*On pärilikud *Avalduvad fenotüübis *On suhtelised Miks on suhtelised? 1. Materjali tekkeks annavad juhuslikud mutatsioonid. 2. Geneetiline triiv võib muuta valiku suunda. 3. Kõigil liigi isenditel ei avaldu kohastumused võrdselt ja ühetaoliselt. 4. Keskkonna tegurid muutuvad kiiresti. Mõju vastandlik. 5. Kohastumused kasulikud isendirühmale, üksikisendile kahjulikud. 6. Eri liiki isenditel on vastastikku kohastumuse vajadus(nt:kirp ja koer) Kohastumuste väljendamine: 1. Ehituses N: Paks vahakiht kõrbetaimedel, et takistada aurustumist. Varjevärvus valgejänesel talvel. Kaladel ujupõis, et reguleerida ujumist. 2. Füsioloogias ehk talitluses N:taimemahlade suhkrustumine, et kaitsta vilju külmumise eest. Hüljestel paks rasvakiht, et säilitada kehatemperatuuri. 3. Käitumises N: Pulma ja paaritumismängud, järglaste eest hoolitsemine jne. (nt:tedred) 4. Paljunemises N:Erinev innaaaeg.
Kohastumused Mimikri teise liigi, tavaliselt ohtliku, jäljendamine Harilik vapsik, torgib astlaga, aiaiaiai Sirelane ohutu (kahetiivaline) Haava-klaastiib ohutu Kohastumused Toidupuuduse vältimiseks talveuni taliuinak ränne Saiga tatarica http://ngm.nationalgeographic.com/2009/08/mimicry/ziegler-photography aie Kohastumuste kasu/kahjulikkus Kohastumused on väga spetsiifilised, kindlate keskkonnatingimuste jaoks välja kujunenud. Keskkond muutub kiiremini kui kohastumused jõuavad kujuneda/muutuda. Ülesanne Mõtle kohastumuste ja nende kasulikkuse peale. Too näide olukorrast kus a) kohastumus sobib ainult teatud tingimustesse; b) kohastumus on kasulik vaid teatud aja jooksul. Seleta pikemalt ja põhjenda miks.
Tänapäeval elavatest loomadest on inimesele lähimad sugulased inimahvid, inimesed ja inimahvlased on arenenud ühistest eellastest Inimesed inimese liini esimesi esindajaid nimetatakse australopiteekideks Bioloogiline evolutsioon on aeglane protsess, mis kestab ka käesoleval ajal(uute omadustega elusorganismide kujunemine; vastupidavad bakterid, mürgi vastu immuunsed putukad) Elusorganismide arengut suunab looduslik valik kohastumuste kaudu Organismid peavad pidevalt kohastuma muutuvate elutingimustega ja võitlema ellujäämise eest. Kohastumuste tõttu annab enamik liike rohkem järglasi, kui neid saab ellu jääda. ). Populatsioon on rühm ühe liigi isendeid, kes elavad koos samal ajal samas paigas.
EVOLUTSIOON 1. Mis on evolutsioon? 2. Mis on olelusvõitlus, selle vormid, nende iseloomustus, näiteid taimede ja loomade kohta. 3. Kirjelda looduslikku valikut (põhjused, toimumine, tulemused) 4. Mis on kohastumine, kuidas kujuneb, too näiteid kohastumustest taimedel ja loomadel. 5. Mida tähendab kohastumuste suhtelisus, too näiteid. 6. Kirjelda liigiteket (põhjused, toimumine, tulemus). 7. Kuidas tõestab evolutsiooni paleontoloogia? 8. Kuidas tõestab evolutsiooni võrdlev anatoomia? 9. Mis on homoloogilised elundid, rudimendid, atavismid, too näiteid.. 10. Kuidas tõestab evolutsiooni embrüoloogia, molekulaarbioloogia? 11. Paiguta süsteemi 1 taimeliik ja loomaliik 12. Kuidas tekkis elu Maal ja millised olid esmased organismid? 13. Kirjelda loomariigi arengut. 14
liik, isolatsioon, looduslik valik, geneetilise materjali muutus, ristumisbarjäär Liigiteke võib alguse saada isenditerühma eraldumisega lähteliigist ja sattudes isolatsiooni. Põhjuseks näiteks maapinna kerkimine, saarte kujunemine aga ka liigi arvukuse tõus. Eraldusse sattunud organismirühm hakkab kohanema uute keskkonnatingimustega. Tänu looduslikule valikule annavad uutes tingimustes rohkem järglasi need isendid, kelle kohastumused on antud tingimustega kõige sobivamad. Kohastumuste aluseks on muutused geneetilises materjalis. Selleks, et uus liik ka püsima jääks on vajalik ka isendite arvukuse tõus, leviala laienemine ja ristumisbarjääri tekkimine. Ristumisbarjäär ehk bioloogiline isolatsioon takistab ristumist teiste liikidega. 8.Põhjendage, miks on kohastumused organismidele vaid suhteliselt kasulikud. Tooge selle kohta kaks näidet. Nad on seotud mingite kindlate keskkonnatingimustega ja kui need muutuvad, ei pruuhi kohastumus enam organismile kasulik olla.
Ristumisbarjäär on organismide omadused, mis takistavad organismide ristumist teiste liikidega (erinev sigimisperiood, kasvukoht). Inimene on õppinud liigitekke protsessi lühendama, luues uusi taimesorte ja loomatõugusid. Elusorganismide arengut suunab looduslik valik (nähtus, mille kaudu jäävad ellu ja annavad järglasi need organismid, kes teistest edukamalt suudavad vältida elutingimuste piiravat toimet; sobivam värvus, tugevus, kiirus, õppimisvõime) kohastumuste (liigi säilimist soodustavad omadused, selle liigi ellujäämist ja paljunemist soodustavad pärilikud omadused) kaudu. Kohastumuste kujunemist nimetatakse kohastumiseks. Organismid peavad pidevalt kohastuma muutuvate elutingimustega ja võitlema ellujäämise eest. Kohastumuste tõttu annab enamik liike rohkem järglasi, kui neid saab ellu jääda (suur hulk
takistavadedukat ristumist teiste liikidega,ka aeg,sigaanltunnused- vliskäitum,värvus,lõhn(seksuaalkäitum-häälitsused,mängud), sugurakkude biokeem.sobimatus,hübriidid on eluvõimetud/viljatud. Lerimaine liigiteke-suguliseltsigaivatel saab alata populatsioonidesattumisel geograafilisse isolatsiooni(geolmuutused,ränne, uus liik-olemasolev genofond ja lisanduvad mutatioonid oeavad andma looduslikule valikule piisavalt materjali uute kohastumuste loomiseks 1)ühest kähteliigist võivad kokku sulada,kuid harva,sest on ristumist välistav bioloogilise isolatsiooni tegur(viljastumisjärge sobimatus) erimaise(allopatr.)liigitekke teguriteks on populatsioonide geograafiline eraldatud,mutatasioonid,geneetiline triiv ja looduslik valik.peamiseks on kohastumised ökol.tingimustega.
