1. Subjektiivsed avalikud õigused avalikust elust osavõtuks. Siia hulka kuuluvad nn poliitilised õigused nt. aktiivne ja passiivne valimisõigus. 2. Üksiku õigused ühisolemisele. Siia kuuluvad nt. riigiteenistujatele kuuluv nõudeõigus töötasu maksmiseks; nõudeõigus rohkemmakstud maksude tagasisaamiseks; nõudeõigus teatud kindla haldusakti vastuvõtmiseks riigiasutuse poolt; korralise kohtutee kasutamise võimalus avaliku võimu vastu. 3. Vabadusõigused . Milleks on eelkõige demokraatlikes riikides sätestatud põhiõigused ja vabadused. NENDE ÕIGUSTE KAITSE ON RIIGI POOLT ERINEVA TUGEVUSEGA. Juriidiline kohustus Tulenevad objektiivsest õigusest lõppastmes subjektiivsetele õigustele vastavad juriidilised kohustused. Omanikul on nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Antud juhul
võitlejana. 2005. aasta veebruaris andis Pamuk Sveitsi ajakirjale Das Magazin intervjuu, kus ta muuhulgas ütles: "30 000 kurdi ja miljon armeenlast tapeti neil aladel ja mitte keegi peale minu ei söanda sellest rääkida." Selle lausega vihjas Pamuk armeenlaste genotsiidile Türgis aastail 1915 1917 ja 30 000 kurdi massimõrvale ka Türgi alal Anatoolias teemale, mis oli Türgis kuni selle ajani tabu. Das Magazinile antud intervjuu tõi Pamukile neli kuud hiljem kaasa kohtutee, sest 2005. aasta juunis võeti Türgis vastu seadus, mille kohaselt on Türgi riigi ja türkluse selline kritiseerimine kuritegu. Niisuguse seadusesätte alusel algatasid rahvuslikud äärmuslased tagantjärele kohtuprotsessi, mis ähvardas Pamuki vanglakaristusega kuuest kuust kuni kolme aastani. Protsessi vältel jätkas Pamuk maailmas oma sõnumi levitamist. Süüdistuste alla sattunud
spetsifikatsioon, vaheetappide vastuvõtt, viivitused, lisatööd nõuded, mida toode esitab riistvarale, töötajatele jms IT-leping vältidaüleliigset; lähtekoodi üleandmisel, sellega kaasnevad õigused; toode peab olema valmis, upgrade ei ole vigade parandus; lepinguga üleantud laialdasi kasutusõigusi on ilma teise poole nõusolekuta võimatu muuta. IT-lepingud Hea leping on see, mis tagab võidu kohtus, parim on see, mis hoiab kohtutee ära! IT-hanked Kas tulemus vastab kokkulepitule Autoriõigused, mis mahus litsentseeritud Mis on ettenägematud lisatööd? Tähtaegadest kinnipidamine!!! Tasumine, riskide jaotus IT-toode ei vasta nõuetele: kokkulepitud omadused puuduvad; ei sobi ettenähtud või tavapäraseks otstarbeks; töö kasutamisel on õiguslik takistus; dokumentatsioon ei vasta nõuetele; tulemus on ebaõigesti paigaldatud;
Maakri 30 krundi eest turuväärtusest madalamat hinda, millega "varakad Iiri erainvestorid" ei leppinud. SRV ei oskanud ise aga öelda, seda mida nad krundile ehitaks, kuid see sõltuks sellest, millene tuleks Maakri piirkonna üldpalneering. "Kui meil pannakse käed raudu, siis meie läbirääkimistesse ei asu," kinnitas Olev- Mait Makk, andes mõista, et pakkumine tehti vaenulikult. Seetõttu valis Lewis Invest kohtutee, et 11 000 ruutmeetri suurune hoone kunagi valmis ehitada. (Hankewitz, 2006, Äripäev 05.05.) 4 Lewis Investi firma ei võtnud SRV pakutud raha vastu, kuna neil pole päris analoogset krunti. Neil on küll kinnisvara mujal, kuid mitte nii heas kohas. SRV sõnul ei pakkunud nad madalamat krundi hinda. Kuna Lewis Invest polnud nõus
