Tavalisemad põõsad on sarapuu ja toomingas. Põõsarinne on väga liigirohke. Alustaimestusse kuuluvad sinilill, ülased, kopsurohi, kevadine seahernes, maikelluke. Niiskemates metsades on külluslikult sõnajalgu. · saluilmelised segametsad, Taimed : tamm, vaher, jalakas, saar, pärn, haab, kuusk, imekannike, jänesekapsas, kevadine kurelääts, laanelill, leseleht, lillakas, longus helmikas, maasikas, mitmeaastane seljarohi, naat, soo-koeratubakas, ussilakk, võsaülane, · salu-okasmetsad Küllaltki palju leidub meil ka salu-okasmetsi (umbes 10 000 ha), peamiselt salukuusikuid. Salumännikuid Eesti mandriosas peaaegu pole. Salukuusikuid on ohtrasti Vooremaa, Alutaguse ja Sakala viljakatel muldadel. Salukuusik : Puuliigid: kuusk, kask, haab, vaher, jalakas, pärn, raagremmelgas, pihlakas Põõsaliigid: sarapuu, magesõstar, kuslapuu, toomingas, näsiniin
nn. alustaimestik. Enamik saluilmeliste metsade alustaimestiku liikidest (imekannike, jänesekapsas, kevadine kurelääts, laanelill, leseleht, lillakas, longus helmikas, maasikas, mitmeaastane seljarohi, naat, soo- koeratubakas, ussilakk, võsaülane jt.) kasvavad ka teistes salumetsa rühmades, seevastu tõeliste salumetsade tunnusliigid saluilmeliste segametsade alustaimestikus siiski puuduvad. Ajakirjast "Eesti Loodus" Veebruar 1984 Mets-kuukress on salumetsa haruldus.
herilased, kimalased, kärbsed, liblikad, madikad jt. Viimaseks meesaagikust mõjutavaks teguriks on teatud taimede eelistamine. Viljapuude õitseajal on õunapuudel putukatest 9297% mesilased, liblikaid ja kärbseid on ligi 3% ning kimalasi 3%. Kuid mis taimed täpsemalt meeldivad mesilastele, millised mitte ? Mesilastele meeldivad järgmised taimed: aas-kurereha, harilik käokannus, harilik hiirehernes, ahtalehine põdrakanep, valge mesikas, kikkaputk, põldohakas, koeratubakas. Mesilastele ei meeldi kukesaba, kuigi selles on nektarit palju, palderjan, pune, võilill, angervaks, ristikud, tatar ja ussikeel (viimases on palju nektarit, kuid see on mürgine). Autor kirjutab veel, meetaimede väärtust hinnatakse neilt saadava nektarihulga põhjal meesaagina , mille puhul arvestatakse ka õites olevat suhkrusisaldust. Keskmiselt loetakse nektari suhkrusisalduseks 50%, mees on aga suhkruid 80%, seega tuleks nektarisalduse hulk korrutada
lemmalt, nõmm- liivatee, ojamõõl, seaohaka, püsikseljarohi, laanesõnajalg, laiuvsõnajalg, maarjasõnajalg, naiste sõnajalg, ohtene sõnajalg, metstähthein Samblarinne: metsakäharik, lainjaslehiksammal, raunik, käharsalusammal Soovikumetsad- Niisked ja kõrge rohurindega, madalas kohas tasandikel An-angervaksa KKT Boniteet 2-3 Peapuuliik: Sanglepp, arukask, Ku, Sa, Hb Puhmarinne: Puudub Rohurinne: Angervaks, soo-koeratubakas, seaohakas, ojamõõl, sookastik, roomav-tulikas, hein-putk, lepiklill. Samblarinne: Tüviksammal, teravtipp, raunik. Kasvataja ülesanne on segametsa kasvatus ja alusmets hoida liigirikkana, nt: mustsõstar Tr- Tarna KKT Niisked, liivakad gleimullad Boniteet 4-5a Peapuuliik: Mä, Sanglepp Puhmarinne: Hõre või puudub Rohurinne: Tarnad, lubikas, sini-helmikas, sookastik. Samblarinne: Teravtipp, turbasamblike esinemine, karusammal, tüvik sammal. Männikute ja sanglepikute kasvatus
Külmamailane + + Mets-härghein + Palu-härghein + + + + + + Imekannike + Kassikäpp + + Seaohakas + + Jänesesalat + + + Soo-koeratubakas + + + Ümaralehine uibuleht + + Lakkleht + + + + Mets-tähthein + + + Salu-tähthein + + Laanelill + +
Korvõielistel on suur majanduslik tähtsus. Nende hulgas on palju hinnalisi toidu (õli- ja aedviljataimi), maitse-, ravim-, värvi-, dekoratiiv- ja lõhnataimi. Paljud liigid on taimkatte peamisteks komponentideks, teised on tülikad, raskesti hävitatavad umbrohud. 5.2. Tavalisemad liigid Eestis Tuntumad korvõieliste perekonda kuuluvad ravimtaimed on: harilik raudrohi, tee kummel, 6 koeratubakas, paiseleht, mustjuur, puju ristirohi. Ilutaimedest nt. aster, daalia, päevalill, krüsanteem. Prahitaimedest on ohakas, takjas. (Jurtsev, Issain; 1969) Päevalill Päevalille eri osadel on ka teatud ravitoime, kusjuures raviks kõlbavad taime lehed, keelõied ja seemned. Päevalilleseemned o n väga rikkad D-vitamiini sisalduse poolest. Peale selle leidub seemnetes ka B-kompleksi vitamiine, mineraale ja karotiini.
Õis ehk katteseemnetaimed Anthophyta Soontaimede arvukaim rühm. Taimed kannavad õisi, seemneid ja vilju. Moodustavad 80% kõikidest taimeliikidest. Kasvavad enamikus maailmajagudes. Võivad olla puud, põõsad või rohttaimed. Ühe ja kaheidulehelised. Õistaimed 1) kollane käoking Aconitum lasiostomum 2) liivhundihammas Astragalus arenarius 3) mägikadakkaer Cerastium alpinum 4) rohekas õõskeel Coeloglossum viride 5) pehme koeratubakas Crepis mollis 6) läänesõrmkäpp Dactylorhiza praetermissa 7) Ruthe sõrmkäpp Dactylorhiza ruthei 8) lehitu pisikäpp Epipogium aphyllum 9) sinihall luga Juncus inflexus 10) nõmmluga Juncus squarrosus 11) ahtalehine kareputk Laserpitium prutenicum Õistaimed 12) harilik kobarpea Ligularia sibirica 13) silmjärvikas Littorella uniflora 14) nõtke näkirohi Najas flexilis
kuivemaid niitudel ja teeservadel.Tegu on üsna levinud liigiga. Liht hundibakas Hieracium vulgatum · Kuulub perekonda hunditibakalised · 30-70 cm · Taime iseloomustab mõlemast otsast ahenenud, üksikute tugevate hammastega, paljad või hõredalt karvased. Taime katavad 0,6 mm pikkused näärmekarvad ja üksikud lihtkarvad. Õitseb juunist juulini · Tavaline liik mida leidub metsaservadel ja hõredates metsades Liiv-koeratubakas - Crepis tectorum · Kuulub koertubakaliste perekonda · Kasavab 5-60 cm pikkuseks · Taimedel on väga varieeruv kuju. Omades seemneid, mis on pruunivärvi ja 2-3 mm pikad. Kasvab liivasel päikeselisel hõerdalt taimestunud pinnasel ja põlluservadel. · Levikult üsna tavaline taim õitsedes juunist augustini. Harilik piimohakas Sonchus oleraceus · Kuulub piimaohaliste perekonda.
