- juristi kutsetöös tuleb olla teadlik psüühika seaduspärasustest - uuritakse kuritegevust kui sotsiaalset nähtust - uuritakse kurjategijate psüühilisi iseärasusi - psühholoogiaalased teadmised kaasatakse kuritegude avastamisse 2) Psühholoogia kaasatakse õiguslikku konteksti mitteõiguslike eriteadmistena kohtupsühholoogia forensic psychology psühholoog eksperdina psühholoog osaleb kohtuotsusest tulenevates tegevustes psüühikahäirete ravi psühhokorrigeerivad sekkumised korrektsioonisüsteemis Kohtupsühholoogia on - kliinilise psühholoogia rakendusvaldkond isikute psüühilise seisundi ning sellega seotud toimetulekutaseme hindamiseks õiguslikus kontekstis;
*õigus suhestab inimese käitumist ideaaliga, psühholoogia suhestab inimese käitumist organismi toimimise seaduspärasustega. *õigus seostab inimese käitumist tema vaba tahtega, psühholoogia aga väidab, et inimese käitumine on mõjutatud sisemiste ja väliste stiimulite kombinatsioonist. * õigus on ,,verbaalsuskeskne", psühholoogia on ,,käitumiskeskne" 2. Õiguse ja psühholoogia kitsamad kokkupuutevaldkonnad: kohtupsühholoogia, kriminoloogia, kriminaalpsühholoogia, juurdluspsühholoogia. Iga valdkonna lühiseloomustus ja põhilised uurimisvaldkonnad Kriminoloogia uurib kuritegevust kui sotsiaalset nähtust. Kriminaalpsühholoogia uurib kurjategijat. Juurdluspsühholoogia psühholoogia teadmisi kasutatakse kuriteo avastamisel. Kohtupsühholoogia kliinilise psühholoogia rakendusvaldkond isikute psüühilise seisundi ning sellega seotud toimetulekutaseme hindamiseks
teeb kombinatsioon, mille mõjul oluliselt alaneb võime oma käitumise juhtumiseks. Psühholoog kui ekspert · Psühholoogi kompetentsi kuulub hinnangu andmine sellele, kas isikul oli piiranguid ümbruse ja oma tegevuse mõistmiseks, oma tegevuse juhtumiseks ning oma tegude võimalikest tagajärgedest täiel määral arusaamiseks. · Kohtupsühholoogia eksperdi ülesandeks on temale esitatud materjalide alusel anda vastused temale esitatud küsimustele. Psühholoogia kompetentsi ei kuulu · Selgeltnägemine · Tõe väljaselgitamine · Valetaja paljastamine · Käitumise motiivide selgitamine · Protsessi osalistega manipuleerimine · Teoreetiliste arutluste esitamine · Hüpoteeside püstitamine · Moraalse hinnangu andmine Kohtupsühholoogi kompetentsi kuuluvad
· Keskkonnapsühholoogia käsitleb suhteid inimeste ja neid ümbritseva keskkonna vahel. · Kliiniline psühholoogia tegeleb ebanormaalse käitumise uurimise, diagnoosimise ja ravimisega. · Kognitiivne psühholoogia ehk tunnetusteadus pühendub kõrgemate psüühiliste protsesside, sealhulgas mõtlemise, keele, mälu, ülesannete lahendamise, teadmise, loogilise järeldamise, hindamise ja otsuste vastuvõtmise analüüsimisele. · Kohtupsühholoogia keskendub õiguslikel küsimustel, nagu vastutusvõimel, hinnangu õigsuse sõltuvusel mitmesugustest teguritest jne. · Koolipsühholoogia käsitleb õppimisega kohanemist ja õpilastel esinevaid emotsionaalseid probleeme. · Neuropsühholoogia tegeleb psühholoogia ja neuroloogia kokkupuudete uurimisega. · Nõustamispsühholoogia keskendub hariduse, sotsiaalsete suhete ja elukutse vallas kohanemise probleemidele.
