemmiklaulu". Kasutatud materjal:
Sander Susi 11.C "Organisatsioonikultuur - minu koolis (klassis)" Organisatsiooni kultuur on väärtuste, hoiakute ja põhimõtete kogum, mis aitab kollektiivil edasi minna ja sellest lähtutakse igapäevases töös. Koolis täidab see vajalike arusaamu, kuidas käituda ja mis on õige ning reguleerib omavahelist käitumist. Koolis on organisatsioonikultuuril suur tähtsus. Sellele hulka kuuluvad kõik reeglid, mida koolis täita on vaja ja muud normatiivid ning reguleerib omavahelisi suhteid. Kooli põhiliseks reeglite allikaks on kooli kodukorra eeskiri, seal on kirjas kõik reeglid, mida õpilased ja õpetajad täitma peavad.
mitte teiste teenindajate juuresolekul. Kõike seda tuleb teha julgustavalt. Mitte kunagi kliendi juures ja näägutavalt. Kõik see inspireerib teenindajaid ja määrab ettevõtte ja teenindussaali õhkkonna. Muidugi on väga oluline saada ettevõttesse tööle vaid õiged inimesed ja hoolitseda selle eest, et meeskonnas valitseks optimism, hoolivus ja rõõmsameelsus. Suure osa meeskonna optimismist peab kindlustama juht, võimaldades kollektiivil hea mikrokliima ja rahuliku õhkkonna. Et see kõik toimiks peab olema juhil aega oma töötaja, kes on ju ka teenindaja, ära kuulata. Parim võimalus oma teenuseid pakkuda on oskus teine inimene ära kuulata. Klient, keda osatakse kuulata ütleb ise, mida ta vajab ja meil on siis lihtne talle seda võimaldada. Carnegie Dale oma teoses „Kuidas võita sõpru ja mõjustada inimesi“ jagab tarkust kuidas saada heaks vestlejaks. Ta ütleb: Ole hea kuulaja! Julgustage teisi enesest kõnelema!
teenindajate juuresolekul. Kõike seda tuleb teha julgustavalt. Mitte kunagi kliendi juures ja näägutavalt. Kõik see inspireerib teenindajaid ja määrab ettevõtte ja teenindussaali õhkkonna. Muidugi on väga oluline saada ettevõttesse tööle vaid õiged inimesed ja hoolitseda selle eest, et meeskonnas valitseks optimism, hoolivus ja rõõmsameelsus. Suure osa meeskonna optimismist peab kindlustama juht, võimaldades kollektiivil hea mikrokliima ja rahuliku õhkkonna. Et see kõik toimiks peab olema juhil aega oma töötaja, kes on ju ka teenindaja, ära kuulata. Arvan, et tõelise teenindusprofi loob ettevõtja.
meditsiini, filosoofia, ajaarvamise, kunsti, kirjanduse, muusika jpm valdkondadega. Paljud maailma suurimad ehitised on rajatud religioossel otstarbel (sakraalehitused, templid, püramiidid). Religioon annab järgijaile kindla maailmavaate (elu mõtte, juhised õigeks tegutsemiseks ja suhtlemiseks, tõe, surma, saatuse, tuleviku, maailma alguse ning lõpu küsimustes jms). (vikipeedia) Religioon oli muinaskreeklastel kõike muud kui eraasi. Igal kollektiivil, kuhu vaba kodanik kuulus perekonnal, meesteliidul, polisel -, olid omad kultused, mis omavahel haakusid. Ja kellelgi ei olnud võimalik vältida neid kultuslikke ühendusi, mis vastasid riigi poliitilisele ülesehitusele. Teiselt poolt, religiooni kõikidel avaldustel oli ka ühiskondlik ja poliitiline tähtsus. ,,Pühadus" on kreeklastel alati seotud kogukonna ühtsust säilitava kultusega ning sellel pole suurt pistmist inimese siseeluga ega üksikisiku moraaliga
