c) Tsentraalne osa suuraju poolkerade sisepind 8. Maitsmisanalüsaator a) Retseptoorne keele limaskestas b) Juhtiv osa VII ja IX peaajunärv c) Tsentraalne osa suuraju poolkerade sisepind 9. Naha ehitus, kihid, nendes paiknevad organid Nahas eristatakse kahte põhilist kihti: 1) Epidermis ehk marrasknahk a. sarvkiht surnud rakkude kiht b. kasvukiht mitmes kihis asetsevad elusad rakud 2) Pärisnahk sisaldab rohkesti kollageenseid ja elastseid sidekoe kiude a. Näsakiht moodustab völispinnal tiilukesi näsasid, arvukalt vere- ja lümfisooni, närvilõpmed b. Võrkkiht rasu- ja higinäärmed, karvade juured 10. Naha retseptorid ... ehk sensoorsed närvilõpmed, mis võtavad vastu valu-, temperatuuri- ja puuteärritusi 1) Valuretseptorid a. Vabad närvilõpmed 2) Puuteretseptorid a. Karvatupe ümber keerdunud närvikiud b
kiud Fibroosne kõhrkude Kondrotsüüt Elastsete kiudude võrgustik Elastne kõhrkude Hüaliinne kõhrkude · Levinuim kõhrkoeliik embrüo kõhreline skelett, roidekõhred, nina, kõri, trahhea ja bronhide kõhred katab liigespindu · Mikroskoopiliselt on sinakas, klaasjas (hyalos, Kr. klaas) · Intertsellulaarsubstants sisaldab kollageenseid fibrille, kuid need ei ole nähtavad põhiaine ja fibrillide lähedase valgusmurdvuse indeksi tõttu · Kondrotsüüdid paiknevad kõhreõõntes e. -lakuunides 2- 4 kaupa nn. isogeensete gruppidena Kõhrekihn ja rakuterritoorium · Põhiaine moodustab vahetult kõhreõõnte ümber õhukesi kõhrekihne · Kõhre sügavamates kihtides kõhrerakke vahetult ümbritsev põhiaine värvub tumedamalt, basofiilsemalt ja seda ala nimetatakse rakuõueks e. rakuterritooriumiks
Histoloogia ja embrüoloogia 7. loeng Sidekoe kiud Sidekoe kiud · 1 - Kollageensed kiud · 2 - Elastsed kiud · 3 - Retikulaarkiud Kollageensed kiud · Kollageenseid kiude moodustab valk kollageen. · Kollageensed kiud on väga tõmbetugevad ja vähe venitatavad. · Kiud on ebamäärase pikkusega ja erineva jämedusega (1-12 µm) väätjad struktuurid · Keetmisel kollageensed kiud liimistuvad (Colla - liim ladina k.) Kollageensete kiudude ehitus · Iga kollageenne kiud koosneb paljudest fibrillidest. · Fibrillid koosnevad omakorda mikrofibrillidest (jämedusega 20-100 nm) ja neil on iseloomulik kindla perioodilisusega ristivöötsus
vahetult mesenhüümist; tekivad nn. katteluud (koljulaeluud, enamik näoluid ja rangluu). Protsessi nimetatakse desmaalseks e. intramembranoosseks ossifikatsiooniks kõhreliste "luumudelite" (primordiaalse skeleti) luukoega asendumisel; tekivad nn. asendusluud (enamik skeleti luudest). Protsessi nimetatakse kondraalseks ossifikatsiooniks Intramembranoosne ossifikatsioon · Mesenhüüm tiheneb tulevaste luude formeerumise kohal · Väikesed käävjad rakud hakkavad tootma kollageenseid kiude ning kogu piirkond meenutab kiulist membraani · Osteoblastid jätkavad kollageensete kiudude ja põhiaine (osteoidi) moodustamist · Osteoid muutub luumaatriksiks kaltsiumi soolade ladestumisel. Tootes luusubstantsi jäävad osteoblastid selle sisse ja muutuvad osteotsüütideks Osteo- Osteo- Mesen- Luu Osteo- klast tsüüt hüüm maatriks Osteoid blast Kondraalne ossifikatsioon 1 · Asendusluud tekivad hüaliinsest kõhrkoest primordiaalse skeleti
