Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kodutöö (plokiratas)". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kronstein, keevis, tross, trossi, ping, reaktsioon, varutegur, poltide, järg, tugevustingimus, tugevusarvutus, tolerants, paindemomend, telg, võll, kasutan, seinal, paindel, plokiratas, diameeter, lõtk, voolavuspiir, paindemomendi, põikjõud, arvutuse, kinnitus, tugevusopetus, tugevusarvutused, reaktsioonijõud, labor2, 20ja, tugevusõpetuse....................................................................................... 3 2. PAINDUV TÕSTEELEMENT ............................................................................................... 5 2.1. Trossiharu koormus ............................................................................................................. 5 2.2. Terastrossi valik ................................................................................................................... 6 2.3. Trossi varuteguri kontroll .................................................................................................... 6 3. TRUMLI ARVUTUS ............................................................................................................... 7 3.1. Trumli läbimõõdu Dtr leidmine ............................................................................................ 7 3.2. Trumli sein paksus ....................................................................................
83 Tugevusanalüüsi alused 6. DETAILIDE TUGEVUS PAINDEL 6. DETAILIDE TUGEVUS PAINDEL 6.1. Varda arvutusskeem paindel Paindeülesannetes käsitletakse koormustena varrast otseselt või teiste detailide kaudu painutavaid pöördemomente, põikkoormusi või muude koormuste põikkomponente (Joon. 6.1). Varda paindumine = varda telje kõverdumine koormuse toimel Arvutusskeemi koostamine paindel Arvutusskeem Tegelik konstruktsioon Lihtsustatud mehaaniline süsteem Ideaalne mehaaniline süsteem · Võll on painduv (aga ei väändu); Ei arvesta tühise mõjuga
83 Tugevusanalüüsi alused 6. DETAILIDE TUGEVUS PAINDEL 6. DETAILIDE TUGEVUS PAINDEL 6.1. Varda arvutusskeem paindel Paindeülesannetes käsitletakse koormustena varrast otseselt või teiste detailide kaudu painutavaid pöördemomente, põikkoormusi või muude koormuste põikkomponente (Joon. 6.1). Varda paindumine = varda telje kõverdumine koormuse toimel Arvutusskeemi koostamine paindel Arvutusskeem Tegelik konstruktsioon Lihtsustatud mehaaniline süsteem Ideaalne mehaaniline süsteem · Võll on painduv (aga ei väändu); Ei arvesta tühise mõjuga
R reaktsioonijõud, N; q lauskoormuse joonintensiivsus, N/m; M paindemoment, Nm; m mass, kg; l pikkus, mm; h ristlõike pikkus, mm; b ristlõike laius, mm; d1 poldi siseläbimõõt, mm; A ristlõike pindala, cm2; Si ristlõike staatiline moment, cm3; W telgvastupanumoment, cm3; I ristlõike inertsimoment, cm4; g raskuskiirendus, m/s2; - materjali tihedus, kg/m3; - normaalpinge, MPa; - tangentsiaalpinge, MPa; S varutegur; n poltide arv; Sisukord 1. Projekteerimise objekt ja lähted ..................................................................... 3 2. Vaheplaadi arvutus ...................................................................................... 3 3. Konstruktiivsete elementide valik .................................................................. 5 4. Keevisõmbluste tugevuskontroll .................................................................... 6 5. Kinnituspoltide tugevuskontroll ..................
Rullik Korpus F Telg Joonis 4.9 4.4. Tugevusarvutused lõikele ja muljumisele Tugevusarvutused lõikele (nihkele) ohtlikeim sisejõud on põikjõud Q (teised sisejõud kas puuduvad või nende mõju on vähetähtis) Tugevustingimus lõikel: Koormamisel vardas tekkiva lõikepinge [ ] väärtused ei tohi ületada lubatavat nihkepinget kus: [] lubatav nihkepinge (sõltub materjali tugevusest ja varutegurist), [Pa]. Tugevusarvutused muljumisele tuleb teha siis, kui koormus mõjub läbi suhteliselt väikese kontaktpinna (esineb pinnakahjustuste oht) ning Saint-Venant'i printsiip ei kehti.
