TALLINNA ÜLIKOOL Haapsalu Kolledz Liiklusohutuse õppekava Ahti Jakson LIIKLUSALASTE HOIAKUTE SEOS LIIKLUSÕNNETUSTES VEOKITEGA JA NENDE PÕHJUSTE ANALÜÜS Referaat Juhendaja: Heli Ainjärv Haapsalu 2015 Liiklusalaste hoiakute seos liiklusõnnetustes veokitega ja nende põhjuste analüüs Referaat 2015 SISUKORD Sissejuhatus.........................................................................................................................3 1. MIKS juhtub palju LIIKLUSÕNNETUSi veokitega?.................................................4 2. Liiklusõnnetuste liigid.................................................
J L U T I T J S R T I T L E Ä I I I I Ä N U O E I K Ä K G D G Ä E V O E K S R T A A R U N T T I s A 1. Suhthlemine teistes sõnas ? 2. Edukss teenistuskäik. 3. Kokkupõrge, vastakutiminek,tüli. 4. Esimene iga meie elus 5. Psühhoaktiivsed ained, mida saab kuritarvitada, sõltumata nende legaalsusese või illegaalsusest. 6. Rühm teistesõnadega 7. Viimane iga meie elus 8. Ettekirjutatud toitumisre 9. Edukas teenistuskäik 10. Haigus mida põhjustab viirus, mis kahjustab inimese immuunsüsteemi ? 11. Võimule pimesi alistumist nõudev 12
LAAMTEKTOONIKA Mis on laam? · Laam, laama, laama - käändub nagu sõna õrn; tähendab suur, lai tükk või lahkam; avar pind või väli · Laamad ehk plaatjad plokid on suurimad geostruktuursed ühikud, mille läbimõõt ulatub rõhtsuunas tuhandete km, püstsuunas mõnekümnest km (ookeani põhjas) mõnesaja km (mandrite keskosas ja kõrg-mäestike all). 7 suurt ja 20 väikest laama 1. Euraasia laam 2. Aafrika laam 3. Lõuna-Ameerika laam 4. Põhja-Ameerika laam 5. Vaikse ookeani laam 6. Austraalia 7. Nazca 8. India LAAMAD Laamtektoonika ehk laamade liikumine · Mandrite triivimise hüpoteesi esitas saksa loodusgeograaf Alfred Wegener 1912.aastal; · laamtektoonika seisukohtade järgi: laamad "ujuvad" ~ 100 km paksusel plastilisel astenosfääril; · laamade liikumine üksteise ...
· tekivad vulkaanid, kurdmäestik, · maavärin · maakoor sulab ja hävib n . Jaapan, Andide mäestik Lõuna- Ameerikas, Kahe ookeanilise laama põrkumine · veealused vulkaanid ja vulkaaniliste saarte ahelikud · süvikud Mariaani süvik on maailmas sügavaim 11022m Vaikse ookeani laam sukeldub Filipiini laama alla. Kuriilid, Mariaani saared, Väikesed Antillid, Jaapani saarestik, Aleuudid, Filipiinid jt. Vaikne ookean kitseneb ja sulgub. Mandriliste laamade kokkupõrge nt. Himaalaja ( Mount Everest 8848 m ) · vulkaane ei esine · maavärinad · kurdmäestik hästi kõrge Meelde tuletada uus ja vana mäestik . Laamade liikumine külgepidi San Andrease murrang , Põhja- Ameerikas. · tugevad pinged ja tugevad maavärinad Ida- Aafrika murrangu vöönd - mandriliste laamade teineteisest eemaldumine · rifti süsteem koos Punase mere ja Surnumerega
lennukeid juba kõigis suurtes lahingutes FAKTID Esimene kommertslennuliin loodi 1919. aastal USA ja Kanada vahel Esimene majanduslikult edukas lennuk oli DC-3 Maailma suurim reisilennuk aastani 2005 oli Boeing 747, Hiljem hakati ehitama lennukeid Airbus A380 DC-3 Boeing 747 Kõigi aegade ohvriterikkaimad lennuõnnetused 583 ohvrit kokkupõrge Los Rodeose lennuväljal, 27.03.1977. 520 Japan Air Lines Boeing 747 põrkab vastu Osutaka mäge, 12.08.1985. 349 Saudi Araabia Boeing 747 ja Kasahstani Il 76 kokkupõrge New Dehli lähistel, 12.11.1996. 346 Türgi DC10 avarii Bois d'Ermenonville'i lähistel Prantsusmaal, 03.03.1974. 329 Air India Boeing 747 kukkus Atlandi ookeani, 23.06.1985. KASUTATUD KIRJANDUS www.google.com www.google.com/pictures/lennukid TÄNAN!