Uurimismeetodid - vaatlus(ankeet, enesevaatlus); test(esimesed 19 saj lõpus, IQ-test) ja katse ehk eksperiment( Milgrami kuulekuse test 1960-1963 Yale'i ülikoolis, Stanfordi vanglaeksperiment 1971 aastal) Teoreetilisedharud - üldpsühholoogia, arengupsühholoogia, sotsiaalpsühholoogia, neuropsühholoogia. Rakenduslikud harud - kliiniline psühholoogia, koolipsühholoogia, nõustamispsühholoogia, spordipsühholoogia, kohtupsühholoogia, organisatsioonipsühholoogia, äripsühholoogia. Ajupiirkondade funktsioonid - Väikeaju asub keskaju ja piklikaju taga. Selle ajuosa ülesandeks on reguleerida lihaste koostööd ja tasakaalu. Piklikaju on seljaaju otsene jätk, mis sisaldab peaajusse sisenevaid ja väljuvaid närvikiude. Piklikaju reguleerib ja juhib paljusid tahtele allumatuid tegevusi. Keskaju on suhteliselt väike ja asub teiste ajuosade all
PSÜHHOLOOGIATEADUS Kr k psyche + logos = hing,vaim + õpetus=hingeõpetus. Psühholoogia on teadus inimese psühhikast(levinuim deffinits.) Psüühika organismi sisemuses toimuvad vaimsed tegevused. Psüühika funk. Teavitada organismi ümbritsevat maailmas toimuvat. Psühholoogia = teadvuse uurimine. Teadvus teadlik olemine välismaailmast ja iseendast. Inimese ja looma erinevus ka loomal on teadvus, kuid ta pole sellest teadlik. Inimene suudab peegeldada(reflekteerida) psüühikas toimuvat,kuid mitte kõik pole teadvastatud. o AUTOMAATSEKS MUUTUNUD TEGEVUSED nt. käimine o PSÜÜHIKA TEADVUSTAMATA OSA.(nn. alateadus) ENESETEADVUS lk. 16 PSÜÜHIKA FUNKTSIOONID : Luua maailmast tervikpilt. Selleks on oluline: · TAJU meelte abil pilt ümbritsevast. · MÄLU tekkinud pildi/kujundi säilitamine. · MÕTLEMINE kujundi käsitsemine. · KEEL sümbolid ,erinevus loomadest. · TUNDED · TEGEVUSE JUHTIMINE TEADUSED erin...
Mõisted Arengupsühholoogia -uurib, kuidas inimesed oma elu jooksul kasvavad, arenevad ja muutuvad. biheiviorism -20. saj. esimese poole psühholoogia suund, mis põhjendab inimeste ja loomade käitumist välismaailmast saadavate ärritustega, käitumispsühholoogia. Biopsühholoogia- seletab käitumist kui ajus toimuvate keemiliste ja bioloogiliste protsesside tulemust. Dilemma- vajadus valida kahe enam-vähem võrdsena näiva võimaluse vahel Eetikakoodeks – nõuab, et patsientidele/klientidele ja katseisikutele oleks tagatud neisse puutuva info salastatus( vabatahtlik)katsed ei tohi inimesi kahjustada Eksperiment- teaduslik katse. Eksperimentaalpsühholoogia – uurib maailma aistmist, tajumist, õppimist ja sellest mõtlemist Frenoloogia - õpetus, mis püüab inimese vaimseid võimeid ja iseloomu kindlaks määrata kolju osade kuju järgi. Hariduspsühholoogia- käsitleb õppeprotsessi mõju õpilastele, intelligentsu...