Kuseteedes, kusepõies All väiksemad, ülal suuremad<-katavad ja kaitsevad uriini eest. *Mitmekihiline lameepiteel kaitse ja barjäär Silma sarvkest, suuõõs, pärak, söögitoru, tupp Nimeta pildil olevaid rakke ja nende ülesandeid. Näita noolega kirjeldatavale rakule! Sidekude. Fibroblast (fibrotsüüt)- sünteesib kollageenseid, elastseid, retikulaarkiude, ekstratsellulaarse maatriksi komponente. Makrofaag- fagotsütoosivõimeline rakk. Nuumrakk- eraldab bioaktiivseid molekule, mis osalevad põletikulisel vastusel kaasasündinud immuunsüsteemi reaktsioonil ja koe paranemise protsessil. NB
Kondron kõhrkoe morfofunktsionaalne ühik, selle moodutab kõhrerakkude isogeenne grupp, mida ümbritseb raku e. kõhreterritoorium. Iga rakk paikneb kõhreõõnes e. lakuunis ja on ümbritesetud kapsliga e. kõhrekihnuga. Kõhreterritooriumide vahel paikneb intertsellularne substants. Hüalliinne kõhrkude kõige rohkem levinud, liigespindadel, embrüonaalses kõhrelises skeletis, hingamisteedes, roidekõhres. Kondronitevaheline interterritoriaalne substants sisaldab kollageenseid kiude. Kondrotsüüdid paiknevad 2-4 rakuliste isogeensete gruppidena. Elastne kõhrkude kõrvalestas, kõripealises, väikestes bronhides. Sisaldab peamiselt elastseid ja vähe kollageenseid kiude, kondrotsüüdid paiknevad ühe-kahekaupa. Fibroosne kõhrkude diskid, meniskid, vaagnaluude õmblused. Tiheda sidekoe ja kõhrkoe vaheline vorm, interterritoriaalne substants koosneb kollageenstete kiudude kimpudest, kondrotsüüdid paiknevad ühe-kahekaupa. Kõhre arenemine
Nahas eristatakse 2 põhilist kihti: a) Epidermis e. marrasnahk - jaguneb sarvkihiks ja alumisesk kasvukihiks. Sarvkiht koosneb surnud rakkude kihtidest, on tihe ja kõva, kaitseb keemiliste, füüsiliste ja tõvestavate mikroorganismide mõjutuste eest. Kasvukiht koosneb mitmes kihis asetsevatest elusatest rakkudest. Alumised kihid toodavad uusi rakke, mis sisaldavad melaniini (pruun pigment) b) Pärisnahk - naha süvakiht, mis sisaldab rohkelt kollageenseid ja elastseid sidekoe kiude, mis annavad nahale tugevuse ja elastsuse. Eristatakse pindmist näsakihti ja alumist võrkkihti. Näsakihis on arvukalt vere ja lümfisooni ning varustatud närvilõpmetega. Võrkkihis asuvad rasu ja higinäärmed, karvade juurde ning nahaaluskude. Pigmendikiht 78
organismi? 105. Kus asub melaniin? Marrasnaha basaalkihis Karvatupe välispinnale kinnitavates karvapüstitajalihastes, mis on moodustunudki 106. Kus esineb silelihasrakkusid? silelihasrakkudest 107. Mis kasu on melaniinist? Melaniin annab nahale värvuse ja takistab UV kiirguse tungimist nahaalustesse kudedesse 108. Mis tüüpi kiudusid sisaldab Kollageenseid ja elastseid sidekoe kiude naha päriskiht? 109. Milline nahakiht moodustab Pärisnaha näsakiht (hästi näha sõrmenahas - sõrmejäljed) papillaarkurde? 110. Millises naha kihis leidub Pärisnaha näsakihis arvukalt vere- ja lümfisooni? 111. Kus asuvad higi- ja Pärisnaha võrkkihis rasunäärmed?