· Paljudel patogeensetel bakteritel on Mõnel juhul võib lõhestav valik Mõningaid väga pikka aega kujunenud välja ravimi suhtes põhjustada liigi jagunemist muutumatutena püsinud vastupidavad vormid. tütarliikideks. organisme on hakatud Lõhestava valiku puhul on liigi nimetama "elavateks Suunav valik viib uute kohastumuste, levila kas väga suur või tekib fossiilideks" - näiteks liikide ja organismitüüpide tekkeni: geograafiline isolatsioon hõlmikpuu ja latimeeria). Aju täiustumine selgroogsetel. Näiteks rasside nahavärv. Tööstuslik melanism Lõhestava valiku võivad Tumedavärviliste putukate levik põhjustada ka sesoonsed
tagajärjeks on looduslik valik. Looduslik valik on protsess mille käigus jäävad ellu ja annavad järglasi need organismid, kes suudavad antud elutingimustes teistest edukamalt toime tulla. Kohastumuseks nimetatakse liigi säilimsit soodustavaid omadusi, st selliseid pärilikke omadusi, mis soodustavad liigi isendite ellujäämist ja paljunemist. Näiteks tumedapõhjalises veekogus elanud kalad on heledapõhjalises veekogus vaenlasele hästi nähtav. Kohastumuste suhteline iseloom tähendab seda, et nad on organismile kasulikud ainult niisugustes tingimustes, kus nad kujunesid. Liik on sarnaste tunnustega isendite rühm, kellel on oma, teistest liikudest erinevad tunnused ja levila ning kes omavael ristudes annavad sigimisvõimelisi järglasi. Uued liigid võivad tekkida näiteks siis, kui populatsioon jaguneb üksteisest ruumiliselt (geograafiliselt) eraldatud osadeks. Kivistis e
*Tagab püsiva mitmekesisuse populatsioonis, kui mingi geeni 2 või enam alleeli annavad eelise mingi teguri suhtes. *NT: vahest säilib pärilik haigus selle tõttu, et tema genotüüp annab mõne teise haiguse suhtes resistentsuse. 2. Suunav valik eelistatud on keskmisest erinevad tunnused *kvalitatiivne-teistsugune tunnusevariant *kvantitatiivne-suurus,kiirus,taiplikkus Suunav valik viib uute kohastumuste, liikide ja organismitüüpide tekkeni. (NT:aju täiustumine selgroogsetel, jäsemete teke ja nende taandarenemine, bakterite resisdentsus antibiootikumide suhtes, tööstuspiirkondade liblikate tiibade värvus) 3.Lõhestav valik- kahe keskmisest erinevate tunnustega isendirühma eelispaljunemine võrreldes Nende hübriididega. -lõhestava valiku puhul on liigi levila kas väga suur või tekib geograafiline isolatsioon. (NT:rasside nahavärv)
Looduslik valik on protsess,mille käigus jäävad ellu ja annavad järglasi need organismid,kes suudavad antud elutingimustes teistest edukamalt toime tulla. 7.Kohastumusteks nim. Liigi säilimist soodustavadi omadusi, st selle liigi isendite ellujäämist ja paljunemist soodustavaid pärilikke omadusi.Nt: Kui ellujäänud organismid sigivad, pärandavad nad kasulikku tunnust määrava geeni oma järglasele. Nendelt järglastelt päranduvad kasulikku muutusi määravad geenid omakorda edasi. 8.Kohastumuste suhtelisus seisneb...nt:varjevärvus 9.Liik on sarnaste tunnustega isendite rühm,kellel on oma teistest liikidest erinevad tunnused ja leviala.Uued liigid tekivad lootuses pika aja vältel loodusliku valiku tagajärjel. 10.Kivistis on kivimitest leitud kauges minevikus elanud organismide kivistunud jäänused või elutegevuse jäljed. 11.Kivististena säilivad loomadest skeletiluud ja kodad, taimede seemned ja tolmuterad,vähem aga varred. 12
fenotüüpi Kohastumus populatsiooni ja liigi isendite ühine pärilik omadus või tunnus mis soodustab nende elu Kohanemine isendite fenotüübi otstarbekas muutumine keskkonnategurite toimele. Kohastumine org. ehituse ja talitluse pärilik muutumine loodusliku valiku toimel. Kohastumused avalduvad igas valdkonnas: lindudel kerged luud ja sulestik, kõrbetaimedel sügav juurestik ja kitsad lehed, paljudel loomadel varjevärvus või hoiatusvärvus. Mimikri ehk sarnasus teise liigiga. Kohastumuste (+ ja -) : Kaelkirjak saab hästi puu otsast lehti süüa(vastandliku toimega ökoloogilised tegurid), kuid juua ei saa hästi, metskitsed võivad erakordse külmaga hukkuda(ebapüsivad keskkonnatingimused), valged kaitsevärvusega jänesed hukkuvad kui pole lund
Liigist kõrgemate organismirühmade teket ja arengut makroevolutsiooniks. Kohastumine: liigi isendite ellujäämist ja paljunemisst soodustavaid omadusi nim kohastumusteks. Paljudel organismidel on varjevärvus või varjekuju. Hoiatusvärvus annab märku mõnest vähem silmatorkavast kaitsevahndist, nt mürgist. Sarnasus teise liigiga- mimikiri. Valiku tagajärjel kujunevad soodsatest individuaalsetest muutustest tervele populatsioonile või liigile omased kasulikud muutused. Kohastumuste teket nim kohastumiseks. Kohastumused on organismidele kasulikud vaid teatud tingimustes teatud aja vältel. Kohastumuste suhtelisus väljendub ka asjaolus, et kohastumused ei ole täiuslikud. Liigiteke: liik on sarnaste tunnustega isendite rühm, kellel on oma, teistest erinev geenifond ja levila. Ristumisbarjäär ehk bioloogiline isolatsioon.paljudel ,liikidel takistab ristumistja ruumiline eraldatus ehk geograafiline isolatsioon. Ristumist võib takistada erinev paljunemisperiood
