KOLLABORATSIOON JA KOLLABORANDID http://et.wikipedia.org/wiki/Kollaboratsioon Kollaboratsioon (ladina k. 'kaastöötamine') on koostöö, kaastöötamine, partnerlus; samuti vaenuliku võõrriigi, näiteks okupatsiooniga pealesurutud reziimi toetamine, abistamine ja/või sellega kaasaminek. Kollaborant (ka kollabratsionist) on vastavalt kaastöötaja või võõrreziimi kaasajooksik, st kodanik, kes abistab oma riigi hõlvamisel vaenlast. Vilniuse Rahvusvahelise Avaliku Tribunali 12.-14. juuni 2000. aasta kohtuotsus täpsustas mõistet 'kollaboratsioon' ja defineeris selle teadliku tegutsemisena okupatsioonivõimude juhiste järgi, rikkudes okupeeritud riigi õigusi, suveräänsust ja selle kodanikkonna kodanikuõigusi http://eestimeel.blogspot.com/2009/06/uhemotteliselt-kollaboratsioonist.html Kollaboratsioon on koostöö, kaastöötamine, töine partnerlus; samuti koostöö oma maa vaenlas(t)ega. Täpsemalt: vaenuliku välisriigi, nt okupatsioon...
Holokaust Holokaust (kreeka keeles holokauston, 'täielikult ohverdatud'; heebrea keeles HaSho'a, 'häda') on termin, mida üldiselt kasutatakse Teise maailmasõja ajal Saksamaa poolt juutide vastu toime pandud genotsiidi tähistamiseks. Holokaust kujutas endast ligikaudu kuue miljoni juudi tapmist natside ja nende kollaborantide poolt. Natsi-Saksamaa koos oma kaassüüdlastega püüdis alates Saksamaa sissetungist Nõukogude Liitu 1941. a suvel kuni sõja lõpuni Euroopas 1945. a mais tappa kõik juudid alal, kus kehtis tema võim. Kuna natslik juutide diskrimineerimine sai alguse Hitleri võimuletulekuga 1933. a jaanuaris, peavad paljud ajaloolased seda ka holokausti alguseks. Juudid ei olnud Hitleri reziimi ainsad ohvrid, kuid nad olid ainus grupp, keda natsid püüdsid täielikult hävitada.
abistajate ja perekondade vastu. Kiiresti laienes ka NKVD agentide võrk, sagenesid haarangud metsade ja taludes. Passiivne vastupanu polnud enam piisav vahend elu säilitamiseks. 1945. aastal alustasid metsavendade salgad üle Eesti vastuaktsioone. Rünnati väiksemaid Punaarmee ja julgeolekuüksusi, külanõukogusid ja valdade Täitevkomiteesid. Metsades mõisteti kohut partorgide, maksuinspektorite ja teiste aktiivsete võõrvõimu kollaborantide üle. Ainuüksi 1945. aasta jooksul registreeris NKVD Eestis 340 metsavendade rünnakut. Metsavendlusele kujunes saatuslikuks 1949. aasta märtsiküüditamine. Talumajapidamiste julm likvideerimine, küüditamine ja sundkolhoseerimine röövisid metsavendadelt nende toetajaskonna. Pärast 1953. aastat muutus metsavendlus aina harvemaks, kuid üksikud mehed pidasid vastu veel aastakümneid. Viimane teadaolev metsavend Oskar Lillenurm leiti Läänemaal surnuna 1980. aasta kevadel.