Aastatel 19681975 oli Arvo Valton kutseline kirjanik. Eesti Kinoliidu liige 1979. aastal Tegutsenud Tallinna kirjandusklubi Pegasus esimehena. Valtoni tegevus riigi jaoks 1980. aastal osales 40 kirja aktsioonis Valton oli üks mõttevahetuse algatajaid fosforiidimaardlate üle 1987. aastal 19921995 oli Valton VII Riigikogu koosseisu liige Kuulub 1994. aastast Isamaaliitu (praegu Isamaa ja Res Publica Liit) Looming Iseloomulik on inimese soovide kokkupõrge nende täitmist takistavate asjaoludega ja inimese jäämine argielu rataste vahele. 1960. aastate teisel poolel toimus Valtoni loomingus murrang: novellidesse ilmusid satiiriline hüperbool ja grotesk, mis andsid tooni proosauuendusele Valton kujutab inimeste süsteemi, kus tegevus muutub absurdseks. Iseloomulik on inimese soovide kokkupõrge nende täitmist takistavate asjaoludega ja inimese jäämine argielu rataste vahele. Filmid ja näidendid Valton on kirjutanud stsenaariumid
Taust: Orioni udukogu Orioni udukogu Tähtede teke udukogus Udukogu aladel tõmbuvad gaas, tolm ja muud · ained kokku, moodustades suure massiga kehi, mis omakorda veelgi ainet ligi tõmbavad Piisava massi koondumisel tekib uus täht Tähe tekkest ülejäänud ainest moodustuvad planeedid ja muud väiksemad taevakehad Tähtede teket soodustavad tegurid Läheduses toimunud supernoova plahvatused Molekulaar gaasipilvede kokkupõrge Taust: Cassiopeia A udukogu - supernoova plahvatuse jäänused Molekulaar gaasipilvede kokkupõrge Tähtede teke supernoova plahvatuse abil 1.Massiivne täht sureb e muutub supernoovaks 2.Tekkiv lööklaine tabab ümbritsevaid gaasi- ja tolmupilvi 3.Lööklaine surub gaasi ja tolmu kokku, gravitatsioon võtab võimu 4.Sünnivad uued tähed * Kogu protsessile kulub miljoneid aastaid Uute tähtede teke
Lääs versus islam – tsivilisatsioonide kokkupõrge Kaisa Kamenik 20. sajandi teise poole maailma illustreerivaks mõisteks oli bipolaarsus. Selles vastandusid ühelt poolt Ameerika Ühendriigid kui kapitalismi ja demokraatia kants ja teiselt totalitaarne ning sotsialistlikku majandusmudelit praktiseeriv Nõukogude Liit. 1991. aastal viimane aga lagunes ning USA ja laiemas tähenduses Lääs paistsid jõudvat oma hegemoonia tippu, millele enam konkurente ei leidu. 1993
tänapäeval paljud inimesed ka rahvusvahelisi suhteid. Teisalt usub ta, aga et see seisukoht alahindab ülemaailmset arengut edasi viivaid lõimimisjõude ning seda, kuidas moderniseerimine sunnib valitsemisinstitutsioone ja -meetodeid üha ülemaailmsemalt lähenema. Fukuyama arvates ei tekita ülemaailmastumine kogu maailmas kultuurilist ühtsust ja tema arvates ei oleks üldse hea, kui see oleks võimalik. Fukuyama arvates on tsivilisatsioonide kokkupõrge võimalik, kui see toetub huvidele, mitte kirgedele ning institutsioonidele, mitte kultuurile. Samuti väidab ta, et see ei ole Lääne vaatenurk, vaid on Globaalne vaatenurk. Pippa Norris väidab oma artiklis, et korraga saab olla nii eestlane kui kosmopoliit ehk maailma osa. Tema arvates oleme me eestlased, kuid samas ka eurooplased kaotamata oma rahvuslust ega identiteeti eestlasena. Selgub, et enamik kosmopoliitseid ühiskondi pooldab rohkem sotsiaalset võrdust, näiteks
Kuna 1990'te alguses lagunes ootamatult viimane tõsiselt võetav demokraatia konkurent, Nõukogude Liit, arvan, et Fukuyamal oli põhjust oma raamatut kirjutades oletada, et nüüdisaegsele, valdavalt demokraatlikule maailmakorrale ja läänelikule eluviisile ning ühiskonna korraldusele ei ole uut tõsist alternatiivi. Aeg on näidanud aga seda, et tal siiski ei pruukinud õigus olla. Samuel Huntington, ,,Tsivilisatsioonide kokkupõrge ja maailmakorra ümberkujunemine" Oma raamatus ,,Tsivilisatsioonide kokkupõrge ja maailmakorra ümberkujunemine" väidab Huntington, et kui külma sõja ajal olid ühiskonnad omavahel jagatud ideoloogiliste erinevuste järgi (nt demokraatia ja kommunismi vaheline võitlus), siis nüüd, pärast külma sõja lõppu, ei mängi tsivilisatsioonide vahelistes erinevustes/konfliktides (,,tsivilisatsioonide kokkupõrkes")
vastasmõju teisene väljendus. 11. Seoseenergia on mehaaniline energia, mida on vaja rakendada, et purustada tervik osadeks. 12. Uraan-235 aatomi tuum lõhustub, kui seda tabab aeglane neutron. Sealjuures eraldub uusi neutroneid, mis võib tekitada ahelreaktsiooni. Ta on ainus looduses olulises koguses leiduv isotoop, millel on see omadus. 13. 14. Tuumareaktsioon on kahe aatomituuma või elementaarosakese ja aatomituuma kokkupõrge, mille tulemusena tekivad uued aatomituumad ja/või elementaarosakesed. Teoreetiliselt võib tuumareaktsiooni põhjustada ka kolme osakese kokkupõrge, kuid sellise sündmuse toimumine on ülimalt ebatõenäoline. Aatomituuma spontaansel lagunemisel on tegemist tuumareaktsiooniga ainult sellisel juhul kui lagunemine on põhjustatud kokkupõrkest mõne elementaarosakesega (näiteks neutroniga). 15
Tsivilisatsioonide kokkupõrke võimalikkusest Maailmas on väga palju erinevaid tsivilisatsioone ja kultuure. Paratamatult puutuvad eri tsivilisatsioonidest ning kultuuridest inimesed omavahel kokku, sest maakera mõõtmed on piiratud ja riikidel ei ole võimalik olla üksteisest väga kaugel. Kokkupõrge tähendab tihti siiski konflikti, kuid on ka erandeid. Tegelikult pole muidugi konflikt tsivilisatsioonide olemusse sisse programmeeritud. Võib-olla parim näide tsivilisatsioonide rahulikust kokkusaamisest on õhtumaise tsivilisatsiooni jõudmine Jaapanisse 19. sajandi keskel. Ühelt poolt integreeris Jaapan kõik endale positiivse, teisalt säilitas traditsionaalse ja religioosse identsuse. On avaldatud palju arvamusi tsivilisatsioonide kokkupõrke võimalikkusest- Huntington, Fukuyama jt.
