1.Jäävusseadused tuumareaktsioonides:1)laengu jäävuse seadus-sümbolite juures on alumise indeksina märgitud tuumalaeng.Laengute summa võrrandi pooltel peab olema tasakaalus 2)Massiarvu jäävuse seadus-Massiarvud peavad samuti olema tasakaalus 3)Energia jäävuse seadus 2.Ahelreaktsioon-reaktsioon,mis tekitab ise osakesi, mis põhjustavad uue reaktsiooni 3.Radioaktiivse lagunemise seadus näitab: 4.Kiirgusdoos- on aines neeldunud ioniseeriva kiirguse energia ja selle aine massi suhe,mõõdetakse dosimeetriga 5.Tuumaelektri +/-: +:Suur energiasaagis, s.o toodetud elektrienergia hulk toormemassi kohta. Minimaalsed saasteemissioonid atmosfääri ja veekogudesse. Ranged turvameetmed ja ohutusnõuded rikete ning õnnetuste vältimiseks. Toorme väikeste koguste tõttu on transport küllaltki lihtne. Maagi leiukohad asuvad poliitiliselt stabiilsetes piirkondades. Energiajulgeolek - kindel ja järjepidev energiatootmisviis -:Väga su
Referaat Tuumajaam Kaija Kaasik VTG 12B Sisukorda 1.Mis on tuumaenergia. 2.Kuidas tekib tuumaenergia. 3.Tuumajaama plussid ja miinused. 4.Kas Eestile on vaja tuumajaama. 5.Millised on mõjud keskonnale. 6.Kasutatud materjal. Mis on tuumaenergia Tuumaenergia on lisaks erinevatele taastuvenergiaallikatele hetkel enamarendatud tehnoloogia energia saamiseks, mida on kasutatud energia tootmiseks alates 1950. aastast. Vastavalt 2012. aasta aprilli andmetele moodustab tuumaenergia 13,5% kogu maailmas toodetavast elektrienergiast. 2013. aasta märtsikuu seisuga on globaalselt töös 437 tuumareaktorit koguvõimsusega 372 613 MW. Tuumaenergia kasutamisest tulenevad mitmed eelised - väike toorme (kütuse) kulu, suur energiasaagis ja minimaalsed atmosfäärsed emissioonid. Puudusteks aga ehituskallidus, pikk planeerimisprotsess ning probleemid radioaktiivsete jäätmete käitlemis
FÜÜSIKA KT II Kvantarvud (n, l, m, s. Mis need on? Mida määravad?)- iseloomustavad elektroni paiknemist (kvantide olekut/asendit) ümber aatomi tuuma. Pauli keeluprintsiip: ● n- peakvantarv, mis määrab ära elektronkihi, kus elektron asub. ● l- orbitaalkvantarv, mis määrab orbitaali kuju ● m- magnetiline kvantarv, mis näitab, millise orbitaali osaga on tegu ● s- spinn, mis näitab elektroni pöörlemise olekut, elektroni spinn võib olla kas -½ või ½ ● s=l=0; p=l=1; d=l=2;... Footon e kvant- valgusosake ehk elektromagnetlaine väikseim osake. Vähim energiaühik valgusel. EI OLE AINE Välis- ja sisefotoefekt- VÄLIS: ainet valgustatakse nii suure energiaga (pommitatakse footonitega), et elektron väljub nii aatomist kui ka ainest endast. SISE: ainet valgustatakse nii suure energiaga, et elektron väljub aatomist kuid mitte ainest. Kvantolek, kvantolekute superpositsioon, nt Schrödingeri kass- KVANTOLEK: kirjeldab elementaarosakeste olekut
FÜÜSIKA KT II Kvantarvud (n, l, m, s. Mis need on? Mida määravad?)- iseloomustavad elektroni paiknemist (kvantide olekut/asendit) ümber aatomi tuuma. Pauli keeluprintsiip: ● n- peakvantarv, mis määrab ära elektronkihi, kus elektron asub. ● l- orbitaalkvantarv, mis määrab orbitaali kuju ● m- magnetiline kvantarv, mis näitab, millise orbitaali osaga on tegu ● s- spinn, mis näitab elektroni pöörlemise olekut, elektroni spinn võib olla kas -½ või ½ ● s=l=0; p=l=1; d=l=2;... Footon e kvant- valgusosake ehk elektromagnetlaine väikseim osake. Vähim energiaühik valgusel. EI OLE AINE Välis- ja sisefotoefekt- VÄLIS: ainet valgustatakse nii suure energiaga (pommitatakse footonitega), et elektron väljub nii aatomist kui ka ainest endast. SISE: ainet valgustatakse nii suure energiaga, et elektron väljub aatomist kuid mitte ainest. Kvantolek, kvantolekute superpositsioon, nt Schrödingeri kass- KVANTOLEK: kirjeldab elementaarosakeste olekut
1. Energeetika areng. Kuidas on see seotud inimkonna arenguga? Esimene energiaallikas oli puit -> seejärel 18. Sajandil hakati kasutama vett-> tuul-> 18. Sajandi II pooles, eelkõige Suurbritannias, fossiilsed kütused-> aurumasina leiutamine 1765 aastal suurendas söe kasutamise hulka-> 19.sajandil hakati naftat puurima-> naftat hakati kasutama suurelt alles sajandivahetusel, mil leiutati sisepõlemismootor, mis tarbib vedelkütust-> alternatiivsed energiaallikad: taastumatutest võeti kasutusele tuumkütused, maagaas-> praegu üritatakse eelkõige kasutada taastuvaid energiaallikaid: päike, tuul, voolav vesi, looded, maa sisesoojus ja biomass. 2. Taastuvad ja taastumatud energiaallikad? Taastuvad- päike, tuul, vesi, biomass, looded, maa sisesoojus. Taastumatud - nafta, maagaas, turvas, kivisüsi, pruunsüsi, põlevkivi. 3. Fossiilsed kütused.