Normid Hoiakud Edasiantavad Mõjutavad tunnetust, mõtlemist ja käitumist Organisatsiooni kultuur märksõnades 2 Rituaalid Tasustamine toetab teatud tööstiili Tervikkultuur vs allüksus Vaadeldav kultuur: Nähtav osa, riided, lood, kangelased Süvakultuur: põhiväärtused Muutmine on võimalik üles ehitada olemasoleva kultuuri tugevustele Organisatsioonikultuuri funktsioonid VÄLISFUNKTSIOON: tõlgendades maailma, võimaldab organisatsioonikultuur antud kollektiivil paindlikult kohaneda muutuva tegevuskeskkonnaga SISEFUNKTSIOON: sisendades kõigile kollektiivi liikmetele ühiseid väärtusi ja norme, integreerib kultuur antud organisatsiooni, loob selle liikmetele 'kollektiivse mina', annab neile ühise identiteedi Org-kultuuri 2 põhilist küsimust Kellel on selles organisatsioonis õigus midagi otsustada, kelle käes on võim, mis määral on see võim koondunud ühte punkti, kui tugev on organisatsiooni tsentraliseeritus;
2 Rituaalid Tasustamine toetab teatud tööstiili Tervikkultuur vs allüksus Vaadeldav kultuur: Nähtav osa, riided, lood, kangelased Süvakultuur: põhiväärtused Vaadeldav kultuur: Nähtav osa, riided, lood, kangelased Süvakultuur: põhiväärtused Muutmine on võimalik üles ehitada olemasoleva kultuuri tugevustele 31 Organisatsioonikultuu ri funktsioonid tõlgendades maailma, võimaldab organisatsioonikultuur antud kollektiivil paindlikult kohaneda muutuva tegevuskeskkonnaga (välisfunktsioon) sisendades kõigile kollektiivi liikmetele ühiseid väärtusi ja norme, integreerib kultuur antud organisatsiooni, loob selle liikmetele 'kollektiivse mina', annab neile ühise identiteedi (sisefunktsioon). 32 33 34 Kultuuri perspektiivid 1 RATSIONALISM: Kultuur on eesmärkide saavutamise vahend ja juhtimisinstrument.
Üks ja sama keskkond võib kujundada erinevaid inimesi, mingi loomuomadus võib kujuneda mitme põhjuse risttoimes. See aga teebki inimeste iseloomud erinevateks. Iseloom kujuneb koduse kasvatuse, kooli, elutingimuste ning enesearendamise koostoimes. Lisaks sellele väljenduvad mitmed iseloomujooned vastavalt inimese soole, haridusele, temperamenditüübile ja tegevusalale erineval moel (Kidron 2001). Küllalt suur osa karakteri kujunemisel on ka kollektiivil (kooskõlastatud tegevusega ühist eesmärki taotlev grupp) (Kivistik 1999). 7 Vastavalt suunale (kas täiesti otsejoones või kõrvalepõigetega), mille laps valib oma hingelises arengus, kujunevad ka ta iseloomujooned. Esimesel juhul (täiesti otsejoones) taotleb laps otsejoones oma eesmärki ja arendab seega agressiivsust ja julget iseloomu. Teatavasti seisvad vastaste suured vastupanujõud vahel ka teepeal ees ja seega ei saa laps otsejoones jõuda oma eesmärgini
suhelda), keelelised ja muud sümbolid nende ühiste arusaamade väljendamiseks. Organisatsiooni kultuur märksõnades Tõekspidamised Normid Hoiakud Edasiantavad Mõjutavad tunnetust, mõtlemist, käitumist Muutumine on võimalik üles ehitada olemasoleva kultuuri tugevustele Organisatsioonikultuuri funktsioonid VÄLISFUNKTSIOON: tõlgendades maailma, võimaldab organisatsioonikultuur antud kollektiivil paindlikult kohaneda muutuva tegevuskeskkonnaga SISEFUNKTSIOON: sisendades kõigile kollektiivi liikmetele ühiseid väärtusi ja norme,integreeribkultuur antud organisatsiooni, loob selle liikmetele ,,kollektiivse mina" annab neile ühise identiteedi Ratsionalism: Kultuur on eesmärkide saavutamise vahend (eesmärgipärasus) ja juhtimisinstrument! (tuleviku eesmärgid) Funktsiolism:
tähtpäevade rituaalid jne) Süvakultuur – on vaadeldava kultuuri aluseks ehk põhiväärtused (uuendusmeelsus, kõrge töö kvaliteet, sotsiaalne vastutus, eetiline käitumine jne) 12 Organisatsioonikultuuri funktsioonid Välisfunktsioon: tõlgendades maailma, võimaldab organisatsioonikultuur antud kollektiivil paindlikult kohaneda muutuva tegevuskeskkonnaga Sisefunktsiooon: sisendades kõigile kollektiivi liikmetele ühiseid väärtusi ja norme, integreerib kultuur antud organisatsiooni, loob selle liikmetele “kollektiivse mina“, annab neile ühise identiteedi Organisatsioonikultuuri 2 põhilist küsimust: Kellel on selles organisatsioonis õigus midagi otsustada, kelle käes on võim, mis määral on see võim koondunud ühte punkti, kui tugev on organisatsiooni
Teadus ja tehnika on saavutanud taseme, mis võimaldab inimkonnal hävitada iseennast ja kogu biosfääri. Ökoloogilise kriisi peapõhjusteks on demograafiline plahvatus ning ülisuur ressursside hulk, mis on vajalik arenenud riikide elatustaseme säilitamiseks. Ungari teadlaste silmis võib inimsugu vaadelda kui arutut rohutirtsuparve, kes õgib mõtlematult kõike, mis maakeral õgida on, mõtlemata sellest, mis saab järeltulevatest põlvedest. Paistab, et inimkonnal kui sotsiaalsel kollektiivil puudub globaalne vastutustunne! Keskkonnaeetika vajalikkus: Inimese tegevuse tulemusel on maakera loodusressursid vähenenud ning looduskeskkond saastunud kriitilise piirini, mis ohustab looduse ning sealjuures kogu inimkonna elu ja püsimajäämist. Vaja on muuta inimese arusaamu ja eluviisi. Keskkonnaeetika põhiküsimuseks on, kuidas peaks inimene suhtestuma keskkonda ja selles elama. Keskkonnaeetika rakenduslik pool püüab neid suhteid reguleerida, metaeetiline pool aga püüab välja
arvestage nendega võimaluse piires. Nii saab vältida konflikti süvenemist. Nagu tuumaenergia, võib ka konflikt viia millegi ülesehitamiseni või lammutamiseni. Kui ise hakkama ei saa, paluge abi lepitajalt, näiteks kõrgema taseme juhilt või kelleltki väljastpoolt. Suuremates organisatsioonides on sageli ametis lausa palgalised lepitajad. Konflikt on paratamatu, kuid see, kas sa suudad seda konstruktiivselt juhtida või lased kollektiivil laguneda, on juhtimiskunsti küsimus. 25
Hoiakud . Edasiantavad . Mõjutavad tunnetust, mõtlemist ja käitumist Organisatsiooni kultuur märksõnades 2 .� Rituaalid .� Tasustamine toetab teatud tööstiili .� Tervikkultuur vs allüksus .� Vaadeldav kultuur: Nähtav osa, riided, lood, kangelased .� Süvakultuur: põhiväärtused .� Muutmine on võimalik üles ehitada olemasoleva kultuuri tugevustele Organisatsioonikultuuri funktsioonid .� VÄLISFUNKTSIOON: tõlgendades maailma, võimaldab organisatsioonikultuur antud kollektiivil paindlikult kohaneda muutuva tegevuskeskkonnaga .� SISEFUNKTSIOON: sisendades kõigile kollektiivi liikmetele ühiseid väärtusi ja norme, integreerib kultuur antud organisatsiooni, loob selle liikmetele ’’kollektiivse mina’’, annab neile ühise identiteedi Org-kultuuri 2 põhilist küsimust .� Kellel on selles organisatsioonis õigus midagi otsustada, kelle käes on võim, mis määral on see võim koondunud ühte punkti, kui tugev on organisatsiooni tsentraliseeritus;