wikipedia.org/wiki/Kollaboratsioon) 2. kodumaa vaenlastega eriti fasistlike saksa röövvallutajatega kaastöötaja. (,,Võõrsõnade leksikon" 1983) 3. Okupantidega või vastaspoolega koostööd teinud isik. (http://www.eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=kollaboratsionist&F=M) 4. Rahvareetur, anastajatega koos töötaja.( Anastaja- vallutaja, okupant ) (http://www.eki.ee/dict/qs/index.cgi?Q=anastaja&F=N) Mariana Rõbakova 12 r klass 4. Näited kollaborantide kohta Eestist · Johannes Vares (Barbarus) organiseeris tagalas eestlastele suunatud kommunistlikku propagandat. · Viktor Kingissepp tabati riigipööraja süüdistusega. · Jaan Tomp süüdistati Venemaa kasuks spioneerimises. · Karl Säre töötas Nõukogu luures, riigipöörde üks peaorganisaatoritest. Välismaalt
toiduainete, seemnevilja, küttepuude, rõivaste jms jaotamisele, kusjuures eelistati kommunistliku reziimi ohvrite ja Saksa sõjaväes teenivate eestlaste perekondi, samuti paljulapselisi peresid. REPRESSIOONID JA GENOTSIID Saksa okupatsiooni aastail hukati umbes 7800 Eesti elanikku. Enamik ohvreid olid eestlased. Kiiresti täitusid poliitiliste vangidega nii olemasolevad vanglad kui ka loodud koonduslaagrid. Kui esialgu olid repressioonid suunatud peamiselt kommunistide ja teiste kollaborantide vastu, siis peatselt algas ka rahvuslaste, anglofiilide ja sõjavastaste vangistamine. Võrreldes Nõukogude okupatsiooniga oli terroriohvreid siiski palju vähem. Natside rassiteooria nõudis mitme rahvuse, ennekõike juutide täielikku hävitamist. Sõja eel Eestis elanud juutide enamik oli põgenenud koos Punaarmeega venemaale, kuid siiski jäi siia maha umbes 1000 juudi rahvusest inimest. 1 juulil 1942 raporteeris Saksa julgeolekuteenistus Berliinile: ,,Eesti on juudivaba
asemele tulid rajoonid (39) Repressioonid okupatsioonide ajal 14.juuni 1941 massiküüditamine, mis toimus kõigis kolmes Balti riigis. Küüditati ligi 10 000 inimest poliitikud, haritlased, sõjaväelased, ettevõtjad. Saksa okupatsiooni aastail hukutati umbes 7800 Eesti elanikku, enamik olid eestlased. Kiiresti täitusid poliitiliste vangidega nii olemasolevad vanglad kui ka loodud koonduslaagrid. Kui algselt olid repressioonid suunatud peamiselt kommunistide ja teiste kollaborantide vastu, siis peatselt algas ka rahvuslaste, angofiilide ja sõjavastaste vangistamine. Võrreldes Nõukogude okupatsiooniga oli terroriohvreid palju vähem. Juudid põgenesid Eestist koos Punaarmeega NSVL, kuid maha jäänud umbes 1000 juudi rahvusest meest, naist ja last hukati. Hiljem hakkasid sakslased Eestisse tooma Euroopa juutidest juute ning nende jaoks rajati koonduslaagreid. Hinnanguliselt hukati Eestis 10 000 Euroopa juuti. Samamoodi hävitati ka mustlaseid
asemele tulid rajoonid (39) Repressioonid okupatsioonide ajal 14.juuni 1941 massiküüditamine, mis toimus kõigis kolmes Balti riigis. Küüditati ligi 10 000 inimest poliitikud, haritlased, sõjaväelased, ettevõtjad. Saksa okupatsiooni aastail hukutati umbes 7800 Eesti elanikku, enamik olid eestlased. Kiiresti täitusid poliitiliste vangidega nii olemasolevad vanglad kui ka loodud koonduslaagrid. Kui algselt olid repressioonid suunatud peamiselt kommunistide ja teiste kollaborantide vastu, siis peatselt algas ka rahvuslaste, angofiilide ja sõjavastaste vangistamine. Võrreldes Nõukogude okupatsiooniga oli terroriohvreid palju vähem. Juudid põgenesid Eestist koos Punaarmeega NSVL, kuid maha jäänud umbes 1000 juudi rahvusest meest, naist ja last hukati. Hiljem hakkasid sakslased Eestisse tooma Euroopa juutidest juute ning nende jaoks rajati koonduslaagreid. Hinnanguliselt hukati Eestis 10 000 Euroopa juuti. Samamoodi hävitati ka mustlaseid
