tööd, mis olid originaalsed ja pilkupüüdvad eriti oma värvilahenduse tõttu. Kirjeldatavad maalid olid kõik väiksemas formaadis. ,,Sööme, puhkame, anname piima" - maalil kujutati põhiideena kahte vastassuunas lamavat lehma. Taustaks olid karjamaa ning vasakus ja paremas nurgas olev mets tumedate mürkroheliste kuuskedega, leidus ka mõned üksikud puud. Värvilahendusena oli tausta puhul välja toodud, eespool tumedamas toonis rohi ning tagapool heledamas, leidus ka veidi soojemaid kollakaid toone. Taevast kujutati helesinisena, kuid hulgas leidus ka tumesiniseid pilvi. Maal tekitas positiivseid emotsioone oma maaläheduse ning lihtsuse poolest. ,,Jõuluöö unenägu" - maali keskseks objektiks oli võetud põlev kirik. Teose miljöö on talvine, kuna maapinda katab lumekiht. Kiriku kõrval on näha jäneseid, kuuski ning ühte üksikult seisvat puud. Värvivalik on tehtud külmade ja pastellsete toonide kasuks, mis on õigustatud, kuna tekitab niiviisi talvise meeleolu
1. Paekivi rahvapärane nimi 2. Mis värvi on paekivi harilikult ? 3. Mis valdkonnas tööstuses leiab paekivi kõige enam kasutust ? 4. Paekivi on koostiselt karbonaat.................... ? 5. Eesti tuntuim paekivi 6. Mida on vaja lubja kustutsmiseks ? 7. Paekivi liik Kontrolltöö vastused: 1. paas 2. lubjakivi, dolomiit 3. Paekivi, settimise 4. kaltsiumkarbonaat , CaCO3, kaltsium, süsinikdioksiidiga 5. halli, kollakaid , valgeid 6. kõva, purustada 7. ei lahustu, lahustub, süsihappegaas 8. ehitusmaterjalina 9. sideainena, müürilupja, krohvi 10. põletatakse, süsihappegaas , põletatud, kustutamata lubi. 11. vett, vett , aurustub, laguneb, kustutatud lubjaks. 12. vett, valgeks, piimjaks, lubjapiimaks 13. settivad, põhja, lubjavesi 14. Lubjakivi: CaCO3 Põlemine: CaCO3 CO2 = CaO Põletatud lubi : CaO Kustutamine: CaCO + H2O = Ca(OH)2 Kustutatud lubi: Ca (OH)2
paemurdudes on paekivi kihiline ehitus selgesti näha, samuti on huvitav meie põhjarannikul paekihte vaadelda. Paekivi pole nii kõva kui kvarts, teda saab noaga purustada. ta ei lahustu vees, kuid lahustub äädikas, mille mõjul temas süsihappegaas eraldub. Paekivi on mitut liiki, neist on tähtsamad harilik paas (lubjakivi), kriit ja marmor. Harilik paas koosneb väikestest tihedalt kokkuliitunud terakestest. Ta on suuremalt jaolt halli värvi, kuid leidub ka kollakaid ja valgeid paekive. Paekivis võib juba palja silmaga karbikodasid kivististe näol tähele panna: need on endiste mereloomade jäänused, mis ühes muude ainetega merepõhja on langenud. Nii on neis paikades, kus praegu paas päevavalgele ilmub, maakera teatud ajaloojärgul olnud meri. Meie maal on paas tähtis ehitusmaterjalina. Niisama tähtis on paas ehk lubjakivi sideainena ehituste juures: temast valmistatakse müürilupja ja krohvi. Selleks otstarbeks
kergelt hallikas. Esiplaanil on tumedamad toonid, sest maapind on mullane ja tumepruun. Värvid sobituvad omavahel väga hästi, sest tegu on tumedamate toonidega, aga hele hobune ning inimesed toovad pildi mõtte hästi esile. Domineeriv värv on pruunakas, sest enamus objektidest on kas hele- või tumepruunid. Maal on maalitud suhteliselt murtud toonidega, sest pildil ei ole erksaid ega puhtaid toone. Valitseb suht külm toon, sest kasutatud ei ole kollakaid ja väga heledaid toone. Aga kergelt soojenevates toonidest on välja toodud hele hobune ja beebit imetav talunaine. Eriti külmas toonis jääb silma tumepruun hobune ja luitunud hobusetall. Peaaegu silmapaistmatu on tumedat hobust talitav tallitööline. Pilt on maalitud hoolikalt ja viimistletult ning kõik objektid on selgelt ja arusaadavalt välja joonistatud. Esineb värvide segunemist ja hajutamist põhiliselt taustas.
