kohtunike arvu määramine, kohtu esimehe kinnitamine ja kohtu struktuuri kinnitamine. Riigikohus on iseseisev. Kohtuistungil on ka sekretärid (igal kohtunikul oma sekretär). Nende ülesandeks on võtta osa kõigist kohtuistungitest ning koostada kogu kohtuistungi käik. Kohtuistungi protokollis peab kajastuma enamvähem selline tekst, mida tunnistajad räägivad. Protokoll peab valmis olema 3 päevaga. Sekretär saadab välja kõik kohtukutsed ning nõudekirjad. Kohtukantselei: seal on kohtukantseleijuhataja, kes võtab vastu kõik avaldused ja kaebused. Kohtus on ka konsultant. Nad tegutsevad I ja II astme kohtutes. III astme kohtus e Riigikohtus on nõunikud. Ta valmistab ette kohtuotsuseid. Riigikohtus nõuniku ül on veel ka üldistada kohtupraktikat. Kohtukantseleis on veel ka tõlk(vandetõlk). On veel ka kohtusekretär, kes peab arvet kohtus arutluses olevate asjade kohta. Kohtukordnik on abipolitseiniku staatuses (kannab vormi, tal on relva kandmise õigus)
Ametiasutused, kuhu ta pöördub, kaovad mõistatuslikult, advokaat ei saa teda aidata, kõik näivad lähtuvat mingist K.-l lasuvast suurest süüst. Ent keegi ei ütle seda selgelt välja. K.ei saa kunagi teada, milles teda süüdistatakse. ,,Aga ma ei ole süüdi," ütles K., ,,see on eksitus. Kuidas saab üks inimene üldse süüdi olla. Me kõik oleme siin ju inimesed, nii üks kui teine"- ,,See on õige," ütles vaimulik, ,,aga nii räägivad kõik süüdlased." Kohtukantselei, mis peaks menetlema K.protsessi asub pööningul, ametnikud on üksteisest eraldatud laudvaheseintega, nende vahel kuivad pesu. Tasapisi hakkab K.saatusele alistuma ja ootab jõuetult surmamõistmist. Täpselt üks aasta pärast vahi alla võtmist ilmuvad jälle kaks härrat, et teda ära viia. Kohtuotsus on langetatud ja viiakse halastamatult täide. K.ei kaitse end. ,,Üks mees pani käed K. kõrile, teine torkas talle noa sügavale südamesse ja keeras seal kaks korda ringi."
asuvas Ldurga pastoraadis Daniel Merkeli ja Gertrud Elisabeth Merkeli perekonnas. Algõpetuse sai G. H. Merkel valgustusmeelse isa käest, hiljem õppis Riia toomkoolis. Pärast isa varast surma 1782. aastal jättis G. H. Merkel kooli pooleli ning veetis ligi kolm ja pool aastat iseseisva eneseharimisega isast mahajäänud raamatukogus, keskendudes ladina, prantsuse, inglise ning vanema saksa kirjanduse tundmaõppimisele. Siis asus G. H. Merkel 1786. aastal tööle kohtukantselei ametnikuna Liivimaa südametunnistusekohtus, lisaks andis eratunde. 1788. aastal pakuti talle koduõpetaja kohta pastor Cleemanni kirikumõisas Liepupes . Sellesse ametisse jäi ta väikese vaheajaga kuni 1796. aastani, töötades 1793. aastast alates kreisimarssal von Transehe mõisas Annasmuizas. Teda kutsuti,,Liivimaa Voltaire`iks" (J. Eckardt) nimetatud G. H. Merkeli kirjanduslik ja ajakirjanduslik tegevus juhindus läbinisti valgustusideaalidest. Merkeli esimene trükis
