Erütrotsüüdid, leukotsüüdid LEUKOTSÜÜDID = VALGELIBLED GRANULOTSÜÜDID Basofiil, monotsüüd, lümfotsüüdid, erütrotsüüdid, trombotsüüdid, neutrofiil KOHEV SIDEKUDE Rakutuum, kollageensed kiud (all), elastsed kiud (ülal) TIHE SASSISKIULINE SIDEKUDE SÕRMENAHAST Rakud, kollageensete kiudude kimbud TIHE KORRASKIULINE SIDEKUDE KÕÕLUSEST Kollageensete kiudude kimbud, fibrotsüüdid SÜLTJAS SIDEKUDE Intertsellulaar substants (Whartoni sült), fibroblastoidsed rakud RETIKULAARNE SIDEKUDE LÜMFISÕLMEST Lümfotsüüt, retikulaarrakud RASVKUDE NEERUPEALISTE ÜMBRUSEST Rasvarakkude tuumad, lahustunud rasvatilgad
Histoloogia ja embrüoloogia 7. loeng Sidekoe kiud Sidekoe kiud · 1 - Kollageensed kiud · 2 - Elastsed kiud · 3 - Retikulaarkiud Kollageensed kiud · Kollageenseid kiude moodustab valk kollageen. · Kollageensed kiud on väga tõmbetugevad ja vähe venitatavad. · Kiud on ebamäärase pikkusega ja erineva jämedusega (1-12 µm) väätjad struktuurid · Keetmisel kollageensed kiud liimistuvad (Colla - liim ladina k.) Kollageensete kiudude ehitus · Iga kollageenne kiud koosneb paljudest fibrillidest. · Fibrillid koosnevad omakorda mikrofibrillidest (jämedusega 20-100 nm) ja neil on iseloomulik kindla perioodilisusega ristivöötsus Mikrofibrillid · Iga mikrofibrill koosneb tropokollageeni molekulidest, mis koosnevad kolmest polüpeptiidahelast. Need ahelad sisaldavad rohkelt glütsiini ja pea ainsatena sisaldavad hüdroksüproliini ja hüdroksülüsiini
vahetult ümbritsev põhiaine värvub tumedamalt, basofiilsemalt ja seda ala nimetatakse rakuõueks e. rakuterritooriumiks · Rakuterritooriumide vahel paikneb interterritoriaalne substants Fibroblast Perikonder Kondroblast Inter- territoriaalne substants Kondrotsüüt Kõhre- territoorium Fibroosne e. kiudkõhrkude · On tiheda sidekoe ja hüaliinse kõhrkoe vaheliseks üleminekuvormiks · Põhiaine koosneb tihedalt asetsevatest kollageensete kiudude kimpudest, mis paiknevad kas paralleelselt või läbipõimununa · Esineb liigesketastes · Kondrotsüüdid on tüüpilised kõhrerakud, paiknevad kas ühekaupa kõhreõõntes või moodustavad väikesi (enamasti kaherakulisi) isogeenseid rühmi · Ei oma kõhreümbrist Elastne kõhrkude · Kollageensete fibrillide kõrval esineb intertsellulaarsubstantsis tihe kolmemõõtmeline elastsete kiudude võrgustik. · Esineb kõrvalestakõhres, väliskuulmekäigu
Protsessi nimetatakse desmaalseks e. intramembranoosseks ossifikatsiooniks kõhreliste "luumudelite" (primordiaalse skeleti) luukoega asendumisel; tekivad nn. asendusluud (enamik skeleti luudest). Protsessi nimetatakse kondraalseks ossifikatsiooniks Intramembranoosne ossifikatsioon · Mesenhüüm tiheneb tulevaste luude formeerumise kohal · Väikesed käävjad rakud hakkavad tootma kollageenseid kiude ning kogu piirkond meenutab kiulist membraani · Osteoblastid jätkavad kollageensete kiudude ja põhiaine (osteoidi) moodustamist · Osteoid muutub luumaatriksiks kaltsiumi soolade ladestumisel. Tootes luusubstantsi jäävad osteoblastid selle sisse ja muutuvad osteotsüütideks Osteo- Osteo- Mesen- Luu Osteo- klast tsüüt hüüm maatriks Osteoid blast Kondraalne ossifikatsioon 1 · Asendusluud tekivad hüaliinsest kõhrkoest primordiaalse skeleti asendumisel luukoega · Kõhre asendumine luukoega toimub kahel viisil: kõhre pinnal e.