poolt külastavad taimed. 2.5. Taimede eelistamine Viimaseks mainiks meesaagikust mõjutavaks teguriks oleks teatud taimede eelistamine. Peale viljapuude külastavad mesilased ka teisi taimi, kuid mis taimed täpsemalt nendest ''teistest'' meeldivad mesilastele, millised mitte? Mesilastele meeldivad järgmised taimed: aas-kurereha, harilik käokannus, harilik hiirehernes, ahtalehine põdrakanep, valge mesikas, kikkaputk, põldohakas, koeratubakas. Mesilastele ei meeldi kukesaba, kuigi selles on nektarit palju, palderjan, pune, võilill, angervaks, ristikud, tatar ja ussikeel (viimases on palju nektarit, kuid see on mürgine). (Nõmmisto, 2009). 2.6. Putukate konkurents Viimaseks tuleks mainida ka putukate konkurentsi. Nektarit kasutavad oma eluks samuti herilased, kimalased, kärbsed, liblikad, mardikad ja teised. (Nõmmisto, 2009). 7
taimestik. Jõele lähemal niisketes tingimustes domineerivad suuremad tarnad ning maa võib olla isegi soostunud. Ka lamminiitudel on vähese majandamise tõttu hakanud vohama roostikud. Lamminiitude taimestik on teiste pärandkooslustega võrreldes palju tootlikum.Taimed on peamiselt hüdrofiilsed ja valgusnõudlikud. Olenevalt pinnamoest kasvavad seal mitmed sootaimed või hoopis kuivade kasvukohtade liigid. Lamminiidud on ainus kasvukoht sellise Eestis haruldase taime jaoks nagu pehme koeratubakas ning üks peamisi kasvukohti samuti haruldase hariliku kobarpea ja emaputke jaoks. Viimased kaks on ka loodusdirektiivi II lisa liigid. (Talvi, T. 2001) Eestis ei ole nii suuri luhti nagu Kesk-Euroopas. Suuremad lamminiidud on Kesk-, Lääne- ja Lõuna-Eesti suuremate jõgede kallastel. Saartel luhti peaaegu ei ole. Eestis on umbes 20 000 ha lamminiite, millest 80% on looduskaitse seisukohast väärtuslikud. Lamminiite majandatakse aga praegu väheselt ja see ohustab nende püsimajäämist
Korvõieliste ebaõis on omandanud paljud tunnused, mis harilikult on omased ühele õiele, näiteks ühised kandelehed, mis on moondunud ning meenutavad välimuselt ja toimimiselt tupplehti. Nad on tavaliselt rohelised, kuid mõnel liigil võivad olla eredalt värvunud. 5.Korvõielised kasvavad kogu maakeral: parasvöötmes ühe-, kahe-, enamasti mitmeaastased ühe-, harvemini kahekojalised rohttaimed või poolpõõsad, troopikas liaanid ja puittaimed. 6. Korvõielised on nt. koeratubakas, paiseleht, mustjuur, puju ristirohi, ilutaimedest nt. aster, daalia, krüsanteem, prahitaimedest nt. ohakas, takjas. Ravimtaimena kasutatakse näiteks harilikku raudrohtu, kassikäppa, kollast karikakart, koirohtu ja paljusi teisi. SUGUKOND: nelgilised (Caryophyllaceae) 1.kuuluvad kaheiduleheliste klassi, nelgilaadsete seltsi. 2.Maailmas u 2000 liiki, Eestis u 50 liiki 3.Vars on tihti jämenenud sõlmekohtadega. Enamikul vastakud lineaalsed lehed ja viietiste õitega ebasarikõisikud