TERMODÜNAAMIKA Molekulaarkineetiline teooria Molekulaarfüüsika uurib aine ehitust ja omadusi, lähtudes eeldusest, et kõik kehad koosnevad suurest arvust molekulidest. Need molekulid on pidevas võnkumises (tahked kehad) või kaootilises liikumises (vedelikud, gaasid). Kehade omadusi seletatakse molekulide summaarse mõju kaudu. Molekulide suur hulk toob endaga kaasa statistilise meetodi kasutamise. Antud juhul tähendab see järgmiste eelduste täitmist: (1) Molekulide hulgal (kollektiivil) on sellised omadused, mis üksikmolekulil puuduvad. (2) Eksisteerib kindel kvantitatiivne seos molekulide kollek-tiivi omaduste ja üksikmolekuli iseloomustava füüsikalise parameetri keskväärtuse vahel. (3) Aine makroskoopiliste ning mikroskoopiliste omaduste vaheliste seoste leidmiseks on vaja teada vaid üksikmolekule iseloomustavate suuruste teatud tõenäoseid väärtusi. Molekulaarkineetilises teoorias kasutatakse ideaalse gaasi mudelit
7. Millal hakkab Läänemaailmas levima üldine valimisõigus (meessoost kodanikud olenevalt saatusest saavad valimisõiguse)? Kui enne oli valimisõigus seotud eraomandiga, siis 19. saj. II poolel laieneb see kõigi meessoost kodanikeni. 8. Mis on rahvusriik ja millal kujunesid Euroopas välja rahvusidentiteet ja rahvusriigid? Rahvusriik- poliitiline süsteem, mille huvid rajanevad enamvähem homogeensel kollektiivil. Apelleerib rahva ühistele huvidele. Rahvusriik ja rahvusindentiteet kujunesid välja 18-19. sajandil. 9. Mis on heaoluriik ja millal see Euroopas hakkas välja kujunema? Heaoluriik: riik panustab sotsiaalkulutustele suure osa. Kujunes välja peale II Maailmasõda. 10. Millised on kaks peamist riikide tekke katalüsaatorit Euroopas ja kuidas nad riikide teket mõjutasid? · Sõjad paljud riigid saavutasid iseseisvuse
Üle 90 ea pikaealise elueaga inimesteks. Omaette suureks sotsiaalseks probleemiks on üksi elavate vanurite olme ja hoolduse korraldamine. Töö vanuritega kui mitme elukutse tegevusala Sots. töö meetodeid kasutatakse töös vanuritega. Tuleb arvestada, et nii nagu vananemine on mitme teaduse probleem, nii ka töö vanuritega on mitme kutse tegevusala. Sots. töötaja ja hooldaja peamiseks rolliks töörühmas on aidata teiste kutsealade esindajatel, teistel klientidel ja kogu kollektiivil mõista vananemist ja üksikvanuri problemaatikat tervikuna (med. õde, psühhiaater, sots. töötaja, köögi abitöölised, erialaarstid.) Sotsiaaltöö üksikutest meetoditest on vanuri ja tema perekonna psüühilises emotsionaalses ja sotsiaalses toetamises keskne koht kuulunud sots. tööle. Selle ego psühholoogial põhineva psühhosotsiaalse töö kõrvale on pikkamööda tekkinud sotsiaaltöö uusi lähenemisviise mille kohandumised on muutunud üldiseks ka töös vanuritega.