- juristi kutsetöös tuleb olla teadlik psüühika seaduspärasustest - uuritakse kuritegevust kui sotsiaalset nähtust - uuritakse kurjategijate psüühilisi iseärasusi - psühholoogiaalased teadmised kaasatakse kuritegude avastamisse 2) Psühholoogia kaasatakse õiguslikku konteksti mitteõiguslike eriteadmistena kohtupsühholoogia forensic psychology psühholoog eksperdina psühholoog osaleb kohtuotsusest tulenevates tegevustes psüühikahäirete ravi psühhokorrigeerivad sekkumised korrektsioonisüsteemis Probleemid juristide ja psühholoogide omavahelisel suhtlemisel: - samad mõisted on erineva sisuga - kaasaegseid teaduslikke teadmisi on raske suruda õiguse traditsiooniliste mõistete
Psühholoogia teadus, mis käsitleb vaimseid protsesse ja käitumist ning nendevahelisi seoseid. Psüühika organismi võime peegeldada ümbritsevad keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist. Teadvus teadlik olemine välise maailma ja iseenda olemasolust, seisunditest ja tegudest. Alateadvus inimese salajane peidukoht, kuhu tõrjutakse mõtted, soovid, tungid ja impulsid. Teaduslik psühholoogia käsitleb psüühika olemust, seaduspärasusi ja avaldumisvorme. Eelteaduslik psühholoogia rahvapsühholoogia (vanasõnad, vanarahvatarkused, kõnekäänud, rahvameditsiin). Filosoofiline psühholoogia teadmine või arutlus inimesest ja elumõttest. Parapsühholoogia ebateaduslik psühholoogia; ei saa tõestada, et pole olemas. Teoreetiline psühholoogia üldpsühholoogia, mis uurib normaalse, terve inimese prüühilise elu isepärasusi (nägemine, kuulmine, taju, mõtlemine, isiksus, suhtlemine, sooline). Rakenduslik (praktiline) psühholoogia uuri...
Arengupsühholoogia -uurib, kuidas inimesed oma elu jooksul kasvavad, arenevad ja muutuvad. biheiviorism -20. saj. esimese poole psühholoogia suund, mis põhjendab inimeste ja loomade käitumist välismaailmast saadavate ärritustega, käitumispsühholoogia. Biopsühholoogia- seletab käitumist kui ajus toimuvate keemiliste ja bioloogiliste protsesside tulemust. Dilemma- vajadus valida kahe enam-vähem võrdsena näiva võimaluse vahel Eetikakoodeks nõuab, et patsientidele/klientidele ja katseisikutele oleks tagatud neisse puutuva info salastatus( vabatahtlik)katsed ei tohi inimesi kahjustada Eksperiment- teaduslik katse. Eksperimentaalpsühholoogia uurib maailma aistmist, tajumist, õppimist ja sellest mõtlemist Frenoloogia - õpetus, mis püüab inimese vaimseid võimeid ja iseloomu kindlaks määrata kolju osade kuju järgi. Hariduspsühholoogia- käsitleb õppeprotsessi mõju õpilastele, intelligentsuse mõistmist ja arendamist, paremate õppimiste...
PSÜHHOLOOGIA KONTROLLTÖÖ küsimused I Psühholoogia mõiste- Psühholoogia on teadus, mis uurib inimese ( ja loomade) hinge- ja vaimuelu olemust ning avaldumise viise. Teadusliku ja rahvapsühholoogia erinevus- 1)Psüühika ja käitumise üldiste seaduspärasuste väljaselgitamine. 1. 2)Eksperiment kui viis, mille abil kontrollitakse seletuse õigsust. 2. 2)Vastastikune kontrollitavus- teiste uurijate poolt kontrollitud ja proovitud. 3. 2)Teooria vastab ümberlükkamisproovile (pole võimalik ümber lükata). 4. Psühholoogia ajaloost : 5. Aristoteles-(384-322e. Kr.) hing on kõige elava omadus, 3 hinge astet: 6. vegetatiivne hing/toitumisvõime 7. sensitiivne hing/meel, aistmine 8. mõistuslik hing/mõtlemisvõime 9. Hippokrates-460-370eKr) 10. Arendas välja õpetuse kehamahladest, millest kasvas välja temperamenditeooria 11. Inimkehalt iseloomule/ temperamenditüübid (koleerik/sapp,...