seaohakas, lepiklill, ojamõõl, kevadine seahernes · Samblarinne- kähar salusammal Soovikumetsad: · Perioodilised liigniiskete alade metsad · Rohttaimede rikkad lehtpuu enamusega metsad või segametsad · Kaasikud, sanglepikud · Puurinne- haab,saar, sanglepp, kask, mänd · Põõsarinne- toomingas, pihlakas, paakspuu, must sõstar, näsiniin, pajud · Rohurinne- angervaks, soo-koeratubakas, seaohakas, ojamõõl, sookastik, roomav tulikas, sinihelmikas, jäneskastik, lubikas, tarnad ( tupptarn, harilik tarn, sõrmtarn, hirsstarn, raudtarn) Soometsad: · Puurinne-sookask · Puhmarinne- sookail,sinikas, kanarbik, kukemari, küüvits, hanevits, pohl ,jõhvikas · Rohurinne- tupp-villpea, rabamurakas, ümaraleheline huulhein, soopihl, ubaleht · Samblarinne- turbasamblad, karusammal, palusammal Mets mõjutab keskkonda: 1
Muld- kujunevad glei või soostunud mullad, kus toorhuumuse horisont 1030cm; mikroreljeef mätlik. Puistu- valitsevaks kaasikud, järgnevad kuusk ja sanglepp; esineb ka segapuistuid- kask, sanglepp, haab, kuusk, harva mänd. Alusmets- hõre, kuid liigirikas- pajud, pihlakas, toomingas, mage sõstar, näsiniin, vaarikas. Alustaimestik- väga liigirikas ja lopsakas- angervaks, naat, seakapsas, soo- koeratubakas, sõnajalad; pidev sammalkate puudub. Edela-Eestis laiemalt levinud- 10% metsadest. 1.7 rabastuvad metsad- Liigniisketel, happelistel, kuni 30cm tüsedusega toorhuumushorisondiga muldadel kasvavad metsad. Sinika (sn) kkt Levivad tasastel, madalamatel aladel. Metsa kasvu pidurdavad toitainetevaesus ja liigniiskus. Sagedamini Põhja- ja Edela-Eestis 0,4% metsadest. Muld- lähtekivimiks liivad; tugevasti leetunud;
Ka lehetuped on eriliselt suured, põisjad ja ei sarnane teiste sarikalistega. Valged õied suurtes poolkerajates liitsarikõisikutes, õitseb juulis ja augustis. Viljaks seemnised. Kasutamine: noored taimed maitsevad rohusööjatele. Juurt ja kogu taime kasutati varem ravimina paljude sisehaiguste vastu. Kuivatatud viljade pulbrit on kasutatud putuka mürgina. 40 SOO-KOERATUBAKAS Crepis paludosa; Crepis (kr.k.) king, lehelaba kuju järgi; paludosa (lad.k.) soos kasvav. Sugukond korvõielised. Mitmeaastane. Kasvukoht: lodusalumetsade ja niiskete puisniitude tunnustaim. Soo-koeratubakas on 60 cm kõrge püstpüsik. Vars õõnes, vaoline, paljas, läikiv, alusel sageli violettpunane, tipus harunev. Juurmisi lehti 4-8, sopilis-hambulised, sarnanevad võilille lehtedega, kuid piimmahla ei ole. Varrelehed (6-8) veidi kanneljad, noolja
Kujunevad glei või soostunud mullad, kus toorhuumuse horisont 10-30 cm. Mikroreljeef mätlik. Puistutest on valitsevateks kaasikud (2/3) aladest, järgnevad kuusk ja sanglepp. Esineb ka segapuistusid- kask, sanglepp, haab, kuusk, harva mänd. Boniteet II-III, sanglepikud on mõnevõrra tootlikumad. Alusmets hõre, kuid liigirikas - pajud, pihlakas, toomingas, magesõstar, näsiniin, vaarikas. Väga liigirikas ja lopsakas on alustaimestik - angervaks, naat, seakapsas, soo-koeratubakas, sõnajalad. Pidev sammalkate puudub. Peale kuivendamist läheneb omadustelt naadi kkt-le. Edela-Eestis laiemalt levinud - 15% metsadest. 1.7 Rabastuvad metsad Liigniisketel, happelistel, kuni 30 cm tüsedusega toorhuumushorisondiga muldadel kasvavad metsad. Alutaimestikust domineerivad puhmad (sinikas ja kanarbik, samblarindes karusammal ja turbasammal. Ülekaalus III-V bon. männikud. Rabastuvates metsades esinevad sinika ja karusambla kasvukohatüübid.