Nõukogude vabariiki iseloomustab: 1) Rahva esindusse seati kandidaate üles tootmis-territoriaalsel põhimõtte, st töökollektiivides. Kandidaatide ülesseadmine toimus kompartei organite kontrolli all, kusjuures ülesseatud kandidaatide ja jagatavate mandaatide arv oli sama (üles seati ühele saadikukohale vaid üks kandidaat). Valimised toimusid territoriaalsel põhimõttel 2) Oli ette nähtud deputaadi tagasikutsumise võimalus. See õigus oli kandidaadi üles seadnud kollektiivil, mitte aga valimisringkonna valijatel. Deputaadi tagasi kutsumise võimalusega saavutati kontroll deputaadi tegevuse üle 3) Rahva esindusorganid polnud alaliselt tegutsevad, vaid käisid koos perioodiliselt (üldriiklikul tasandil 1-2 korda aastas, kohalikul tasandil sagedamini). Deputaadid töötasid esindusorganis põhitöö kõrvalt. Tegelikult andis seaduse jõuga üldakte suhteliselt väikesearvulise liikmeskonnaga kollegiaalorgan Ülemnõukogu Presiidiumi
Õppematerjali koostamiseks moodustati autorite grupp, kuhu kuulusid Iisraelis (Yad Vashemis) või USAs holokausti teema õpetamise koolitusel osalenud õpetajad Ülle Luisk, Elle Seiman, Indrek Riigor ning ajaloolane Meelis Maripuu S-Keskusest. Autorite grupi tegevust ja koostööd ITFi esindaja Living History Forumiga koordineeris Mare Oja. Õppematerjali autorite grupp töötas ühiselt välja kogumiku struktuuri ja valis sinna tekstid ja õppematerjali. Seega on autorite kollektiivil ühisvastutus. 4 Õppematerjali eesmärk on pakkuda õpetajatele tuge nii holokausti mälestuspäeva tähistamisel kui ka lisamaterjali teema käsitlemisel ajalootundides. Autorid on brošüüri koondanud eestikeelsest kirjandusest valitud katkendeid ja ülevaateid ning kohandanud täienduskoolitusel omandatud ja ingliskeelses õppematerjalis esitatud ülesandeid ja probleemsituatsioone. Teema õiguslik käsitlus ja ajalooline ülevaade on esitatud iseseisvate artiklitena
Lääne ühiskonnaga võrrelduna on tähelepanuväärne see, et kui laps on mingi arengujärgu seljataha jätnud, siis on uus kollektiiv kohe valmis teda vastu võtma. Laps kuulub kogu aeg kuhugi ja nimelt mõnda kindla ülesandega kollektiivi, millel on püsivad suhted nii kogu muu ühiskonnaga kui ka kõikide seal mõju avaldavate isikutega. Igal kollektiivil on omad, kindlad täiskasvanud, kelle ülesanne on kanda hoolt selle eest, et lapsest saaks kollektiivi toimekas liige. Murdeealisel ei ole selliseid ekslemise, mitte kuhugi kuulumise ja teadmatuse ajajärke ega niisugust esmajoones kaubaliste väärtustega täidetud aega, mida Lääne ühiskonnas mõnikord nii kenasti nimetatakse noorsookultuuriks. 2. Iseseisvumise suunamine 2.1. Täiskasvanumallide hädavajalikkus
Orkestri liikmeskonnast ega mängutasemest ei ole midagi teada. Antud juhul ei saanud olla tegemist eestlastest koosneva orkestriga, sest teadaolevalt esimene Punaarmee nimega seos- tatav eestimaine džässorkester oli Punalipulise Balti Laevastiku Maja džässorkester, kuid see asutati alles septembris 1940, kõnealune kontsert toimus aga juba 22. augustil. Samuti ei ole Eestis tuntud orkestrit juhatanud dirigent B. Smid, seega siinse džässiga sel kollektiivil otsest sidet ei olnud. Viimane P. Veebeli džässikontsertidest toimuski juba okupeeritud Eestis 1940. aasta sep- tembris, olles seega esimene suurem eestlaste džässialane ettevõtmine nõukogude korra tingimustes. Erinevalt varasematest Estonia saalis toimunud kontsertidest toimus see Mere puiesteel kinos Ars (endine Grand Marina, praegu Vene kultuurikeskus). Sellest kontserdist ei ole õnnestunud leida ühtegi kirjalikku jälge või fotot, G. Metssalu napid mälestused on üles märkinud V
annaabi.ee 