Jupiteril on ähmaseid rõngaid nagu Saturnil, kuid palju väiksemad Erinevalt Saturnist, on Jupiteri rõngad tumedad Arvatavasti koosnevad nad väga väikestest kivise materjali teradest Osakesed Jupiteri rõngastes ei püsi seal kaua.Seetõttu, kui rõngastel on jäävad tunnused, peavad nad saama pidevalt uut gaasilist ainet Väikesed kaaslased Metis ja Adrastea, mis tiirlevad rõngaste sees, on ilmsed gaasilise aine allikate kandidaadid Kokkupõrge 1994 aastal põrkas Comet Shoemaker-Levy 9 kokku Jupiteriga Kokkupõrke tagajärjel tekkisid Jupiteri ümber kilomeetrite kõrgused "gaasimullid" ja planeedi atmosfääris võis näha hiiglaslikke auke Kuigi kokkupõrge on möödas, pole Jupiter ikka veel rahunenud Kuna tükid tabasid Jupiteri üksteise järel, kukkusid nad planeedi pöörlemise tõttu erinevatesse kohtadesse Jupiteri lõunapoolkeral Tuum
3 Liiklusohutustasemest rääkides on peamiseks mõisteks liiklusõnnetused. Läbi toimunud liiklusõnnetuste arvu on võimalik hinnata meie teede liiklusohtlikkust või ohutust. Liiklusõnnetuse mõiste on määratletud liiklusseaduses. Liiklusõnnetuseks loetakse juhtum, kui selles osaleb vähemalt üks sõiduk. Sellest tingituna saab sõiduauto ostasõidu paiksele takistusele määratleda ühesõidukiõnnetusena, kus mootorsõiduki ümberpaiskumise või teelt väljasõduga kaasneb kokkupõrge puu, seisna või mõne muu väljaspool teed asuva objektiga.4 1 Maanteeamet, ,,Liiklusaasta 2016 kokkuvõte", [ https://www.mnt.ee/sites/default/files/news- related-files/2016_vol_6.pdf] (05.10.2017) 2 Vabariigi Valitus, ,,Eesti Rahvusliku liiklusohutusprogramm aastateks 2016-2025", [https://www.valitsus.ee/sites/default/files/content- editors/arengukavad/liikusohutusprogramm_2016-2025.pdf] (6.10.17) 3
Tsivilisatsioonide kokkupõrge ja maailmakorra ümberkujunemine Samuel P. Huntington Lugesin USA politoloogi Samuel P. Huntingtoni raamatut ,,Tsivilisatsioonide kokkupõrge ja maailmakorra ümberkujunemine". Minu jaoks oli raamatu kõige huvitavam osa just seletus tsivilisatsioonidest ja sellest, miks osad sõjad on märksa suuremate tagajärgedega kui teised. Tsivilisatsioon on kultuuriliselt, ajalooliselt ja usuliselt seotud maailmaosa. Huntingtoni meelest on maailmas 7 tsivilisatsiooni. Nendeks on: lääne, ladina-ameerika, aafrika, islami, hiina, hindu, õigeusu, budistlik ja jaapani tsivilisatsioon. Tsivilisatsioonide piirid on ühest
Kas II maailmasõda oleks saanud ära hoida? Teine maailmasõda algas 1939 aastal ning kestis kokku 6 aastat. See oli ülemaailmne sõjaline kokkupõrge, millesse oli kisutud suurem osa maailma rahvastest. Toimusid mobiliseerimised ning sõda nõudis miljoneid ning miljoneid inimelusid. Enamik tapetuid olid tsiviilisikud, mis teeb sellest inimajaloo verisema kokkupõrke. Minu arvates, ei oleks suudetud II maailmasõda kuidagi moodi ära hoida. Kuigi on käinud selle ümber erinevaid arvamusi, siis mulle tundub, et see oli kui esimese maailmasõja jätk ning paratamatu.
Väljasõidu aste: 1 Päästetööde juht: Meelis Hints Lahendaja: Meelis Hints Lokaliseeriti: Likvideeriti: 2 sõiduautot,1 suitseb,3 last üle vaadata,1 raske hingata; 15:45>1 autos kinni; 15:49>paide p5; 15:50>110; 15:51>helistatud tagasi. Lisainfo : Sõiduautos, mis suitseb, ei ole kedagi kinni, kapoti alt tuleb suitsu, Liiklusõnnetuses osales 2 s/a milles kokku inimesi -3 ühes ja 4 teises autos. Nähtavate vigastustega vaid 1 kannatanu./ 427; 16:00>on toimunud 2 sõiduauto kokkupõrge, luurel / PAI P11; 16:04>osales 4 täiskasvanut ja 3 last, sh rase, las teine kiirabi tuleb kohale, liiklus takistatud, politsei reguleerib liiklust / PAI P11 16:05 Teade maanteeameti infotelefonile 16:06> kinnitan aste 1, hetkel tegeleme süttimisohu likvideerimisega, teeme 1 Lisainfo: sõidusuuna vabaks (Tallinnast Tartu poole), politsei hakkab sealt ühe suuna kaupa autosid läbi laskma / PAI p11; 16:12>toimunud maasturi ja s/a kokkupõrge, maasturis 2 täiskasvanut ja kaks last/
Kõik tuumad, mille A>210, ei ole stabiilsed. Tuuma seisumass Mt on teda moodustavate prootonite ja neutronite seisumasside summast alati väiksem. Esineb massidefekt. Massidefekt seisneb selles, et tuuma mass on alati teda moodustavate prootonite ja neutronite masside summast väiksem. DM = Zmp + Nmn Mt Massidefekti põhjus on suure hulga energia kiirgamine tuuma moodustumisel. D E = DM c2 on tuuma seosenergia. Tuumareaktsioon on kahe aatomituuma või elementaarosakese ja aatomituuma kokkupõrge, mille tulemusena tekivad uued aatomituumad ja/või elementaarosakesed. Kokkupõrge saab toimuda siis, kui osakesed tulevad tuumale nii lähedale, et satuvad tuumajõudude mõjupiirkonda. Positiivsed osakesed suudavad tuumale läheneda vaid siis, kui sellele on antud piisavalt suur kineetiline energia. Tuumade muundumisel muutub tuumade seoseenergia. Radioaktiivsus on ühtede aatomituumade iseeneslik muundumine teisteks tuumadeks,
Estonia- Lahendamata müsteerium 1. Mida tead sina Estonia parvlaeva huku kohta? 2. On Estonia parvlaeva hukk mõjutanud sind või sinu lähedasi? 3. Mis põhjusel sinu meelest vajus põhja Estonia laev? Põhjenda! · Pommide tõttu mis olid sel hetkel laevas? · Kokkupõrge meremiini või allveelaevaga? · Konstruktsioonivea ja saatuse kokkulangemine? · Liigne kiirus tormisel merel? · Maffia ähvardus? · Konkurendid tahtsid vastasest saada Estonia liini endale? · Vene poliitilised jõud hukkutasid Estonia Eesti maine rikkumiseks? · Laeva uputas hiidlaine? · Terroristide rünnak? · Mõni muu põhjus? 4. Kas sinu arvates tasuks Estonia hukku edasi uurida või ei ole sellel enam mingit vahet? 5