2. VÕRKKIHT * sassiskiulisest tihedast sidekoest * annab nahale iseloomuliku tugevuse * palju veresooni, närvikiude, meelerakke, silelihasrakke * higi- ja rasunäärmed, karvade juured * läheb alandedes üle ALUSNAHAKS VERERSOONTE F - TERMOREGULATSIOON - ahenevad või laienevad! * u 3x paksem kui epidermis * sidekoeline, sisaldab palju kollageenseid, elastseid kiude - seetõttu on nahk SITKE ja PAINDUV ALUSNAHK e nahaalune kude: ● KÕIGE PAKSEM: kollageensete kiudude kimpudest, mille vahel palju RASVKOESAGARIKKE. Kaalub täiskasvanul 12-15 kg. Kõhul, tuharatael hästiarenenud. ● F: kaitseb keha külma eest, mehh.vigastuste eest, varuainete talletamispaik Täites lihastevahelised vaod ja lohud, annab ta kehale tema iseloomuliku ilu (Peep Pree).
Nahas eristatakse 2 põhilist kihti: a) Epidermis e. marrasnahk - jaguneb sarvkihiks ja alumisesk kasvukihiks. Sarvkiht koosneb surnud rakkude kihtidest, on tihe ja kõva, kaitseb keemiliste, füüsiliste ja tõvestavate mikroorganismide mõjutuste eest. Kasvukiht koosneb mitmes kihis asetsevatest elusatest rakkudest. Alumised kihid toodavad uusi rakke, mis sisaldavad melaniini (pruun pigment) b) Pärisnahk - naha süvakiht, mis sisaldab rohkelt kollageenseid ja elastseid sidekoe kiude, mis annavad nahale tugevuse ja elastsuse. Eristatakse pindmist näsakihti ja alumist võrkkihti. Näsakihis on arvukalt vere ja lümfisooni ning varustatud närvilõpmetega. Võrkkihis asuvad rasu ja higinäärmed, karvade juurde ning nahaaluskude. ? 187. Nahas paiknevad retseptorid:
Lihaskest: ringjas e tsirkulaarne lihaskiht, piki- e longitudinaalne lihaskiht (lihaskest reeglina silelihaskoest, v.a söögitoru) Serooskest kehaõõntes: sidekoeline subserooskiht, serooskesta päriskiht e proopria, ühekihiline lameepiteel e mesoteel Adventitsiaalkest väljaspool kehaõõsi: kohevast sidekoest, ei eristata alakihte Intima: endoteel (ühekihiline lameepiteel), subendoteliaalkiht Meedia: silelihasrakud ja silelihaskude Adventiitsia: rohkem kollageenseid kiude ja vähem elastseid kiude sisaldav sidekude KOMPAKTSETE ORGANITE ÜLDISELOOMUSTUS Pehme konsistentsiga organid (näärmed ja näärmetaolised organid jne) Ümbritsetud sidekoelise kapsli e kihnuga Mõningate organite väliskatted kannavad spetsiifilisi nimetusi: pea- ja seljaaju ümbritsevad ajukestad, munasarju ja munandeid valkjaskest, kõhre perikonder, luud periost, närvi epineurium ja lihast epimüüsium
Kõhrkude *Leidub kõhri omavates organites. Kaetud perikondri e.kõhreümbrisega. Koosneb rakkudevahelisest ainet e. Põhiainest ja selles asetsevatest kondrotsüütidest e. Kõhrerakkudest. *Jaotub põhiaine iseloomu järgi -Hüaliinne kõhrkude -Elastne kõhrkude -Fibroosne kõhrkude *Kaks viimast erinevad põhiainet omavast hüaliinkõhrest üksnes elastsetevõi kollageensete kiudude sisaldusega. Luukude Eristatakse kollageenseid fibrille sisaldavat kaltsifitseerunud põhiaine ja selles astsevaid luurakke e. Osteotsüüte Omab lamellaarset e.õhikulist ehitust. EPITEELID Ajalugu Frederik Ruysch -epithelium Friedrich Gustav Jakob Henle – Kaasaegse histoloogia rajaja, mis täielikult põhines kudede uurimisele mikroskoobi abil. 1838 – inimese keha epiteeli artikkel. Demonstreeris, et kõikkeha sise-ja välispinnad on kaetud epiteeliga.