Protsess muutus tasuliseks. Kohtulõiv- sportulae- Seega kohtus käimine oli seotud suurte kuludega. Ekstraordinaarne protsess ei tunne jaotusi: in iure ja in iudicio. Protsess algab hagiavaldusega hageja poolt, kusjuures tavaliselt kanti palve kohtuasutuse protokolli. Hageja andis kostjale kutse ilmuda kindlaks mööratud päeval kohtusse,kutse loeti antuks kohtu nimel.See kostja kohtu kutsumis eviis on – litis denuntiatio- Hiljem toimetasid kohtu kutsumist kohtukantselei teenrid. Justinianuse ajal anti protsessi alustamiseks kirjalik avaldus- libellus conventionis-kui kostja ei tule kohtu, on võimalik otsustamine tagaselja. Kui hagi on tõendatud, teeb kohus otsuse hagejakasuks. Kui mõlemad pooled kohtusse ilmuvad, esitab esmalt kostja oma taanded.Siis esitab hageja oma nõudlused ja kostja kannab ette sisulised vastuväited.Se momen tongi ekstarordinaarses protsessis hagi tunnistamine. Nüüd advokaadid esitavad argumentatsioone
taotluse lahendi teinud kohus. Hagi läbivaatamata jätmise või menetluse lõpetamise taotluse rahuldamise korral võib kohus tehtud lahendi määrusega tühistada ning jätta hagi läbi vaatamata või lõpetada asja menetluse. (2) Pärast apellatsioonkaebuse esitamist saab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud toiminguid teha ringkonnakohus, isegi kui kaebust ei ole veel menetlusse võetud. Otsuse avalikult teatavakstegemine (1) Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks kuulutamisega või kohtukantselei kaudu. (2) Otsus kuulutatakse asja arutamist lõpetaval istungil või tehakse viivitamata teatavaks kohtukantselei kaudu pärast kohtuistungit. (3) Kui otsust ei tehta asja arutamise kohtuistungil, teatab kohus asja arutamist lõpetaval istungil, millal ja kuidas kohtuotsus avalikult teatavaks tehakse. Kui asi lahendatakse kohtuistungit pidamata või kui menetlusosaline ei osalenud kohtuistungil, teatab kohus menetlusosalistele otsuse avalikult teatavakstegemise aja
2. restitutio in intergrum- asjade endise õigusliku olukorra taastamine 3. missio in possessionem(jagunes in rem/in bona), isiku asja või varanduse andmine teise isiku valdusse 4. stipulationes praetoriae- preetori nõude hagi aluse loomine stipilatio vormis ekstraordinaarne protsess o ametnikust kohtunik o staadiumitesse ei jagune o kohtukutse toimetasid kätte kohtukantselei teenrid, nõuti kohtulõivu o menetlus protokolliti, otsus oli kirjalik o tagaseljaotsuste tegemise võimalus o apellatsiooni esitamise võimalus asjaõiguse ja võlaõiguse suhe mis neid eristab? asjaõigus Võlaõigus Staatilised suhted(ollakse omanik ja Vahetussuhted(mingi asi vahetab eeldaakse et see kestab kaua, üks omanikku, või mingi asi muudab oma
taotlused. Mõjuval põhjusel võib kohus istungiaja tühistada või seda muuta, samuti istungi edasi lükata10. Protsessuaalselt eristatakse eelistungit ja põhiistungit. 8 Lk 38 9 Lk 48 10 Lk 48 14 14. Kohtuotsuse ja -määruse peale edasikaebamine ja jõustumine Otsus tehakse avalikult teatavaks selle kuulutamisega asja arutamist lõpetaval istungil või tehakse otsus avalikult teatavaks kohtukantselei kaudu pärast kohtuistungit. Kui otsus tehakse teatavaks kohtukantselei kaudu, teatab kohus asja arutamist lõpetaval istungil aja, millal otsus on kohtukantseleis kättesaadav (TsMS paragrahvid 452, 453). Kui kohtuotsust ei ole apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja jooksul edasi kae- vatud, apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on möödunud, siis kohtuotsus jõustub. (TsMS paragrahv 456)11. Kohtuotsuses selgitatakse alati edasikaebamise korda ning selle tähtaega.