Rullik Korpus F Telg Joonis 4.9 4.4. Tugevusarvutused lõikele ja muljumisele Tugevusarvutused lõikele (nihkele) ohtlikeim sisejõud on põikjõud Q (teised sisejõud kas puuduvad või nende mõju on vähetähtis) Tugevustingimus lõikel: Koormamisel vardas tekkiva lõikepinge [ ] väärtused ei tohi ületada lubatavat nihkepinget kus: [] lubatav nihkepinge (sõltub materjali tugevusest ja varutegurist), [Pa]. Tugevusarvutused muljumisele tuleb teha siis, kui koormus mõjub läbi suhteliselt väikese kontaktpinna (esineb pinnakahjustuste oht) ning Saint-Venant'i printsiip ei kehti.
intensiivsusega, mida mõõdetakse pinge kaudu: F = 0; M = 0 24. Deformatsioonide liigid (nende skeemid). Deformatsioonid liigitatakse elastseks ja plastseks. Deformatsioon-detaili kuju ja mõõtude muutus (koormuse mõjudes). Pikideformatsioon: Põikdeformatsioon: tõmme-; surve- Väändedeformatsioon: Paindedeformatsioon: Läbimõõdu suurenemine on pos 25. Konstruktsiooni tugevuse varutegur. Selle suurus ja valikuprintsiibid. Varutegur on oluline tehniline ja majanduslik tunnusarv, mis peab konstruktsioonile andma nii töökindluse kui ka ökonoomsuse. Varuteguri valikul arvestatakse tarindi vastavust, materjali kvaliteeti, koormuste määramise täpsust, arvutusskeemi täpsust ja teisi tegureid. Tavaliselt S=1,25-2,5. Konstruktsiooni tugevust võib pidada küllaldaseks , kui suvalises lõikes pinge ei R eH
(valmistamise tolerantse, pingekontsentratsiooni ja puitvarda võimalikku nõtket arvestamata). Trossi nimiläbimõõt on 8 mm, elastsusmoodul E = 117 GPa ja piirjõud FLim = 40,8 kN, männipuidu (niiskusesisaldus 15 %) tugevus pikikiudu tõmbel ja survel on vastavalt u,Tõmme = 80 MPa ja u,Surve = 40 MPa. Tugevusvaruteguri nõutav väärtus [S] = 6. Vajalikud etapid: 1. Joonestada valitud mõõtkavas varrastarindi skeem (vastavalt väärtustele A ja B); 2. Avaldada trossi ja puitvarda sisejõud funktsioonidena koormusest F; 3. Koostada komponentide tugevustingimused ja arvutada puitvarda optimaalne läbimõõt d täissentimeetrites (lähtudes nõudest, et mõlema komponendi varutegurid oleksid ligikaudu võrdsed); 4. Arvutada tarindile koormuse F suurim lubatav väärtus täiskilonjuutonites; 5. Arvutada komponentide varutegurite väärtused ja kontrollida komponetide tugevust; 6
EESTI MEREAKADEEMIA RAKENDUSMEHAANIKA ÕPPETOOL MTA 5298 RAKENDUSMEHAANIKA LOENGUMATERJAL Koostanud: dotsent I. Penkov TALLINN 2010 EESSÕNA Selleks, et aru saada kuidas see või teine masin töötab, peab teadma millistest osadest see koosneb ning kuidas need osad mõjutavad teineteist. Selleks aga, et taolist masinat konstrueerida tuleb arvutada ka iga seesolevat detaili. Masinaelementide arvutusmeetodid põhinevad tugevusõpetuse printsiipides, kus vaadeldakse konstruktsioonide jäikust, tugevust ja stabiilsust. Tuuakse esile arvutamise põhihüpoteesid ning detailide deformatsioonide sõltuvuse väliskoormustest ja elastsusparameetritest. Detailide pinguse analüüs lubab optimeerida konstruktsiooni massi, mõõdu ja ökonoomsuse parameetrite kaudu. Masinate projekteerimisel omab suurt tähtsust detailide materjali õige valik. Masinaehitusel kasutatavate materjalide nomenklatuur täieneb pidevalt, rakendatakse efekti
04.2010.a. Töö väljaandja: I. Penkov 2 Sisukord 1. Projekteerimise objekt ja lähted ..................................................................... 3 2. Ajami kinemaatiline skeem ............................................................................. 4 3. Trossi valik ja trumli läbimõõdu arvutus ........................................................ 4 4. Mootorreduktori valik ..................................................................................... 5 5. Kettülekanne arvutus ....................................................................................... 6 6. Võlli arvutus ...................................................................................................