Epiteeli alla jääb proopria, kus paiknevad emakanäärmed (glandulae uterinae) Müo- ja perimeetrium Müomeetrium on tugev lihaskest, mis koosneb kolmest ebaselgelt piiritletud kihist Seespoolne tsirkulaarkiht (silelihasrakkude kimbud) Veresoonterikas vaskulooskiht (eriti väljendunud koeral, kassil) Välimine longitudinaalkiht (silelihasrakkude kimbud) Perimeetrium on emaka välimine serooskest Koosneb mesoteelist, väljaspoolsest kollageensete kiudude kihist, vahepealsest elastsete kiudude võrgust ja sisemisest kollageensete kiudude kihist Munajuhad Tubae uterinae Munajuha transpordib ootsüüdi munasarjast emakakeha valendikku ja on viljastumise kohaks Munajuha pikkus hobusel ja veisel on umbes 25 cm, seal umbes 20 cm ja utel 15 19 cm Eristatakse nelja segmenti: munajuhalehter infundibulum, munajuhaampull ampulla, munajuha kitsus isthmus, emakaosa e. intramuraalne segment pars uterina
naha organismi, takistab haigusetekitaja mikroobide sattumist alumistesse kudedesse, vähendab vee aurustumist seestpoolt; peab vastu olulist mehaanilist kulumist. Kogu epidermis uueneb umbes kuue nädalaga. Nendes kihtides leidub ka pigmenti sisaldavaid rakke, millest sõltub naha värvus. Dermis e. pärisnahk Dermises on palju veresooni, millest rakud saavad toitaineid. Ehituselt sisaldab dermis erinevaid läbipõimunud kollageensete, elastsete ja retikulaarsete kiudude kimpe. Nende võrgustik annab nahale vetruvuse ja elastsuse. Alusnahk Alusnahk ehk on vahelüliks naha ja nahaaluste organite vahel. Koosneb ta peamiselt kohevast sidekoest, elastiinist ja rasvarakkudest. Umbes pool keharasvas asub nahaalustes kudedes. Alusnahas asub ka rikkalikult vere- ja lümfisooni ning närvirakkude jätkeid. Toornaha keemiline koostis (Haines 1999): - vesi 60-64% - kollageen 25-29% - plasmavalgud (albumiin,
15. Trombotsüütide ehitus ja talitlus Thrombocyti - korrapäratu kujuga megakarüotsüütide fragmendid, puudub tuum. Tsentraalselt paikneb granulomeer (satsidofiilsed sõmerad) ja perifeerselt hüalomeer (ei sisalda graanuleid). Puhkeseisundis ringlevad veres, on liikuvad. Eluiga kuni 14 päeva. Kahjustuskolletes vabaneb trombotsüütidest fibrinogeen, mis muutub fibriiniks ja soodustab vere hüübimist. 16. Kohev sidekude. Rakud ja kiud Textus connectivus fibrosus laxus. Esinevad kollageensete kiudude kimbud ja peened, hargnevad võrgustikku moodustavad elastsed kiud. Esineb sidekoe amorfne põhiaine. See sidekude on suhteliselt rakurohke. Ülekaalus on fibroblastid (fibrioblasti, sidekoerakud) ja makrofaagid (histiotsüüdid). Fibroblastid asuvad kollageensete kiudude ligiduses. Rakud on ebakorrapärase kujuga, tsütoplasma moodustab jätkeid. Paigalised histiotsüüdid on ka ebakorrapärase kujuga ja nad on fagotsütoosivõimelised
ühe kuu.Marrasknahast moodustuvad mitmesugused nahatekised. Inimesel on nendeks karvad, küüned ja juuksed. PÄRISNAHK Pärisnahk koosneb tihkest kiulisest sidekoest. Siin leidub hulgaliselt erinevaid struktuure vere- ja lümfisooned, närvilõpmed, puute- ja valutundlikud rakud, rasunäärmed ja higinäärme juhad, karvasibulad, silelihaskimbud jms. Ehituselt sisaldab dermis erinevaid läbipõimunud kollageensete, elastsete (elastiin) ja retikulaarsete (retikuliin) kiudude kimpe. Nende võrgustik annab nahale vetruvuse ja elastsuse. ALUSNAHK Alusnahk ehk subkuutis on vahelüliks naha ja nahaaluste organite vahel. Koosneb ta peamiselt kohevast sidekoest, elastiinist ja rasvarakkudest. Umbes pool keharasvast asub nahaalustes kudedes. Alusnahas asub ka rikkalikult vere- ja lümfisooni ning närvirakkude jätkeid.