Saj ehk 286? pKr): Jagunes endiselt in iure ja apud iudicem staadiumitesse Paindlikum, ilma pidulike vormeliteta Preetor väljastas formula Võimaldas vastuväidete esitamist Täismenetlus actio iudicati abil Edasikaebamise võimalust ei olnud ei legisaktsioonilises ega formulaarprotsessis Ekstraordinaalne protsess (17 eKr): Ametnikust kohtunik Staadiumitesse ei jagune Kohtukutse toimetasid kätte kohtukantselei teenrid, nõuti kohtulõivu Menetlus protokolliti, otsus oli kirjalik Tagaseljaotsuse tegemise võimalus Apellatsiooni esitamise võimalus Preetori erikaitsevahendid Olid preetori ainuisikulised korraldused: 1) Interdicta – korraldus või keeld kostjale 2) Restitutio in integrum – asjade endise õigusliku olukorra taastamine 3) Missio in possessionem – isiku asja või varanduse andmine teise isiku valdusse
1. interdicta korraldus või keeld kostjale 2. Restitutio in integrum asjade endise õigusliku olukorra taastamine 3. Missio in possessionem (jagunes in rem/in bona) isiku asja või varanduse andmine teise isiku valdusse 4. Stipulationes praetoriae preetori nõude hagi aluse loomine stipulatio vormis EKSTRAORDINAARNE PROTSESS Ametnikust kohtunik Staadiumitesse ei jagune Kohtukutse toimetasid kätte kohtukantselei teenrid, nõuti kohtulõivu Menetlus protokolliti, otsus oli kirjalik Tagaseljaotsuse tegemise võimalus Apellatsiooni esitamise võimalus ROOMA ASJAÕIGUS Res (sinna alla kuulub asjaõigus, võlaõigus, pärimisõigus) Asjaõiguse puhul on omanik teada. Kõik on kohustatud, keegi ei tohi midagi selle omandiga teha. VÕlaõiguse puhul peavad mõlemad teadma; üks nt see kes müüb, teine see kes ostab. ASJAÕIGUS Olukorra säilitamisele suunatud suhted:
46. Kirjeldage, mis on ja millega tegelevad üldkohtud, erikohtud, erakorralised kohtud, kas ja millised on need Eestis. Kirjeldage Eesti kohtusüsteemi astmelist ülesehitust. Üldkohtud arutavad asja kui halduskohtutest on edasi saadetud, sest teises ja kolmandas astmes ei ole halduskohtuid era- korralisi kohtuid ei või Eestis PS alusel moodustada. Maakohtud tegelevad tsiviil-, kriminaal- ja väärteoasjadega. (Harju-, Pärnu, Tartu ja Viru kohtumajad) Struktuur: Kohtukantselei ja rahvakohtunikud. (I astme kohus) Erikohtud e. Halduskohtud tegelevad avalik-õiguslike vaidlustega ja haldustegevusks loa andmisega. (Tallinna ja Tartu kohtumaja. 4tk lisakas asuvad Jõhvis ja Pärnus) Ringkonnakohtutes toimub maa ja halduskohtute lahendite läbivaatamine e apellatsioonikohus. (Tallinna ja Tartu kohtumajad) Riigikohus on kohtu kõrgeim aste, tegeleb PS järelvalvega. Kassatsioonikaebused, kohtuvigade parandamine, muud seadustest tulenevad asjad. (Tartus)
HKMS § 28 lg l ja § 66 lg 2); Ei ole avalikkuse põhimõtte riivega tegemist kohtuliku arutamise puhul, kui: · alati üksnes kohtukantselei kaudu teatavaks tegemise võimalust (TsMS § 356 ja · toimub asja arutamine ilma sellise kohtualuse osavõtuta, kes viibib väljaspool Eesti AKKS § 57) ning lõpuks võimalust Vabariigi piire ja hoidub kohtusse ilmumisest kõrvale;
Strasbourg'i kohtu 23.aprilli 1997.a otsus kohtuasjas van Michelin Hollandi vastu. -teha selle kantselei kaudu (avalikult) teatavaks (TsMS §-d 226 ja 329 ning HKMS § 28 lg l ja § 66 lg 2); Ei ole avalikkuse põhimõtte riivega tegemist kohtuliku arutamise puhul, kui: alati üksnes kohtukantselei kaudu teatavaks tegemise võimalust (TsMS § 356 ja toimub asja arutamine ilma sellise kohtualuse osavõtuta, kes viibib väljaspool Eesti AKKS § 57) ning lõpuks võimalust Vabariigi piire ja hoidub kohtusse ilmumisest kõrvale; kuulutada klassikaliselt kohtuotsuse resolutiivosa ja nimetada päev, millal tehakse