+ W Wz y + Wy My Wy y My epüür M = M y2 + M z2 Tugevustingimus Tugevustingimus My Mz M max = min = + [ ] ; max = min = [ ] ; Wy Wz W lubatav tõmbepinge [ ]Tõmme , kui [ ]Tõmme [ ]Surve kus: [ ] =
ruutude korrutised. Põikpinna telginertsimomendiks x-telje suhtes nimetatakse põikpinna geomeetrilist karakteristikut, mis on määratud integraaliga Põikpinna polaarinertsimomendiks nimetatakse geomeetrilist karakteristikut, mis on määratud integraaliga 29. Tõmbe- ja survepinge. Tugevustingimus tõmbel ja survel. Tõmbeks või surveks nimetatakse sellist deformatsioonide liiki, mille juures varda sees tekivad ainult pikijõud. tõmbel ja survel pinge sõltub ainult sisejõust ja ristlõige
TERASKONSTRUKTSIOONID I Loengukonspekt TTÜ Ehitiste projekteerimise instituut Prof. Kalju Loorits Teras 1 2 SISSEJUHATUS Euroopa Liidus ja Eestis kehtiv projekteerimisstandardite süsteem EN 1990 Eurokoodeks: Kandekonstruktsioonide projekteerimise alused EN 1991 Eurokoodeks 1: Konstruktsioonide koormused EN 1992 Eurokoodeks 2: Raudbetoonkonstruktsioonide projekteerimine EN 1993 Eurokoodeks 3: Teraskonstruktsioonide projekteerimine EN 1994 Eurokoodeks 4: Terasest ja betoonist komposiitkonstruktsioonide projekteerimine EN 1995 Eurokoodeks 5 Puitkonstruktsioonide projekteerimine EN 1996 Eurokoodeks 6 Kivikonstruktsioonide projekteerimine EN 1997 Eurokoodeks 7 Geotehniline projekteerimine EN 1998 Eurokoodeks 8 Ehitiste projekteerimine maavärinat taluvaks EN 1999 Eurokoo
31 Tugevusanalüüsi alused 3. DETAILIDE TUGEVUS VÄÄNDEL 3. DETAILIDE TUGEVUS VÄÄNDEL 3.1. Varda arvutusskeem väändel Väände puhul on tihtipeale koormusteks detaili otseselt väänavad pöördemomendid või jõupaarid (Joon. 3.1): · koormust ülekandvad võllid; · keermesliited pingutamisel, jne.; või siis detaili telje ristsihis ekstsentriliselt mõjuvad koormused või nende komponendid: · keerdvedrud; · ruumilised raamid, jne. Väänav pöördemoment = varda ristlõikeid ümber telje (telje suhtes) pöörav koormus M Arvutusskeemi koostamine väändel Arvutusskeem Tegelik konstruktsioo
Ist tähendab, et on koostatud paar, mis omavad sobivaid tolerantse. Esineb kaks põhijuhtu: - ava minimaalne mõõde on suurem kui võlli maksimaalne mõõde, Dmin > dmax: - ava maksimaalne mõõde on väiksem kui võlli minimaalne mõõde Dmax < dmin. Kolmas juht on kui mõõtmed on eeltoodud tingimuste vahepealne. Esimene juht on lõtk (clearance) ja arvutades selle ava ja võlli mõõtmete alusel on positiivse märgiga. Tähistatakse Clr või ka tähega S. Teine juht on ping (interference) ja arvutades selle ava ja võlli mõõtmete alusel on negatiivse märgiga. Kasutatakse siiski absoluutväärtusena seega positiivse märgiga. Tähistatakse Int või ka tähega N. Sõltuvalt tolerantsi suurusest esineb maksimaalne ja minimaalne lõtk või ping. MinClr = Dmin - dmax; MaxInt = dmax - Dmin; MaxClr = Dmax - dmin; MinInt = dmin - Dmax; või MinClr = MinDif = EI - es; MaxClr = MaxDif = ES - ei;