osalises ülekattes 31. Arteri seina ehitus Arteri sein koosneb 3 kihist. 1. Intima on kõige õhem. Koosneb veresoont seestpoolt vooderdavast endoteelist ja selle all asetsevad kiudsidekoelised subendoteliaalkihist. Viimases nähtavad tuumad kuuluvad haralistele kambiaalsetele sidekoerakkudele. 2. Meedia sisaldab kontsentriliselt paiknevaid spiraalsuunalisi silelihasrakke. Lihasrakkude vahel jäävad elastsed membraanid. 3. Adventiitsia koosneb kollageensete kiudude peamiselt piki kulgavatest kimpudest. Adventiitsia läheb üle ümbritsevaks kohevaks periadventitsiaalseks sidekoeks, milles on ohtrasti rasvrakke. Adventiitsias ja meedia välimises osas on väikesi veresoone enda seina toitvaid soontesooni. Veresoonteseinas leiduvaid närve nimetatakse soontenärvideks. 32. Kapillaaride ehituse kirjeldus ja alaliigid Kapillaarid koosnevad veresoone valendikku ümbritsevast endoteelirakkude ainsast kihist,
Kõige välimises kihis leiduvad juba tuumatud, lamedad, surnud rakud, mis meenutavad soomuseid. Kogu seda protsessi nimetatakse sarvestumiseks. Kogu protsess võtab aega umbes ühe kuu. Pärisnahk koosneb tihkest kiulisest sidekoest. Siin leidub hulgaliselt erinevaid struktuure – vere- ja lümfisooned, närvilõpmed, puute- ja valutundlikud rakud, rasunäärmed ja higinäärme juhad, karvasibulad, silelihaskimbud jms. Ehituselt sisaldab dermis erinevaid läbipõimunud kollageensete, elastsete (elastiin) ja retikulaarsete (retikuliin) kiudude kimpe. Nende võrgustik annab nahale vetruvuse ja elastsuse. Alusnahk ehk subkuutis on vahelüliks naha ja nahaaluste organite vahel. Koosneb ta peamiselt kohevast sidekoest, elastiinist ja rasvarakkudest. Umbes pool keharasvast asub nahaalustes kudedes. Alusnahas asub ka rikkalikult vere- ja lümfisooni ning närvirakkude jätkeid. 14. Kuidas toimub hingamise regulatsioon?
* palju veresooni, närvikiude, meelerakke, silelihasrakke * higi- ja rasunäärmed, karvade juured * läheb alandedes üle ALUSNAHAKS VERERSOONTE F - TERMOREGULATSIOON - ahenevad või laienevad! * u 3x paksem kui epidermis * sidekoeline, sisaldab palju kollageenseid, elastseid kiude - seetõttu on nahk SITKE ja PAINDUV ALUSNAHK e nahaalune kude: ● KÕIGE PAKSEM: kollageensete kiudude kimpudest, mille vahel palju RASVKOESAGARIKKE. Kaalub täiskasvanul 12-15 kg. Kõhul, tuharatael hästiarenenud. ● F: kaitseb keha külma eest, mehh.vigastuste eest, varuainete talletamispaik Täites lihastevahelised vaod ja lohud, annab ta kehale tema iseloomuliku ilu (Peep Pree). 9 Naha tekised ehk DERIVAADID
Kõhrerakke ümbritsev põhiaine on preparaatides samuti nähtav intensiivsemalt värvununa ning kannab nimetust rakuõued e rakuterritooriumid Elastne kõhrkude Paikneb organismis piirkondades, kus ta peab taluma paindumist ja olema vetruv – kõrvalestakõhred, kõripealise kõhr jne Elastne kõhrkude on läbipaistmatu ja kollakat värvi Intertsellulaarsubstantsis paiknevad kollageensete kiudude kõrval erinevates suundades kulgevad rohkearvulised elastsed kiud, mis moodustavad ümber kõhrerakkude tiheda võrgustiku Kõhrerakke vähem kui hüaliinses kõhrkoes, paiknevad üksikult või moodustavad kahest rakust koosnevad isogeensed grupid Sisaldab vähem lipiide, glükogeeni ja kondroitiinsulfaate kui hüaliine kõhrkude Fibroosne kõhrkude