kannatanuid. ( toiduainete, seemnevilja, küttepuude, rõivaste jms jaotamine. Eelistati kom reziimi ohvreid, SKS sõjaväes teenivate eestlaste perekondi, paljulapselisi perekondi. Repressioonid ja genotsiid: hukati umbes 7800 Eesti elanikku kiiresti täitusid poliitiliste vangidega nii olemasolevad vanglad kui loodud koonduslaagrid esialgu oli suunatud kommunistide ja kollaborantide vastu hiljem rahvuslaste, angolofiilide ja sõjavastaste vastu võrreldes NL okupatsiooniga oli terroriohvreid siiski palju vähem rassiteooria juutide täielik hävitamine hukati ilma süüdistuse ja kohtuotsuseta rahvusliku kuuluvuse alusel süstemaatiliselt kõik juudi rahvusest isikud Eestisse oli jäänud umbes 1000 juudi rahvusest meest, naist ja last 1. juulil 1942 raporteeriti: "Eesti on juudivaba."
natsionaliseeritud varasid endistele omanikele, vaid need jäid Kolmanda Riigi käsutusse. Üldine elatustase sõja-aastail muidugi langes. Olulist rolli etendas eestlaste algatusel loodud Eesti Rahva Ühisabi, mille eesmärk oli abistada Nõukogude okupatsiooni ja sõja tõttu kannatajaid. Saksa okupatsiooni aastail hukati umbes 7800 Eesti elanikku. Kui esialgu olid repressioonid suunatud peamiselt kommunistidele ja teiste kollaborantide vastu, siis peatselt algas ka rahvuslaste, anglofiilide ja sõjavastaste vangistamine. Hävitati mitmeid rahvuseid, enne kõike juute. Samuti hävitati ka mustlasi. Suurima rühma Eesti pinnal hukkunutest moodustasid nõukogude sõjavangid. Umbes 1500 eestlast osales Saksa sõjaväe koosseisus võitluses Punaarmee vastu, mis saadeti aga laiali. Liituti vabatahtliku organisatsiooniga Omakaitse, mis asendas Kaitseliitu. Sakslaste korraldusel hakati tegema uusi väeosi
· Tallinna märtsipommitamine 1944 Nõukogude punalennuväe poolt · Dresdeni pommitamine liitlasvägede poolt 1945, kus hukkus kuni 50 tuhat inimest · USA aatomipommid Hiroshimale ja Nagasakile 1945 b) Okupeeritud riigid: · ametisse pandi nukuvalitsus, mis aitas kaasa totalitaarse rezhiimi kuritegudele · kollaborandid võõrvõimuga koostööd tegevad inimesed (hiljem nad anti kohtu alla ja osa hukati) · vastupanuliikumine võõrvõimude ja kollaborantide vastu c) Rasked valikud inimeste / riikide ees: · valiku "hea-halb" asemel "halb-veel halvem" · näiteks natsi-Saksa liitlaseks sõjas oli demokraatlik Soome d) Naiste saatus: · raske töö meeste asemel tööstuses ja põllumajanduses · osalemine sõjalises tegevuses (partisanivõitlus ja vastupanuliikumine, medõed rindel) · okupantide vägivald 2. Repressioonid a) Sakslased loovad "uut korda" Euroopas: · koonduslaagrid, kus surmati 12 milj. inimest