arvuti oleks tuvastatav, ei oleks tegelikku kirjutajat nagunii võimalik kindlaks teha, kuna peale tema kasutab sama arvutit püsivalt veel vähemalt viis inimest, aga lisaks külastavad teda aeg-ajalt ka erinevad sõbrad, kellele kõigile ta on võimaldanud juurdepääsu oma arvutile. Kommentaaride kohta märkis Liisa, et nende olemasolu ega sisu eest blogipidaja ei vastuta." Teisipäev, 17. veebruar 2009 Maria võttis Liisa vastu ette kohtutee. Täna, teisipäeva õhtupoolikul on teine istung, kus toimub sündmuste lahkamine. Saal on tühi ja talvisest külmast jahedaks läinud. Saali uksetaha on kogunenud erinevad tuttavad nii Maria kui Liisa poolt. Selgelt on näha, et mõlemad pooled hoiavad eraldi, kuna arvamused tegudest on väga vastakad. Saabub istungi sekretär, kes saali uksed pealtvaatajatele uksed avab. Sekretär : Palun kõikil külastajatel, kes on tulnud jälgima Maria ja Liisa kohtuasja, siseneda kohtusaali
põhimõtteid on Jukko suhtes rikutud? Mida võib Jukko edasi ette võtta? Olgugi, et Jukko ees vabandati, ei antud talle eelmisel õhtul informatsiooni, miks ta vahistati ning miks temaga nõnda jõhkralt käituti. Lisaks kutsus politseinik teda värdjaks. See on ebanormaalne. Igal vahistatul on õigus teada saada, mille eest teda vahistatakse ning karistatakse. Talle tuleb ette lugeda tema õigused ning vajadusel osutada talle arstiabi. Jukko võib nüüd politseiga ette võtta kohtutee. JUHTUM 3. Narva linna kodanik Viktor, kelle emakeeleks on vene keel, on ,,halli" passi omanik. Et uurida kodakondsuse saamise tingimusi pöördus ta Kodakondsus ja Migratsiooniameti Narva bürosse. Kõigile oma küsimustele ta sai vastuseks: ,,Rääkige eesti keeles!" Millist põhiseaduslikku õigust on Viktori suhtes rikutud? Kui inimene tunneb huvi Eesti kodakondsuse taotlemiseks, tuleb talle infot jagada. Pole ju
akende all häda tegemas nagu teaks, mis kahe naaberpere vahel toimub. Kui Andres oli kasvanud piisavalt suureks, oli ta töödes juba mehe eest väljas ning Indrekul hakkas seega karjasepõli. Maril ja Andresel sündis veelgi lapsi: Liine, Tiiu ja Kadri. Sügisel pidi Joosep kroonusse minema, kuid tegi nagu Liisi ütles: võttis numbri pahema käega ning pääseski seekord teenistusse minemisest. Jõuluajal tuli naabrimeestel jälle üks kohtutee ette võtta: nimelt puudutas see Oru koera Valtut, kes käis jõuluõhtul Eesperes liha ning vorstide kallal, ja selle eest sai ta Andreselt kõva nahatäie. Kõigil teistel Kõrvenurga elanikel oli juba ammu teada, mis Joosepi ja Liisi vahel toimus. Ainukesena polnud sellest teadlik Eespere Andres, kes kuulis seda esimest korda alles kõrtsileti ääres Pearult. See vestlus Oru peremehega sütitas Andreses viha, sest tema eest oldi kõike varjatud
materjalid. 27 Lk 143-146 28 Lk 147 24 Lõppsõna Tsiviilasjad ümbritsevad meid igal sammul peresuhted, töösuhted, üüri- ja rendi- suhted, võlasuhted jne. Vajadus oma õigusi kohtus kaitsta võib ette tulle igal teovõi- melisel inimesel. Ehk seadusekeeli igaühel on õigus oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks pöörduda kindlaksmääratud korras kohtusse (TsMS paragrahv 3 lg 1). Kui kohtutee pole igapäevane praktika, vajatakse selleks puhuks lisateadmisi. Käesolev raamat annab ülevaate põhjustest, mis võivad tsiviilvaidlusi tekitada ning saadab lugejat samm sammu järel mööda kohtukoridore õigest keelekasutusest Riigikohtu lahenditeni. Raamatus selgitatakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku kõige olulisemaid sätteid, mida on vaja teada menetlustoimingute tegemisel. Samas aga on vajalik hoida