Lamellaarne ehitus, koosneb Haversi süsteemidest. b) Käsnollus (substantia spongiosa) Pikkade luude epifüüsis ja diafüüsis kompaktaine all, lühikestes luudes, lamedate luude keskosas. Koosneb luupõrkadest, ei moodusta Havesi süsteeme. Jämedakiuline luukude Esineb loote skeletina, kõõluste ja ligamentide kinnituskohtades, koljuluude õmblustes ja alveolaarluu. Puudub lamellaarne ehitus, koosneb jämedatest kollageensete kiudude kimpudest. Luude arenemine Intramembranoosne luustumine e. ossifikatsioon mesenhüümi rakkude diferentseerumine osteoblastideks mesenhüümi sees Kondraalne ossifikatsioon nii tekib ase(ndus)luu, kõhr asendub luukoega, toimub perikondraalselt (kõhre pinnal) ja endokondraalselt (luu tekib kõhre sees kõhre asemele) Intramembranoosne luustumine - Embrüonaalse arengu perioodil tekivad mesenhüümi osteogeensed alad
Tasakaaluelund paikneb sisekõrvas vedeliku ehk endolümfiga täidetud poolringkanalites. Tasakaaluelundiga on seotud väikeaju 11. Haistmiselund paikneb ninaõõne ülaosas Haistmiskeskus paiknevad oimusagaras Haistmisretseptorid paiknevad taga üleval ninaõõnes 12. Maitsmiselund paikneb limaskesta seen-, leht- ja vallnäsades 13. Naha pindmist kihti nimetatakse epidermis ehk marrasnahka , selle all asub derma ehk pärisnahk 14. Nahaalune kiht/kude koosneb peamiselt kollageensete kiudude kimpudest, mille vahele jääb rohkesti rasvakoesagarikke. Ta kaitseb nahka mehhaaniliste vigastuste eest ning on ühtlasi varuainete talletuspaigaks ja kehale kaitseks külma vastu 15. Inimese naha uuenemine toimub 21-28 päevaga 16. Naha funktsioon 1) Katte- ja kaitsefunktsioon 2) Hingamisfunktsioon 3) Eritusfunktsioon 4) Ainevahetuslik funktsioon 5) Termoregulatsioon 17. Naha tekised on karvad, küüned, higi- ja rasunäärmed ning rinnanääre 18
mõlemad koed omavad iseäralikku kõvadust. Kõhrkude *Leidub kõhri omavates organites. Kaetud perikondri e.kõhreümbrisega. Koosneb rakkudevahelisest ainet e. Põhiainest ja selles asetsevatest kondrotsüütidest e. Kõhrerakkudest. *Jaotub põhiaine iseloomu järgi -Hüaliinne kõhrkude -Elastne kõhrkude -Fibroosne kõhrkude *Kaks viimast erinevad põhiainet omavast hüaliinkõhrest üksnes elastsetevõi kollageensete kiudude sisaldusega. Luukude Eristatakse kollageenseid fibrille sisaldavat kaltsifitseerunud põhiaine ja selles astsevaid luurakke e. Osteotsüüte Omab lamellaarset e.õhikulist ehitust. EPITEELID Ajalugu Frederik Ruysch -epithelium Friedrich Gustav Jakob Henle – Kaasaegse histoloogia rajaja, mis täielikult põhines kudede uurimisele mikroskoobi abil.