Standardsete liistude ja pikikiilude ristlõige b*h valitakse lähtudes võlli läbimõõdust, nende pikkused aga arvestades lubatavaid muljumispingeid. 8. Keermesliidete liigid. poltliide kruviliide tikkpoltliide 9. Klemmliited (liigid): ekstsentrikklemmliide, spiraalklemmliide. Enamasti kasutusel väntade ja hoobade võllidele kinnitamiseks, aga ka suuregabariidiliste, poolitatud konstruktsiooniga rihmarataste võlliga liitmiseks. NB! Suur disbalansioht! Vajalik poltide ettepingutusjõud Fv leitakse eelduse põhjal, mille järgi summaarne hõõrdejõudude moment Th=f*i*Fv*d tasakaalustab ülekantava momendi T (valemis i-poltide arv, hõõrdetegur f=0,15 Pidades silmas 30% varu, saame Fv = (1,3*T) / (f*i*d). 10.Ekstsentriliselt koormatud keermesliide (poldid) Joonisel on kujutatud vasarpeapoldiga liide, mil tõmmatud poldi vardas lisandub paine. Maksimaalsed tõmbepinged keermestatud osa pinnal avalduvad :
sisejõudu. Pinge dimensioon on seega jõud / pindala, mõõtühikuna kasutatakse Pa (N/m2) või MPa. Masinatehnikas kasutatakse ka N/mm2, mis võrdub Mpa-ga. 25. Mis on materjali lubatav pinge ja kuidas see leitakse erinevatele materjalidele? Hapra materiali piirpinge on tugevuspiir σB, plastse materiali piirpinge on voolavuspiir σT. Materiali lubatud pinget kasutatakse selleks, et osata ehitada jõududele vastavat vastupidavat masinat. Materiali tugevustingimus on σ = F/A<=[σ], kus F on materialile mõjuv jõud, A jõu mõjumispindala ning [σ] lubatud pinge. [σ] = σlim/S, kus σlim on piirpinge nins S on varutegur, mis annab konstruktsioonile vastupidavise ja ökonoomsuse. S>1 ! 26. Mida iseloomustavad normaal- ja tangentsiaalpinge. Tähistus. Lõikepinnaga risti mõjuv normaalpinge σ (sigma) iseloomustab aine osakesi üksteisest eemale rebivate tõmbe- või neid üksteisest lähendavate survejõudude
Mis on rööpjõudude (paralleeljõudude) kese? T. Materiali lubatud pinget kasutatakse selleks, et osata ehitada jõududele vastavat Rööpjõudude kese on punkt, mida läbib rööpjõudude resultandi mõjusirge, sõltumatuna vastupidavat masinat. rööpjõudude suunast ruumis, kui jõudude suunad ja rakenduspunktid ei muutu Materiali tugevustingimus on = F/A<=[], kus F on materialile mõjuv jõud, A jõu mõjumispindala ning [] lubatud pinge. Jõusüsteemi resultant. [] = lim/S, kus lim on piirpinge nins S on varutegur, mis annab konstruktsioonile
Tugevusõpetus I ja Tugevusõpetus II Teooriaküsimused Tugevusõpetus I (ptk.-d 1...6) ja Tugevusõpetus II (ptk.-d 7...15) Teooriaküsimused 1. TUGEVUSÕPETUSE AINE JA 1.32. Mis on varutegur? PÕHIPRINTSIIBID 1.33. Määratlege tegelik varutegur! 1.34. Määratlege nõutav varutegur! 1.1. Miks on tugevusanalüüs insenerile 1.35. Nimetage aspekte, mis mõjutavad varuteguri oluline? valikut! 1.2. Millised kolm põhilist aspekti mõjutavad 1
KIVIKONSTRUKTSIOONID. Konspekt on loengu abimaterjal. SISUKORD. 1. Sissejuhatus 1.1. Kivikonstruktsioonide ajaloost lk. 1 1.2. Terminid ja tähised 2 2. Ehituskonstruktsioonide arvutamise põhimõtted 6 2.1. Piirseisundid 7 2.2 Koormused 7 2.3. Tugevusarvutuse alused 8 3. Müüritööde materjalid ja nende omadused 3.1. Kivid ja plokid 8 3.2. Mördid 9 3.3. Armatuur ja betoon