Kännupess (Fomitopsis pinicola) Värvimisel tuleb lisada nuuskpiiritust. Värviskaala lai- rohekad, kollakad ja pruunikad toonid. Värvida saab aasta läbi. Harilik põdramokk (Sarcodon imbricatus) Väärtuslikudon vanad, mustaks tõmbunud seened. Noortest saab hallikaid toone. Vanadest võib saada siniseid toone. Liivtatik (Suillus variegatus) Peitsimata lõng värvub sidrunkollaseks. Peitsides saadakse rohekaid ja kollakaid toone. Kasutatud kirjandus Artla T., Kelgo M. (2000). Seentega värvimine. Põltsamaa: OÜ VALI PRESS Eesti loodusmuuseum. Seentega värvimine. Kättesaadav: http://www.loodusmuuseum.ee/naitused/virtuaalnaitused/virtuaalne-seenenaitus/tekstid/seentega-varvimine/ Hermann P. Seentega saab võluvaid värvitoone. Kättesaadav: http://maakodu.delfi
Leostunud gleimuld Tunnused: Tekkinud karbonaatsetel lähtekivimitel ja on liigniisked mullad, mille ülemiseks horisondiks on toorhuumuslik horisont (AT , metsas OT- või õhuke alla 10cm tüsedusega T- horisont). Pruun sisseuhtehorisont asub mulla profiili keskosas. Profiili kõige alumises osas on tugevasti gleistunud lähtekivim või lausaline gleihorisont. Tugevat gleistumist näitab sinakas- või rohekashallikad laigud, mille taustal võib olla ka roostepruune ja kollakaid laike kui tomub veereziimi vaheldumine. Profiili ehitus: Profiilis esineb tugevalt gleistunud saviakumulatiivne horisont (BwG või BwtG). Kuna mullad on kujunenud karbonaatsel lähtematerjalil, siis nende keemine on BwG- või BwtG- horisondis (enamasti 30-60 cm sügavusel). Leostumist näitab pindmiste kihtide vaesumine vabadest karbonaatidest ning seetõttu puudub seal ka keemine. Looduslikel aladel on mulla pindmine kiht nõrgalt happeline, põldudel tihti neutraalse reaktsiooniga.
romboeedriliste kristallidena. Esineb peamiselt settekivimites. Kaltsiit Kaltsiit Kuju: romboeedrilised, skalenoeedrilised kristallid; kaksikud, druusid, teralised, peitkristallilised agregaadi Kõvadus: 3 Värvus: valge, läbipaistev, lisanditena roosakaid, punakaid, kollakaid toone Läige: klaasjas Iseloomulikud tunnused: 3,5% HCl-ga reageerimisel “keeb”. Esinemise vorm ja koht: Kaltsiiti leidub ka tardkivimites, mõnedes karbonatiitides on ta peamine mineraal. Samuti esineb kaltsiiti koos maakmineraalidega ning liivakivides tsemendina. Paljud merelised
Kaetud hallituskorraga. Maasikate juures ära korjata. Mehaaniliselt hävitada. Seenhaigusi pritsida ei saa (tõrjuda). Maasikaread ühekaupa, naabertaimede reas olevate taimede lehtega kokku ei puutu. Õhk peab saama läbikäija. Sortide valik mõni haigestub massiliselt, mõni mitte. Viljad hävitab. Suve teine pool ilma saagita, kui vihmane suvi. 6. Ebajahukaste (lk43). Tumedam peaks olema kui jahukaste. Lehe all rohkem ja all ääres. Võib esienda kollakaid ringe. 7. Märgmädanik Kuju muutub, toiduks kõlbmatu. Esineb lihakatel viljadel. 8. Lehemädanik (lk 55), Lehtedel või vartel laigud, mis pärast muutuvad pruuniks ja lõpuks hävinevad. Fungitsiidid. Kahjustab kartuleid ja tomateid. Kasvuhoone uks hoida kinni. Tuulega tuleb sisse. Lehed tomatitel ära murda kui näed. 9. Tõusmepõletik (lk 59) Peedil näiteks. Tõusmete faasis. Taimed (tõusmed) kukuvad pikali. Juur on nagu sisse nöördunud. Seemne
aastal. Briti parlament tunnustas Austraalia Ühendust ja Austraalia iseseisvus 1. jaanuaril 1901. Kuna Sydney ega Melbourne polnud 4 ühenduse pealinnana vastuvõetavad, asutati 1911. aastal Austraaliasse Canberra, mis on tänapäevani Austraalia pealinn. 3. Kultuur Ajalooliselt on austraallaste esimesed säilinud kaljujoonised vanemad kui 50 000 aastat. Levinud oli kõrbes rituaalne liivamaal, kus värvidena kasutati põhiliselt kollakaid, punakaid, valgeid ja musti toone. Värvipigmentideks kasutati ookrit, verd, udusulgi ja sütt. Pärast maali valmimist ja rituaali sooritamist teos kas hävitati või jäeti loodusjõudude meelevalda. Sama ajutise iseloomuga kui liivamaal on ka kehamaalingud, mida tehti tihti liivamaaliga paralleelselt. Samu kujutisi kanti nii maapinnale kui rituaalis osalejate kehadele. Ka kehadelt kadusid need kujutised sama kiiresti kui kõrbeliivalt.