Laam = maakoor + vahevöö ülaosa. Suur plokk, mis liigub astenosfääri peal. Astenosfääris on aine plastiline ning erineva temperatuuri ja tihedusega, selle liikumisest tekkivad pöörised panevad laamad liikuma. Selle avastas Alfred Wegener. Pangaea suur manner, mis eksisteeris enne lagunemist. Lauraasia ja Gondvana kaks osa, mis tekkisid Pangaeast. Laamasid on kokku 7 suurt ja 20 väiksemat. Geoloogilised protsessid laamade liikumisel: 1. ookeanilise ja mandrilise laama kokkupõrge Lõuna-Ameerika ja Nazca laam a) ookeaniline maakoor hävib (sest on õhem, läheb mandrilise alla) b) maavärinad c) vulkaanipursked d) kurdmäestike (kõrged mäestikud) teke e) Süvikute teke 2. kahe laama lahknemine Atlandi ookeani keskosas (Islandi juures) Põhja-Ameerika, Lõuna-Ameerika, Euraasia, Aafrika a) tekib juurde uus maakoor (laava tuleb maa seest välja) b) maavärinad
Küll aga on reaalne hinnata autode deformatsioone, teades millisel moel avarii on toimunud. OTSASÕIT JALAKÄIJALE Auto on sõitnud otsa jalakäijale, kuna jõudude ja masside erinevused on väga suured, peab arvestama jalakäija raskete vigastustega. Esmalt on tõenäoline, et vigastatud on jäsemed, vaagen ja kolju. Teiseselt kolju ja rindkere. KOKKUPÕRGE Kaks autot on omavahel kokku põrganud, või teisel, ja väga levinud juhul, auto on sõitnud vastu takistust. Kokkupõrge on toimunud eest alla 25°. Sellisel juhul on tegemist väga suurte energiatega, mis omavahel kokku on saanud ning eeldatavalt on ohvrite vigastused tõsised. Suure tõenäosusega on vigastada saanud: näo-kolju, lülisamba kaelaosa, rindkere, vaagen ja jäsemed. TAGANT OTSASÕIT Üks auto on teisele tagant otsa sõitnud. Selles autos, millele tagant otsa sõideti võib kohata kõige enam lülisamba kaelaosa vigastusi. KÜLJELT SISSESÕIT Üks auto on sõitnud teisele otsa küljelt.
Meile õpetati, kuidas tuleb rattaga tänaval liigelda ja erinevates olukordades käituda. Kui rattaga sõidad, siis peab olema kiiver peas ja kaasas jalgratta juhiluba. Enamus asju, mida räägiti, teadsin ma juba varem.Klassi lõpetamise puhul sain ma uue jalgratta. Ja uue kiivri ka...Alguses ma ei tahtnud kiivrit pähe panna, kui sõitma läksin. Aga ühel päeval juhtus mu sõbra sõbraga ränk õnnetus. Nad sõitsid võidu ja sõber ei pidurdanud õigel ajal. Kokkupõrge autoga oli väga valus, sõber viidi haiglasse ja arstid nägid palju vaeva, et teda terveks ravida. See pani mind väga mõtlema..Enam ma kiivrit koju ei jäta. Kui ma jalgrattaga tänavale sõitma lähen, siis ma panen alati kiivri pähe. Hoian ka teisi eeskirju meeles.Tänav ei ole mängukoht! Raido Treibek
KONFLIKTID PEREKONNAS. ARMUKADEDUS, PETTUMUSED, KÕRVALSUHTED. LAHUTUS. K. Anissimova, O. Lihhatsova Konfliktid perekonnas. · Elus on sageli meeldi inimesed võitlevad ebakõlad omavahel ja nad ei jõua kokkuleppele. Ja siis on konfliktid. · Konflikt on huvide, vajaduste või vää rtushinnangute kokkupõrge. · Igas perekonnas on oma konfliktid. · Tavaliselt konflikt võib olla mitu põhjust: · ebakõlad · rahalisi vajadusi · kõrge enesehinnang abikaasa · kodused mured · Intiimsed mured · · Armukadedus. ·Üheks konflikti põhjuseks on armukadedus. ·Armukadedus on inimeste tundmus, ka seisund kellegi (ja või) millegi suhtes. ·Armukadedus võib olla normaalne ja ebanormaalne(sundmõtetega,psühholitiline ) · · Armukadeduse põhjused: · Hirm kaotada kallimale
1. Veondus a. Veonduse mõiste Majandusharu, mis tegeleb kaupade ja inimeste, laiemas mõistes ka informatsiooni siirdamisega ühest punktist teise. Veonduse tehnilise baasi moodustavad erinevate veoviiside veerem ja infrastruktuur (taristu). b. Veonduse kvantitatiivsed näitajad (4) veomaht, sõidukite arv, liiklusteede pikkus, aeg c. Veonduse kvalitatiivsed näitajad Vedu veokäive (– veomaht korrutatuna veokaugusega), keskmine sõidukaugus (summaarne veokäive jagatud summaarse veomahuga), veokiirus (Tehniline (läbisõit jagatuna liikumises oldud ajaga) – Ekspluatatsiooniline (läbisõit jagatuna kogu teeloldud ajaga)) Veeremi kasutamine veeremeikäive (– veeremiühikute ar...
Kütuseks ei ole taastuv energiaallikas 6.Tuumaenergia kasutamine,radioaktiivse kiirguse kasut:elektri tootmine,meditsiinis,tööstuslikus tootmises,ehitusel Tuumajõud-kahe või enama nukleoni vahel mõjuv jõud, mis hoiab koos aatomituuma Seosenergia-mehhaaniline energia,mida on vaja rakendada, et purustada tervik osadeks Tuumareaktsioon- kahe aatomituuma või elementaarosakese ja aatomituuma kokkupõrge, mille tulemusena tekivad uued aatomituumad ja/või elementaarosakesed. Radioaktiivsus- ehk tuumalagunemine on ebastabiilse (suure massiga) aatomituuma iseeneslik lagunemine
Milline on aatomituuma koostis?-aatomituum, mis on positiivse laenguga, koosneb nuklonidest-prootonitest, mis on pos. laenguga ning neutronides, mis on neutraalsed.Mis hoiab tuuma koos?- aatomit hoiab koos elektriline jõud, kuid tuumas ei saa elektrilised jõud mõjuda. Seega on nukleonide vahel tugev jõud, mis hoiab tuuma koos.Millised muutused leiavad aset radioaktiivse lagunemise käigus?- sageli muutub üks radioaktiivne element teiseks: alfa lagunemisel muutub tuuma massi arv ja laengu arv, beeta lagunemisel muutub üks neutron prootoniks, neutroniks ja elektroniks, massi arv jääb samaks, laengu arv suureneb 1 võrra, eraldub energia. Iseloomusta alfa kiirgust- alfakiirgus osakesed ehk alfaosakesed on heeliumi aatomituumad, rasked tuumad, pos. laetud. Kaldub magnet väljast kõrvale.Millest on tingitud aatomi seoseenergia?- elektrilisest jõustMis on tuuma reaktsioon?- kahe aatomituuma kokkupõrge, mile tulemusel tekivad uued aatomituumad ja...