1. Psühholoogia ja õiguse kokkupuutevaldkonnad -Seaduseloomes tuleb arvestada inimpsüühika seaduspärasustega; -seadusest tulenevates rollides on inimesed,kelle käitumine neis rollides on mõjutatud inimpsüühika seaduspärasustest(kuidas emotsioonid mõjut. vandekohtu otsust nt) -sotsiaalpsühholoogiline aspekt- kuidas seadused mõjutavd inimese käitumist, millised ühiskondlikud nähtused mõjutavad inim seadusekuulekust, millised on ootused Õ-süst.le -kriminoloogia- muude teaduste kõrval kasut siin ka psühholoogia andmeid, krimonoloogias on väga palju psühholoogilist lähenemist, aga uuritavate puhul on lähtutud nende käitumise tagajärjele antud juriidilisest hinnangust. -vaimse tervise alased teenused õigussüsteemileö s.o. psühhiaatrite ja kliiniliste psühholoogide poolt antav hinnang õigusrikkujate psüühilisele seisundile ja nende ravimine, kellel on kõrvalekaldeid normaalsest psüühikast. 2. Agressi...
7. Rakenduspsühholoogia rakendab uusi teadmisi, et parandada inimese käitumist a. Koolipsühholoogia tegeleb õppimisega ja kooli keskkonnaga b. Organisatsioonipsühholoogia tegeleb inimesele organisatsioonis c. Tööstuspsühholoogia inimese ja töö suhe d. Kliiniline psühholoogia tegeleb inimese ravimisega e. Nõustamispsühholoogia nõustamine, mitte ravimine. Olmeprobleemide lahendamine f. Kohtupsühholoogia kohtu mõju g. Psühhodiagnostika annab hinnanguid omadustele h. Tervise psühholoogia keskendub tervisele mõjule käitumises i. Keskkonnapsühholoogia keskendub käitumisele mingis ruumis või keskkonnas j. Tarbijapsühholoogia k. Reklaamipsühholoogia mõju et kallutada ühe/teise otsuse suunas AJALUGU 19 saj keskpaik: G. Th. Fechner (1801-1887) "Elements of psychophysics" 1860
Mida rõhutas Freud isiksuse arengus ja missuguseid meetodeid kasutas alateadlike protsesside uurimiseks psühhoteraapias Ta rõhutas alateadvuse mõju käitumisele ja varajaste aastate mõju isiksuse arengule. Psühhoteraapias kasutas alateadlike protsesside uurimiseks hüpnoosi, unenägude analüüsi ja vabade assotsiatsioonide meetodit. Psühholoogiaga seonduvad loodusteadused Boloogia, geneetika, arstiteadus Psühholoogia rakendusharud Koolipsühholoogia, kohtupsühholoogia, spordipsühholoogia,militaarpsühholoogia Psühoololoogia uurimismeetodid Kirjeldavad, korrelatiivsed ja eksperiment + ja korrelatsiooni määramine Mida kõrgem on bensiini hind, seda vähem seda ostetakse Millest koosneb närvisüsteem Pea- ja seljaajust Närvivüsteemi väikseim osake Neuron Missuguste refleksidega vastatakse ärritusele Tingimatute ja tingitud refleksidega Närviimpulsi liikumine ärritajast teostuselundini
teaduslikku kontrollimist; 2. Spekulatiivsed, vähetunnustatud ja aprobeerimata teaduslikus psühholoogias ja ekspertiisi praktikas teoreetilised seisukohad ja uurimismeetodid, mis pole üldist tunnustust leidnud (näit. psühhoanalüüs, isiksuse programmeerimine). Samas peab lisama, et niisugune vahet tegemine võib olla küllalt keerukas ja sõltuda kohalikust olukorrast; 3. Nähtused, mida on võimatu uurida kohtupsühholoogia metoodika spetsiifika tõttu, mis enamasti eeldab varasemalt toimunud psüühiliste protsesside rekonstrueerimist oleviku positsioonilt. Näiteks on võimatu teha ülesandeks retrospektiivselt ühetähenduslikult öelda, kas tunnistaja tegelikult nägi, kuulis (tajus) midagi kuriteo toimepanemise ajal või kas süüdistatav sai aru kannatanu abitusseisundist; 4. Nähtused, mis omavad tähendust uurimise ja kohtu jaoks, kuid ei kuulu psühholoogia eksperdi kompetentsi
· Rakenduspsühholoogia professor · Teda huvitas, kuidas funktsioneerib tavaelus hääl intellekt, eestvedamine ja isiksuse omadused. 42) Münstberg kui rakenduspsühholoogia rajaja. · Rakenduspsühholoogia propageerija · Kirjutas rahvale, aga ka meedia kriitika object · Oli alkoholi keelamise vastu · Kohtupsühholoogia, psühhoteraapia, tööstuspsühholoogia 43) Millised on strukturalismi printsiibid. Titchener. · Psüholoogia aineks on teadvuse elemendid ja struktuur nagu keemiaski. · Tunded ja mõtted on teadvuse elemendid · Titchener oli strukturalist. · Psühholoogia on kogemuslik teadus ehk sõltub inimeste kogemusest mitte objektist. 44) Millised on funktsionalismi põhimõtted. Galton. Dewey.