Isik ei ole mitte kellegi teisega töösuhtes ja teenib samal ajal majanduslikku tulu, lihtne piiriklausel. §29 lg1 puhul peab olema töösuhe, millega hoitakse alal elatist. §29 lg5 l3. Omand jne §32 omand PS-e mõttes, kui asjaõiguse mõttes, on palju laiem ja mitmetähenduslik (õigussuhe, füüsiline ese, varaline positsioon, autoriõigus, avalik- õiguslik positsioon, pension). Lg1 ja 2 on piiriklauslid. Lg1 on OONV (kohtutee garantii, hüvitise suuruse isemääramine) ja lg2 on lihtne piiriklausel. Oluline on teada, millist piiriklauslit kohaldada. Kui riive toob kaasa omandi täieliku kaotuse või selle positsiooni majandusliku väärtuse sisulise nullistumise, siis tuleb rakendada OONV klauslit, muul juhul lg2. §32 lg4 õigus pärandada ja pärida. §25 kahju hüvitamise garantii. Teadus ja kunst §38 lg1 I alternatiiv: teadus on tõsiselt võetav ja teatavast teadmiste
Peale tõlgendamisraskuste on süllogismimalli probleem ka selles, kas võib suure ja vaikese eelduse sisu selgitada teineteisest sõltumatult? Kui see ei ole võimalik, muutub süllogismimalli väärtus otsuse teoreetilisel kujundamisel küsitavaks. 3. Õigusliku otsuse argumenteerimise (sh tõlgenduse argumenteerimise) nõue seonduvalt demokraatliku õigusriigi ideoloogiaga (avaliku võimu teostamise ning õigusemõistmise transparentsus ja sotsiaalne kontrollitavus, üldine kohtutee garantii subjektiivsete rikutud õiguste ennistamiseks, õiguse üldpõhimõtete tagamine). Motivatsioon ja kontrollitavus. Tõlgenduse motiveerimise küsimusi kirjeldus, selgitamine, õigustamine (justifitseerimine). Sisemine ja välimine põhjendamine. 8 9 Õigusliku otsuse ja tõlgenduse argumenteerimise nõue Õigusriigi ideoloogia element on, et riigi õigusmehhanism peab kaitsma üksikisikut
et oleks võimalik kooli laiendada 6-klassiliseks Sobivaks hooneks osutus Lahmuse mõisahoone, kus kool pidi avatama 1925. aasta sügisel. Selle tarvis olid välja valitud isegi õpetajad: koolijuhataja Jaan Jürgen ja õpetajad Jüri Vahtramäe, Johanna Laane, Liisa Kaasik, kuid... Toonase linatööstuse juhid ei soovinud vabastada nende kasutada olnud mõisahoonet. Selle tõttu paigutati õpetajad teistesse koolidesse ning võeti jalge ette kohtutee. Praeguses mõisahoones alustaski kool tööd järgmisel - 1926. aasta sügisel. 6-klassiline kool alustas tööd täiskoormusega 1928./29. õppeaastal. Eelpool mainitud õpetajatele lisandus veel Marie Sova. 1934. aastal sai koolijuhatajaks Johannes Laur ning õpilaste arv oli kasvanud juba 100 - 140 ringi. Koolil oli ka oma internaat, et kaugema kandi mehed iga päev pikka koduteed ei peaks käima. Ka õpetajad elasid koolimajas. Ruumide valgustamiseks kasutati petrooleumilampe. Alates 1940
pidurdub langus kinnisvaraturul see peataks nende laenuportfellide halvenemise.» Pangad viisid eurokursivaidluse kohtusse 06.01.2009 Postimees Gert D. Hankewitz Neli Eesti suuremat panka kaebasid 23. detsembril tarbijakaitse kohtusse, kuna ei nõustunud viimase ettekirjutusega konverteerida eurolaenude tagasimakseid Eesti Panga kursi järgi. «Pangad ei nõustunud tarbijakaitse seisukoha ja põhjendustega,» märkis pangaliidu tegevdirektor Katrin Talihärm kohtutee põhjuseks. Tarbijakaitse esitas möödunud aastal Swedbankile, SEBle, Nordeale ning Sampole ettekirjutused, millega nõudis, et pangad vahetaksid eurolaenude tagasimaksed ametliku Eesti Panga kursi, mitte enda kursi järgi, kuna viimasega teenivat pangad liialt suurt kasumit. Diskussioon eurokursi konverteerimise kohta kerkis üles eelmise aasta oktoobris, kui tarbijakaitse juhtis tähelepanu, et pangad teenivad kodulaenu võtnute pealt kasumit lisaks oma marginalile ka