Evolutsiooni mehhanismid *Individuaalne pärilik muutlikkus ja olelusvõitlus => looduslik valik => kohastumuste teke Populatsioon * väikseim evolutsioneerumisvõimeline rühm *rühm üht liiki isendeid samal ajal samas kohas Miks üksikisik ei saa evolutsioneeruda? 1.Eluiga liiga lühike(Evol.nõuab miljoneid aastaid) 2.Üksikisik ei saa sugulisel teel paljuneda ja anda järglasi Populatsiooni isendid on fenotüübiliselt sarnasemad kui sama liigi eri populatsioonide isendid. Popoulatsiooni genofond: *Populatsiooni isendite geenide, nende alleelide kogum
Biokeemiline võrdlus - Kõikidel elusorganismidel esinevad ühesugused biomolekulid: aminohapped, ensüümid, DNA jt. Geneetiline kood on universaalne, näiteks verevalk hemoglobiin on ühesugune inimesel ja šimpansil. Mida sarnasemad on organismid ehituselt ja eluviisilt, seda sarnasemad on nad ka molekulaartasandil DNA ja kehavalkude ehituses. Biogeograafiline võrdlus - Kultuurtaimede ja koduloomade aretamine 4. Kohastumuste suhtelisus - on kasulikud nendes keskkonnatingimustes, kus vastavad organismid on välja kujunenud. 5. Inimese ja inimahvi võrdlus → Sarnasus: Nende sarnasus inimestega avaldub kehaehituses, füsioloogias, käitumises, isegi haigustes. Eriti suur sarnasus on kromosoomide
Selles valikus olulisemad protsessid säilivad, sest keskkond ei muutu. Stabiliseeriva valiku kaudu on eelistatud optimaalne fenotüüp ning kõik äärmused kõrvaldatakse. Näiteks, kui vastsündinute kaal erineb oluliselt optimaalsest väärtusest, vähenevad nende võimalused ellu jääda. Stabiliseeriva valiku kaudu toimub ka heterosügootide eelistamine homosügootidele, nagu seda on näidatud sirprakse aneemia või tsüstilise fibroosi puhul. Suunav valik viib uute kohastumuste, liikide ja organismitüüpide tekkeni. Suunava valiku kaudu on eelistatud üks äärmuslik fenotüüp ning selle tulemusena muutub populatsiooni keskmine ajapikku kindlas suunas. Suunav valik leiab aset siis, kui keskkonnas toimuvad pidevad suunatud muutused. Suunav valik rakendub populatsioonile ka tõu- või sordiaretuse käigus (kunstliku valiku tingimustes), kus omavahel ristatakse tüüpiliselt taimi või loomi, kellel on mingi tunnus eriti tugevalt väljendunud.
vastupidavad vormid. Lõhestav valik Levilas on erinevate elutingimustega piirkonnad. · Kahe või enama keskmisest erinevate tunnustega isendirühma eelispaljunemine. Mõnel juhul võib lõhestav valik põhjustada liigi jagunemist tütarliikideks. Loodusliku valiku tagajärjel tekivad muutused populatsiooni geenifondis ja geneetilises struktuuris. Jäävad püsima organismirühmale kasulikud tunnused ehk kohastumused konkreetse keskkonna suhtes. Kohastumuste teket nimetatakse kohastumiseks. Kohastumused on pärilikud. Kohastumused on suhtelised, ühtedes tingimustes osutuvad kohastumused kasulikeks, teistes tingimustes aga kahjulikeks. Kohastumused: siseehituses ujupõis kaladel välisehituses varje- ja hoiatusvärvus füsioloogias talveuni käitumises ränne paljunemises innaaeg
Põlvkonnast põlvkonda toimiv kindlasuunaline looduslik valik kinnistab geneetilisi iseärasus, mis on ebasoodsad. Sültuvalt tingimustest eristatakse suunavat, stabiliseerivat ja lõhestavat valikut. Bioevolutsioonis toimuvad mitmesuguse ulatusega ja mitmesuguste tagajärgedega muutused. Esmaseks ja tähtsaimaks evolutsiooniprotsessiks on kohastumine, mille tulemusena kujunevad populatsioonidel ja liikidel nende alutingimustele ja eluviisile vastavad kasulikud tunnused ehk kohastumused. Kohastumuste kasulikkus on siiski suhteline: nad tagavad organismidele eluvõime ja paljunemise teatud tingimustes ega ole täiuslikud. Oluliseks evolutsiooniprotsessiks on ka liigiteke. Uue liigi teke algab enamasti väikese isenditerühma eraldumisega lähteliigi ühest populatsioonist. Selle rühma geneetiline struktuur võib lähtepopulatsiooni omast erineda juhuslikult, geneetilise triivi tõttu. Uutes tingimustes allub