mineraalained nagu kaltsiumfosfaat. *Luuümbris ja luusisekest on mõlemad sidekoest. Luukude asuvad tootma osteoblastid, luukoe säilitamise eest vastutavad rakuvaheainega täielikult ümbritsetud osteoblastid ehk osteotsüüdid ning luu- ja kõhrkude lagundavad osteoklastid. *Kollane luuüdi, mis esineb täiskasvanute toruluude õõntes, on oma nime saanud rasvarakkude järgi, mida see vererakkude asemel sisaldab. 39.Milline alltoodud kirjeldustest käib kollageensete, milline elastsete ja milline retikulaarsete kiudude kohta? a) Need kiud moodustavad kude toetava võrgustiku. Neid leidub epiteel- ja sidekoe piirialal ning hemopoeetilises ja lümfikoes. Need mängivad olulist rolli haavade paranemisel. → Retikulaarsed kiud, b) Neid kiudusid on sidekoes kõige rohkem. Need tagavad koe ehitusliku tugevuse. → Kollageensed kiud, c) Need kiud on tugevasti venitatavad ning võimaldavad koel oma kuju muuta ja taastada
alguses tehtud liigutused ning harjutused ei ole enam valulikud. (http://www.triinuteebtrenni.blogspot.com) 1.3.2. Lihaste ja kõõluste rebend Liigese ehitus on luude vaheline liikuv ühendus, liigespinda katab kõhr, liigest ümbritseb liigese kihn. Kõhr, mis on kõige tähtsam osa liigesel, siis enamus vigastusi mis tekivad, tekivad just kõhrekoes. Selle ehituslikuks aluseks on rakud, mis on kõhre põhiaines koos kollageensete kiududega. Kollageensed kiud annavad kõhrele elastsuse. Kõhre pind, mis on sile, tagab liigesel vabama liikumise. (http://www.noorus.ee) Kui kõhrel ei ole verevarustust, siis toitumine toimub tal liigeseõõnt täitva liigesevedeliku kaudu. Toitumise pärast võib olla ainevahetus kõhrel tunduvalt aeglasem, sellepärast on ka ravi pikem, kuna toitumine on selle juures häiritud. (http://www.nooruse.ee)
Vastavalt olukorrale nad kas ahenevad (NS-i vahetalitlusel) - verd valgub nahast keha sisemusse ja nahk kahvatub - või nad laienevad - verd valgub nahasse enam kui tavaliselt ja nahk tõmbub roosakaks. Et naha veresoonekesed korralikult ja kiiresti välistemperatuuri muutustele ja organismi füsioloogilisele seisundile reageeriksid, tuleb neid "harjutada". Seepärast on tähtis nahka iga päev külma veega karastada ja hõõruda. A l u s n a h k e. nahaalune kude koosneb peamiselt kollageensete kiudude kimpudest, mille vahele jääb rohkesti rasvkoesagarikke. Alusnahk on kõige paksem nahaosa. Täiskasvanud inimese alusnahk kaalub kuni 10-15 kg. Paiguti (näiteks kõhul, tuharatel) on alusnahk palju tugevamini arenenud kui seljal, jäsemetel. Kiudude hõreduse tõttu on alusnahk lihaste suhtes liikuv, mis kaitseb nahka mehhaaniliste vigastuste eest. Ühtlasi on ta organismile varuainete talletuspaigaks ja kehale kaitseks külma vastu
Naha paksus tingib tema funksiooni kaitseorganina.Paksus oleneb loomatõust,soost,vanusest, toitumusest ja kliimast.Ehituselt koosneb nahk marrasnahast,pärisnahast ja alusnahast.Marrasnahk ehk epidermis on naha kõige väimisem,mitmekihilisest, pealt sarvestunud lameepiteelist koosnev veressonteta osa.Pärisnaha,kooriumis ehk demises eristatakse naha karvatutel aladel raku- ja veresoonterikast,epidermise all asetsevat näsa- ehk papillaarkihti ja sügavamat,tugevatest kollageensete kiudude kimpudest moodustunud võrk-ehk retikulaarkihti.Alusnahk ehk subkuutis seostab nahka tema all asetsevate organitega.Silmalaugudes,mokkades,ninapeeglis ja mõningates teistes paikades alusnahk puudub. Karvas eristatakse nahas viltu paiknevat karvajuurt ja nahast väljaulatuvat karvaroodu.Suuruse, ehituse ja funksiooni alusel jaotatakse karvad keha peamisi osi katvateks ning looma värvust tingivateks kattekarvadeks,peenteks,sageli lainelise