temeelepärase tegevuse eest õiguskantsleri eelarvet. Sõltumatus kohtuvõimust tähendab seda, et õiguskantsleri menetluse väljund, tema otsused ja soovitused, ei ole kohtu poolt kontrollitavad ega isegi mitte kohtus vaidlustatavad.*56 Samas peab kohtu poolt kontrol- litavaks jääma õiguskantsleri menetlustoiming, mis riivab isiku põhiõigusi.*57 Sõltumatus ei kujuta endast erandit põhiseaduse § 15 lõike 1 esimeses lauses sätestatud üldise kohtutee garantii suhtes. Sõltumatust kohtuvõimust konkretiseerivad immuniteedisätted, põhiseaduse § 140 lõige 2 ja § 145.*58 Immuniteedi- sätteid konkretiseerib omakorda ÕKS § 11, iseäranis selle lõige 4, mille kohaselt tagandatakse õigus- kantsler tahtlikus kuriteos süüdimõistmise või ettevaatamatus kuriteos süüdimõistmise korral, kui viima- sega kaasneb vabadusekaotuslik karistus.*59 Sõltumatuse printsiibi oluliseks õiguslikuks tagajärjeks on õiguskantsleri isekorraldusõigus
1. Subjektiivsed avalikud õigused avalikust elust osavõtuks. Siia hulka kuuluvad nn poliitilised õigused nt. aktiivne ja passiivne valimisõigus. 2. Üksiku õigused ühisolemisele. Siia kuuluvad nt. riigiteenistujatele kuuluv nõudeõigus töötasu maksmiseks; nõudeõigus rohkemmakstud maksude tagasisaamiseks; nõudeõigus teatud kindla haldusakti vastuvõtmiseks riigiasutuse poolt; korralise kohtutee kasutamise võimalus avaliku võimu vastu. 3. Vabadusõigused . Milleks on eelkõige demokraatlikes riikides sätestatud põhiõigused ja vabadused. NENDE ÕIGUSTE KAITSE ON RIIGI POOLT ERINEVA TUGEVUSEGA. 7.2 Juriidiline kohustus Tulenevad objektiivsest õigusest lõppastmes subjektiivsetele õigustele vastavad juriidilised kohustused. Omanikul on nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Antud juhul
üleantu tagastamist. Õiguslik probleem: RK: “Asja kasutatavus vastavalt kokkulepitud lepingutingimustele ei või olla ostjale ebamõistlikult koormav. Kui kinnisasja müügilepingu kohaselt pidi saama sellele ehitada, siis ei vasta kinnisasi lepingutingimustele mitte üksnes siis, kui sellele ehitamine ei ole välistatud, vaid ka siis, kui sellele ehitamine eeldab ostjalt ebamõistlikke pingutusi. Selliseks ebamõistlikuks pingutuseks pidada vajadust võtta ette kohtutee selleks, et kinnisasjale ehitamise õigust oleks võimalik faktiliselt teostada. Eelduslikult täidab haldusorgan seadust ja kui pädev haldusorgan on teavitanud hagejat sellest, et ehitusloa väljastamine ei oleks selle taotlemise korral võimalik, ei saa hagejaks olevalt ostjalt oodata, et ta halduse toimingu kohtus vaidlustaks. Sellisel juhul jääb ehitamise võimalikkuse risk müüja kanda.” RKTKo 3-2-1-13-06, p 23; Asjaolud: 22 M
olevad seadused - Rakendamise prioriteet millises järjekorras norme rakendatakse (alguses kõige spetsiifilisem seadus; kõige madalamal astmel olev norm; nt määrus; kehtestatud Haldusmenetluse seaduses (HMS) kui volitusnorm langeb ära, siis langeb ära ka määrus kehtivus pole automaatne); normi tuleb rakendada seda enam, mida madalamal astmel ta on Õiguskaitse: Põhielemendid: - Kohtutee garantii §15 (1) - Kohtuniku sõltumatus §146, 147 - Riigi vastutus §25 Igaühel on õigus talle ükskõik kelle poolt õigusvastaselt tekitatud moraalse ja materiaalse kahju hüvitamisele. Põhiseaduse kommentaar §15 (1) LOE JUURDE! 4. Loeng (15.03) Demokraatia Otsetõlkes ,,rahva võim" (demos + kratos) Valitsemine (Aristoteles):
(olulistikule). Juriidilise õigluse kriteeriumid: 1) kaitse igasuguse võimu kuritarvitamise vastu; 2) iga inimest tuleb tunnustada Õe subjektina; 3) lepingutest tuleb kinni pidada; 4) jur. menetluse tingimused ja kulgemine peavad välistama otsuste erapoolikuse; 5) kedagi ei tohi takistada ennast kaitsmast ebaÕlike rünnete vastu; 6) korraline Õtee (kohtutee) ei saa olla kellegi jaoks liiga raske. Õigluse kriteeriumite formuleerimisega ei soovinud Tammelo luua suletud, lõpliku kriteeriumite kataloogi. Nagu tegelikkus ise, nii on ka kriteeriumid arengus. Tammelo süsteem on seega avatud, kuhu lisanduvad ka uued põhimõtted, mis peavad samuti olema põhjendatud ja argumenteeritult esitatud. Aga kuidas kõike eelmainitud argumenteerimisel kasutada? Eelkõige on ta seisukohal, et õiglasi otsuseid