Eraldatud populatsioon ehk isolaat - loomad on rändanud konkurentsi tõttu väljapoole levila piire. Kui lähtepopulatsioon on väike, siis on tema geneetiline struktuur kohe alguses teistsugune ja vaesem juba ainuüksi geneetilise triivi tõttu. Uutesse tingimustesse sattunud populatsiooni isendid peavad olema võimelised kohanema uute tingimustega ja paljunema. Olemasolev genofond ja lisanduvad mutatsioonid peavad andma looduslikule valikule piisavalt materjali uute kohastumuste loomiseks. Paljudel juhtudel võivad ühest lähteliigist eristunud vormid levilate laienemise või geograafilis-ökoloogiliste olude muutumise tagajärjel taas kohtuda ja nende levilad võivad osaliselt kattuda. Alamliikide tasemele eristunud populatsioonid ristuvad kokkupuutealal edukalt ja sulanduvad aja jooksul kokku. Osal juhtudel on geograafilise eraldatuse tingimustes välja kujunenud mingi ristumist välistav bioloogilise isolatsiooni tegur
Lõhestav ehk diferentseeriv loodulik valik toimib liigi leviala eri osades, kus valiku suund on erinev. Suguline valik esineb lahksugulistel loomadel ja kujundab sugupoolte erinevusi. Kokkuvõtvalt: Valiku vorm Kus toimub? Keda eelistab? Stabiliseeriv püsivas keskkonnas nn keskmist, väljakujunenud kohastumuste kandjaid Suunav muutuvas või uues tavapäraste erinevate keskkonnas tunnuste kandjad Lõhestav leviala eris osades tavapärasest erinevate tunnuste kandjaid populatsiooniosades- KOHASTUMINE
Protsess: valitakse genotüüpe fenotüüpide alusel. Järgmisse põlvkonda antakse edasi vaid geenid. Keskkond ei suuda anda hinnanguid isendite DNA baasil (erandiks surmavad geenmutatsioonid) Valiku teostaja: ümbritsev keskkond koos abiootiliste ja biootiliste suhetega Loodusliku valiku hind: · Osa isendeid hukkub valiku käigus · Osa isendeid jääb ellu, kuid ei saa osaleda paljunemises Tulemus: isendirühmade kohastumine ja nende kohastumuste säilitamine Loodusliku valiku vormid Stabiliseeriv valik Suunav valik Lõhestav valik Keskkon Stabiilne Toimub keskkonna Toimub d muutumatu kindlasuunaline kindlaperioodiliselt keskkond. N: muutumine (organism muutuvas või süvavee kihid uues keskkonnas) muudetavas
või varjekuju, mis sulatab nad ühte taustaks oleva keskkonnaga. Mõnele liigile tuleb kasuks sarnasus teise liigiga, nn mimikri. Kohastumuse tekke eelduseks on individuaalsed pärilikud muutused, mis annavad materjali looduslikule valikule. Valiku tagajärjel kujunevad soodsatest individuaalsetest muutustest tervele populatsioonile või liigile omased kasulikud muutused. Kohastumused on organismidele kasulikud vaid teatud tingimustest teatud aja vältel. kohastumuste suhtelisus väljendub ka asjaolus, et kohastumused ei ole täiuslikud. Taimede kohastumine eluga kõrbes Kõrbevööndi kliima on kuum ja sademetevaene, kuid taimede leviku seisukohalt on kõige olulisem niiskusrezhiim. Valgust on kõrbetes taimede kasvuks piisavalt, nii ööpäevased kui ka aastased temperatuurikõikumised on suured. Erinevad taimed on kõrbekliimas ellu jäämiseks valinud erineva tee:
(nt lepatriinu punane-must värvus hoiatab, et isend on ebameeldiva maitsega). 23. kohastumus vt. adaptsioon. 24. ristumisbarjäär vt. bioloogiline isolatsioon 25. liigiteke uue liigi evolutsiooniline teke olemasolevast. (nt sümpatriline liigiteke, hübriid- liigiteke) (hübriidid tavaliselt kas hukkuvad või jäävad viljatuks, nt muul) II Too näiteid 1. viljastumiseelsetest ristumisbarjääridest 2. viljastumisjärgsetest ristumisbarjääridest 3. kohastumuste suhtelisusest 4. mimikrist 5. organismide vastastikuse kohastumise kohta 6. käitumiskohastumusest 7. olelusvõitluse teguritest 8. sugulisest valikust
Ökoloogia Koostanud: Ülle Irdt Ökoloogia Ernst Haeckel, 1866 bioloogia haru, mis uurib organismide ja organismide ning keskkonnavahelisi suhteid Ökoloogia ülesanded: Organismide kohastumuste uurimine Organismidevaheliste suhete uurimine Aine ja energiavahetuse uurimine Ökoloogia Ökoloogia uurimistasandid: Organism Populatsioon Biotsönoos e. kooslus Biogeotsönoos e. ökosüsteem: Planetaarne: Bioom Biosfäär Litosfäär e. Atmosfäär Hüdrosfäär maakoor
kuuluvatest isenditest. Liigiteke saab alata populatsioonide sattumisest geograafilisse isolatsiooni. Kui eraldunud populatsioon on väike, siis on tema geneetiline struktuur kohe alguses teistsugune ja vaesem. Uutesse tingimustesse sattunud populatsiooni isendid peavad olema võimelised kohanema uute tingimustega ja paljunema. Olemasolev genofond ja lisanduvad mutatsioonid peavad andma looduslikule valikule piisavalt materjali kohastumuste loomiseks. Liigi püsivuse tagab: populatsiooni sisene ristumine, liikidevahelised ristandid on viljatud Ristumisbarjäärid: geograafiline isolatsioon-maastikulised tõkked, inimtekkelised, avamaastik, teed, tammid Bioloogiline isol-ajaline barjäär(õitsemisaeg) Biokeemiline tõke-erinev hormonaaltasakaal. Makroevolutsioon On liigist kõrgemate taksonite teke ja areng. Makroevolutsioon seisneb erinevate organismitüüpide tekkes ja nende pikaajalises eraldi evolutsioneerumises.