*Nende näärmete näideteks on ajuripats ja neerupealised. *Need näärmed eritavad hormoone, mis jõuavad viimajuhade puudumise tõttu otse vereringesse. 36.Millist tüüpi liidus ühendab vöötaoliselt epiteelirakke ning takistab rasvade ja membraanivalkude liikumist epiteeliraku tipmise ja külgmise piirkonna vahel? *Tiheliidus 37.Milliseid sidekoerakke on allpool kirjeldatud? a) Need rakud sünteesivad nii kollageenseid, elastseid kui ka retikulaarkiude. → Fibroblastid, b) Need rakud sisaldavad suuri graanuleid, mis põhjustavad allergilisi reaktsioone, võitlevad patogeenide vastu ja aitavad parandada haavu. → Nuumrakud, c) Need fagotsütoosivõimelised rakud on voldilise pinna ja neerukujulise tuumaga. → Makrofaagid 38.Millised alljärgnevatest väidetest on tõesed? *Luudele annavad vetruvuse ja painduvuse orgaanilised ained nagu osseiin ning kõvaduse mineraalained nagu kaltsiumfosfaat.
ainult 2-3 rida rakke. Välissurve suurenemise korral muutub marrasknahk paksemaks. Tõstesportlastel on rinnal sama paks nahk kui peopesadel. Epidermises veresooned puuduvad, närvikiud kulgevad sinna pärisnahast ja moodustavad epidermise sügavamates kihtides vabu närvilõpmeid. Epidermisest ei tungi läbi tõvestavad mikroobid ja paljud kahjulikud ained. P ä r i s n a h k (derma, dermis) on umbes kolm korda paksem kui epidermis. Ta on sidekoeline, sisaldab rohkesti kollageenseid ja elastseid kiude , mistõttu on nahk sitke ja painduv. Pärisnahas eristatakse kaht selgelt piiritletud kihti - näsakihti ja võrkkihti. * Näsa- e. papillaarkiht koosneb kohevast kiulisest sidekoest. Selle kihi näsad ulatuvad epidermisesse, mistõttu selle pinnal moodustuvad harjad ja nende vahel vaod. Naha erinevates Koostanud M. Kolga 11 Tartu Tervishoiu Kõrgkool 2007sügis
Luukoe tekkimine. Otse embrüonaalsest sidekoest desmaalne e. sidekoetekkeline luustumine (koljuluud, rangluud). Asendusluudena kõhrelise mudeli järgi kondraalne luustumine (toruluud). Desmaalne e. sidekoetekkeline ossifikatsioon Mesenhüüm tiheneb ja tekivad skeletogeensed saared. Mesenhüümirakud diferentseeruvad osteoblastideks, mis katavad tekkiva luupõrga epiteelitaolise peaaegu katkematu kihina. Osteoblastid hakkavad produtseerima osteoidi kollageenseid fibrille ja amorfset põhiainet, mis on pehme konsistentsiga, mineraalainetevaba. Järgmiseks hakkavad osteoblastid ladestama mineraalaineid osteoidi ja see muutub kõvaks luusubstantsiks. Osa osteoblaste jäävad tekkiva luusubstantsi sisse ja muutuvad osteotsüütideks. Järgmiseks ilmuvad osteoklastid, mis võimaldab luu reorganiseerimist kooskõlas organismi kasvamisega. Luude kasvu soodustavad: toruluude pikikasvu mõjutab kõige enam kasvuhormoon