kastehein, pilliroog, randaster, liiv-vareskaer, harilik kastekaer, rand-orashein, luht- kastevars, sookastik. Lõikheinalised - tarnad, ahtalehine villpea. Korvõielised - kassikäpp, pajuvaak, harilik soolikarohi, varretu ohakas, Mailaselised - kassisaba, pikalehine mailane, suur robirohi. Pärandkoosluste kaitstavaid ja ohustatud taimeliike. Pehme koeratubakas Saaremaa robirohi Püst-linalehik Siberi võhumõõk Niidu-kuremõõk 14
virgiinia võtmehein (Botrychium virginianum), LK1 muda-lahnarohi (Isoetes echinospora ),(lahnarohulised) LK 1 (Mähuste järv) kollane käoking (Aconitum lasiostomum), (tulikalised) LK1 liiv-hundihammas (Astragalus arenarius), (liblikõielised) LK1 villtulikas (Ranunculus lanuginosus), (tulikalised) LK1 rohekas õõskeel (Coeloglossum viride ), (käpalised) LK 1 lääne-srmkäpp (Dactylorhiza praetermissa), (käpalised) LK1 Ruthe srmkäpp (Dactylorhiza ruthei ), (käpalised) LK1 pehme koeratubakas (Crepis mollis), (korvõielised) LK 1 sinine kopsurohi (Pulmonaria angustifolia), (karelehelised) LK1 nõtke näkirohi (Najas flexilis), (näkirohulised) LK1, direktiiviliik püramiid-akakapsas* ( Ajuga pyramidalis), (huulõielised) LK2 16 püstkivirik (Saxifraga adscendens), (kivirikulised) LK1 sinihall luga (Juncus inflexus), (loalised) LK1 nõmmluga (Juncus squarrosus), (loalised) LK1
mets-tähthein, salu-tähthein, kevadine seahernes, ussilakk, seljarohi, metstulikas, imekannike, kollane ülane, võsaülane, käopäkk, metskäharik, harilik juuslehik, kähar salusammal, toomkuningas, pihlakas, vaarikas) Sõnajala kasvukohatüüp (laanesõnajalg, maarja-sõnajalg, naistesõnajalg, laiuv sõnajalg, mets-soosõnajalg, angervaks, seaohakas, heinputk, soo-koeratubakas, lepiklill, ojamõõl, humal, must sõstar, tüviksammal, harilik teravtipp, harilik roossammal) Soovikumetsad Angervaksa kasvukohatüüp (angervaks, soo-koeratubakas, seaohakas, ojamõõl, sookastik, roomav tulikas, soomadar, metsosi, harilik metsvits, lillakas, naistesõnajalg, ohtene sõnajalg, palusammal, laanik, metsakäharik, lainjas lehiksammal, must sõstar, tüviksammal, harilik teravtipp, roossammal)
N: haruline vtmehein, virgiinia võtmehein, muda-lahnarohi, karedahambane osi, põhja-raunjalg, rohe-raunjalg, sudeedi põisjalg, ogane astelsõnajalg, odajas astelsõnajalg, Brauni astelsõnajalg, pisilina, sinine kopsurohi, silmjärvikas, nõtke näkirohi, Ruthe srmkäpp, lääne-srmkäpp, rohekas õõskeel, lehitu pisikäpp*, mägi-kadakkaer, kollane käoking, liiv-hundihammas, püstkivirik, püsiksannikas, harilik kobarpea*, pehme koeratubakas, sinihall luga, nõmmluga, ahtalehine kareputk, mägi-piimputk, mägi-lipphernes, villtulikas. II kategoorias 118 soontaime ja 26 samblaliiki. Kasvukohtade hävitamine või kahjustamine on keelatud ulatuses, mis ohustab liigi säilimist antud kohas. Seadus peab tagama kõigi nende populatsioonide säilimise ja vähemalt 50% leiukohtadest peab olema kaitsealadel. N: müür-raunjalg, pruun raunjalg, harilik sookold, koldjas selaginell, kummeli-võtmehein, roomav