kuumaltvaltsitud varrasarmatuuri; valtstraati; külmalttõmmatud traatarmatuuri. Külmalttõmmatud traatarmatuur saadakse traadi korduval tõmbamisel läbi järjest ahene- vate kalibreeritud avade, millega kaasnev terase deformeerumine tõstab materjali tuge- vust. Eurokoodeks näeb ette kasutada raudbetoonkonstruktsioonides keevitatavat ribiarmatuuri. Pingbetoonkonstruktsioonides näeb Eurokoodeks pingearmatuurina ette kasutada traate, var- daid ja trosse. Tross on traatidest punutud toode. Armatuurterase käitumine on spetsifitseeritud järgmiste omadustega: voolavustugevus (fyk või f0,2k); maksimaalne tegelik voolavustugevus (fy,max); tõmbetugevus (ft); venivus ( uk ja ft/ fyk); painutatavus; nakkekarakteristikud (fR , vt lisa C); ristlõike mõõtmed ja tolerantsid; väsimustugevus; keevitatavus; keevisvõrkude ja -karkasside nihke- ja keevitustugevus. Armatuurina kasutatakse
TERASKONSTRUKTSIOONIDE ABIMATERJAL EVS-EN 1993-1-1 EUROKOODEKS 3 Teraskonstruktsioonide projekteerimine Koostas: Georg Kodi Georg Kodi TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ehitiste projekteerimise instituut SISUKORD 1. TERASRISTLÕIGETE TÄHISED ......................................................................................................................... 3 1.1 Ristlõigete tähistused ja teljed ................................................................................................................ 3 1.2 Ristlõigete koordinaadid ja sisejõud........................................................................................................ 3 2. VARUTEGURID ............................................................................................................................................... 4 2.1 Materjali varutegurid................................................................................
PUITKONSTRUKTSIOONIDE ABIMATERJAL EVS-EN 1995-1-1:2005 EUROKOODEKS 5 Puitkonstruktsioonide projekteerimine Osa 1-1: Üldreeglid ja reeglid hoonete projekteerimiseks Koostas: Georg Kodi PUITKONSTRUKTSIOONID –ABIMATERJAL 1/106 Georg Kodi TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ehitiste projekteerimise instituut SISUKORD 1. PUIDU TUGEVUSKLASSID..................................................................................................................... 4 2. MATERJALI VARUTEGURID ................................................................................................................ 10 2.1 Kandepiirseisund ............................................................................................................................. 10 2.2 Kasutuspiirseisund........................................................................................................................... 14 2.3 Elam
väsimuseks. Metalli purustamiseks piisab kümnekorrast tsüklist. 3. Konstruktsiooni tugevusarvutus. Kasutamise käigus konstruktsiooni koormatase. Lihtkoormamine – kõik rakendatavad jõud kasvavad samaaegselt ja on võrdelised ühe parameetriga F. Tugevusarvutusega taotletakse koormuse ohutust konstruktsioonile. Koormuse ohutuse saab mõõta varuteguriga S, S=Fdam/F (F – konstruktsioonile mõjuv koormus, Fdam ohtlik koormus). Varutegur näitab, mitu korda võiks koormust suurendada, enne kui tekib konstruktsiooni ohtlik seisund. Piisava ohutuse saavutamiseks peab olemas rahuldatud konstruktsiooni tugevustingimus, mis väljendab mõtet, et tegelik varutegur ei tohi olla väiksem vajalikust ehk nimivarutegurist. Valitakse kogemuslikult, peab tagams nii konstruktsiooni ohutuse kui ka ökonoomsuse. Liiga väikese varuteguri korral pole tagatud ohutus, liiga suure puhul sisaldab konstruktsioon liigset materjali.