Protsess muutus tasuliseks. Kohtulõiv- sportulae- Seega kohtus käimine oli seotud suurte kuludega. Ekstraordinaarne protsess ei tunne jaotusi: in iure ja in iudicio. Protsess algab hagiavaldusega hageja poolt, kusjuures tavaliselt kanti palve kohtuasutuse protokolli. Hageja andis kostjale kutse ilmuda kindlaks mööratud päeval kohtusse,kutse loeti antuks kohtu nimel.See kostja kohtu kutsumis eviis on – litis denuntiatio- Hiljem toimetasid kohtu kutsumist kohtukantselei teenrid. Justinianuse ajal anti protsessi alustamiseks kirjalik avaldus- libellus conventionis-kui kostja ei tule kohtu, on võimalik otsustamine tagaselja. Kui hagi on tõendatud, teeb kohus otsuse hagejakasuks. Kui mõlemad pooled kohtusse ilmuvad, esitab esmalt kostja oma taanded.Siis esitab hageja oma nõudlused ja kostja kannab ette sisulised vastuväited.Se momen tongi ekstarordinaarses protsessis hagi tunnistamine. Nüüd advokaadid esitavad argumentatsioone
Enne määruse tegemist võib kohus menetlusosalised ära kuulata. Otsuse parandamise määruse kohta tehakse märge otsusele ja selle pärast määruse tegemist väljastatavatele ärakirjadele. Kohus toimetab vea parandamise määruse kätte kõigile isikutele, kellele on kätte toimetatud kohtuotsus. Otsuse parandamise määruse peale võib esitada määruskaebuse (TsMS § 447). OTSUSE AVALIKULT TEATAVAKSTEGEMINE Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks kuulutamisega või kohtukantselei kaudu. Otsus kuulutatakse asja arutamist lõpetaval istungil või tehakse viivitamata teatavaks kohtukantselei kaudu pärast kohtuistungit. Kui otsust ei tehta asja arutamise kohtuistungil, teatab kohus asja arutamist lõpetaval istungil, millal ja kuidas kohtuotsus avalikult teatavaks tehakse. Kui asi lahendatakse kohtuistungit pidamata või kui menetlusosaline ei osalenud kohtuistungil, teatab kohus menetlusosalistele otsuse avalikult teatavakstegemise aja. Kohus
e) ekstraordinaarne protsess ehk ametnike protsess tekkis alates Augustuse valitsemisajast printsepsi/keisri loodud menetlusena. Iseloomulik on see, et protsess ei jagune enam mitmesse staadiumisse, vaid otsuse nii õigusliku küsimuse, tõendite üle kui ka lõpliku seisu üle teeb ametnikust kohtunik. Sellel ametnikust kohtunikul on keisri otsene volitus. Samuti muutus kogu protsessi käik bürokraatlikuks, kuid mitte tingimata halvemaks. Kohtukutse toimetasid vastandina varasemale kätte kohtukantselei teenrid, tekkisid advokaatide kolleegiumid, seati sisse kohtulõiv. Kui kostja kohtusse ei ilmunud, oli võimalik teha tagaseljaotsus (seni ei olnud see võimalik). Kuna eesmärgiks oli kõigi kodanike heaolu, riiklik sunniaparaat oli aga vahepeal tugevnenud, siis oli ka riigi osatähtsus protsessis üha suurem. Pooltele võimaldati ka appellatsioonikaebuse esitamine. Protsess oli kirjalik ning samuti protokolliti istungid. Otsuski anti kirjalikult.
Me ei ole nii jubedad kuradid, nagu paistab. Tule siia ja räägime natuke.» Peremees lähenes murelikult. «Tule siia, ütlesin ma sulle, ja ära karda,» lisas Athos. «Sel hetkel, kui ma hakkasin sulle maksma, panin ma kukru lauale.» «Jah, kõrgeausus.» «Kukrus oli kuuskümmend pistooli, kus need on?» «Kohtukantseleis hoiul, armuline härra: räägiti, et see oli valeraha.» «Lase mu kukkur endale tagasi anda ja võta need kuuskümmend pistooli.» «Härra teab aga väga hästi, et kohtukantselei ei lase seda enam lahti, mis kord juba tema käes on. Kui see oleks valeraha, siis oleks vähemalt lootustki, õnnetuseks olid pistoolid ehtsad.» «Aja oma asjad kohtukantseleiga ise korda, kallis mees, see ei puutu enam minusse, seda enam et mul ei ole ühtegi liivrit järele jäänud.» 310 «Kuulge,» ütles d'Artagnan, «kus on Athose vana hobune?» «Tallis.» «Kui palju ta maksab?» «Kõige rohkem viiskümmend pistooli.» «Ta maksab kaheksakümmend
annaabi.ee 