Spordipsühholoogia tegeleb küsimustega, kuidas treeningu- ja võistlustulemusi parandada (reageerimiskiirust suurendada, surnud punktist üle saada jms). 5 Tarbijapsühholoogia käsitleb inimeste ostuharjumusi ja reklaami mõju ostjate käitumisele. Tervisepsühholoogia uurib seoseid vaevuste ja haiguste psühholoogiliste ja füsioloogiliste tegurite vahel. Kohtupsühholoogia keskendub õiguslikel küsimustel, nagu vastutusvõimel, hinnangu õigsuse sõltuvusel mitmesugustest teguritest jne Võrdlev psühholoogia loomade ja inimeste arengut kõrvutades uurib psüühika ja käitumise kujunemist. Kõiki psühholoogiaharusid võib nende praktilise rakenduse järgi jagada kaheks liigiks: teoreetiline psühholoogia ja rakenduspsühholoogia. Kui teoreetilise psühholoogia ülesandeks
Keskkonnapsühholoogia käsitleb suhteid inimeste ja neid ümbritseva keskkonna vahel. Kliiniline psühholoogia tegeleb ebanormaalse käitumise uurimise, diagnoosimise ja ravimisega. Kognitiivne psühholoogia pühendub kõrgemate psüühiliste protsesside, sealhulgas mõtlemise, keele, mälu, ülesannete lahendamise, teadmise, loogilise järeldamise, hindamise ja otsuste vastuvõtmise analüüsimisele. Kohtupsühholoogia keskendub õiguslikel küsimustel, nagu vastutusvõimel, hinnangu õigsuse sõltuvusel mitmesugustest teguritest jne. Koolipsühholoogia käsitleb õppimisega kohanemist ja õpilastel esinevaid emotsionaalseid probleeme. Nõustamispsühholoogia keskendub hariduse, sotsiaalsete suhete ja elukutse vallas kohanemise probleemidele. Organisatsioonipsühholoogia ja tööstuspsühholoogia tegelevad psühholoogiaga
PSÜHHOLOOGIA KONSPEKT 1. ÜLDOSA PSÜHHOLOOGIA ON TEADUS, mis uurib psüühika olemust, avaldumisvorme, toimimise seaduspärasusi ning selle osa looduses ja ühiskonnas. Selle raames kirjendatakse ja mõõdetakse elusorganismide, eelkõige inimese käitumist ja elamusi ning selgitatakse välja kindlaid seaduspärasusi psüühilistes protsessides ja nendega seotud välises käitumises. Psüühilised nähtused on vahetult toimuv või ajalise viivitusega ilmnev reageering välistele ja sisemistele ärritajatele. Nende reageeringute ning reageeringute talletatud tulemuste(teiste reageeringute) abil kujuneb inimeses – käitumises subjektis ja looduslikus või sotsiaalses indiviidis – arusaam maailmast ning selles kehtivates protsessidest ja reeglitest. Psüühiline mudel maailmast võimaldab otstarbekalt reageerida, kohaneda ja edu saavutada. Välised mõjutused muutuvad sisemiseks vaimseks reageeringuks ja tegevuse regulaatoriks. Sama m...
