1.Jäävusseadused
tuumareaktsioonides:1)laengu jäävuse seadus-sümbolite juures on
alumise indeksina märgitud tuumalaeng .Laengute summa võrrandi
pooltel peab olema tasakaalus
2) Massiarvu jäävuse seadus-Massiarvud peavad samuti olema tasakaalus
3)Energia
jäävuse seadus
2.Ahelreaktsioon- reaktsioon ,mis
tekitab ise osakesi, mis põhjustavad uue reaktsiooni
3.Radioaktiivse
10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2017-06-08
Kuupäev, millal dokument üles laeti
2 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
brittaroosaar
Õppematerjali autor
Tuumafüüsika konspekt Tuumajõud-kahe või enama nukleoni vahel mõjuv jõud, mis hoiab koos aatomituuma, Seosenergia-mehhaaniline energia,mida on vaja rakendada, et purustada tervik osadeks, Tuumareaktsioon- kahe aatomituuma või elementaarosakese ja aatomituuma kokkupõrge, mille tulemusena tekivad uued aatomituumad ja/või elementaarosakesed, Radioaktiivsus- ehk tuumalagunemine on ebastabiilse (suure massiga) aatomituuma iseeneslik lagunemine, Poolestusaeg aeg mis on määratud kõikidele radioaktiivsetele isotoopidele- Selle aja jooksul lagunevad pooled olemasolevatest tuumadest, Tuumareaktsioonid: kergete tuumade ühinemine(H +He, päike) termotuumareaktsioon, raskete tuumade lõhustamisreaktsioon (ahelreaktsioon, nt U)Termotuumareaktsiooni tekkimise tingimused: väga kõrge temperatuur, suur rõhk. Kõrge temp võimaldab prootonitel ühineda heeliumiks läbi mitme vaheetapi Jäävusseadused tuumareaktsioonides:1)laengu jäävuse seadus- sümbolite juures on alumise indeksin
Referaat Tuumajaam Kaija Kaasik VTG 12B Sisukorda 1.Mis on tuumaenergia. 2.Kuidas tekib tuumaenergia. 3.Tuumajaama plussid ja miinused. 4.Kas Eestile on vaja tuumajaama. 5.Millised on mõjud keskonnale. 6.Kasutatud materjal. Mis on tuumaenergia Tuumaenergia on lisaks erinevatele taastuvenergiaallikatele hetkel enamarendatud tehnoloogia energia saamiseks, mida on kasutatud energia tootmiseks alates 1950. aastast. Vastavalt 2012. aasta aprilli andmetele moodustab tuumaenergia 13,5% kogu maailmas toodetavast elektrienergiast. 2013. aasta märtsikuu seisuga on globaalselt töös 437 tuumareaktorit koguvõimsusega 372 613 MW. Tuumaenergia kasutamisest tulenevad mitmed eelised - väike toorme (kütuse) kulu, suur energiasaagis ja minimaalsed atmosfäärsed emissioonid. Puudusteks aga ehituskallidus, pikk planeerimisprotsess ning probleemid radioaktiivsete jäätmete käitlemis
Iseloomustab tööd, mis on võrdne elektrijõu poolt tehtud elementaarlaengu liigutamisega elektrivälja ühest punktist teise, kui nendevaheline pinge on 1V. Isotoobid- elemendi teisendid, mis erinevad aatommassi poolest. Aatommassi erinevuse põhjuseks on neutronite erinev arv tuumas. Tuumareaktsioonid- võimalik saada suures koguses energiat. Kahe aatomituuma või elementaarosakese ja aatomituuma kokkupõrge, mille tulemusena tekivad uued aatomituumad või elementaarosakesed. Kehtivad jäävusseadused: laengu jäävuse seadus ja massiarvu jäävuse seadus. a) lagunemisreaktsioonid- raskete tuumade lagunemisel neelab tuum lisaneutroni, muutub ebastabiilseks ning lõhustub tuumadeks. b) ühinemisreaktsioonid- kergete tuumade ühinemine toimub väga kõrgel temperatuuril ja seda nimetatakse termotuumareaktsiooniks. Ahelreaktsioon- tuumareaktsiooni käigus eraldub rohkem neutrone, mis saavad edasi järgmiseid tuumareaktsioone põhjustada
Iseloomustab tööd, mis on võrdne elektrijõu poolt tehtud elementaarlaengu liigutamisega elektrivälja ühest punktist teise, kui nendevaheline pinge on 1V. Isotoobid- elemendi teisendid, mis erinevad aatommassi poolest. Aatommassi erinevuse põhjuseks on neutronite erinev arv tuumas. Tuumareaktsioonid- võimalik saada suures koguses energiat. Kahe aatomituuma või elementaarosakese ja aatomituuma kokkupõrge, mille tulemusena tekivad uued aatomituumad või elementaarosakesed. Kehtivad jäävusseadused: laengu jäävuse seadus ja massiarvu jäävuse seadus. a) lagunemisreaktsioonid- raskete tuumade lagunemisel neelab tuum lisaneutroni, muutub ebastabiilseks ning lõhustub tuumadeks. b) ühinemisreaktsioonid- kergete tuumade ühinemine toimub väga kõrgel temperatuuril ja seda nimetatakse termotuumareaktsiooniks. Ahelreaktsioon- tuumareaktsiooni käigus eraldub rohkem neutrone, mis saavad edasi järgmiseid tuumareaktsioone põhjustada