nimetab ning näitab kaardil Eesti suuremaid jõgesid ja järvi; iseloomustab ja võrdleb kaardi ning piltide järgi etteantud jõgesid (paiknemine, lähe ja suue, lisajõed, languse ja voolukiiruse seostamine); iseloomustab vett kui elukeskkonda, kirjeldab elutingimuste erinevusi jõgedes ja järvedes ning selgitab vee ringlemise tähtsust järves; kirjeldab jõe ja järve elukooslust, nimetab jõgede ja järvede tüüpilisemaid liike; toob näiteid taimede ja loomade kohastumuste kohta eluks vees ja veekogude ääres; koostab uuritud veekogu toiduahelaid/toiduvõrgustikke; Õppetegevus 2 Teema võimaldab kodukoha veekogu süvendatud uurimist liikide määramise, vee omaduste mõõtmise, mõõtmistulemuste plaanistamise jms tasemel. Ülevaade uurimusest võimaldab esitust erinevatel tasemetel. 1.2 VESI KUI AINE, VEE KASUTAMINE (16 tundi) Õppesisu Vee omadused
omadused, mis soodustavad ellujäämist, paljunemist ja püsimist oma elukeskkonnas . Too näiteid kohastumistest taimedel (2) Kaktused talletavad endas vett, et kõrbes kuivust üle elada. Kõrberaimede lehed on kitsad ja väikesed, et vältida aurustumist. Too näiteid kohastumistest loomadel (2) Kaelkirjaku pikk kael, et toitu kätte saada. Loomad magavad talveund, sest nad ei elaks muidu talve üle. Kaitsevärvus. Milles seisneb kohastumuste suhtelisus? Selgitus: Ühtetes tingimustes on kohastumus kahjulik teises kasulik. Tähendab kohastumine ei ole täiuslik. Näide: mesilase astel kui kaitse, kuid mesilasele kasutamisel surmav. 1. Liigi teke Liik on sarnaste organismide rühm, mille esindajad kas tegelikult või potentsiaalselt ristuvad omavahel. Millest algab liigi teke? Geograafilise isolatsiooni tekkega populatsioonide vahele. Mis võivad seda põhjustada? Kliimamuutus, Populatsiooni lained ja kaasneb
lendorav ja nahkhiir, homoloogia on bioloogias mõiste, mis tähistab struktuurset sarnasust, vastandudes analoogiale kui funktsionaalsele sarnasusele, selgroogsete jäsemed koosnevad sarnastest osadest, homoloogsus viitab ühise eellase olemasolule, mis on aja jooksul läbi teinud mitmesugused muutused, väljasuremine ja uute liikide teke vabaneb suur hulk uusi elupaiku, bioloogiline konkurents on väike, kui kaasnevad kliimamuutused, muutuvad elukeskkonna tingimused, see viib uute kohastumuste tekkeni, inimene ja inimahv erinevused: inimene liigub püstiselt, inimahvid peamiselt neljal jalal; inimesel on s-kujuline selgroog, inimahvidel kumer; inimesel on karvkate kohatine, inimahvidel ühtlane, sarnasused: kehaehitus, füsioloogia, haigused, inimese tunnused loomadelt kahekülgselt pikk sümmeetriline keha on paljudel selgrootutel loomadel, luustik ja kuulmisaparaat sarnanevad kalade omadega, kopsuhingamine kahepaiksetelt, lootekestad
Tekivad uued alleelid Uued keenid tekivad ja olemasolevate geenide aktiivsuse regulatsiooni muutumine Vähem aega Rohkem aega Saavad alguse mõne liigi mikroevolutsioonilistest muutustest samade tegurite toimel Tagajärjed: mutatsioonid, geenitriivid, LV, kohastumuste teke 2. Makroevolutsiooni protsessid: välja suremine, mitmekesistumine, täiustumine, sarnastumine 3. Divergents mitmekesistumine · Vanemliikide hargnemine uuteks, erinevateks liikideks · Loob uusi ökosüsteeme · Nt õistaimed korv-, huul-, liblikõüielised jpt · Nt imetajad kohastumine eluks vees, maal · Nt eukarüoodid seenteks, taimedeks, loomadeks · Sõltub:
orgaaniliste osade lagunemine), mikrokliima muutmine (temperatuuri muutused, niiskusreziimi muutmine) 4. Tõuseb sõltumatuse määr keskkonnast. Näiteks: kalad saavad elada vaid vees, kahepaiksed vajavad paljunemiseks vesikeskkonda, linnud ja imetajad on püsisoojased saades asustada alasid, kus temperatuur kõigub suurtes ulatustes, imetajate emakasisene areng. 5. Edasiste kohastumuste võimalikkus · Spetsialistide strateegia: eeliseks on konkurentsi puudumine paljudele eluks vajalikele sisenditele (toiduobjekt jne). Puudus: juhul kui toiduobjekti või elupaigaga toimub muutus, on suur oht välja surra. · Generalistide strateegia: sõltuvus eluks vajalike sisendite tasandil väike. Kasutatakse mitmeid tasandeid. Eelis anda alati uusi kohastumusi 6
Neil oli seega suurem võimalus ellu jääda ja siis ka rohkem järglasi anda. Kui pop. geneetiline struktuur pidevalt muutub ühes suunas, siis see viib evolutsioonilise muutuseni. Kõige väiksemad evolutsioonilised muutused on kohastumused. Looduslik valik võib avalduda kolmel erineval viisil: 1. Stabiliseeriv valik – kui keskkond ei muutu, säilitab liigid, kohastumused süvenevad, (fotosüntees, rakuhingamine, valgusüntees jne.) 2. Suunav valik – keskkond muutub, viib uute kohastumuste, liikide ja organismitüüpide tekkeni(jäsemete teke, aju areng, 3. Lõhestav valik - Eelistatud on kaks või rohkem keskmisest erinevate tunnustega rühma Kui populatsioon on jaotunud erinavatesse keskkondadesse(rasside nahavärv) EVOLUTSIOONI MEHHANISMID Üksikindiviid ei evolutsioneeru. Väikseim evolutsioneerumisvõimeline organismide rühm on populatsioon. Populatsiooni moodustavad ühe liigi esindajad teatud territooriumil, kellel on võimalik vaba
Kohastumine on mingil organismirühmal tema elukeskkonnas kõige kasulikumate tunnuste kujunemine...Loomadel: Kaelkirjakul pikk kael, karu talveunes pole süüa, rohutirts roheline, lindude ränna lõunasse pole toitu, kala ujub vees keha voolujooneline. Taimed:Talvel lehed langevad , et hoida kokku vett. Okastest aurab vähe vett välja sellepärast on männil okkad, pöravad lehed päikese poole 5.Mida tähendab kohastumuste suhtelisus, too näiteid. Tähendab ,et kohastumused ei ole täiuslikud. Nad on kasulikud ainult mingites kindlates tingimustes. NT:Jänesel valgest kasukast kasu talvel, rohelisel rohutirtsul kasu rohelisest värvusest kui on rohus. 6.Kirjelda liigiteket (põhjused, toimumine, tulemus). Liiki eristab ristumisbarjäär-erinevad liigid omavahel ei ristu 1)Uus liik tekib lähteliigist kui sellest eraldub rühm isendeid.2)Eraldunud isendite rühm ei saa
fossiilideks. Näiteks latimeeria, Ginko biloba ja ürghai. 21.Mis on kohastumused, too näiteid? Loodusliku valiku tagajärjel tekivad muutused populatsiooni geenifondis ja geneetilises struktuuris. Jäävad püsima organismirühmale kasulikud tunnused e kohastumused konkreetse keskonna suhtes. Kaelkirjakul on pikk kael puulehtede söömiseks, ujupõis kaladel, varje ja hoiatusvärvid, mimikri. Talveuni, ränne, innaaeg 22. Selgita kohastumuste suhtelisust. Kohastumused on suhtelised, kuna need tagavad organismi eluspüsimise ainult teatud tingimustes. Hinnata saab konkreetseid tunnuseid konkreetses keskonnas. Vahel ei saavutata ka täuslikkust. Näiteks kui mõni kaitsevärvi putukas satub valele taustale. Mesilase astel on talle kaitseks, kuid kui ta sellega kedagi nõelab, siis ta rebib endalt tagumise otsa ära ja sureb. 23. Selgita liigi mõistet?