Etapiviisiline võrgustiku (Natura 2000) loomine: 1) dir ülevõtmine 2) LR poolt alade esitamine (millised liigid ja elupaigatüübid) 3) konsultatsioonid 4) alade esialgse nimekirja koost 5) kaitse alla võtmine (võimalikult kiiresti, kuid hiljemalt 6a jooksul). Kui LR jätaks võrgustikku esitamata dirs sätest kriteeriumidele vastava ala looduskaitsega konkureerivate huvide tõttu, oleks see EÜ õiguse selge rikkumine ja LR ootaks ees kohtutee. Aga miks siis vastuolud Anne luha kasutamise osas (sõudekanal ja sillad vs rohunepp)? Kahjustamine ei pea olema materiaalne, võib lihtsalt nt lindude rahu rikkumine olla. Natura 2000: Eesmärk on tagada haruldaste või ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse. Oluline on kaitsta elupaigatüüpe: mis on oma
1. Õigus avalikust elust osavõtuks - poliitilised õigused (valimisõigus) 2. Üksikisiku õigus esineda nõudega riigi ja teiste avaliku võimu kandjate vastu - huvi riigi tegevuse vastu, mis on suunatud ük- sikisiku heaks. - õigus nõuda rohkemmakstud maksude tagasisaamist - õigus nõuda haldus- ja üksikaktide andmist 19 - korraline kohtutee avaliku võimu vastu; õigus saada tagasi rohkemmakstud makse jne 3. Õigus vabadustele - põhiõigused ja vabadused - õigust vabadusele ja isikupuutumatusele - õigus südametunnistuse-, usu- ja mõttevabadusele. - Õigus vabalt levitada ideid, arvamusi, veendumusi ja muud informatsiooni sõnas jne. Õigus vabadusele ei ole absoluutne, teatud riived nendele on lubatud. Igaüks peab oma vabaduste kasutamisel arvestama teistega ja järgima seadust.
Kirikud ja kogudused ei ole avalik-õiguslikud juriidilised isikud. §2 Subjektiivsete avalike õiguste liigid 1. Õigus avalikust elust osavõtuks - poliitilised õigused (valimisõigus) 2. Üksikisiku õigus esineda nõudega riigi ja teiste avaliku võimu kandjate vastu - huvi riigi tegevuse vastu, mis on suunatud ük- sikisiku heaks. - õigus nõuda rohkemmakstud maksude tagasisaamist - õigus nõuda haldus- ja üksikaktide andmist - korraline kohtutee avaliku võimu vastu; õigus saada tagasi rohkemmakstud makse jne 3. Õigus vabadustele - põhiõigused ja vabadused - õigust vabadusele ja isikupuutumatusele - õigus südametunnistuse-, usu- ja mõttevabadusele. - Õigus vabalt levitada ideid, arvamusi, veendumusi ja muud informatsiooni sõnas jne. Õigus vabadusele ei ole absoluutne, teatud riived nendele on lubatud. Igaüks peab oma vabaduste kasutamisel arvestama teistega ja järgima seadust.
Eestimaa ülemmaakohus ja Liivimaal õuekohus. Väärikam, vanem, õigusloome mõttes edasiarenenud on Eestimaa ülemmaakohus. See on sama institutsioon, mis maanõunike kolleegium (muutus ülemmaakohtuks, kui kohtutegevusega liitus kohalik kindralkuberner). Kuberneril pole alati aega kohtutöös osaleda, tihti määras kedagi endale asendajaks. Kuberner on kohtujuhtimise delegeerinud ühele maanõunike kolleegiumi 12 liikmest. Toona ei olnud kohtutee midagi eriskummalist, kuna kohus arutas väga erinevaid probleeme. Kuna Eestimaa ülemmaakohtu töövõime ei suutnud kõiki probleeme läbi hekseldada, luuakse üks vaheinstants ehk alammaakohus. Kohus on seisuslik, kohtu juhiks on rüütelkonna peamees. Tema kaasistujateks on kõikide meeskohtute esimehed. Lisaks alama kohtu töös osalevad ka kõik adrakohtunikud ja mitmesugused teised vähemtähtsad ametnikud, nagu notar, kirjutajad jne.
annaabi.ee 