1. Energeetika areng. Kuidas on see seotud inimkonna arenguga? Esimene energiaallikas oli puit -> seejärel 18. Sajandil hakati kasutama vett-> tuul-> 18. Sajandi II pooles, eelkõige Suurbritannias, fossiilsed kütused-> aurumasina leiutamine 1765 aastal suurendas söe kasutamise hulka-> 19.sajandil hakati naftat puurima-> naftat hakati kasutama suurelt alles sajandivahetusel, mil leiutati sisepõlemismootor, mis tarbib vedelkütust-> alternatiivsed energiaallikad: taastumatutest võeti kasutusele tuumkütused, maagaas-> praegu üritatakse eelkõige kasutada taastuvaid energiaallikaid: päike, tuul, voolav vesi, looded, maa sisesoojus ja biomass. 2. Taastuvad ja taastumatud energiaallikad? Taastuvad- päike, tuul, vesi, biomass, looded, maa sisesoojus. Taastumatud - nafta, maagaas, turvas, kivisüsi, pruunsüsi, põlevkivi. 3. Fossiilsed kütused.
Tuumafüüsika Millega tegelevad tuumafüüsikud? Tuuma ehitus Tuumareaktsioonid Radioaktiivsus Kiirgus Termotuumareakt sioonid 2 Tuuma mõõtmed Tuum on kerataoline keha aatomi keskmes, mille ümber tiirlevad elektronid. Aatomi läbimõõt 1010m Tuum on umbes 100 000 Tuuma läbimõõt 1015m korda väiksem kui aatom Tuuma on koondunud suurem osa aatomi massist. Tema suurust mõõtis esmakordselt E. Rutherford 1911. aastal. 3 Tuuma koostisosakesed 4 1913.a. Tuuma koostisosakesed nukleonid 1920.a. Prooton Neutron Prootonite arv tuumas Tuuma "täiteaine" määrab keemilise Elektriliselt elemendi. neutraalselt laetud Prooton on positiivselt laetud Tavaliselt on tuumas Prootoni mass neutronid sama palju 1836,1 elektroni massi kui prootonid. 1,6726 · 102
Schrödingeri, Heisenbergi, Pauli ja Diraci tööde tulemusena. Lisandusid dualismiprintsiip ja tõenäosuslikuse printsiip. Kaasaegne maailmapilt kujunes 20. sajandi teisel poolel seoses spinni jõudmisega statistilisse füüsikasse (fermionide ja bosonite eristamine), tugeva ja nõrga vastastikmõju avastamisega ning algosakeste standardmudeli loomisega. 33.Mateeria põhivormid Aine,väli Vastasmõju liigid, jäävusseadused, põhiprintsiibid Gravitatsioon, elektromagnetiline, nõrk ja tugev vastastikmõju, Laengu, massi ja energia jäävus. Mateeria põhivormid ja vastastikmõju liigid Füüsika on loodusteadus, mis täppisteaduslike meetoditega uurib mateeria põhivormide liikumist ja vastastikmõjusid. Mateeria põhivormideks on aine ja väli. Aine on see, millest kõik kehad koosnevad. Väli on see, mille abil üks keha teist mõjutab. Et mõju saab avalduda ainult siis, kui on
Tuumaenergia Tuumaenergeetika on üks süsinikuvaba energeetika liike, sest tema tootmisel ei toimu süsinikku sisaldava kütuse põletamist ning õhku satub väga vähe globaalset soojenemist põhjustavaid süsinikuühendeid. Samas ei ole tuumaenergia taastuvenergia, sest teda saadakse tänapäeval fossiilsest kütusest uraanist - mille varud on lõplikud ja ammenduvad lähema saja aasta jooksul. Füüsikalised alused Kasutatud jooniseid veebidest http://230nsc1.phy-astr.gsu.edu/hbase/hframe.html ja http://www.hpwt.de/Kerne.htm Keemilised elemendid ja isotoobid Aatomid koosnevad positiivselt laetud tuumast, milles sisalduvad prootonid ja neutronid; ning tuuma ümber tiirlevatest elektronidest, mille arv võrdub prootonite arvuga. Prootonite arv tuumas määrab ära, mis elemendiga on tegemist. Perioodsuse tabelis on elemendid sorteeritud just prootonite arvu järgi. Igal elemendil v
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid