Viisakas Hoolitsetud Vastavad töökogemused Valmis uuteks kogemusteks Vastutulelik Abivalmis Keelte oskus sõbralik IDEAALNE TÖÖTAJA Peab meeldima oma töö Kiire Kohusetundlik Oskab ennast väljendada Teadmised Vastavad töökogemused
6. Õppimine toimub sotsiaalses kontekstis, inimeste vastastikuses mõjus; kusjuures õppija vajadused, huvid ja kogemused on õppimise võtmeteks. 7. Õpetamine ja õppekava peavad olema loodud nii, et on võimalik arvestada iga õpilase individuaalsete eripäradega. 8. Indiviidi vaimne ja esteetiline külg tuleb liita tegevusse, see on tähtis isiksuse tunde- elu arenemises. 9. Läbi kogemuse analüüsi arendatakse inimest ja valmistutakse uuteks kogemusteks. 10. Inimkesksust ei tuleks käsitleda kui järeleandmist lapse hetkefantaasiatele ja kapriisidele, vaid kui õiget õpetust, millele on iseloomulik struktureeritus ja plaanipärasus.
Kui laps on halvasti käitunud, näitab ema oma olekuga, et laps on talle, kõige lähedasemale inimesele, haiget teinud. Ema meeleolule on lapsed äärmiselt vastuvõtlikud, nad ei taha ju, et ema nende pärast kurb on. V SLAID Vanema, kasvataja-õpetaja ülesandeks: 1. Olla eeskujuks. 2. Mõtelda lapsega kaasa, tema samme ette aimata (nii õpetamiseks kui ohtude vältimiseks) 3. Pakkuda uusi võimalusi positiivseteks ja negatiivseteks kogemusteks - eksimine on õppimise tee. 4. Ennast koos lapsega kasvatada. VI SLAID Olulisim erinevus vabakasvatuse ja mitmete teiste kasvatusmeetodite vahel on see, et ilma käskude, keeldude ja karistuseta hakkab laps samm-sammult tunnetama piire ning aru saama kuidas ühiskond funktsioneerib ja milline käitumine on aktsepteeritav, milline käitumine tagab toimetuleku. Lapse suunamine ja kontrolli all hoidmine toimub kaudselt. Laps tunneb
Kutsutakse külalisi ,kellega koos õpitakse uusi tantsusamme, karate võtteid jpm. On ka laagreid ,mis on suunatud rohkem sportlikele tegevustele- keda huvitab rohkem ujumine ,saab minna Kloogaranna ujumislaagrisse, keda huvitab suusatamine, sellele on suusalaager Otepääl. Spordilaagri jaoks ei pea olema sama spordialaga seotud või kogenud. Palju on noori ,kes laagritest just avastavadki ala ,mis neile meeldib ning sobib. Sellised laagrid on ka silmaringi avamiseks ning uuteks kogemusteks kasulikud. SPORT MUJAL Sport kui Eesti kultuuri lahutamatu osa on rahva kehalise, vaimse ja moraalse kasvatuse terviksüsteem, mis tugevdab elujõudu ja tervist, võimaldab eneseteostust ja vaba avatud suhtlemist, kujundab sportlikaatelist ellusuhtumist teenides rahva heaolu ja elukvaliteedi tõstmise huve. Vaimsus ja kultuursus, humanism ja isamaa-armastus, karskus, edupüüdlikkus, ausus, loovus ja töökus on aated, mida spordis järgida ja mida sport peab aitama kujundada (www.eok.ee )
sündmus. Budistid usuvad, et on palju maailmu, kuhu võib sündida/ ümber sündida. Igas maailmas on mingid piirangud (näiteks ei saa naine habet kasvatada või mees sünnitada). Budistide jaoks kogemuste maailma loojaks pole üleloomulik olend, vaid inimese enda karma. Karma täidab budismis jumala rolli, kuid ta on alati inimesega seotud. Mõeldud mõtted, öeldud sõnad ja keha määravad piirid praeguseks ja praegused teod seavad piirid tuleviku kogemusteks. Neli õilsat tõde Buddha selgitas oma kuulajaile, miks inimesed on õnnetud ja vihased ning mida saaks teha, et maailm ja inimesed paremaks muutuksid. 1. Maailmas on kannatus. Aja ja ruumi maailmas ei koge keegi kunagi täielikku rahuldust. Isegi kõige õnnelikumad hetked kaovad. 2. Kannatus põhjuseks on elujanu. Inimesed kannatavad, sest nad üritavad endale saada ja hoida asju ning pole kunagi rahul. Nad muutuvad ahneks ja enesekeskseks. Ahnus ja viha lahutavad rahvaid ja toovad sõda
aitavad kontsentreeruda meditatsioonile Loomine Budistid usuvad, et on palju maailmu, kuhu võib sündida/ ümber sündida. Igas maailmas on mingid piirangud (näiteks ei saa naine habet kasvatada või mees sünnitada). Karma täidab budismis jumala rolli, kuid ta on alati inimesega seotud. Mõeldud mõtted, öeldud sõnad ja keha määravad piirid praeguseks ja praegused teod seavad piirid tuleviku kogemusteks. Neli õilsat tõde Buddha selgitas oma kuulajaile, miks inimesed on õnnetud ja vihased ning mida saaks teha, et maailm ja inimesed paremaks muutuksid. 1. Maailmas on kannatus. Aja ja ruumi maailmas ei koge keegi kunagi täielikku rahuldust. Isegi kõige õnnelikumad hetked kaovad. 2. Kannatus põhjuseks on elujanu. Inimesed kannatavad, sest nad üritavad endale saada ja hoida asju ning pole kunagi rahul. Nad muutuvad ahneks ja enesekeskseks.
Budistid usuvad, et on palju maailmu, kuhu võib sündida/ ümber sündida. Igas maailmas on mingid piirangud (näiteks ei saa naine habet kasvatada või mees sünnitada). Budistide jaoks kogemuste maailma loojaks pole üleloomulik olend, vaid inimese enda karma. Karma täidab budismis jumala rolli, kuid ta on alati inimesega seotud. Mõeldud mõtted, öeldud sõnad ja keha määravad piirid praeguseks ja praegused teod seavad piirid tuleviku kogemusteks. Neli õilsat tõde Buddha selgitas oma kuulajaile, miks inimesed on õnnetud ja vihased ning mida saaks teha, et maailm ja inimesed paremaks muutuksid. 1. Maailmas on kannatus. Aja ja ruumi maailmas ei koge keegi kunagi täielikku rahuldust. Isegi kõige õnnelikumad hetked kaovad. 2. Kannatus põhjuseks on elujanu. Inimesed kannatavad, sest nad üritavad endale saada ja hoida asju ning pole kunagi rahul. Nad muutuvad ahneks ja enesekeskseks
(Mikser, 2013) Õppimise käigus õpime ka tundma oma tugevaid ja nõrku külgi, kasutamaks neid oma edaspidises õpitegevuses, st õpime õppima. Õppima õppimise käigus arendatakse endas teatud omadusi, omandatakse uusi teadmisi – oskusi, mis võimaldavad edaspidi õppida kiiremini, väiksema aja- ning jõukuluga. Teiseltpoolt on oluline ka tõhusa ehk efektiivse õppimise tundma õppimine, kasutamaks teiste õppijate parimaid kogemusi ära oma õppimise arendamiseks, muutes need oma kogemusteks. (Kadajas, 2005) Õppimise olemuse sügavamaks avamiseks on oluline mõiste, mis õppimist ajendab. Vastavalt inglise loodusteadlase Charles Darwini (1809-1882) teooriale kujunesid intellekt ja sealhulgas õppimisvõime inimestel ja kõrgematel loomadel evolutsiooni käigus välja selleks, et elukeskkonnaga paremini kohaneda. Neid seisukohti arvestades ja edasi arendades tõi USA filosoof, pedagoog ja psühholoog John Dewey (1859-1952) ühena esimestest selgelt esile, et
armastust. Shaver, Wu ja Schwartz (1991) intevjueerisid noori inimesi Ameerikas, Itaalias ja Hiinas, uurides nende emotsionaalseid kogemusi. Kõikides kultuurides tuvastasid naised ja mehed samu emotsoone nagu elementaartõdesid. Prototüüp emotsioonid olid rõõm/õnn, armastus/veetlus, hirm, viha/vihkamine ning kurbus/depressioon. Nad nõustusid sellega, et emotsioonid jagunevad positiivseteks ja negatiivseteks kogemusteks. Ühel nõul oldi kõiges väljaarvatud ühes emotsioonis- armastus. Ameeriklased ja Itaallased kaldusid nii sõbraarmastus, kui ka kirglikku armastust samastama õnne ja positiivse kogemusega. Samas Hiina õpilastel oli kirest palju tumedam ettekujutus. Kirglik armastus tundus neile olevat seotud kurbuse ja südamevaluga. Hiina mehed ja naised seostasid armastus selliste ideograafidega, nagu sõge armumine, vastamata armastus, nostalgia ja kurbust täis armastus.
olevat. Tajutud mina ei avalda end teistele kunagi täielikult, on aktiivne peamiselt üksi olles. Avalik mina- isik, kellena tahetakse näida. Avalik mina on sotsiaalselt heakskiidetud käitumisega, on aktiivne ka teiste nähes. Ei erine oluliselt ideaalminast. Alalhoidlik mina- kahtlev uue suhtes, toetub teistele, ei andesta endale tehtud vigu, kardab võimalikke ohte, väldib riske, kardab tagajärgi, otsib kindlust, hoiab tunded endale. Eksperimenteeriv mina- avatud uuteks kogemusteks, uudishimulik, ilmutab iseseisvust, ei hooli võimalikest vigadest, otsib uusi teid, riskib, on mänguline, meeldivad üllatused, kasutab kujutlusvõimet. Mina-esitlus (imago loomine)- tuleb säilitada tasakaal ja usutavus. Valitavad strateegiad: hirmutamine, näidis-esitlemine, anumine, tagasihoidlikkuse ilmutamine, ülendamise strateegia, meelejärgi olemine. Kehtestav käitumine, kehtestamistehnikad Kehtestamist on defineeritud mitmeti:
analüüsimine ja ümbertöötlemine, mis leiab aset refleksiooni kaudu ning milleks indiviid saavutab küpsuse täiskasvanuna. Subjekt ja kogemus - Subjekt on enda kogemusele avatud ja viimast produktiivselt ümbertöötlev. Subjekti kogemus on alati unikaalne ning mida pikem on olnud indiviidi eluiga, seda enam on tal ainulaadseid kogemusi, mis suurendavad tema kui subjekti unikaalsust. Eelnevate kogemuste läbitöötamine on aluseks edasise tegevuse juhtimisele ja avatusele uuteks kogemusteks. Kogemuste analüüsimine ning mõtestamine leiab aset refleksiooni kaudu. Kogemuste tõlgendamist ja ümbertöötlemist reflekteerimisprotsessis ning selle seotust täiskasvanu arenguga on põhjalikult käsitlenud J. Mezirow. Tema teooria kohaselt on tarve mõista oma kogemust üheks inimese põhivajaduseks. Oma kogemuste läbitöötamine rikastab indiviidi sisemaailma ning toetab tema potentsiaali rakendamist ja arendamist. Mida rohkem on inimesel mõtestatud kogemusi, seda ainulaadsem on ta
Miks seda kasutatakse? Seikluskasvatus on osa elamuspedagoogikast, see on sotsiaalkasvatusmeetod, mis püüab toetada inimest oma isiksuse arendamisel. Seikluskasvatus on dünaamiline kasvatusprotsess, mis kujutab endast isiksuse mitmekülgse arengu huvides teostatavat füüsilist, vaimset ja emotsionaalset tegevust. See on oskuste õppimine praktiliste tegevuste kaudu. Seikluskasvatuse ülesanne on pakkuda emotsioone, mis töödeldakse inimese, grupi ja juhendaja abiga kogemusteks. Viies läbi seiklusharjutuse, peab juhendaja hoolega läbi mõtlema, mida ta tahab selle tegevusega õpetada. Eesmärk: Seikluskasvatuse põhiprintsiibid on eesmärgistatud ning aktiivne kehaline tegevus, rühmatöö, positiivse kogemuse omandamine, kogemuse analüüsimine 25. Mis on mänguteraapia? Kasutatakse väikelaste ja teismeliste puhul, et aidata neil toime tulla selliste traumaatiliste sündmustega nagu väärkohtlemine, lein, pereprobleemid, puue ja hülgamine
4 Autoritaarsus(tugev isik, kuulekus,sõna maksab Kas on olemas head kasvatust? Kasvatusele soodne situatsioon võiks välja nii: 1 Väärtuslikud tegevused, mis avavaid mitmeid arenguvõimalusi 1 Ruum kasvava inimese loovate jõududele 1 Võimalused väärtuslikeks elamusteks 1 Võimalused mitmekesiseks tegevuseks 1 Mitmekülgne impulssiderohke kasvukeskkond 1 Austus lapse isiksuse vastu 1 Kogemused, mis avavad võimalusi uuteks kogemusteks 1 Rohked eneseväljendusvõimalused 1 Vajaduse tekitamine iseseisvaks tegutsemiseks Kasvatus on lapsele arenguimpulsse pakkuv tegevus, mille toimel sünnib soov otsida tõtt ja ületada oma praegune seisund. Kasvatusele on ebasoodne: 1 Alandaminev, slvav ja halvustav õhkkond 1 Instrumentaalne suhtumine lapsesse 1 Lapsi koheldakse tehnoloogiate abil ning temas nähakse minmesuguseid "mehhanisme" 1 Hoolimatus lapse arenguvajaduste suhtes
(Joonis 3) Võrreldes teistest mängudest LoLi kohta öeldi, et see mäng on tasuta, seda pidevalt arendatakse ja see pakub neile lõbu. 14 Kolm kõige positiivsemat kogemust/oskust, mida „League of Legends“ pakub oma mängijatele on reaktsiooni arenemine, oskus luua erinevaid strateegiaid ja inglise keele arenemine, niimoodi arvas 16 õpilast, ehk 55% vastanute hulgast. Kõige negatiivsemateks kogemusteks/oskusteks, mida õpilased arvavad on see, et vahest ei lähe mäng hästi, mõned meeskonnaliikmed kaotavad mängu ja inimesed, kes ei räägi inglise keeles tüütavad, sest ei saa aru, mida nad räägivad. „League of Legends“ on suhteliselt populaarne mäng isegi sellises väikeses linnas nagu Tapa, sest seda mängivad igast vanusegrupist vähemalt kolm inimest. See mäng võib tekitada sõltuvust, kui just pole midagi muud teha. Kindlasti ei tohi kulutada kogu oma vaba aega
aastal Leipzigi ülikoolis esimese eksperimentaalpsühholoogia laboratooriumi avamine. • Psühholoogia eesmärk: lihtsate ja keeruliste teadvuse fenomenide uurimine. • Psühholoogia uurib vahetuid protsesse – loodusteadlased uurivad vahendatud kogemusi. • Eksperimentaalpsühholoogia põhieesmärgid: • Avastada mõtlemise algelemendid. • Avastada seadused, mille alusel need algelemendid kombineeruvad keerulisemateks mentaalseteks kogemusteks. • Puhas introspektsioon ja eksperimentaalne introspektsioon – neis on vahe! • Mõtete elemendid – aistingud (modaalsus ja intensiivsus) ja nendega kaasnevad tunded (osad helid mõjuvad meeldivamalt). • Pertseptsioon – passiivne protsess – vormitud aktuaalse stimulatsiooni, indiviidi anatoomilise seisundi ja varasemate kogemuste poolt. • Apertseptsioon – aktiivne ja vabatahtlik, indiviidi kontrolli all – pööratakse millelegi
võivad aga lapse enesekindlust tahtmatult õõnestada. Vastavalt ühiskonna vajadustele vajab vormimist ja piiranguid laste käitumine, aga laste eneseväljendust ei tohiks me piirata. Loomingulises õhkkonnas väärtustatakse pigem isikupära ja mõtete erinevust. Toetatama peab pigem eksperimenteerimist kui alalhoidlikkust. Alalhoidliku "mina" ja eksperimenteeriva "mina" umbkaudsed omadused: Kahtlev kõige suhtes avatud uuteks kogemusteks Ettevaatlik uudishimulik Jääb kindlaks vanadele tavadele oletab Järgib reegleid intuitiivne Tavapärane omapärane Toetub teistele ilmutab iseseisvust Ei andesta enda tehtud vigu ei hooli võimalikest vigadest Väldib riske riskib Kardab võimalikke ohte otsib uusi teid Väldib eksimusi loob ootusrikkaid seoseid Kardab tagajärgi on mänguline On tõsine teeb asju rõõmuga
Tervise ja haiguse avaldumisvorm ei ole fikseeritud, vaid need on osaliselt kattuvad misted, mida kasutatakse kirjeldamaks kohanemisprotsessi elu muutuvate nudmiste ja elu muutuvate tähendustega (Aldridge, 1996: 22). Kuna inimene on muusikahelidele aldis, siis on muusikal selles kohanemisprotsessis oluline roll. Ehkki muusika on inimese jaoks suhteliselt harva eluliselt tähtis, on ta siiski meeldivaks kaaslaseks igapäevaelus ning vahend esteetilisteks ja transtsendentaalseteks kogemusteks, mis soodustavad heaolu ja toetavad tervist. Tänapäevane muusikateraapia toetub kahele vundamendile - muusikale ja teraapiale. Muusikateraapia hlmab mitmeid meetodeid ja lähenemisviise: · Ekspressiivne muusikateraapia Ekspressiivne muusikateraapia vimaldab kliendil ennast muusikaliselt väljendada, musitseerida ja improviseerida. Muusikateraapias on improvisatsioon spontaanne, ekspromtne ning ühendab endas nii mängu kui ka loomingu
uuringuid ja loota mõistlike tulemusi, järeldusi. Erinevates religioonides kogetakse ekstaasi erinevalt. 4. Usulise kogemuse psühholoogilised komponendid. (Grom 2007) on usulise kogemus komponentideks kognitsioonid , emotsioonid, kehaasendid ja füsioloogilised seisundid. Kognitsioonid tähendavad usulise kogemuse ratsionaalset komponenti. Need väljenduvad religioossetes õpetustes, seisukohtades ja kogemuste kirjeldustest. Nende ülesandeks on luua valmidus teatud kogemusteks, võimaldada tunnetada usulisi sümboleid ja tõlgendada usuliselt erinevaid kogemusi. Emotsioonid usulises kogemuses hõlmavad kogu tunnete skaala. See tähendab, et usuline kogemus võib oma emotsionaalselt laadilt olla nii positiivne kui ka negatiivne. Näiteks kehaasendid hõlmavad nii teatud kogemuse kohaseid asendeid (palveasend) kui ka vaba kehalist liikumist, mis soosib usuliste kogemuste tekkimist. Füsioloogilise seisundi rahunemine.
Küpsemine on kvalitatiivne muutus ehk sisuline muutus, näiteks muutus struktuuris. See on muutus täiuslikuma, parema, väljakujunenuma suunas ning võib olla nii füüsiline kui ka vaimne. 29. Kuidas mõjutab inimese arengut keskkond? Keskkond mõjutab seda, kuidas ja mil määral pärilik informatsioon avaldub. Keskkonna all mõeldakse näiteks perekonnas valitsevat õhustikku, võimalusi erinevateks kogemusteks, ümbritsevate inimeste mõju nende tegevuse, hoiakute ja väärtuste kaudu, kultuuri, mis soosib või pärsib mõne omaduse avaldumist ja samuti füüsilist keskkonda, näiteks vaba liikumise ruumi, vahendeid mingi omaduse arendamiseks, keskkonna saastatust jm. 30. Milline sünnieelse arengu etapp on kõige olulisem ja miks? Kõige olulisemad on esimesed 8 nädalat, siis moodustuvad kehaorganid ja algab ka närvisüsteemi areng. 31. Kuidas mõjutab arengukeskkond närvisüsteemi arengut?
Teadvus kontrollib ja tasakaalustab ja tulemuseks on kokkukuuluvus. 29. Paindlikkuse seadus. See seadus sisaldab käesoleva momendi tegelikkuslikku vastuvõtmist. Me võtame ennast, teisi, jooksvaid sündmusi vastu mitte kui meile tekitatud jäika vastupanu. See nõuab ergast ja laia teadlikkuse seisu, nõuab momendi omaks võtmist ja konstruktiivset ärakasutamist. Komistuskivid saavad trepiastmeteks ja probleemid kogemusteks. Kõik teenib meie paremat mina kui me oskame seda õigesti kasutada. Anonüümsete Alkohoolikute ja veel 12 astme programmi poolt kasutatud kirgas palve peegeldab seda seadust. "Jumal kingi mulle selgust vastu võtta asju, mida ma ei saa muuta, julgust, et muuta asju, mida suudan ja tarkust nende vahel vahet teha." See palve on toodud Buddha kirjutistest. 30. Andestamise seadus. See seadus töötab koos teistega arvestamisega ja nägemisega, et kõik on armastus,
Ühe levinud käsitluse järgi (Grom 2007) on usulise kogemuse komponentideks kognitsioonid (üldmõiste teadmise ja teadlikkuse kohta. Hõlmab selliseid protsesse nagu nt. mõtlemine, otsustamine, planeerimine.), emotsioonid, kehaasendid ja füsioloogilised seisundid. Kognitsioonid tähendavad usulise kogemuse ratsionaalset komponenti. Kognitsioonid väljenduvad religioossetes õpetustes, seisukohtades, kogemuste kirjeldustes. Nende ül. on luua valmidus teatud kogemusteks, võimaldada tunnetada usulisi sümboleid ja tõlgendada usuliselt erinevaid kogemusi. Emotsioonid usulises kogemuses hõlmavad kogu tunnete skaala. S.t, et usuline kogemus võib oma emotsionaalselt laadilt olla nii positiivne kui ka negatiivne. Nt. kehaasendid hõlmavad nii teatud kogemuse kohaseid asendeid (palveasend) kui ka vaba kehalist liikumist, mis soosib usuliste kogemuste tekkimist. Füsioloogilise seisundi mõjutamine võib olla seotud erinevate taotlustega. Nt.
ainukordne sündmus. Budistid usuvad, et on palju maailmu, kuhu võib sündida/ ümber sündida. Igas maailmas on mingid piirangud (näiteks ei saa naine habet kasvatada või mees sünnitada). Budistide jaoks kogemuste maailma loojaks pole üleloomulik olend, vaid inimese enda karma. Karma täidab budismis jumala rolli, kuid ta on alati inimesega seotud. Mõeldud mõtted, öeldud sõnad ja keha määravad piirid praeguseks ja praegused teod seavad piirid tuleviku kogemusteks. Buddha õpetas, et kogu maailm muutub Igal hetkel maailmas keegi sünnib ning igal ajahetkel, kõik on püsimatu. Igal sureb. Kogu universumis toimub loomine ja hävimine igal hetkel. hetkel keegi sünnib ning keegi sureb. Ükskõik milliselt tasemelt me universumi vaatame, kas aatomi või galaktika, kogu aeg on ta muutumises ning ei saa kunagi valmis. Budistide arvates toimub loomine ja hävimine igal hetkel
üsna tavalised fraasid võivad aga lapse enesekindlust tahtmatult õõnestada (Fisher 2005: 34). Vastavalt ühiskonna vajadustele vajab vormimist ja piiranguid laste käitumine, aga laste eneseväljendust ei tohiks me piirata. Loomingulises õhkkonnas väärtustatakse pigem isikupära ja mõtete erinevust. Toetatama peab pigem eksperimenteerimist kui alalhoidlikkust. Alalhoidliku "mina" ja eksperimenteeriva "mina" umbkaudsed omadused: Kahtlev kõige suhtes avatud uuteks kogemusteks Ettevaatlik uudishimulik Jääb kindlaks vanadele tavadele oletab Järgib reegleid intuitiivne Tavapärane omapärane Toetub teistele ilmutab iseseisvust Ei andesta enda tehtud vigu ei hooli võimalikest vigadest Väldib riske riskib Kardab võimalikke ohte otsib uusi teid Väldib eksimusi loob ootusrikkaid seoseid Kardab tagajärgi on mänguline 47 On tõsine teeb asju rõõmuga
Selle asemel, et tegelikkuses üles ärgata, ärkab inimene hoopis unenäos. Kui aga kell heliseb tegelikkuses, siis ärgatakse unenäos peaaegu kohe üles. Nüüd ärgatakse ja kuuldakse kella helisemist reaalselt. See on nende kahe maailma erinevus, mis seisneb ajalises vahekorras. Nii et ainult aeg ja ruum eristab unenäomaailma ja ärkvel oleku maailma üksteisest. Näiteks võib siin kohal välja tuua sellised inimeste kogemused, mida nimetatakse surmalähedas- teks kogemusteks. Sellisel nähtusel ilmneb üks huvitav aspekt, mille tõesuse üle teadusmaailmas vaieldakse. Enamasti peetakse surmalähedasi kogemusi just sureva aju illusioonideks. Seda, et toimub midagi ajus, mitte sellest kusagil väljaspool. Peaaegu kõik teadlased on sellises arusaamas kindlad. Kuid on olemas aspekte, mis seab sellise väite kahtluse alla. Kui inimene on kliiniliselt surnud, siis on tal ikkagi võimalus näha selliseid toiminguid pealt, mida arstid tema elustamise ajal korda saadavad
inimene hoopis unenäos. Kui aga kell heliseb tegelikkuses, siis ärgatakse unenäos peaaegu kohe üles. Nüüd ärgatakse ja kuuldakse kella helisemist reaalselt. See on nende kahe maailma erinevus, mis seisneb ajalises vahekorras. Nii et ainult aeg ja ruum eristab unenäomaailma ja ärkvel oleku maailma üksteisest. Näiteks võib siin kohal välja tuua sellised inimeste kogemused, mida nimetatakse surmalähedas- 7 teks kogemusteks. Sellisel nähtusel ilmneb üks huvitav aspekt, mille tõesuse üle teadusmaailmas vaieldakse. Enamasti peetakse surmalähedasi kogemusi just sureva aju illusioonideks. Seda, et toimub midagi ajus, mitte sellest kusagil väljaspool. Peaaegu kõik teadlased on sellises arusaamas kindlad. Kuid on olemas aspekte, mis seab sellise väite kahtluse alla. Kui inimene on kliiniliselt surnud, siis on tal ikkagi võimalus näha selliseid toiminguid pealt, mida arstid tema elustamise ajal korda saadavad
Selle asemel, et tegelikkuses üles ärgata, ärkab inimene hoopis unenäos. Kui aga kell heliseb tegelikkuses, siis ärgatakse unenäos peaaegu kohe üles. Nüüd ärgatakse ja kuuldakse kella helisemist reaalselt. See on nende kahe maailma erinevus, mis seisneb ajalises vahekorras. Nii et ainult aeg ja ruum eristab unenäomaailma ja ärkvel oleku maailma üksteisest. Näiteks võib siin kohal välja tuua sellised inimeste kogemused, mida nimetatakse surmalähedas- teks kogemusteks. Sellisel nähtusel ilmneb üks huvitav aspekt, mille tõesuse üle teadusmaailmas vaieldakse. Enamasti peetakse surmalähedasi kogemusi just sureva aju illusioonideks. Seda, et toimub midagi ajus, mitte sellest kusagil väljaspool. Peaaegu kõik teadlased on sellises arusaamas 5 kindlad. Kuid on olemas aspekte, mis seab sellise väite kahtluse alla. Kui inimene on kliiniliselt
annaabi.ee 