Prantusmaa ehitab Elsass-Lotringi alale võima kindlustusteliini ?Saksamaa tuli aga läbi Belgia ja see ehitis oli kasutu ?Itaalia kuulutab Prantsusmaale sõjategevust ?Prantsusmaa sülmib 22.06 Compiegne'i vaherahu ?Prantsusmaa jagatakse ?1/3 okupeeritud ?2/3 nukuriik Vichy vabariik, mille etteotsa pannakse Petain ?oli alguses marurahvuslane, kuid II MS'i ajal tuli välja, et ta on kollaborant, kes jookseb kaasa okupantidega ?Tekkis vastupanuliikumine sakslaste ja kollaborantide vastu. ?Ainukesena jäi Sakslaste vastu võitlema Inglismaa ?Saksamaa plaan ,,Seelöwe" ?hakatakse süstemaatiliselt pommitama inglise linnu ?kuna Inglismaa vallutamine osutub keeruliseks, siis ta muudab oma taktikat ?1940 Kolmikpakt: Saksamaa, Itaalia, Jaapan. Liituvad Unagri, Rumeenia, Bulgaaria, Slovakkia, Horvaata ?1940ndatel käib sõjategevus ka Põhja-Aafrikas ?Itaaliale kuuluvad Liibüa ja Etioopia, Inglismaa
kelle kodumaa oli okupeeritud. Pärast maa vallutamist sai tavaliselt võimule valitsus mis koosnes võõra võimuga koostööd tegevatest inimestest (kollaborandid) Selliseid tegelasi leidus kõikides riikides. Tavaliselt põhjendati seda käitumist oma maa ja rahva huvide eest seista. Tegelt aidati kaasa totalitaarsete reziimide kuritegudele. sõja lõpul langesid kollaborandid üldise hukkamõistu alla, neid vahistati, silmapaistvamad hukati. Aktiivsete kollaborantide osakaal polnud suur, väike oli ka vastupanuliikumises osalejate arv. Enamik inimesi jäi toimuva suhtes passiivseks. Nii ei leidnud võõra võimu surve alla sattunud inimrühmad(nt juudid) piisavalt toetust ja abi. Eriti keeruliseks muutis otsustamise asjaolu, et võideldes ühe totalitaarse suurvõimu vastu, tuli demokraatlikel lääneriikidel kasutada teise totalitaarse suurvõimu abi. Mitmed riigid olid nt sunnitud võitlema võõraste ideede eest
Jugoslaavia, Albaania, Soome, osa Saksamaast ja Austriast. Tegelikult jääb välja Soome ja 1955.a. Austria riigilepinguga taastatakse ka Austria suveräänsus (piiratult) Võimu ülevõtmise mehhanism vt. Fjodorov, lk.52-53. - Euroopas toimus riigikorra muutus kõigis riikides, kus NSVL väed sees olid olnud - jõuministeeriumid kommunistide kätte (siseministri ametikoht, julgeolekuorganid) poliitiliselt ebasoovitavad isikud hakkavad kaduma - kollaborantide omandi konfiskeerimine, edasi minnakse suurmaavalduse kallale - natsionaliseerimised - valimiste läbiviimiseks koondatakse kõik töölisparteid ühte nimekirja, kes liituda ei soovi, kuulutatakse fasismimeelseteks - sotsiaaldemokraadid sulandatakse kommunistlikkusse parteisse, KP kujuneb juhtparteiks Ainsana ei õnnestunud taolist skeemi teostada Tsehhoslovakkias: ebaõnnestus vasakparteide koondamine üheks nimekirjaks,
25.augustil 1944 vabastasid liitlasväed Pariisi. Maailm sõjas Totaalne sõda II ms kujunes juba algusest peale totaalseks sõjaks: selles olid ühel või teisel kombel sunnitud osalema kõik sõtta haaratud riikide kodanikud. Eriti raskeks kujunes nende inimeste olukord, kelle kodumaa oli okupeeritud. Tavaliselt seadis uus võim maa vallutamise järel ametisse nukuvalitsuse, mis koosnes võõra võimuga koostööd tegevatest inimestest ehk kollaborantidest. Aktiivsete kollaborantide osakaal polnud elanikkonnas suur, väike oli ka vastupanuliikumises vahetult osalejate hulk. Totaalsest sõjast ei jäänud eemale ka naised, kes pidid rindele saadetud meeste asemel asuma tööle nii tööstusettevõtetes kui ka põllumajanduses. "Uus kord Euroopas". Holokaust 1942.aasta suveks oli Saksamaa ja Itaalia võimu alla langenud 12 Euroopa riiki, kus kehtestati range okupatsioonireziim, majandus ja ressursid pandi teenima Saksa sõjamasinat