koort lume all või tihedas rohus. Lumerohkel talvel murduvad lume raskuse all sageli suurte puude oksad ja väikeste puude ladvad. Kaitseks põdra ja metskitse eest tuleks metsakultuurides ja noorendikes vähemalt puude latvasid töödelda repellentidega. Suurt kahju männikutele võivad tekitada ka metsapõlengud, olles samas vajalikud männimetsade taastekkeks. Väga suurt kahju tekitab ka männikärsakas. Männikärsakad toituvad tüve koorest. Männikärsakad on tumepruunid, hallide ja kollakaid tähne moodustavate soomustega kaetud kõvakestalised 7-13 mm pikkused mardikad, kelle pea eesosa on välja venitatud pikaks kärsakuks. Männikärsakakahjustuste vältimiseks võib okaspuutaimede istutamise värskele raiestikule 2-3 aasta võrra edasi lükata või, kui võimalik, asendada see külviga, sest tõusmeid männikärsakad ei kahjusta. Männikärsakate püüdmiseks on kasutatud püüniskraave ja -auke, kuhu maapinnal ronivad mardikad sisse kukuvad. 10.
kantud EV Keskkonnaministeeriumi registrisse. TERCA tellised Tellis annab omanikule ja arhitektile piiramatud võimalused isikupärasteks lahendusteks ning rikkalikuks vormikeeleks. Aseri - ja importtellised Aseris on telliseid toodetud juba eelmise sajandi algusest. Tehnika täiustudes on olnud võimalik võtta kasutusele lisandid värvi andmiseks ning luua erinevaid pinnaviimistlusi. Punaste auk- ning täistelliste kõrval toodetakse Aseris pruune ning kollakaid tellised. Erilist tähelepanu on väärt käsitsivalmistatud tellised. Enam ei ole maailmas palju kohti, kus sellist omanäolist käsitööd tellida. Algselt Inglismaa jaoks mõeldud tellised on köitnud tänaseks ka Eesti ning meie naabermaade tähelepanu. Terca telliste valik täieneb pidevalt ka imporditavate telliste näol. Hetkel müüme valikut Soomes, Hollandis ja Belgias valmistatud tellistest. Soome valikus on erikujulisi ja eri suuruses telliseid
Regionaalsed lümfisõlmed on palpeeritavad, valulikud. Haigus kestab 3-5 päeva FOLLIKULAARNE ANGIIN Põletikuprotsess sügavamal mandlikoes, angulaarsed lümfisõlmed on palpeeritavad ning valulikud T – 38-39 °C Tugev neelamisvalu, võivad kaasneda ka valud jäsemetes ning südames Mesofarüngoskoopial on näha hüpereemilisis, turses kurgukaari, kurgumandleid ning pehmet suulage. Kurgumandli pinnal on arvukalt kollakaid täpikesi. Need on mäda sisaldavad mandli lümfifolliikulid, mis avanevad 2-3 haiguspäeval. Peale seda T – normaliseerub, mandlid paranevad armistumisega. Kurgumandli taastumiseks kulub veel 2-3 nädalat. LAKUNAARNE ANGIIN Algul koguneb lakuunidesse seroosne, pärast lümfifolliikulite lähkemist mädane eritis. See satub vähehaaval lakuunist mandli pinnale, moodustades valkjaskollaka täpilise katu.