rohe-raunjalg, sudeedi poisjalg, karedahambane osi, haruline võtmehein, virgiinia votmehein, muda-lahnarohi, kollane käoking, liiv- hundihammas, villtulikas, rohekas ooskeel, lääne-sõrmkäpp, Ruthe sõrmkäpp, pehme koeratubakas, sinine kopsurohi notke näkirohi, püramiid-akakapsas*, püstkivirik, sinihall luga, nommluga, lehitu pisikäpp*, harilik kobarpea*, silmjärvikas, pisilina, püsiksannikas, ahtalehine kareputk, mägi-piimputk, mägi-lipphernes 12. Punased Raamatud ja nende kategooriad 1949 Rahvusvaheline Looduse ja Loodusvarade Kaitse Liit (alates 1994. aastast Ülemaailmne Looduskaitse Liit,
Samuti on pesitsejana kohatud meile haruldasi pesitsejaid - põhjavinti (Fringilla montifringilla) ning rohe-lehelindu (Phylloscopus trochiloides). Hea õnne korral võib järve ümbruses luusimas näha kährikkoera (Nyctereutes procyonoides) ning kalastamas minki (Mustela vison). Imetajatest võib kohata veel lendoravat (Pteromys volans), metssigu (Sus scofa), põtru (Alces alces), hunte (Canis lupus), karu (Ursus arctos). Taimedest: suur paelsammal (Metzgeria conjugata), pehme koeratubakas (Crepis molli), virgiinia võtmehein (Botrychium virginianum), veel võib leida erinevaid sõnajalgu (Aspidiaceae), harilikku kuutõverohtu (Polygonatum odoratum), lõhnavat varjulille (Asperula odorata), hammasjuurt (Cardamine pulbifera), kaunist kuldkinga 20 (Cypripedium calceolus), kõdu-koralljuurt (Corallorhia trifida), kivi-imarat
kaitsealadel. II kaitsekategooria taimeliikidest järgmiste taimeliikide kaitseks: kaunis kuldking, harilik Kokku 46 193 72 75 28 268 32 on kõige tuntum meie suurima õiega käpaline kobarpea, rohekas õõskeel, pehme koeratubakas, kaunis kuldking, siia kuulub ka ainus kaitstav mesimurakas, Brauni astelsõnajalg ja kõik I kaitse- paljasseemnetaim jugapuu. kategooria sõnajalgtaimed. 1. jaanuari 2010 seisuga on keskkonnaregistrisse kantud 229 kaitsealuse samblikuliigi leiukohta. 93% leiukohtadest
kuslapuu, mage sõstar, vaarikas, näsiniin. vaarikas. Väga liigirikas ja lopsakas on Taimede kasvuks on soodsam liikuva põhjaveega Alustaimestikus domineerivad sõnajalad (naiste,- alustaimestik - angervaks, naat, seakapsas, soo- toitumine. ohtene.- maarja.- ja laanesõnajalg). koeratubakas, sõnajalad. Pidev sammalkate 2. Üleujutusveest. Rohttaimedest angervaks, seaohakas, kõrvenõges, puudub. Üleujutustest toitumine esineb tavaliselt ojamõõl, püsikseljarohi jne. Peale kuivendamist läheneb omadustelt naadi kkt- veekogude üleujutusaladel. Seda tüüpi metsamaid Mikroreljeefi kõrgematel osadel kasvavad naadi le
elupaigad ja kasvukohad rikutud kriitilise piirini ja väljasuremine Eesti looduses on ohutegurite toime jätkumisel väga tõenäoline. Näited I kategooria kaitsealustest liikidest Eestis: 1. Sõnajalgtaimed: Rohe-raunjalg, Virgiinia võtmehein, Sudeedi põisjalg 2. Katteseemnetaimed: Kollane käoking, Pisilina, Mägi-kadakkaer, Püramiidjas akakapsas, Nõmmluga, Lehitu pisikäpp, Pehme koeratubakas 3. Sammaltaimed: Suur paelsammal 4. Seened: Limatünnik, Taigapässik 5. Loomad: Ebapärlikarp, Kõre, Must-toonekurg, Suur- konnakotkas, Väike-konnakotkas, Lendorav, Euroopa naarits 64. Kaitstav looduse üksikobjekt (näited) Kaitstav looduse üksikobjekt on teadusliku, esteetilise või ajaloolis-kultuurilise väärtusega
annaabi.ee 