Elsass-Lotring Prantsusmaale, Sudeedimaa Tsehhoslovakkiale, osa Ida-Preisimaast Poolale ja NSV Liidule. · Soome kaotas Karjala NSV Liidule · Saksamaa ja Berliini jagamine 4 okupatsioonitsooniks · Itaalialt kolooniate äravõtmine. · Jaapanilt vallutatud alade äravõtmine 1897. a piirid Riigikorralduse muutumine · Saksamaa ja It poolt okupeeritud riikide iseseisvuse ja seaduslike valitsuste võimu taastamine Norras, Taanis, Prantsusmaal jm. Kohtuprotsessid kollaborantide üle. · Austria, Albaania iseseisvuse taastamine · Kodusõda Kreekas: võimule sai läänemeelne valitsus. · Bulgaarias, Rumeenias, Ungaris jm kukutati võimult diktaatorid, võimule nõukogudemeelsed valitsused. · Poolas aitas NSVL võimule nõukogudemeelse valitsuse. · Austria, Albaania iseseisvuse taastamine · Tsehhoslovakkias moodustas valitsuse Londoni pagulasvalitsus. · Itaalia kuulutati vabariigiks. Kuningas Vittorio Emanuele III pagendati.
Tegelikult jääb välja Soome ja 1955.a. Austria riigilepinguga taastatakse ka Austria suveräänsus (piiratult) Võimu ülevõtmise mehhanism vt. Fjodorov, lk.52-53. - Euroopas toimus riigikorra muutus kõigis riikides, kus NSVL väed sees olid olnud jõuministeeriumid kommunistide kätte (siseministri ametikoht, julgeolekuorganid) poliitiliselt ebasoovitavad isikud hakkavad kaduma kollaborantide omandi konfiskeerimine, edasi minnakse suurmaavalduse kallale - natsionaliseerimised valimiste läbiviimiseks koondatakse kõik töölisparteid ühte nimekirja, kes liituda ei soovi, kuulutatakse fasismimeelseteks sotsiaaldemokraadid sulandatakse kommunistlikkusse parteisse, KP kujuneb juhtparteiks 1. Rahvademokraatiad - Alguses nimetasid sots.maad end rahvademokraatiamaadeks - rahvusliku
taastada. 1945. aastal alustasid metsavendade salgad üle Eesti vastuaktsioone. Metsavennad olid enamasti Saksa sõjaväes teeninud mehed, Nõukogude sõjaväe mobilisatsiooni eest põgenenud või lihtsalt nõukogude võimu eest pakku läinud inimesed. Rünnati väiksemaid Punaarmee ja julgeolekuüksusi, külanõukogusid ja valdade Täitevkomiteesid. Metsades mõisteti kohut partorgide, maksuinspektorite ja teiste aktiivsete võõrvõimu kollaborantide üle. Kogu see asi suurendas maal elavates inimestes hirmu. See sõda peale sõda oli mõlemale osapoolele ohvriterohke. 1949. aastal toimunud küüditamisega hävitati väga laialdaselt metsavendade toetusbaas ning nende tegevus hakkas paratamatult hääbuma. 1950. aastal surus okupatsiooni võim lõpuks vastupanuliikumise maha. Metsavendlus tõestas seda, et Eesti ei alistunud võitluseta. 1953. aastal Kremli nõudel likvideeriti eesti NSV-s kokku 662
organisatsioonideks. Sõjakurjategijate väljaselgitamine. 1946 kohtuprotsess Nürnbergis III Reichi juhtivate tegelaste üle (Raeder, Dönitz, Keitel, Ribbentrop, Rosenberg, Kaltenbrunner jt). 12le surmanuhtlus. Riikide iseseisvuse taastamine Teljeriikide poolt okupeeritud riikide iseseisvuse ja seaduslike valitsuste võimu taastamine Norras, Taanis, Prantsusmaal jm. Kohtuprotsessid kollaborantide üle. Austria, Albaania iseseisvuse taastamine Bulgaarias, Rumeenias, Ungaris jm kukutati võimult diktaatorid, võimule said nõukogudemeelsed valitsused. Poolas aitas NSVL võimule nõukogudemeelse valitsuse. Tsehhoslovakkias moodustas valitsuse Londoni pagulasvalitsus. Itaalia kuulutati vabariigiks. Kuningas Vittorio Emmanuele III pagendati. Kodusõda Kreekas: võimule sai läänemeelne valitsus. Eesti, Läti, Leedu iseseisvust ei taastatud.