Luukoe tekkimine. Otse embrüonaalsest sidekoest desmaalne e. sidekoetekkeline luustumine (koljuluud, rangluud). Asendusluudena kõhrelise mudeli järgi kondraalne luustumine (toruluud). Desmaalne e. sidekoetekkeline ossifikatsioon Mesenhüüm tiheneb ja tekivad skeletogeensed saared. Mesenhüümirakud diferentseeruvad osteoblastideks, mis katavad tekkiva luupõrga epiteelitaolise peaaegu katkematu kihina. Osteoblastid hakkavad produtseerima osteoidi kollageenseid fibrille ja amorfset põhiainet, mis on pehme konsistentsiga, mineraalainetevaba. Järgmiseks hakkavad osteoblastid ladestama mineraalaineid osteoidi ja see muutub kõvaks luusubstantsiks. Osa osteoblaste jäävad tekkiva luusubstantsi sisse ja muutuvad osteotsüütideks. Järgmiseks ilmuvad osteoklastid, mis võimaldab luu reorganiseerimist kooskõlas organismi kasvamisega. Luude kasvu soodustavad: toruluude pikikasvu mõjutab kõige enam kasvuhormoon
kudesid, osaleb soojusregulatsioonis ja on veredepoo. Nahas moodustub päikesevalguse abil D- vitamiin. Nahas eristatakse 2 põhilist kihti: 1) EPIDERMIS e. MARRASNAHK – jaguneb sarvkihiks ja alumisesk kasvukihiks. Sarvkiht koosneb surnud rakkude kihtidest. Kasvukiht koosneb mitmes kihis asetsevatest elusatest rakkudest. Alumised kihid toodavad uusi rakke, mis sisaldavad melaniini (pruun pigment) 2) PÄRISNAHK – naha süvakiht, mis sisaldab rohkelt kollageenseid ja elastseid sidekoe kiude, mis annavad nahale tugevuse ja elastsuse. Eristatakse pindmist näsakihti ja alumist võrkkihti. Näsakihis on arvukalt vere ja lümfisooni ning varustatud närvilõpmetega. Võrkkihis asuvad rasu ja higinäärmed ning asub ka nahaaluskude. 189) Nimeta nahas paiknevad retseptorid Valu-, temperatuuri- ja puuteretseptorid 42
päikesevalguse abil D-vitamiin. Nahas eristatakse 2 põhilist kihti: 1) EPIDERMIS e. MARRASNAHK jaguneb sarvkihiks ja alumisesk kasvukihiks. Sarvkiht koosneb surnud rakkude kihtidest, on tihe ja kõva, kaitseb keemiliste, füüsiliste mikroorganismide mõjutuste eest. Kasvukiht koosneb mitmes kihis asetsevatest elusatest rakkudest. Alumised kihid toodavad uusi rakke, mis sisaldavad melaniini (pruun pigment) 2) PÄRISNAHK naha süvakiht, mis sisaldab rohkelt kollageenseid ja elastseid sidekoe kiude, mis annavad nahale tugevuse ja elastsuse. Eristatakse pindmist näsakihti ja alumist võrkkihti. Näsakihis on arvukalt vere ja lümfisooni ning varustatud närvilõpmetega. Võrkkihis asuvad rasu ja higinäärmed ning asub ka nahaaluskude. 165) Nahas paiknevad retseptorid? Nahas leidub arvukalt sensoorseid retseptoreid, mis võtavad väliskeskkonnast vastu valu, temperatuuri ja puuteärritusi
Nahas eristatakse 2 põhilist kihti: 1) EPIDERMIS e. MARRASNAHK – jaguneb sarvkihiks ja alumisesk kasvukihiks. Sarvkiht koosneb surnud rakkude kihtidest, on tihe ja kõva, kaitseb keemiliste, füüsiliste mikroorganismide mõjutuste eest. Kasvukiht koosneb mitmes kihis asetsevatest elusatest rakkudest. Alumised kihid toodavad uusi rakke, mis sisaldavad melaniini (pruun pigment) 2) PÄRISNAHK – naha süvakiht, mis sisaldab rohkelt kollageenseid ja elastseid sidekoe kiude, mis annavad nahale tugevuse ja elastsuse. Eristatakse pindmist 85 näsakihti ja alumist võrkkihti. Näsakihis on arvukalt vere ja lümfisooni ning varustatud närvilõpmetega. Võrkkihis asuvad rasu ja higinäärmed ning asub ka nahaaluskude. 165) Nahas paiknevad retseptorid?