· Ellujäämus säilinud isendite arv pärast kahjustavate tegurite toimet või pärast mingit ajavahemikku · Ellujäämust iseloomustatakse ellujäämuskõveratega (Deevey kõverad) Ellujäämus 100 I (k) ellujäämus % II III (r) 0 vanus Elustrateegiad · Elustrateegia olulisemate kohastumuste kogum, mis tagab liigi populatsioonide säilimise läbi põlvkondade Olulisemad parameetrid, mis tagavad organismi või liigi ellujäämise: · konkurentsivõime · ebasoodsate olude talumine · populatsioonidünaamika laad r - strateegia · r reproduction - sigivus · palju järglasi · järglased suhteliselt väikesed · järglased väikese konkurentsivõimega · arvukuse suured kõikumised K - strateegia · K keskkonna kandevõime · vähe järglasi
ilmas ja Eestis ning leiab erinevuste põhjusi; y hindab erinevate selgroogsete loomade tähtsust looduses ja inimese jaoks ning toob näiteid nende kasutamisvõimalustest; y teeb teaduslikust, majanduslikust, seadusandlikust ja eetilisest aspektidest lähtudes otsu- seid erinevate selgrootute loomade kaitsmisvajaduse kohta; y uurib arvutikeskkonnas valikuliselt eri kalaliikide kasvu ja arengu sõltuvust vee hapniku kontsentratsioonist või loomade ehituslike ja talitluslike kohastumuste seoseid nende elu- viisi, elupaiga või toiduga; y võrdleb taimede ja loomade välisehitust ja rakustruktuuride esinemist; y teeb märgpreparaate taimeorganitest ning kirjeldab ja tunneb ära nende vaatlemisel mikro- skoobis nähtavaid rakuosi või kudesid; y viib läbi katse tärklise olemasolu tõestamiseks erinevates taimeosades; y koostab ja analüüsib skeeme fotosünteesi lähteainete, saaduste ja tingimuste kohta;
(kõrbeloomad) · uriini kontsentreerimine (kass) · vee tagasikondenseerimine hingamissüsteemis · hüdrostaatilist sokki taluvad vererakud kaamel võib juua 100 l vedelikku vererakud taluvad osmootse rõhu muutust, nad ei lähe puruks. 2. Iga kohastumus esineb paljude variatsioonidena ehk igal isendil on sama kohastumus väikeste erinevustega see tagab edukuse. Näiteks: varjevärvus erinev laikude suurus, tumedus või paigutus. 3. Kohastumuste suhtelisus a) Üks ja sama keskkonnategur tingib erinevaid kohastumusstrateegiaid. Näiteks talvitumine: · ränded, siirded · talveuni, talveuinak · varude kogumine · nahaalune rasvakiht, karvade vahetus · aktiivne tegutsemine b) Kohastumus, mis on kasulik organismi rühmale, on kahjulik üksikisendile. Näiteks: · mesilaste ründamine üksik mesilane sureb, aga pesa on kaitstud. · kanaliste käitumine ohu korral (metsis)
Miller tegi katse, kust selgus et gaasisegus tekkisid pidevalt elektrilahendused, "välgud". Katses oli vesi ja gaasisegu Selgita evolutsiooni uurimismeetodeid. Milliseid andmeid on võimalik saada erinevate meetodite rakendamisel? Erinevate uurimismeetoditega saadi erinevaid aminohappeid, suhkruid, lämmastikualuseid ja lipiide. Millest tuletas Ch. Darwin loodusliku valiku? Ta uuris taimi ja fossiile ja tuli välja siis oma liikide muutumise põhjusega Milles seisneb kohastumuste suhtelisus? Näide Eestist Igas keskkonnas on mitmesuguseid, tihti vastandliku toimega ökoloogilisi tegureid. Isashirvede suured sarved on emastele ligitõmbavad, kuid isaste omavahelisel võitlusel võivad need nii kokkuhaakuda, et mõlemad loomad hukkuvad Milline osa on evolutsioonis liikide väljasuremisel? Tähtis, ökosüsteemide osaline häving on võimaldunud kiiret elustiku uuenemist Kuidas on evolutsiooniline regress seotud kohastumisega? Omane parasiitidele
Kliimakskooslus püsivas olekus kooslused. Lõppkooslus, mis välja kujuneb. Popultasiooniökoloogia Geograafiline populatsioon paikneb loodusgeograafiliselt ühtlases piirkonnas, kuid koosluste poolest mitmekesisel maastikul, taiga Ökoloogiline populatsioon seoses kindla ökosüsteemiga, mets Lokaalpopulatsioon - liigi väikseim elementaarrühm ühe ökosüteemi piires, kuusetukk metsas Elustrateegia olulisemate kohastumuste kogum, mis tagab liigi populatsioonide säilimise läbi põlvkondade. Olulisemad parameetrid, mis tagavad organismi või liigi ellujäämise: konkurentsivõime, ebasoodsate olude talumine, popultasioonidünaamika laad. Keskkonnamahtuvus e. Kandevõime populatsiooni arvukus, mille puhul populatsioon kasutab keskkonna varusid sama määral, kui need loodulikult uuenevad. Areaal e. Levila geograafilised (ruumilised) piirid, milles mingi liigi popultasioonid elavad.