Tuumafüüsika Millega tegelevad tuumafüüsikud? Tuuma ehitus Tuumareaktsioonid Radioaktiivsus Kiirgus Termotuumareakt sioonid 2 Tuuma mõõtmed Tuum on kerataoline keha aatomi keskmes, mille ümber tiirlevad elektronid. Aatomi läbimõõt 1010m Tuum on umbes 100 000 Tuuma läbimõõt 1015m korda väiksem kui aatom Tuuma on koondunud suurem osa aatomi massist. Tema suurust mõõtis esmakordselt E. Rutherford 1911. aastal. 3 Tuuma koostisosakesed 4 1913.a. Tuuma koostisosakesed nukleonid 1920.a. Prooton Neutron Prootonite arv tuumas Tuuma "täiteaine" määrab keemilise Elektriliselt elemendi. neutraalselt laetud Prooton on positiivselt laetud Tavaliselt on tuumas Prootoni mass neutronid sama palju 1836,1 elektroni massi kui prootonid. 1,6726 · 102
TUUMAFÜÜSIKA 1.Tuuma ehitus, Miks prootonid ja neutronid ei liitu tohutult suurte tuumajõudude tulemusel? Miks osakesed millel pole välispinda ei lähene rohkem üksteisele? Põhjus on sama, miks elektronid on üle kogu aatomi laiali jagunenud? Vastuse annab mitteklassikaline füüsika KVANTMEHAANIKA Tähtsaim osa on ENERGIAL Kehtivad ranged reeglid Siin on oma osa mitmel füüsikalisel suurusel. : 1. Osake saab omada vaid teatud kindlaid energiaväärtusi (lubatud energiatasemed) 2. Ühel energiatasemel saab olla vaid kindel piiratud arv osakesi (igal tasemel on see arv erinev) 2.tuuma jõud prooton neutron, Kuna nukleonid on neutraalse värvilaenguga, siis ei saa nende vahel olla tugevat vastasmõju (kuigi prootonid ja neutronid koosnevad kvarkidest, ei saa nad vahetada omavahel gluuoneid). Nukleonide vahelist jõudu vahendav osake peab ise olema samuti neutraalse värvilaenguga, kuid koosnema s
1.Aatomi ehituse kvantitatiivse teooria loomisel, mis võimaldaks selgitada aatomite spektrite seaduspärasusi, avastati uued mikroosakeste liikumise seadused kvantmehaanika seadused. Thomsoni mudel oli esimene välja pakutud aatomimudel. Thomson oletas, et positiivne laeng täidab ühesuguse tihedusega kogu aatomi ruumala. Lihtsaim aatom, vesiniku aatom, kujutab endast positiivselt laetud kera raadiusega umb 10 astmel -8cm, mille sees asub elektron. Keerukamates aatomites asub positiivselt laetud kera sees mitu elektroni. Aatom sarnaneb keeskiga, milles rosinate rollis on elektronid. Rutherfordi katsed. Elektronide mass on aatomite massist tuhandeid kordi väiksem. Kuna aatom on tervikuna nautraalne, siis langeb järelikult aatomi massi põhiosa aatomi positiivsele laengule. Ta soovitas aatomi positiivse laengu uurimiseks aatomi sondeerimist alfaosekestega, need tekivad raadiumi ja mõnede teiste keemiliste elementide radioaktiivsel lagunemisel. Alfaosakeste mass on elektroni om
Kõik kommentaarid