Berkeley Energy and Resources Collaborative korraldatud konkursil (lühidalt BERC). Seal tegeletakse maailma muutvate ja keskkonnasõbralike energiatootmisviisidega ja nende välja töötamisega. Nii nimetatud hüdraulilise vaiba kasutamine on üks kõige keskkonnasõbralikumaid ja puhtamaid energiatootmis viise. Sellega ei tekitata kahju ning ebameeldivusi elusloodusele ega ka veetranspordile. “Vaip” suudab imada ligikaudu 90% saabuva laine energiast ning kuna see asub merepõhjas, on kokkupõrge veetranspordiga välistatud. Lisaks peab see vastu tormistele ilmadele, tegelikult ongi kõige suurem võimalus energiat toota tormiste ilmade ja suurte lainetega. On teada, et 100 ruutmeetrit vaipa võib toota sama palju energiat kui 6400 ruutmeetrit päikesepaneele (sama suur kui üks jalgpalli väljak). Teadlased usuvad, et selle lahenduse kasutuselevõtt võib langetada märgatavalt mereveest joogivee tootmise hinda. Merevee kuumutamine ja filtreerimine kulutab
juuli 1918 Jekaterinburg) • Venemaa viimane keiser, Poola kuningas ja Soome suurvürst • valitses 1894. aastast kuni 1917. aastani. Tema valitsusaeg lõppes 1917. aasta Veebruarirevolutsiooniga Kihlus, abielu ja troonipärimine • Nikolai kihlus Hesseni printsessi Victoria Alix Helena Louise Beatricega 1894. aasta aprillis • Pulmad toimusid 1894. aasta novembris • Troonile saades oli Nikolai kõigest 26- aastane • Paaril oli viis last Valitsusaeg • Kokkupõrge Venemaa ja Jaapani vahel oli sajandivahetusel vältimatu • Sõda hakkas üllatusrünnakuga Venemaa laevastikule Port Arturis • Sõda lõppes Venemaa täieliku lüüasaamisega. Jaapaniga sõlmiti Portsmouthi vaherahu Valitsusaeg • Sõda mõjus Venemaa majandusele laostavalt. Valitses tööpuudus, töölisklassi kehv seis soodustas revolutsiooniliste ideede levikut • 1905. aasta Oktoobri Manifestiga andis Nikolai II inimestele kodanikuõigused
kirjutatud luuleteost. BALLAAD Tundeküllane enamasti draagilise,müstilise süzee ja sünge häälestusega, jutustav luuletus POEEMon pikk jutustav värssteos. Ka muusikas kangelaspoeem, proosapoeem. Sümfooniline poeem. VÄRSSROMAANVärsi vormis teos. EEPIKA TUNNUSED SÜzEE kirjandusteose sündmustik , mis jälgib tavaliselt aja sündmuste kulgu. TEGELASEDTeose idee kandja PEATEGELANETeose põhiidee kandja KÕRVALTEGELASEDTegelane kes esineb ainult episooditi KONFLIKT Kokkupõrge vastandlike tegelaste jõudude huvide ja eesmärkide põrkumine . MILJÖÖ on kirjandusteose kirjanduslik kuju KARAKTER Kirjanduslik kuju ( kindla piiriline selgesti väljenduva isikupäraga ).
Näiteks suudetakse luua abivahendid, mille abil saab elada teistel planeetidel, või koguni teises galaktikas. Tegelikkuses ei pruugiga 10 000 aasta pärast inimkonda üldse eksisteerida. Inimkonna hävinemise võib põhjustada inimene ise kui ka mõni looduskatastroof. Inimese enda poolt põhjustatud katastroof võib olla kõige tõenäolisemalt mõni tuumakatastroof. Looduskatastroofe, mis võivad põhjustada inimkonna hävimise on aga mitmeid. Näiteks mõne suure meteoriidi kokkupõrge maaga, katastroofiline kliimamuutus või laiaulatuslik vulkaaniline aktiivsus. Kõiki neid loodusega seotud katastroofe on maa ajaloo jooksul korduvalt esinenud ja mitte miski ei garanteeri, et ka tulevikus midagi sellist ei juhtu.