Mittetäisväärtuslikest veresoontest lekib vedelik võrkkesta, põhjustades maakulas võrkkesta turse. Ödeem ja hemorraagia põhjustavad maakula pigmentepiteeli irdumist ja lipiidekskudaate. Ravimata neovaskularisatsioon põhjustab diskikujulist armi maakulas. (Oll ja Parik 2016). Varajase AMD staadiumis olevatel patsientidel puuduvad sageli kaebused ning ei esine nägemisteravuse halvenemist. Oftalmoskoobiga silmapõhja uurides võib maakulis märgata väikeseid täpitaolisi kollakaid kogumikke druuse. Need on võrkkesta pigmentrakkude degeneratsiooni produktid. (Olla ja Parik 2016). Joonis 3. Ealise maakula degeneratsiooni vormid ja kulg (Oll ja Parik 2016). 5 1.2 Riskifaktorid Maakula degeneratsiooni riskifaktorid on järgmised: geneetiline eelsoodumus, suitsetamine, hüperoopia, kõrge vererõhk, südame-veresoonkonna haigused, ebatervislik toitumine.
Lumerohkel talvel murduvad lume raskuse all sageli suurte puude oksad ja väikeste puude ladvad. Kaitseks põdra ja metskitse eest tuleks metsakultuurides ja noorendikes vähemalt puude latvasid töödelda repellentidega. Suurt kahju männikutele võivad tekitada ka metsapõlengud, olles samas vajalikud männimetsade taastekkeks. Väga suurt kahju tekitab ka männikärsakas. Männikärsakad toituvad tüve koorest. Männikärsakad on tumepruunid, hallide ja kollakaid tähne moodustavate soomustega kaetud kõvakestalised 7-13 mm pikkused mardikad, kelle pea eesosa on välja venitatud pikaks kärsakuks. Männikärsakakahjustuste vältimiseks võib okaspuutaimede istutamise värskele raiestikule 2-3 aasta võrra edasi lükata või, kui võimalik, asendada see külviga, sest tõusmeid männikärsakad ei kahjusta. Männikärsakate püüdmiseks on kasutatud püüniskraave ja -auke, kuhu maapinnal ronivad mardikad sisse kukuvad
Seda peaks veres olema üle 1,0. Kõrgvererõhktõbi e. arteriaalne hüpertensioon - iseseisev krooniline haigus, mille korral suure vereringe suurte arterite vererõhk on pidevalt kõrgem normaalsest. Kõrge vererõhk ja silmad skleroos muudab veresooned jäigaks, need võivad lõhkeda ja tekitada silmapõhja verevalumeid, häirub võrkkesta töö. Kahjustunud arterioolide seinad muutuvad õhemaks, võides läbi lasta rasvu ja valke, mis tekitavad silmapõhja kollakaid laike. Kardiovaskulaarne puudulikkus - seisund, mille korral süda ei jõua pumbata verd normaalse metabolismi korraldamiseks vajalikul hulgal. Kõrge vererõhu puhul uuritakse südamefunktsiooni, neerufunktsiooni tööd ja silmapõhjasid. NEFROLOOGILISED E. NEERU- JA UROTRAKTI HAIGUSED Neerude ülesanded - regul. keha vedelikusisaldust ja elektrolüütide (nt naatrium, kaalium, fosfor ja kaltsium) sisaldust veres, eemaldada organismist ainevahetusjääke ja mürke, toota
Juuste kooshoidmiseks ja ühtlasi peaehteks kandsid nad võrukujulist pärga. 19. sajandi esimese poole ja keskpaiga neiurõivastuse juures kanti ühtlase laiusega võrupärgi, mille kõrgus oli ERMi kogude põhjal umbes 6,5-8,5 cm. Järvamaal kaeti pärg mitmevärviliste riidelappidega, üldine oli aga, et pärg kaeti (s.t tõmmati piki võru) tollele ajale iseloomuliku lillelises koemustris siidlindiga. Eelistati sooje punakaid-roosakaid toone, kasutati ka kollakaid ja õrnsiniseid ning rohelisi pärgi. 19. sajandi alguse võrupärgadele pandi sageli lisaks kattelindile ka äärekaunistus - punasel alusel kitsas kardpits või erinevas toonis kitsas siidpael. Hilisematel pärgadel on ainult kattelint, seega 12 määrab lindi laius pärja laiuse. 19. sajandi pärgadel, mille pind oli kaetud pikisuunas tõmmatud siidlindiga, on sageli sama paela otsad jäetud seljale 35-45 cm pikkuselt rippuma
