Sissejuhatus Tänapäeval on trantspordimajandus ilma õhusõidukiteta lausa mõeldamatu: kõik kaugemad reisid sooritatakse harilikult ikka lennukitega. Kiireloomulisi kaubasaadetisi ja postikotte liigub lennujaamade tõstukitel ja trantsporttööridel iga päev kümnete tonnide viisi. Raske on üle hinnata õhusõidukite tähtsust ka sõjanduses. Geoloogide rännakutel, metsatulekahjude avastamisel ja kustutamisel, elektriliinide ja gaasijuhtmete kontrollimisel, jääluurel, kalaparvede järgimisel, viljapõldude ülevaatusel, metsloomade jahil, suurte mastide püstitamiseks ja väga paljudel siin loetlemata töödel on lennukeid ja koptereid muutunud tihti täiesti asendamatuks .Maa- ja merejõududel ilma lennuväe toetuseta on väga vähe lootusi lahingus edu saavutada. Lennunduses on alati ristunud oma ajastu teaduse ja tehnika kõige eesrindlikumate esindajate mõtted. Lennunduse vajadusi silmas pidades on arendatud mootoriehitust ja metallurgiat, masinaehituse tehnoloogiat ja
Esimese maailmasõjaaegsed lennukid Esimese maailmasõja alguses 1914. a. oli lennuk veel suur ime. Vaid 5 aastat varem oli suudetud aeroplaan esimest korda kindlalt lendama panna. Siiski paranesid lennukite omadused enne sõda kiiresti. Õnnestus suurendada lennukestust ja -kiirust. Palju muret tekitas kere ja tiibade nõrkus Sõja alguseks olid lennukid siiski saavutanud kindralite tähelepanu ning sõjataevasse ilmusid tiivulised relvad. Esimese maailmasõja jooksul täiustati lennukeid, nende mootoreid, relvastust ja lennutaktikat suurel määral. Algul kasutati lennukeid peamiselt vaatluseks ja luureks. Sõja alguses olid lennukid ilma relvastuseta. Üsna varsti hakkasid piloodid lennukisse kaasa võtma püstoleid ja püsse ning seejärel paigutati lennukitele kuulipildujad. 1915 leiutati sünkroon-kuulipilduja, mis võimaldas tulistada pöörleva propelleri labade vahelt ilma neid tabamata. See tõi kaasa lennukite tulejõu ja selle täpsuse suure kasvu. Loodi
tiibu ja propellereid tõhusamalt kui varem. Nende USA patent 821 393 väidab lennundussüsteemi leiutamist mis manipuleerib lendava masina pindu. Nad said oma vajalikud mehhaanilised oskused töötades aastaid nende poes prindipresside, jalgrataste, mootorite ja teiste masinatega. Nende töö konkreetselt jalgratastega mõjutas nende uskumust, et ebastabiilset sõidukit nagu lennumasinat saab kontrollida ja tasakaalustada vilumusega. Sõjalennukid võeti kasutusele Esimeses maailmasõjas, kus need osutusid üllatavalt tõhusateks mitte üksnes luurel, vaid ka vaenuvägedele kaotuste tekitajatena. Teises maailmasõjas kasutati lennukeid juba kõigis suurtes lahingutes. Sõjalennukeid võib liigitada järgmiselt: · Hävituslennuk ehk hävitaja on sõjalennuk, mis on konstrueeritud peamiselt teiste lennukite ründamiseks. · Luurelennuk on sõjalennuk, millel on varustus vaenlase ehitiste,
Orville'ile ette vedada kihla, et inimkond ei suuda ka veel 1000 aasta pärast lennata. Seda vaid kaks aastat enne lõplikku edu. Oma esimest õnnestunud lendu meenutas Orville Fright hiljem järgmiselt: "Esimene lend kestis ainult 12 sekundit, mis on lindudega võrreldes väga tagasihoidlik, kuid ometi oli see maailma ajaloos esimene lend, mille puhul masin koos inimesega omaenda jõul vabalt õhku tõusis, ..." Sõjalennukid võeti kasutusele Esimeses maailmasõjas, kus need osutusid üllatavalt tõhusateks mitte üksnes luurel, vaid ka vaenuvägedele kaotuste tekitajatena. Teises maailmasõjas kasutati lennukeid juba kõigis suurtes lahingutes. Esimene kommertslennuliin loodi 1919. aastal USA ja Kanada vahel. Esimene majanduslikult edukas lennuk oli DC-3, mida ehitati mitmes variandis kokku ligi 12 500, maailma suurim reisilennuk aastani 2005 aga Boeing 747, mil hakati ehitama lennukeid Airbus A380.
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
Sisukord Geograafiline asend................................................................................................... 3 Majandus ja arengutase.............................................................................................. 4 Rahvastik ning linnastumine....................................................................................... 5,6,7 Põllumajandus............................................................................................................. 8,9 Metsandus................................................................................................................... 10,11 Import ja eksport.......................................................................................................... 12 Eksport......................................................................................................................... 13 Import.......................................................................................................
täht- või ridamootoriga lennukiteks.Enamik tänapäeva reaktiivlennukitest on turbopropeller- või turboventilaatormootoritega. Sõjalennukitel, mille mootorite kütusesäästlikkust ei peeta väga tähtsaks, on ka kahekontuursed järelpõlemis-forsaasikambriga reaktiivmootorid. Jõuallikata lennukid on purilennukid ja laugurid.Esimese lennuvõimelise lennuki ehitasid vennad Wrightid 1903. Sõjalennukid võeti kasutusele Esimeses maailmasõjas, kus need osutusid üllatavalt tõhusateks mitte üksnes luurel, vaid ka vaenuvägedele kaotuste tekitajatena. Teises maailmasõjas kasutati lennukeid juba kõigis suurtes lahingutes.Esimene kommertslennuliin loodi 1919 USA ja Kanada vahele. Esimene majanduslikult väga edukas lennuk oli DC-3, mida ehitati mitmes variandis kokku ligi 12 500. Boeing 747 oli maailma suurim reisilennuk aastani 2005, mil hakati ehitama lennukeid Airbus A380. Kuumaõhupall
Sergei Dikarev MARETJALID LENNUKIEHITAMISEL REFERAAT Õppeaines: TEHNOMATERJALID Mehaanikateaduskond Õpperühm: TI 21(B) Juhendaja: lektor Annika Koitmäe Esitamiskuupäev: 23.03.2015 Allkiri:.................................... Tallinn 2015 SISUKORD 1.MIS ON LENNUK?........................................................................... 2 2.ALUMIINIUMSULAMID....................................................................3 2.1Duralumiinium...................................................................................4 2.2Survetöödeldud alumiiniumsulamid....................................................5 3.MAGNEESIUMISULAMID..............................................................
Kõik kommentaarid