Tuumaenergia ja selle kasutamine Tuumareaktsioon on kahe aatomituuma kokkupõrge, millele järgneb uute aatomituumade teke. Aatomituuma lagunemisel on tegemist tuumareaktsiooniga ainult siis, kui laugememine on põhjustatud kokkupõrkest mõne elementaarosaksesega. Tuumareaktsioonide võrrandeid kirjutatakse täpselt nagu keemiliste reaktsioonide omasid. Energia tekib selles reaktsioonis raske tuuma ehk uraani lagunemisel või kergete tuumade liitumisel. Enargiat saab toota tuumareaktorites (nt joonis 1)
Stefany Müüri kodutöö Ristsõna Eesti kohta XIII-XVI sajand Horisontaalis 1. Keskajal Tallinnas maja kolmandal korrusel asus tavaliselt ..... 2. Võitlusse astumine valitsejate vastu 3. Lääne-Euroopat ühendas ühine kirik ja kultuurielu, milles kasutati … keelt 4. Liivimaa kroonika autor (13. sajandi algus) 5. Ehitis kristlikuks jumalateenistuseks 6. Väljend: „…. teeb vabaks“ 7. Kaupmeeste ühendus 8. 1242. a toimunud Peipsi järvel kokkupõrge 9. Rõngassärk 10. Vaimuliku rüütliordu liige 13. saj. algul Liivimaal 11. Nakkushaiguste puhang 12. Kinnine, välismaailmast eraldatud hoonete kompleks, kus mungad v. nunnad elavad kogukonnana 13. Eestis kõige võimsama linnuse asukoht 14. Liivimaa suurim linn oli ….. Vertikaalis 15. Liivimaa linnad kuulusid …. Liitu 16. Feodaalne maavaldus koos sellel elavate sõltuvate talupoegadega 17. Ajalooline territoorium nüüdisaegse Eesti ja Läti alal 18
Peterburg, Pavlovsk, Moskva KES? Nastasja - ilus, võluv, kuulus armuke, MIS JUHTUB? kompleksid, hingepiin, tema üle irvitati, Mõskin tutvub Nastasja ja Aglajaga. talumatu elu, halastamatu, hüsteeriline, Nastja põgeneb Rogoziniga. Mõskin surm. armub Aglajasse, haletseb Nastjat. Aglaja - ilus, keeruline, irooniline, Nastja ja Aglaja kokkupõrge. Nastja ja teravmeelne, vastuoluline. tundeid Mõskin plaanivad abielluda. Nastja varjav, hea, aus, armastust vajav. jookseb Rogozini juurde. Rogozin - raha eest saab kõike, viimne piir ja toores vägivald. MIKS? Kas raha eest saab kõike osta? Kas iluga saab maailma segi pöörata? Kas ilu on võimalik müüa? Kuidas valida hea ja halva vahel? Miks inimesed varjavad oma tõelist olemust?
Lauri, Timo, Eero,.. Venemaa Dostojevski ,,Kuritöö ja karistus" Raskolnikov ,,Idioot" Tolstoi ,,Sõda ja rahu" Luzin, Bolkonski, Natasa, sõda, rahu, Venemaa vs Pr, Tusin, Platon isamaasõda ,,Anna Karenina" Tsehhov ,,Kirsiaed" Jepahhin, Anja, Firss kokkupõrge vana ja uue vahel, näidend, kirsiaia müümine Turgenev ,,Eelõhtul" Jelena lubamatu armastus
kerakujulisest kuni lameda kettani) spiraalgalaktikad on kujult kettad, millel on spiraalharud galaktikad, millel on korrapäratu kuju, liigitatakse korrapäratuteks galaktikateks (naabregalatikate gravitatsioon mõjutab nende kuju) Kokkupõrked galaktikate põrkumine on suhteliselt sagedane galaktikate lähedane möödumine üksteisest põhjustab nende moondumist ja võib kaasa tuua gaasi ja tolmu vahetuse kokkupõrge toimub, kui kaks galaktikat lähevad täpselt läbi üksteise ja mõlemal on piisav impulss, et mitte ühineda kokkupõrke tulemusena võivad tekkida uued tähed Galaktika nähtavas universumis on arvatavasti rohkem kui 170 miljardit galaktikat enamik neist on diameetriga 1000 – 100 000 parsekit ja need asuvad üksteisest miljonite parsekite kaugusel suurem osa galaktikatest on grupeerunud
Kõige suurema kraatri diameeter on 1550 km. Merkuuril ei ole atmosfääri, mis reguleeriks planeedi temperatuuri (tpäikese lähedus ja aeglane pöörlemine tekitavad suuri temperatuurierinevusi ). Ühes kohas võib temperatuur olla 470 kraadi ja teises kohas -150 kraadi. Merkuurile on maandunud ainult 2 kosmosesõidukit VEENUS päev veenusel kestab rohkem kui aasta Veenust kutsutakse Maa õeks Veenus pöörleb vastu päeva. Selle põhjuseks võib olla kunagine kokkupõrge asteroidiga. Veenus on heldeduselt teine objekt taevas, mida näeme. (maksimaalse heleduse saavutab vahetult enne päikesetõusu ja peale päikeseloojangut. Kui inimene oleks Veenusel, siis rõhk oleks seal sama nagu ta oleks maal mere sügavuses. Veenus on kuumim planeet päikesesüsteemis ( 462 kraadi) ja seal toimub ka kasvuhoone effekt . Arvatakse, et Veenus oli kunagi paradiis veekogude ja metsadega.
TsINGIS-KHAAN Temutsin (1155 või 1162 1227) oli mongoli suurkhaan 1206 kuni surmani ning ajaloo kuulsamaid vallutajaid. Tsingis-khaan rajas ilmselt ajaloo suurima impeeriumi, vallutades kahekümne aasta jooksul enamiku Hiinast, Kesk-Aasia, Siberi ning teisi alasid. 1223 toimus mongolite ja Vene vägede esimene kokkupõrge Kalka lahingus, mille esimesed võitsid. Pärast Tsingis-khaani surma jagati riik tema poegade vahel, ametlikult sai suurkhaaniks ta kolmas poeg Ugedei. Mongolid peavad Tsingisi koos tema au ja hiilgusega vastuvaidlematult enda omaks. Hiinlased ütlevad, et kuna Tsingis on surnud Gansu provintsis Hiinas ja tõenäoliselt maetud praeguse Hiina Rahvavabariigi territooriumile, kuulub ta neile. Burjaadid kinnitavad, et kuna Tsingis sündis nende ajaloolistel aladel, on nemad tema vaimsed pärijad.