Elavad fossiilid on enamasti mõne kõrgema ja kunagi laialt levinud taksoni ainsad allesjäänud reliktsed liigid. Tuntud elavateks fossiilideks on hõlmikpuu ning vihtuimne kala latimeeria 6. Mis on kohastumused, too näiteid? Kohastumus on populatsiooni või liigi isendite ühine pärilik omadus või tunnus, mis soodustab nende eluvõimet ja edukat paljunemist olemasolevates elutingimustes. 7. Selgita kohastumuste suhtelisust. Looduslik valik loob, muudab ja säilitab kohastumusi 8. Selgita liigi mõistet Liik on populatsioon või populatsioonide rühm, mis oluliste anatoomiliste tunnuste poolest erineb teistest populatsioonidest. 9. Milles seisneb bioloogiline isolatsioon? Ristumisbarjäär e bioloogiline isolatsioon – liigi bioloogilised iseärasused (ökoloogilised, käitumuslikud, biokeemilised, geneetilised), mis takistavad edukat ristamist teiste liikidega. 10
talletavad lihased vaaladel, liblikõieliste sümbioos mügarbakteritega jne) 3.) käitumises (ränded, pulmamängud, talveuni) Kohanemus mingi isendi mittepärilid ja võib olla pöörduv kohanemine hetkeolukorraga (nt silmapupill pimedas ja valges, päevitumine suvel, lihasmassi suurenemine, immuunsus peale haiguse põdemist) Kohanemine protsess, mille käigus kohanemus tekib NB! Indiviid kohaneb, grupp/populatsioon kohastub 2. Kohastumuste suhtelisus - milles seisneb? 1.) Suhtelised ajas (nt jäneste valge kasukas); Kujunevad ajalise nihkega (keskkond muutub kiiremini kui kohastumus) 2.) Suhtelised ruumis/paigas (nt ränne: ühes kohas on tunnus soodne, teises mitte) 3.) Üksikisendile võib olla kahjulik, aga organismirühmale kasulik (nt mesilased näelates üks hukub, aga pesakond säilib, on kaitstud) 3. Liigi mõiste.
tumedad isendid langevad kergemini röövloomade saagiks. 3. Suunav valik eemaldab heledad ja soosib tumedamaid isendeid. Nii juhtub siis, kui tigude elukeskkond muutub saastumise tagajärjel tumedamaks. 4. Lõhestav valik soosib äärmuslikke värvusi, st väga heledaid ja väga tumedaid. Selline valik võib toimuda siis, kui teopopulatsioon asub ümber piirkonna, kus heledal maapinnal on tumedad kivid. Kohastumused - näited, kohastumuste suhtelisus ja näited Kohastumused on tunnused, mis aitavad organismidel paremini hakkama saada - Ristika varjevärvuse tõttu on ta vaenlastele raskesti märgatav - Triiplutika hoiatusvärvus annab vaenlastele märku halvast maitsest - Kaktusel on välja arenenud mitu kohastumust kuivas kliimas kasvamiseks - lehed on taandarenenud, vars on veevarude säilitamiseks lihakaks muutunud, õhulõhed avanevad öösel Kõik kohastumused on suhteliselt head (ei ole täiuslikud)
Paljudel organismidel on varjevärvus või varjekuju, mis sulatab nad ühte taustaks oleva keskkonnaga. Mõnele liigile tuleb kasuks sarnasus teise liigiga, nn mimikri. Kohastumuse tekke eelduseks on individuaalsed pärilikud muutused, mis annavad materjali looduslikule valikule. Valiku tagajärjel kujunevad soodsatest individuaalsetest muutustest tervele populatsioonile või liigile omased kasulikud muutused. Kohastumused on organismidele kasulikud vaid teatud tingimustest teatud aja vältel. kohastumuste suhtelisus väljendub ka asjaolus, et kohastumused ei ole täiuslikud. Uuendus Darwini evolutsioonile ehk moderne süntees Geneetikute, naturalistide ja paleontoloogide vaadete süntees pani aluse evolutsiooni uurimisele läbi loodusliku valiku, mis sai alguse pärast teist maailmasõda. Tähtsamad kokkulepitud punktid: 1. Populatsiooni ja Mendeli geneetika printsiibid sobivad evolutsiooni. 2. Evolutsioon juhtub läbi väikeste geneetiliste muutuste; see on astmeline ja aeglane protsess,
Paljudel organismidel on varjevärvus või varjekuju, mis sulatab nad ühte taustaks oleva keskkonnaga. Mõnele liigile tuleb kasuks sarnasus teise liigiga, nn mimikri. Kohastumuse tekke eelduseks on individuaalsed pärilikud muutused, mis annavad materjali looduslikule valikule. Valiku tagajärjel kujunevad soodsatest individuaalsetest muutustest tervele populatsioonile või liigile omased kasulikud muutused. Kohastumused on organismidele kasulikud vaid teatud tingimustest teatud aja vältel. kohastumuste suhtelisus väljendub ka asjaolus, et kohastumused ei ole täiuslikud. Uuendus Darwini evolutsioonile ehk moderne süntees Geneetikute, naturalistide ja paleontoloogide vaadete süntees pani aluse evolutsiooni uurimisele läbi loodusliku valiku, mis sai alguse pärast teist maailmasõda. Tähtsamad kokkulepitud punktid: 1. Populatsiooni ja Mendeli geneetika printsiibid sobivad evolutsiooni. 2. Evolutsioon juhtub läbi väikeste geneetiliste muutuste; see on astmeline ja aeglane protsess,
Tulemused: kohastamine, liigi teke 4. Mis on kohastumine, 1kuidas kujuneb, too näiteid kohastumustest taimedel ja loomadel. Kohustamine on mingil isendi rühmal tema elukohas kasulike tunnuste kujunemine Taimedel: kõrbetaime- sügavad juured, et vett kätte saada, Võilill- tohutu palju seemneid Loomadel: kaelkirjak- pikk kael tuleb puu pealt lehti võtta, Lepatriinu- mürgine, hasti märgitav, et keegi teda ei söö 5. Mida tähendab kohastumuste suhtelisus, too näiteid. Kohustamuse suhtelisus on kui loomale arenenud kohustumised on kasulikud ainult nendes tingimusetes milles ta välja kujunes Näiteks: Vlagejänes, 6. Kirjelda liigiteket (põhjused, toimumine, tulemus). Uued liigid tekivad looduses pika aja vältel loodusliku valiku tagajärjel. Uued liigid võivad tekkida, siis kui: a)Populatsioon jaguneb teisest isoleeritud osadeks - populatsiooni erinevates osades kujunevad sealsetele