Psühholoogia gümnaasiumile Tartu Ülikooli Kirjastus Psühholoogia, psüühika, teadvus Psühholoog töötab nõustajana, kelle ülesandeks on anda inimesele abi, kui neil on hingehädasid, millega nad ise toime ei tule. - Psühhoteraapia - protsess, millal inimese aitamiseks on vaja selleks teda tundma. - Psühholoogia - teadus, mis uurib inimese (ja loomade) hinge- ja vaimuelu olemust ning avaldumise viise. Psühholoogia - teadus inimese psüühikast (sündmus kellegi peas / vaimsed ja hingelised tegevused). - Psüühika - organismi võime peegeldada keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist. Psühholoogia ei uuri ainult psüühikat, vaid ka organismide käitumist. - Teadvus - teadlik olemine välise maailma ja iseenda olemasolust, seisunditest ja tegudest. Teadvustamata psüühilised protsessid: 1) teadvust...
Kokkuvõte psühholoogia õpikust 1. Psühholoogia, psüühika, teadvus 1.1. Mis on psühholoogia Psühholoogia on teadus, mis uurib inimese hinge- ja vaimuelu olemust ja avaldumise viise. / teadus inimese psüühikast. Psüühika on organismi võime peegeldada keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist. / organismi sisemuses toimuvad vaimsed ja hingelised tegevused. 1.2. Psüühika ja teadvus Psüühika liigitamine ülesannete/funktsioonide järgi on seni osutunud kõige viljakamaks. Kõige laiemalt võttes on psüühika ülesanne organismi teavitamine ümbritsevas maailmas toimuvast. Selles mõttes võib psühholoogiat nimetada ka teadvuse uurimiseks. Teadvus on teadlik olemine välise maailma ja iseenda olemasolu seisunditest ja tegudest. Inimene on võimeline peegeldama, mis toimub tema psüühikas, kuid siiski ei põhine inimese ümbritseva maailma tunnetus ja tema käitumine alati teadvustatud tegevusel. Teadvustamata asj...
(Wikipedia, 2013) Kriminaalset käitumist ja kurjategijat on uuritud mitme teadusdistsipliini vaatevinklist lähtuvalt. Psühholoogia poolt lähenedes tähendab kriminaalpsühholoogia rakenduspsühholoogia alla kuuluvat valdkonda, s.o ühte osa õiguspsühholoogiast. Mõnikord on seda distsipliini nimetatud ka "kriminaalse kätimise psühholoogiaks" või "kriminoloogiliseks psühholoogiaks". Kohtupsühholoogia puhul pannakse rõhk vaimsele tervise küsimustele ja tegeldakse kurjategijate kliinilise hindamise ja/või kohtlemise probleemidega. Teiselt poolt vaadatuna võib kriminaalse käitumise ja kurjategija isiksuse teaduslik uurimine toimuda krimaalse käitumise kurjategija isiksuse teaduslik uurimine toimuda krimonoloogia ühe paradigma – psühholoogilise kriminoloogia – raames. Kuritegevusega tegelev kriminoloogia ehk teadus, on juba rohkem kui sajandivanune, kuid
Emotsionaalsete seisundite spetsiifilist mõju arvestades eristab seadusandja isikuvastaste kuritegude hulgas provotseeritud tapmist, s.o teiselt isikult eluvõtmist, mis on toime pandud äkki tekkinud tugeva hingelise erutuse seisundis. Mõiste ,,hingeline erutuse seisund" on juriidiline ja kaasaegses psühholoogias on raske leida sellele terminile vastet. Eriti suur vajadus juriidilise ja psühholoogiliste mõistete seostamiseks tekib kohtupsühholoogia ekspertiisi määramisel, kui on vaja hinnata isiku emotsionaalne seisund. Kui uurijal või kohtul tekib kahtlus, et inimese võime oma käitumist tahtlikult kujundada on piiratud tema emotsionaalse seisundi tõttu, siis määrab ta psühholoogiaekspertiisi, esitades eksperdile küsimuse: "Kas isik oli vastaval ajal füsioloogilise afekti seisundis"? Mõistet ,,hingelise erutuse seisund" nähakse juristide käsitluses laiema