Tuumafüüsika konspekt Tuumajõud-kahe või enama nukleoni vahel mõjuv jõud, mis hoiab koos aatomituuma, Seosenergia-mehhaaniline energia,mida on vaja rakendada, et purustada tervik osadeks, Tuumareaktsioon- kahe aatomituuma või elementaarosakese ja aatomituuma kokkupõrge, mille tulemusena tekivad uued aatomituumad ja/või elementaarosakesed, Radioaktiivsus- ehk tuumalagunemine on ebastabiilse (suure massiga) aatomituuma iseeneslik lagunemine, Poolestusaeg aeg mis on määratud kõikidele radioaktiivsetele isotoopidele- Selle aja jooksul lagunevad pooled olemasolevatest tuumadest, Tuumareaktsioonid: kergete tuumade ühinemine(H +He, päike) termotuumareaktsioon, raskete tuumade lõhustamisreaktsioon (ahelreaktsioon, nt U)Termotuumareaktsiooni tekkimise
London 1985, pp 455-483; 484-515. (ALLIKAS TEADUSKONNA TEABEKESKUSES; sobib ka 1968.a väljaanne). 4. Eddey on the English Legal System. London 1992. 5. Farnsworth, A.E. An Introduction to the Legal System of the United States. 1991. 6. Friedman, L. American Law. London 1984. 7. Friedman, L. A History of American Law. A Touchstone Book. N.Y. 1985. 8. Holma, H., Barthold, V. Muhamed ja islam. Tln. 1994. 9. Huntington, S.P. Tsivilisatsioonide kokkupõrge ja maailmakorra ümberkujunemine. Tallinn 1999, lk 120-134; 225-230; 267-278. 10. Khair-Al-Din, Ravil. Islami jurisprudentsi ja õiguse olemusest. Juridica, VII, 2000, lk 461-470. 11. Khair-Al-Din, Ravil. . Lõputöö. Tartu 2000. 12. Major, W.T. Basic English Law. London 1990. 13. Mayer, A.E. Law and Religion in the Muslim Middle-East Countries. The American Journal of Comparative Law, 1987, Nr 1. 14. Zweigert, K., Kötz, H
Detsembri jooksul oli üle poole eesti vallutatud. Uuel aastal hea positsioon tallinna, paide, põltsamaa, viljandi, pärnuga. Eesti poolt sõdisid tavaliselt väikesed vabatahtlikud salgad(ohvitserid ja koolipoisid ) Ülemjuhataja Johann Laidoner Abi välismaalt. 1919 esimestel päevadel peatati punaste pealetund. 7.01. 1919 said eestlased endale Põhja Eesti 18.01 tõrjusid soomlased punaarmee narva jõe idakaldale 14.01 hõivati (kuperjanovi partisandid) tartu Võnnu lähedal kokkupõrge rahvaväe ja landeswehrlaste vahel landeswehri sõda Võit eestlastele, võidupüha 23 juuni Eesti vene rahukonverents 2kuud tartus Kirjutati alla 2 veeb 1920 LISA (igaksjuhuks) Eesti poliitikud kartsid et paljud soovivad riiki asukoht parim: Läänemere idaosas. Suurim oht venemaa, veidi ohtlik ka saksamaa. Kuna vaenlasteks olid suurriigid, sisi tuli kasutada välispoliitika võimalusi. EestiSaksa vastuolud asendusid kaitseliidulepinguga. 1932
Eestlaste valikud teises maailmasõjas. Teine maailmasõda (1. september 1939 2. september 1945) oli ülemaailmne sõjaline kokkupõrge, millesse oli kistud suurem osa maailma rahvastest. Sõja käigus mobiliseeriti üle 100 miljoni sõjaväelase, mis teeb selle kogu ajaloo kõige laialdasemaks sõjaks. "Totaalse sõja" olukorras paigutasid peamised osavõtjad kogu oma majandusliku, tööstusliku ja teadusliku võimsuse sõja teenistusse, kaotades tsiviilsete ja sõjaväeliste ressursside vahe. Sõjas tapeti üle 70 miljoni inimese, enamik neist tsiviilisikud, mis teeb sellest inimajaloo kõige verisema kokkupõrke.
Peamiselt valmistus Saksamaa. Selleks hakati tegema sõprus-ja mittekallaletungilepinguid. Neid lepinguid oli vaja, et sõjaks liitlasi saada ning et ennustada, kes kelle vastu pöördub. Riigid panid väga palju raha sõjalise olukorra tugevdamisele. Olulisemad liidud: 1882 Kolmikliit Saksamaa, Austria/Ungari, Itaalia. Itaalia lasi sõja puhkedes kolmikliidust jalga ning pööras liitlastele selja. 1904/1907 Etende Cordiale ehk Antant. Venemaa, Inglismaa ja Prantsusmaa Riikide huvide kokkupõrge: Prantsusmaa-Saksamaa Saksamaa soovis purustada Prantsusmaa ning kehtestada oma võim Euroopa mandril, Alsace-Lorraine ehk Elsass-Lotring on piirkond, mis oli oluline majanduspiirkond ning sinna tehti juba keskajast manufaktuure ja see piirkond käis Prantsusmaa ja Saksamaa vahel pendeldades, peale viimast sõda Prantsuse ja Saksa vahel läks see piirkond Saksamaale. Peale seda suhtus Prantsusmaa kõikidesse Saksamaa tegevustesse väga vaenulikult
Isotoop keemiline element, mille prootonite arv on sama, neutronite arv erinev. Looduslik radioaktiivsus aatomituumade iseeneslik muundumine. Tuumajõud kahe või enama nukleoni vahel mõjuv jõud, mis hoiab koos aatomituuma. Tuumareaktsioon kahe aatomituuma kokkupõrge. Seoseenergia võrdne minimaalse tööga, mis kulub selle liitosakese lahutamiseks koostisosadeks. Ahelreaktsioon reaktsioon, kus reaktsiooni saadus põhjustab uue reaktsiooni. Thomsoni aatomimudel aatom koosneb ühtlaselt jaotunud positiivsest elektrilaengust ja negatiivse elektrilaenguga elektronidest, mis selles liiguvad. Rutherfordi aatomimudel aatom koosneb positiivselt aatomituumast ja elektronkattest, mis sisaldab ümber tuuma tiirlevaid elektrone.