pärilikest muutustest kujunevad tervele populatsioonile Tulemused: kohastamine, liigi teke 4. Mis on kohastumine, 1kuidas kujuneb, too näiteid kohastumustest taimedel ja loomadel. Kohustamine on mingil isendi rühmal tema elukohas kasulike tunnuste kujunemine Taimedel: kõrbetaime- sügavad juured, et vett kätte saada, Võilill- tohutu palju seemneid Loomadel: kaelkirjak- pikk kael tuleb puu pealt lehti võtta, Lepatriinu- mürgine, hasti märgitav, et keegiteda ei söö 5. Mida tähendab kohastumuste suhtelisus, too näiteid. Kohustamuse suhtelisus on kui loomale arenenud kohustumised on kasulikud ainult nendes tingimusetes milles ta välja kujunes Näiteks: Vlagejänes, 6. Kirjelda liigiteket (põhjused, toimumine, tulemus). Uued liigid tekivad looduses pika aja vältel loodusliku valiku tagajärjel. Uued liigid võivad tekkida, siis kui: a)Populatsioon jaguneb teisest isoleeritud osadeks - populatsiooni erinevates
Liik on loodusllike popultasioonide rühm, mille isendid kas tegelikult või potentsiaalselt ristuvad omavahel bioloogiline liigimääratlus. Liikide omavahelist ristumist takistab geograafiline isolatsioon. Liigi bioloogilisi iseärasusi, mis takistavad edkat ristumist teiste liikidega nim ristumisbarjääriks ehk bioloogiliseks isolatsiooniks. Olemasolev genofond ja lisanduvad mutatsioonid peavad andma looduslikule valikule piisavalt materjali uute kohastumuste loomiseks. Lõhestav valik. Erimaise liigitekke teguriteks on popultasioonide geograafiline triiv ja looduslik valik. Keskseks protsessiks on kohastumuste ökoloogiliste tingimustega. Lk 99-100 Kordamisküsimused Tõene või väär? 1. Kõige liigirikkam loomaklass on putukad 2. Uus, täiuslikum organismitüüp võimaldab asustada uusi keskkondi. 3. Loomade evolutsioonis on järk-järgult suurenenud sõltuvus biootilistest teguritest. 4
tööstuslik melanism). · Lõhestav valik levialas on erinevate tingimustega piirkonnad. Kahe või enama keskmisest erinevate tunnustega isendirühma eelispaljunemine. V6ib viia liigi jagunemiseni tütarliikideks. Loodusliku valiku tagajärjel tekivad muutused populatsiooni geenifondis ja geneetilises struktuuris. Jäävad püsima organismirühmale kasulikud tunnused ehk kohastumused konkreetse keskkonna suhtes. Kohastumuste teket nimetatakse kohastumiseks. Kohastumused on pärilikud. Näiteks kaelkirjaku pikk kael puulehtede söömiseks. Kohastumused on suhtelised, ühtedes tingimustes osutuvad kasulikeks, teistes tingimustes aga kahjulikeks. Kohastumused on nt kaitsevärvused, mimikri, muutused siseehituses nt ujup6is, talveuinak, ränne, innaaeg. Geneetiline triiv. Geenitriiv ehk geneetiline triiv on geeni alleelide (ja mittegeensete geneetiliste markerite
sarnanemises teisele liigile, keskkonnaelemendile või kummagi üldistusele. Näiteks võib ohutu loomaliik sarnaneda välimuselt hoiatusvärvust kandva mürgise loomaga. Mimikriga on paralleelselt kasutusel mimeesi mõiste, millega tähistatakse tavaliselt sarnasust keskkonnaelemendiga. Nt. ohutud sirelased meenutavad väljanägemiselt herilasi või mesilasi; mitmed kahjutud maod sarnanevad mürkmadudega; kägu jäljendab raudkulli jne. 5. Tooge näiteid kohastumuste suhtelisusest! Kohastumuste suhtelisus avaldub järgnevas: *ühe ja sama keskkonnateguri suhtes kujunevad erinevad, kuid konkurentsivõime seisukohalt samaväärsed kohastumused. *organismirühmale tervikuna kasulik omadus ei pruugi olla seda kõigi üksikisendite seisukohalt; *kohastumus töötab erinevates situatsioonides (kuigi teatud tingimustes ja teatud ajal) erinevate tagajärgedega. 6. Mis kujundab kohastumusi?
Metsakorralduses kasutatakse ka mõistet eraldis (eeskätt kartograafilisel kujutamisel). Puistu nimetus tuletatakse kasvukohatüübi ja enamuspuuliigi nimetusest, näiteks mustikakuusik, rabamännik. dominant - taimekoosluses katvuse või biomassi järgi ülekaalus olev ja aineringes kõige tähtsam liik. eluvorm- morfoloogiliselt ja ökoloogiliselt sarnaste organismide rühm. Taimedel on eluvorme eristatud ebasoodsate tingimuste üleelamiseks evolutsiooni vältel kujunenud kohastumuste alusel. Üheks tuntumaks eluvormide jaotuseks on C. Raunkiaeri (1903) klassifikatsioon, mis põhineb taimede uuenemispungade asukohal. fanerofüüdid hemikrüptofüüdid terofüüdid kamefüüdid geofüüdid hüdrofüüdid boniteet - metsa, mulla või maa suhteline headus. Metsaboniteet näitab kasvukoha tootlikkust puuliikide seisukohalt, leitakse puuliikide kaupa tabelitest või graafikutest. Kasutatakse viit boniteediklassi I..
olelusvõitluseks Ellu jäävad isendid, kellel on erinevalt liigikaaslasest kasulik tunnus: Kaitsevärvus Suurem viljakus Vastupidav haigustele, reostusele, antibiootikumidele, mürkidele, klimaatilistele tingimustele Kohastumine Loodusliku valiku tagajärjel tekivad liigi ellujäämist ja sigimist soodustavad pärilikud kasulikud tunnused ehk kohastumused konkreetse keskkonna suhtes Kohastumuste teket nim kohastumiseks Kohastumused on pärilikud (nt kaelkirjaku pikk kael puulehtede söömiseks) Kohastumused on suhtelised, ühtedes tingimustes osutuvad kasulikeks, teistes aga kahjulikeks (nt mesilase mürgiastel jääb imetaja naha sisse kinni ning mesilane sureb rebides osa oma tagakehast Kohastumused siseehituses ujupõis kaladel välisehituses varje- ja hoiatusvärvus, mimikri füsioloogias talveuni
annaabi.ee 