lõpust, korrigeerib selle pikkust ja hoiab intrafusaalse kiu tsentraalset piirkonda pingul, mis on oluline, et hoida lihaskäävi sensoorselt tundlikuna. Kõõluselund ehk Golgi elund on pinge ärrituse vastuvõtja – reageerib nii lihase kokkutõmbele kui ka lõõgastusele. Moodustub 10-12 ekstrafusaalse kiu kõõluste kinnitusest, ümbritsetud sidekoelise kapsliga. Moodustub lihase üleminekukohas kõõluseks. Golgi organ hõlmab endas aferentse sensoorse neuroni lõppe, mis on seondunud kollageensete kiududega kõõluses. Kui lihas tekitab jõudu, siis sensoorsed lõpud on kokku surutud. See deformeerib aferentse aksoni terminaalseid lõppe, avatakse mehhanotundlikud katioonkanalid. Akson depolariseeritakse ja närviimpulss kantakse seljaajusse.Sensoorne tagasisidestus tekitab spinaalseid reflekse ja supraspinaalseid vastuseid, mis kontrollivad lihase kontraktsiooni. Ehk: golgi organ reageerib pinge kasvule, reaktsiooni tajutakse valulikkusena või ebameeldiva tundena lihases
Naha paksus tingib tema funksiooni kaitseorganina.Paksus oleneb loomatõust,soost,vanusest, toitumusest ja kliimast.Ehituselt koosneb nahk marrasnahast,pärisnahast ja alusnahast.Marrasnahk ehk epidermis on naha kõige väimisem,mitmekihilisest, pealt sarvestunud lameepiteelist koosnev veressonteta osa.Pärisnaha,kooriumis ehk demises eristatakse naha karvatutel aladel raku- ja veresoonterikast,epidermise all asetsevat näsa- ehk papillaarkihti ja sügavamat,tugevatest kollageensete kiudude kimpudest moodustunud võrk-ehk retikulaarkihti.Alusnahk ehk subkuutis seostab nahka tema all asetsevate organitega.Silmalaugudes,mokkades,ninapeeglis ja mõningates teistes paikades alusnahk puudub. Karvas eristatakse nahas viltu paiknevat karvajuurt ja nahast väljaulatuvat karvaroodu.Suuruse, ehituse ja funksiooni alusel jaotatakse karvad keha peamisi osi katvateks ning looma värvust tingivateks kattekarvadeks,peenteks,sageli lainelise
vereloomeelundid) ja sidekoe makrofaagid Kohev sidekude Moodustab elundite ümber sidekoelisi adventitsiaalkesti, Ümbritseb veresooni, närve Koosneb fibroblastidest, histiotsüütidest (histotsüüdid ärritaja toimel võivad muutuda vabadeks makrofaagideks) Rasvarakud, plasmarakud, nuumrakud Rasvkude Varuainete kogunemise paik, organismi soojuse hoidja. Koosneb rasvarakkudest Kehakaalust 10-20% Rasvumise korral 35-50% Tugifunktsiooniga sidekoed 1.Tihe sidekude - koosneb kollageensete kiudude kimpudest ja elastsete kiudude võrgustikust Rakud: fibrotsüüdid Alavorm: Elastne sidekude ( elastsed kuid või membraanid). Esineb elastsete arterite seintes, kõri ja hingetoru sidemetes. Elastne sidekude on venitatav 2. Kõhrkude: Vere- ega lümfisooni ei ole 1. Hüaliin e. Klaaskõhrkude (trahhea, roidekõhred) 2. Elastne (epiglottis) 3. Fibroosne (intervertebraalsed diskid) Koosneb kollageenkiududest (40% Kol II) ja elastsetes kuidudest ja kondrotsüütidest.
värvusega. Suguküpse naise munasarja pind on ebatasane, see on seotud folliiklite arengu käigus tekkivate muutuste, ovulatsioonide ning nendele järgnevate armistumistega munasarja koes. Vastsündinu munasari on tunduvalt väiksem kui täiskasvanul. Munasarja kasv lõpeb alles puberteedieas. Naise reproduktiivse ea lõppedes algab munasarja mõõtmete ja kaalu vähenemine. Munasarja siseehitus Munasarja koe põhimassi moodustab rohkete kollageensete ja elastsete kiududega sidekoeline munasarjastrooma, milles on rohkelt veresooni ja närve. Munasarja perifeerne osa nn. parenhümatoostsoon e. koor, sisaldab hulgaliselt munasarjanääpse e. munasarjafolliikleid. Kõrvuti folliiklitega esineb seal ka kollaskehi (corpus luteum) ning viimaste taandarenemisel tekkivaid armkoelisi valkjaskehi (corpus albicans). Folliiklid jagunevad primaarseteks-, sekundaarseteks- ning tertsiaarseteks e. Graafi foliikliteks. Tertsiaarses e. Graafi e
annaabi.ee 