Selliseid aktiivselt võõra võimu teenistusse astunud tegelasi leidus kõikides riikides. Tavaliselt põhjendati säärast käitumist vajadusega ka raskes olukorras ning ebameeldivaid kompromisse tehes oma maa ja rahva huvide eest seista. Tegelikult aidati aga nõnda kaasa totalitaarsete režiimide kuritegudele. Lääne-Euroopas langesid kollaborandid sõja lõpul üldise hukkamõistu alla, neid vahistati ning anti kohtu alla, silmapaistvamad kollaborandid hukati. Aktiivsete kollaborantide osakaal polnud elanikkonnas suur, väike oli ka vastupanuliikumisesvahetult osalejate arv. Enamik inimesi jäi toimuva suhtes passiivseks, üritades kõigele vaatamata normaalset elu jätkata. Nii ei leidnud võõra võimu surve alla sattunud inimrühmad, näiteks juudid, mitmel pool piisavalt toetust ja abi. Totaalse sõja tingimustes inimeste ette seatud valikud polnud kerged. Tihti ei tulnud neil valida mitte hea ja halva, vaid halva ja veel halvema vahel.
pärast II MS oli vilets ja kommunistide lubadustel oli kandepinda. Kõigepealt kui sakslased olid antud aladelt välja aetud, siis moodustati iga riigi jaoks Ajutine valitsus, seal sellised olulised ministeeriumid läksid kommunistide kätte. Nimelt seal anti kaitse- ja sõjaministeeriumi juhtimine kommunistide kätte. Näiteks Poolas. Ajutised valitsused hakkasid ühiskonnas läbi viima ümberkorraldusi: konfiskeeriti kollaborantide ja sakslaste ettevõtted ja maavaldused. Aga sellest ei räägitud, et tulevikus toimub natsionaliseerimine. Kuna tegemist oli Ajutiste valitsustega, ei saanud kauaks võimule jääda, tuli reaalne ametlik valitsus moodustada. Enne valimisi moodustati Rahvarinne, mis koondas eeskätt kommuniste ja teisi väikssemaid parteisid, kes osalesid ühise blokina valimistel. Samas kommunistid said seal valimistel ebaproportsionaalselt kohti, tunduvalt rohkem kui teised
Messiaanlikud ootused on väga mitmekesised, ei ole kujunenud ühtseks ideoloogiaks. Need liiguvad mitmes suunas, ühelt poolt seotud ideedega, mis räägivad võrdsusest ja ligimese armastusest; teisalt seotud vaenlaste, roomlastega. Seloodid. Ise süüdi, et lasime võõrastel võimu võtta ja veel hullem, me oleme sellega ka päri. Juudamaa ainus valitseja on Jumal, mitte Rooma. Jumala pühadusest osasaamine tähendab surmapõlgavat võitlust Rooma anastajate ja nende kollaborantide vastu. Vähemalt üks Jeesuse jüngritest oli ka seloot, Siimon. 14 Samaarialased. Samaaria on ala, mis jääb jeruusalemmast põhja poole. Väike vastuseis juutide ja samaarialaste vahel: kui juut palvetab, võib kohe aamen öelda, kui samaarialane palvetab, peab enne ära kuulama, et ta midagi valesti ei ütleks. Neid ühendab: sama keel, pühakirjaks Toora; nagu juudid, kannatasid ka samaarialased roomlaste rõhumise all ja