Valgusleht: paksem kui varjuleht; seal on rohkem kloroplaste Varjulehed: klorofüllisisaldus on suurem kui valguslehtedel ·Lehtede varisemine Lehe eluiga on tavaliselt 1...1,5 aastat, igihaljastel taimedel 1...10 aastat. Väliselt annab lehe vananemisest märku värvuse muutus -- klorofüll laguneb ja domineerima hakkavad teist värvi pigmendid, antotsüaanid ja karotinoidid (värvained, mis annavad vastavalt sinakaid-punakaid ja kollakaid-oran zikaid toone). Enne lehtede langemist liigub osa orgaanilisi aineid lehtedest varde (tüvesse ja okstesse). Lehtede varisemine on taime bioloogiline kaitse vee auramise eest suvel või külma eest talvel, koos lehtedega vabaneb taim ka eritatavatest ainetest. Lehed varisevad, kui leherootsu alusel tekib nn eralduskiht- sealsed rakud surevad ja kaotavad keemiliste protsesside käigus omavahelise seose. Lehearmi hakkavad katma korgistunud kestaga rakud, mis
tagakehal; pole võimalik kokku voltida. Vähe soonestunud. Esineb ka tiivutuid liike. Tagakeha värtnakujuline; 11 lüli. Tagakeha viimane segment väga väike. Munetiripstiivaliste emaste tagakeha tipus 4 hambulisest plaadist koosnev muneti; toruripstiivaliste emaste tagakeha tipp väljaveninud toru, kust väljub muna. Keskmise suurusega putukaselts, Eestis 38 liiki. Selts: Kaamelkaelalised (Rhaphidioptera) Pikkus 8-18 mm. Värvuselt tumedad, metallse läikega. Peal esineb heledaid kollakaid laike. Pea pikk, lamenenud; külgedel asuvad suured rohekad liitsilmad. Silmade vahel või läheduses 35-75 lülist koosnevad tundlad. Pea keskosas kolm kolmnurkselt asetsevat lihtsilma. Haukamissuised. Tagumises osas pea aheneb; kinnitub liikuvalt eesrindmikule
a. Gleistunud sekundaarsed leedemullad Lsg · profiil O-E''-A'-E'-Bfg-Cg Gleimullad G FAO Gleysols 25,9% Eestimaast, 17,7% haritavast maast · kestvalt või pikka aega liigniisked (märjad mullad) · huumushorisont toorhuumuslik AO (AT) või turvas <30cm T · mullaprofiili alumine osa tugevasti gleistunud, näitab G või CG, savidel ja liivsavidel BG, CG või G. Veereziim vahelduv sinakas või sinakas hallil foonil roostepruune ja kollakaid laike. Lubjalembesed taimekooslused (lubikas, hirsstarna), Lääne-Eestis vähem karbonaatsel lähtekivimil jussheina-lambaaruheina, hariliku tarna-hirsstarna kooslus. Levik Lääne-,Loode- ja Põhja-Eestis, Lääne-Eestis 50-70% Jaotus: 1. Karbonaatsed gleimullad Gk · kihisemine kõrgemal kui 30cm, karbonaatsel moreenil või lubjastel kestva niiskuse tulemusena, rohumaadel lubjalembesed taimed a
· Valgus- ja varjuleht Valgusleht: paksem kui varjuleht; seal on rohkem kloroplaste Varjulehed: klorofüllisisaldus on suurem kui valguslehtedel · Lehtede varisemine Lehe eluiga on tavaliselt 1...1,5 aastat, igihaljastel taimedel 1...10 aastat. Väliselt annab lehe vananemisest märku värvuse muutus -- klorofüll laguneb ja domineerima hakkavad teist värvi pigmendid, antotsüaanid ja karotinoidid (värvained, mis annavad vastavalt sinakaid-punakaid ja kollakaid-oranzikaid toone). Enne lehtede langemist liigub osa orgaanilisi aineid lehtedest varde (tüvesse ja okstesse). Lehtede varisemine on taime bioloogiline kaitse vee auramise eest suvel või külma eest talvel, koos lehtedega vabaneb taim ka eritatavatest ainetest. Lehed varisevad, kui leherootsu alusel tekib nn eralduskiht- sealsed rakud surevad ja kaotavad keemiliste protsesside käigus omavahelise seose. Lehearmi hakkavad katma korgistunud kestaga rakud, mis