Täiendavad eeldused selle kasutamisel ristlõike arvutamiseks (p 2.4). Eeldused: - betooni piirsurvedeformatsioon ristlõike enimsurutud servas -0,0035; - armatuuri piirtõmbedeformatsiooni suurus ei ole piiratud; - armatuurterase arvutussurvetugevust fycd ei võeta suuremaks kui 400 MPa; - betooni survetugevuse avaldises fcd üldjuhul tegur = 1,0, kui aga survetsooni laius väheneb betooni enimsurutud kihi suunas, siis = 0,9. 31. Normaallõike tugevustingimus üldjuhul (p 2.5). e-ektsentrilisus Elemendile mõjuv piki/survejõud, paindemoment normaallõikes peab olema väiksem arvutuslikust 32. Normaallõike survetsooni kõrguse määramine (p 2.5). Survetsooni kõrgus x määratakse survetsooni kõrguse ristlõikele kandepiirseisundis mõjuvate pikijõudude tasakaalutingimusest: Leitud x on lõplik, kui sellele vastavad armatuuri pinged jäävad piiridesse fyd -fycd. 33. xc (c) ja xc2 (c2) mõiste (p 3.1).
müüritise osa kuni koormava toel. Sõltuvalt müüritise tõttu on need deformatsioonid laeni, kui see müüritis on tugevusest muljutakse tala hoone kõrguses erinevad ja vajalikult armeeritud. Vajalik müüri serva sisse. Määratakse võivad põhjustada on silluse pikiarmatuur ja tala toetuse pikkus a1 ja max konstruktsioonide purunemisi. üldjuhul ka põikarmatuur. pinge max. tugevustingimus: Skeem 9.21 Olenevalt hoone Tugevusarvutus paindele max.<=f (max.= 20 ; 0 = Q/a1*b konstruktsioonist võib määrata toimub avaldisega a1 tala toetuspunkt b tala ligikaudse hoone pikkuse l, Mrd=As*fyk*z/s Tuleks laius). Jaotusmehanismi mille puhul temperatuuri kontrollida silluse (toepadja) kasutamisel muutuste mõju ei tekita veel
Autorid: Priit Kulu Jakob Kübarsepp Enn Hendre Tiit Metusala Olev Tapupere Materjalid Tallinn 2001 © P.Kulu, J.Kübarsepp, E.Hendre, T.Metusala, O.Tapupere; 2001 SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................................................ 4 1. MATERJALIÕPETUS.............................................................................................................................. 5 1.1. Materjalide struktuur ja omadused ...................................................................................................... 5 1.1.1. Materjalide aatomstruktuur........................................................................................................... 5 1.1.2. Materjalide omadused ..........................
Kivikonstruktsioonid EPI TTÜ Kivikonstruktsioonid Loengukonspekt V. Voltri I osa Täiendatud 2011 Koostas V. Voltri 1 Kivikonstruktsioonid EPI TTÜ Sisukord Kivikonstruktsioonid .................................................................................................................. 3 1. Sissejuhatus ............................................................................................................................ 3 1.1 Üldiselt ............................................................................................................................. 3 1.2 Terminid ja tähised ........................................................................................................... 3 2 E