1944 ühendatud keskorganisatsioonid Eesti Rahvuskomitee, Läti Kesknõukogu, Leedu Vabastamise Komitee. Generalplan Ost: 50% eestlastest, 25% lätlastest, 0% leedukatest olid piisavalt puhtad, et jääda, ülejäänud kas saata itta või tappa (juudid, romad, nõukogude kollaborandid). Ostlandi holokaust kolmes etapis: 1) 1941 kohalike juutide hukkamine SS-i Einsatzgruppe A (juhiks Walter Stahlecker) ja kohalike kollaborantide abil. Eesti ainana Judenfrei pärast 950 tapmist, Lätis u 70 000, Leedus 95% ehk 200 000. 2) 1942-1943 juutide tööjõud Vilniuse, Kaunase, Siuliai, Riia, Liepaja, Daugavpilsi getodes. Eestis tööl põlevkivikaevandustes. Siia transporditi ka Sks, Austria, Tsehhoslovakkia, Pr juute. 3) 1943-44 getode likvideerimine. Saadeti kas Dachausse või Stutthoffi. Klooga laagris tapeti 2000 leedu juuti. Üldiselt kohalikud ei teinud heal meelel koostööd, kuid mingil määral aitas natsi propaganda,
· Üldine elatustase langes. Eriti raskesse olukorda sattusid linnaelanikud, keda varustati toidu- ja tarbeainetega ostulubade alusel. Nii aga ei suudetud inimeste vajadusi rahuldada. Eesti Rahva Ühisabi eestlaste enese algatusel loodud, eesmärgiks abistada Nõukogude okupatsiooni ja sõja tõttu kannatanuid. · Hukati umbes 7800 Eesti elanikku, enamik ohvreid olid eestlased. Kui esialgu olid repressioonid suunatud peamiselt kommunistide ja teiste kollaborantide vastu, siis peatselt algas ka rahvuslaste, anglofiilide ja sõjavastaste vangistamine. Juute hukati ilma süüdistuse ja kohtuotsuseta, ainuüksi rahvusliku kuuluvuse alusel. Alates 1942. aastast hakkasid sakslased tooma Eestisse juute teistest Euroopa riikidest ja rajasid nende jaoks 20 koonduslaagrit. Samamoodi hukati ka mustlasi. Suurima rühma Eesti pinnal hukkunutest moodustasid nõukogude sõjavangid, kellest enamik suri
nõukogude sõjavange, ametiühingutegelasi, poliitilisi vastaseid, teisitimõtlejaid, homoseksuaale jpt. Briti Sõjamuuseum, London, Suurbritannia Holokaust kujutab endast erilist genotsiidijuhtumit 20. sajandi ajaloos: riiklikult rahastatud süstemaatilist Euroopa juudi kogukonna tagakiusamist ja hävitamist Natsi-Saksamaa ja tema kollaborantide poolt aastatel 1933–1945. Juudid moodustasid suurema osa ohvritest — neid tapeti 6 miljonit. Rassilistel, etnilistel või rahvuslikel põhjustel oli kavas hävitada mustlased, puuetega inimesed ja poolakad. Natsliku türannia all tapeti või kannatasid ränka survet veel miljonid inimesed, nende hulgas homoseksuaalid, Jehoova tunnistajad, nõukogude sõjavangid ja poliitilised teisitimõtlejad.
annaabi.ee 