ROOMA PAAVST- katoliku kiriku pea. CLODOVECH- ühendas frangid oma võimu alla, tekkis Frangi riik. Tema juhtimisel vallutasid frangid roomlaste alad Gallias ja liitsid selle oma võimule. Kuningas Chlodovech otsustas vastu võtta ka ristiusu ja selle ilma muutusteta. Nüüd said rooma vaimulikest kuninga kindlad liitlased. MONTE CASSIONI KLOOSTER- Benedictuse rajatud klooster, mille eeskujul loodi läände veel teisi kloostreid. POITERS’I LAHING- kokkupõrge frankide ja araablaste vahel. Hiljem tekkis Saksamaa, Itaalia ja Prantsusmaa. VERDUNI LEPING- leping Karl Suure poegade vahel, mis jagas Karolingide impeeriumi 3ks
Saksamaa juht Hitler aga ei suutnud seda kõike taluda ning oli selleks ajaks teinud enesetapu. Saksamaa jagati Suurbritannia, Prantsusmaa, USA ja Nõukogude Liidu vahel okupatsioonitsoonideks. Kõige selle kohaselt oli kaotajaks Suur Saksamaa. Veel võib kaotajariikideks lugeda näiteks Itaalia, kes kaotas oma kolooniad Aafrikas. Ungari, mis suruti tagasi 1938-nda aasta piiridess. NSVL võttis Rumeenialt Bessaraabia ja Bukoviina, Soomelt Karjale ja Petsamo. See verine kokkupõrge mõjutas pea kogu maailma rahvaid ning kuigi osad riigid krooniti võitjateks ning teised kaotajateks, siis tegelikult said kõik nad sõjas kannatada. Sõjas tapeti üle 70 miljoni inimese, enamik neist tsiviilisikud. Ka võitjariigi - Nõukogude Liidu juhid aitasid ise sellele kaasa, hävitades oma rahvast hukkamiste, surmalaagritesse saatmise ning ka oskamatu sõjalise juhtimisega. Kui Esimeses maailmasõjas said surma
sõjaväelase, mis teeb selle kogu ajaloo kõige laialdasemaks sõjaks. Kui saksa väed ei oleks Venemaale kallale tunginud oleksid venelased kahe nädalapärast ise Saksamaad rünnanud(vene väed olid juba mobiliseeritud) Aastatel 1939 - 1945 heitsid liitlased lennukitelt 3.4 millionit tonni pomme. Keskmiselt 27 700 tonni pomme iga kuu. Teine maailmasõda (1. september 1939 – 2. september 1945) oli ülemaailmne sõjaline kokkupõrge, millesse oli kistud suurem osa maailma rahvastest Saksamaal olid kõik poliitilised parteid seisukohal, mille järgi tuli Versaille's sätestatud piire muuta. 23.augustil 1939 sõlmiti Molotovi-Rippentropi pakt. Nõukogude Liit alustas 1939. aasta 30. novembril sõda Soome vastu, mida nimetatakse Talvesõjaks. II Maailmasõja rängeim õhurünnak: Tokyo pommitamises hukkus 83 800 inimest, 41 000 sai haavata ja 1 miljon jäi peavarjuta.
7. Mida kasulikku said inimesed mässust? Mida kahjulikku? 8. Kas lõppkokkuvõttes tasus streik ennast ära? 9. Kirjelda peategelaste elu ja mõtteid kaevanduses vangis olles? 10. Millised erinevused olid eri klassidest pärit inimestel selles raamatus? 11. Kuidas kaevurite võitlus oma õiguste eest selles raamatus lõppes? 12. Kirjelda Maheude perekonda ja nende omavahelisi suhteid? 1. Romantism, realism, naturalism .. 2. Põhiprobleemiks oli töö ja kapitali kokkupõrge, söekaevurite võimas streik Montsous.Tööliste sotsiaalsed ja majanduslikud võitlused .. kõik see viib lõpuks välja sotsiaalse revolutsioonini teostamiseni. 3. Hmm ..kui ma õieti mäletan, siis Etieene vms pidas teda alguses poisiks.Lühikesed punased juuksed ja kõhn kehaehitus, iseloomult rõõmsameelne ja vastutulelik, seda raamatu alguse poole. 4.Eluohtlik, palju aega tuli viibida niiskuses ja pimeduses, mis viis erinevate haiguste tekkimiseni, varisemisoht jne .. 5
Kõik vead, mis ma oma elu jooksul teinud olen, on minu enda süü. Olen teinud seda, mida olen tahtnud, isegi kui mu otsused pole alati just kõigi jaoks meeldivad olnud. Ning minu arvates pole lõpuks enam kedagi süüdistada. Kõik ilmnev on enda tehtud, tuleb tunnistada neid kõige vastikumaid vigu, enda sooritatud uskumatuid lollusi, näha ebaõnnestunud suhte ja mõtteradu, oma eksimusi, kõverusi ja idiootsusi see kõik on raske. Oleks nagu kokkupõrge iseendaga. Algul võid näha kroonilist viga teistes, kuid lõpuks avastad, et teiste vead ongi tegelikult meie endi vead.
2) Draama - tõsise konflikti ja elulise sündmustikuga näidend 3) Monoloog - kõne iseendaga v. kellegi kujuteldavaga 4) Remark märkus; selgitav, nõuandev märkus autorilt näitlejale, lavastajale v. lugejale 5) Repliik - ütlus, märkus v. vastus teise sõnadele. 6) Karakter - selgesti väljenduva isikupäraga kirjanduslik kuju; tegelaskuju. 7) Intriig - kirjandusteose tegevuse kulg, mis põhineb vastakate huvidega tegelaste võitlusel. 8) Konflikt - kokkupõrge, lahkheli vastandlike, erinevate seisukohtade, arvamuste v. vastandliku olemuse pinnal. 9) Stseen - lavateose väikseim osa, millel on ühtne tegevus ja muutumatu tegelaskond, etteaste 10) Vaatus - lavateose suurim alajaotus, mis omakorda võib jaguneda piltideks ja stseenideks. 11) Komöödia - lõbusasisuline, lõbusa lõpplahendusega näidend (üks dramaatika zanreid). 12) Tragöödia - traagilise lõpplahendusega näidend (üks dramaatika põhizanreid), kurbmäng.
INIMESE ELUKAAR JA SELLE PERIOODID INIMESEÕPETUS 1 Mõisted Arenemine on muutuste järjestus, mis kulgeb organismi elu algusest küpsuse saavutamise suunas kuni surmani. Arenevad mõtlemine, hoiakud, huvid, jne. Eostumisest surmani. Areng ehk evolutsioon. Taandareng ehk involutsioon. Miski areneb ja kujuneb välja, muutub täiuslikumaks; samal ajal aga miski muu taandareneb, hävib. 2 Mõisted Kasvamine on keha välismõõtmete ning elundite füüsiline suurenemine. Pikkus, kaal, mõõtmed. Eostumisest täiskasvanueani. 3 Elukaar see on inimese elukäik sünnist surmani 1. IMIKUIGA 2. MAIMIKUIGA 3. KOOLIEELIKUIGA 4. KAINIKUIGA 5. MÜRSIKUIGA 6. NOORUKIIGA 7. VARANE KÜPSUSIGA 8. HILINE KÜPSUSIGA 9. ELATANUIGA 10.VANURIIGA 4 ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