1. Tehniline mehaanika ja ehitusstaatika (ei ole veel üle kontrollitud) 1.1. Koonduva tasapinnalise jõusüsteemi tasakaalutingimused. Sõrestiku varraste sisejõudude määramine sõlmede eraldamise meetodiga. Nullvarras. Tasakaalutingimused: graafiline jõuhulknurk on kinnine vektortingimus jõudude vektorsumma on 0 analüütiline RX=0 RY=0 => X = 0 M 1 = 0 => , kui X pole paralleelne Y-ga. Ja Y = 0 M 2 = 0 Analüütiline koonduva jõusüsteemi tasakaalutingimus on, et jõudude projektsioonide summa üheaegselt kahel mitteparalleelsel teljel võrdub nulliga ja momentide summa kahe punkti suhtes, mis ei asu samal sirgel jõudude koondumispunktiga võrdub nulliga Graafiline tasakaalutingimus on, et koonduv jõusüsteem on tasakaalus, kui nendele jõududele ehitatud jõuhulknurk on suletud, st. kui jõuhulknurga viimase vektori
Küsimus 1. 1. Pumpade kasutusalad Pümba tööd iseloomustavad järgmised parameetrid: M manomeeter näitab rõhku selles paigas, kus ta ise on (sest manomeetri toru on vett täis) Rõhk pumba survetorus p = M+ zm , kus zm on kõrgusvahest põhjustatud rõhk. V vaakum ehk rõhk imitoru selles punktis kuhu vaakummeeter on ühendatud. Pumpade tööparameetrid. Pumba tööd iseloomustavad järgmised parameetrid: 1. Imemiskõrgus hi (m), 2. Kavitatsioon ja kavitatsioonivaru h (m) - ingliskeelses kirjanduses NPSH - net positive suction head ehk lubatav vaakum pumba Tööpiirkonnas, H lub/vac(m), 3. Tõstekõrgus e. surve ( H - m veesammast ), 4. Tootlikkus (jõudlus , vooluhulk) 5. Tarbitav võimsus P (kW), 6. Kasutegur ( absoluutarv või % ), 7. Tööorgani liikumissagedus n ( pöörlemis-või käigusagedus p /min või käiku/minutis ). 1 Küsimus 2. Pumba imemiskõrgus ja selle avaldamine Bernoulli võrra
Geotehnika eksami küsimused 1. Geotehnika olemus. IG(inseneri geoloogia) ; SM(pinnase mehaanika); FE(vundamendi ehitus). Must kast - valge kast. Võimalused. Lahendatavad kuus ülesannet. Geotehnika analüüsib geoloogilisi andmeid ja loob tingimused ning annab soovitused projekteerimiseks. Geotehnika objektiks on ehitised või nende osad, mis: 1. toetuvad pinnasele vundament 2. toetavad pinnast tugisein, sulundsein 3. asuvad pinnases tunnel, allmaaehitis, torud 4. on tehtud pinnasest teetamm, täited Geotehnika kasutab ,,ehitamiseks" pinnast, kuid pinnase eripära võrreldes teiste ehitusmaterjalidega on see, et ta on looduse poolt ette antud ning teda ei saa valida, on tunduvalt nõrgem ja deformeeritavam, vee suur osatähtsus käitumisele ja omadustele. Geotehnika koosneb erinevatest osadest: · Ehitusgeoloogia uuringud, pinnasetingimused ja omadused, geoloogiliste protsesside hinnang ja prognoos. · Pinnasemehaanika arvutus
V.Jaaniso Pinnasemehaanika 1. SISSEJUHATUS Kõik ehitised on ühel või teisel viisil seotud pinnasega. Need kas toetuvad pinnasele vundamendi kaudu, toetavad pinnast (tugiseinad), on rajatud pinnasesse (süvendid, tunnelid) või ehitatud pinnasest (tammid, paisud) (joonis 1.1). a) b) c) d) J o o n is 1 .1 P in n a s e g a s e o tu d e h i tis e d v õ i n e n d e o s a d .a ) p i n n a s e le t o e t u v a d ( m a d a l - j a v a iv u n d a m e n t) b ) p i n n a s t t o e t a v a d ( t u g is e in a d ) c ) p in n a s e s s e r a j a tu d ( tu n n e li d , s ü v e n d i d d ) p in n a s e s t r a j a tu d ( ta m m i d , p a is u d ) Ehitiste koormuste ja muude mõjurite tõttu pinnase pingeseisund muutub, pinnas deformeerub ja võib puruneda nagu kõik teisedki materjalid. See põhjustab
miseks. Nende hulk ja paigutus sõltub mootori läbipuhu- misviisist. Karteri külge kinnitatakse silinder kas ta allosas oleva ääriku ja poltide abil või pikkade .tikkpoltidega, mida hoia- vad paigal ka silindrikaant Silindri täpseks paigaldamiseks karterisse on tal allosas jrahtotsak. Silindri ja karteri liite- kohas on pabertihend'.
annaabi.ee 