Valgusleht: paksem kui varjuleht; seal on rohkem kloroplaste Varjulehed: klorofüllisisaldus on suurem kui valguslehtedel Lehtede varisemine Lehe eluiga on tavaliselt 1...1,5 aastat, igihaljastel taimedel 1...10 aastat. Väliselt annab lehe vananemisest märku värvuse muutus — klorofüll laguneb ja domineerima hakkavad teist värvi pigmendid, antotsüaanid ja karotinoidid (värvained, mis annavad vastavalt sinakaid-punakaid ja kollakaid-oranžikaid toone). Enne lehtede langemist liigub osa orgaanilisi aineid lehtedest varde (tüvesse ja okstesse). Lehtede varisemine on taime bioloogiline kaitse vee auramise eest suvel või külma eest talvel, koos lehtedega vabaneb taim ka eritatavatest ainetest. Lehed varisevad, kui leherootsu alusel tekib nn eralduskiht- sealsed rakud surevad ja kaotavad keemiliste protsesside käigus omavahelise seose
· profiil O-E??-A?-E?-Bfg-Cg Gleimullad G FAO - Gleysols 25,9% Eestimaast, 17,7% haritavast maast · kestvalt või pikka aega liigniisked (märjad mullad) · huumushorisont toorhuumuslik AO (AT) või turvas <30cm T · mullaprofiili alumine osa tugevasti gleistunud, näitab G või CG, savidel ja liivsavidel BG, CG või G. Veereziim vahelduv - sinakas või sinakas hallil foonil roostepruune ja kollakaid laike. Lubjalembesed taimekooslused (lubikas, hirsstarna), Lääne-Eestis vähem karbonaatsel lähtekivimil jussheina-lambaaruheina, hariliku tarna-hirsstarna kooslus. Levik Lääne-,Loode- ja Põhja-Eestis, Lääne-Eestis 50-70% Jaotus: 1. Karbonaatsed gleimullad Gk · kihisemine kõrgemal kui 30cm, karbonaatsel moreenil või lubjastel kestva niiskuse tulemusena, rohumaadel lubjalembesed taimed a
liigniisketel muldadel ning pinna- ja põhjaveest põhjustatud liigniisku korral. Lühiaegselt liigniiskete muldade ja pinnaveest põhjustatud liigniiskuse korral on huumuskiht tume ja sisaldab rohkem orgaanilist ainet kui parasniisketel muldadel. Huumuskihi alumises osas ja vahetult selle all leidub gleistumisest tingitud roostetäppe ja -laike. Kõrgest põhjaveeseisust tingitud lühiaegse liigniiskuse korral ilmnevad gleistumistunnused (täpid ja laigud) mullaprofiili alumises osas. Kollakaid ja sinakashalle laike esineb kõige rohkem kõdunenud taimejuurte ümbruses. Nende muldade huumushorisont ei erine parasniiskete muldade omast. Pikaajaliselt liigniisketel muldadel, kui liigniiskus on põhjustatud pinnaveest, on huumuskiht toorhuumuslik, looduslikel aladel võib huumuskihis olla ka turvastumise tunnuseid. Huumushorisondi all paiknevad kihid on tugevasti gleistunud. Seal võib mõnikord tekkida pidev, õhuke, värvuselt sinakashall gleihorisont
järgi. Sugukond kivirikulised. Mitmeaastane. Kasvukoht: niiskes ja varjukas lodumetsas, lodusalumetsas, allikate ja ojade ümbruses, viljakal mudasel mullal. Risoom peenike, helepruun. Vars püstine, 6-15 cm pikkune, ühe kuni kolme vahelduva lehega. Lehed helerohelised, ümar-neerjad, hõredalt karvased; esinevad juurmised lehed ja varrelehed. Osa varrelehti ligistub võsutipus rõhtsaks kollakaks pinnaks, mille peal on näha väikeseid kollakaid õisi või vilju. Õisi ümbritsevad kollakad kõrglehed muutuvad pärast õitsemist uuesti roheliseks. Õied on ilma kroonlehtedeta, õie katteks on tupplehed ja nendest seespool lihakad meenäärmed. Õitseb aprillis, mais; viljaks on kupar, mis avaneb kausikesena, milles tumepruunid läikivad seemned. Seemned pritsitakse kuprast välja vihmatilkade poolt esineb omapärane vihma-puistlevi.
annaabi.ee 