päikesevalguse abil D-vitamiin. Nahas eristatakse 2 põhilist kihti: 1) EPIDERMIS e. MARRASNAHK jaguneb sarvkihiks ja alumisesk kasvukihiks. Sarvkiht koosneb surnud rakkude kihtidest, on tihe ja kõva, kaitseb keemiliste, füüsiliste mikroorganismide mõjutuste eest. Kasvukiht koosneb mitmes kihis asetsevatest elusatest rakkudest. Alumised kihid toodavad uusi rakke, mis sisaldavad melaniini (pruun pigment) 2) PÄRISNAHK naha süvakiht, mis sisaldab rohkelt kollageenseid ja elastseid sidekoe kiude, mis annavad nahale tugevuse ja elastsuse. Eristatakse pindmist näsakihti ja alumist võrkkihti. Näsakihis on arvukalt vere ja lümfisooni ning varustatud närvilõpmetega. Võrkkihis asuvad rasu ja higinäärmed ning asub ka nahaaluskude. 84 165) Nahas paiknevad retseptorid? Nahas leidub arvukalt sensoorseid retseptoreid, mis võtavad väliskeskkonnast vastu
vitamiin tekib nahas toiduga saadud provitamiinidest UV toimel. Ca2+ osaleb: · Vere hüübimises · Lihaskontraktsioonis · Neurotransmissioonis · Ensüümide aktiveerimises · Rakusiseses signalisatsioonis Desmaalne (sidekoetekkeline) ossifikatsioon. ·(B) mesenhüümi tihenemine ja skeletogeensete saarekeste teke ·(C) mesenhüümirakud diferentseeruvad osteoblastideks, mis katavad tekkiva luupõrga epiteelitaolise peaaegu katkematu kihina osteoblastid hakkavad produtseerima osteoidi kollageenseid fibrille ja amorfset põhiainet, mis on pehme konsistentsiga, mineraalainetevaba ·(D ja E) osteoblastid hakkavad ladestama mineraalained osteoidi ja see muutub kõvaks luusubstantsiks (D ja E) osa osteoblaste jäävad tekkiva luu substantsi sisse ja muutuvad osteotsüütideks ·(E) ilmuvad osteoklastid, mis võimaldab luu reorganiseerimist kooskõlas organismi kasvamisega Lihaskude ja lihased Lihaskude moodustab 40-50% organismi massist, koosneb:
Naha ehitus Marrasknahk (epidermis) Pärisnahk (corium, derma) Alusnahk (subcutis) Marrasknahk koosneb mitmekihilisest lameepiteelist, millel on suurema või väiksema tugevusega sarvnahakiht. Epidermises puuduvad veresooned, närvikiud tungivad sinna pärisnahast ja moodustavad epidermise sügavamates kihtides vabu närvilõpmeid. Marrasknaha funktsioon: kaitse kuivamise, alajahtumise, vee aurumise eest. Marrasknaha all asub pärisnahk. Pärisnahk sisaldab rohkesti kollageenseid kiude. Nahaalune kude, rasvkude, on energiavaruks ja soojaisolaatoriks. 94 Joonis 6.29. Naha ehitus Naha derivaadid (tuletised) Marrasknahast moodustuvad mitmesugused derivaadid. Inimesel on nendeks karvad, küüned ja juuksed. Nende ülesanne on kaitse ja kompimine. Nahas leidub suurel hulgal higi- ja rasunäärmeid. Silm Nägemisaparaat koosneb silmamunast ja selle hoideaparaadist. Hoide- ehk abiaparaat Laud on silmamuna ees asuvad nahakurrud, mis katavad teda sulgumisel
annaabi.ee 
