1. Milline koolipäev meeldib sulle kõige rohkem? Esmaspäev a Teisipäev b Kolmapäev c Neljapäev d Reede e 2. Miks just see päev? Vähe tunde a Lemmik tunnid sel päeval b Selleks päevaks vähe koduseid töid c 3. Milline koolipäev sulle ei meeldi? Esmaspäev a Teisipäev b Kolmapäev c Neljapäev d Reede e 4. Miks just see päev? Palju tunde/Pikk päev a Ebameeldivad ained b
Tallinn 2012 Sissejuhatus Mina valisin uurimustöö teemaks õppekoormus pärast tunde, ehk kas õppimist koju antakse liiga palju või just vähe.Mind väga huvitab teiste inimeste arvamus sellest ja huvitav on näha paralleelse minu ja teiste vahel.Samuti loodan märku anda lõppkokkuvõttega õpetajatele mis tegelt õpilastega toimub ning kas kõik suudavad koduseid ülesandeid teha. Oma uurimistöös tutvustan õpilaste seisukohti mida nemad arvavad kodustest ülesannetest.Samuti tuleb palju graafikuid ja tabeleid.Räägin ka mida arvavad ministrid õppekoormusest ja muud inimesed. Viisin läbi küsitluse ja tegin ka põhjalikku uurimustööd.Sain selle käigus väga palju uusi teadmisi igas valdkonnas.Näiteks kuidas viidata õigesti, miks on vajalik osata uurimistööd teha, mida õpilased arvavad õppekoormusest ja ka näiteks mis toimub 9. klassides.
ning ta vastas: "See on õudne, me käime koolis , õpime umbes kuus tundi, puhkame pool tundi ning õpime veel kaks tundi vähemalt otsa, siis veel treeni ja päev ongi otsas. Tundub, nagu ei teekski midagi muud ja elu koosnekski ainult koolist." Üheksanda klassi õpilased Helena ja Getlyn arvasid samuti, et kodus jäetakse liiga palju õppida. Helena suust kuulsin ma veel ühe tihti ennast õigustava tarkusetera: "Iga õpetaja arvab vist iga päev, et ta on ainuke, kellel tuleb pähe meile koduseid töid anda." Getlyn lisas veel, et tema arvates ei olegi vaja kõigile ainetele nii palju rõhku pöörata, piisab sellest, kui keskendud paarile ainele süviti, mida tulevikus vaja läheb. Tema ei pea näiteks matemaatikat üldse oluliseks õppeaineks ja seetõttu juhtub ka tihti nii, et näiteks matemaatika kodused ülesanded tegemata jäävad. Kümnenda klassi õpilane Bruno kinnitas samuti, et koduste tööde hulk on liiga suur. Eraldi tõi ta
Mis on arusaamatuste taga? Lühidalt öeldes ressursid, millest kõigile ei piisa ning erinevused vajadustes, väärtustes, hoiakutes, huvides või eesmärkides. Konfliktid jagunevad avalikeks, diaadilisteks, episoodilisteks, objektiivseteks, destruktiivseteks jne. (Palts, Kaili 2001) Nendest paljudest ei hakka siin kõiki lahkama vaid vaatluse alla tuleb noorte jaoks üks aktuaalsemaid teemasid- nimelt õppetükkidega seonduvad tülid vanematega, mis tekivad pealtnäha eimillestki. Koduseid töid peetakse üheks suurimaks lahkarvamustepiirkonnaks. Lapsevanemate meenutused, kui hoolsasti nad ikka õppisid või kahetsemised, et ei näinud õppetööga piisavalt vaeva, ei avalda meile, noortele vähematki mõju. Nõudes, et teismeline teeks koduseid ülesandeid ilma segava kärata või täielikus vaikuses oma toas, samal ajal, kui ülejäänud pere teises toas telerist lemmiksaadet vaatab, võite põhjustada vimma. Mõned vähesed lapsed suudavad töötada kärarikkas
” Kui küsisime 46. aastase Merikese käest, mida tema arvab tänapäeval koolipäeva pikkusest ja lastele antavate kodutööde kogusest, võrdles ta seda, nagu arvata, enda kooliajaga. Tema sõnul ei tohiks lapsed kurta, et neil on raske, kuna mõelda vaid-tema ajal oli veel raskem! Kuna Merikesel on kolm last: algkooliealine, gümnasist ja tudeng, oskas ta sel teemal sõna võtta küll. “Tõsi, algkoolis on pojal küll nii noore õpilase kohta pikk päev, kuid koduseid ülesandeid neile minu arvates palju ei anta. Nii noorelt ei osata veel aega planeerida ja seepärast kipub aega rohkem minema kui võiks, “ sõnas ta kindlalt. Kui küsisime gümnaasiumiõpilaste koolikoormuse kohta, vastas ta kiirelt vaid: “Gümnaasiumis käivad suured inimesed, nad peaksid hakkama saama küll.” Seega kui tahta gümnaasiumiharidust, peab kannatama 9 tundi päevas koolis ja peale kooli keskmiselt tund või kaks koduseid töid. Aga aeg endale?
kus hakkavad õppima minu lapsed? Hetkel, aastal 2012 on äärmiselt oluline, et koolilapsed jõuaksid kooli õigeks ajaks. Võib julgelt öelda et vähemalt 25% õpilastest hilinevad esimesse tundi. Mis võiks olla selle põhjuseks? Kas see, et õpilaste äratuskell heliseb liiga hilja? Kui jah, siis miks see nii on? Koolipäevad on pikad ning väsitavad. Õppeaineid on palju, seega on ka palju koduseid töid. Kõik õpetajad peavad enda ainet teistest tähtsamaks ning tahavad, et õpilased selles valdkonnas palju omandaksid. Kuid õpilased on erinevad, kellele meeldivad reaalained, kellele sobib rohkem humanitaarne haru. Tuleviku koolis võiks olla lastel endal suuremad valikuvõimalused, mida nad õppida tahavad. Kui aineid oleks vähem, kuid koolipäevad sama pikad kui praegu, saaksid õpilased ka selle töö tehtud, mis neil muidu koju jääks teha.
Arvuti eelistused ja vead Arvutil on need eelistused et sellega saab kõike asju kiiremini teha ja edasdada,kirju,sõnumeid jne. Arvutiga saab ka lihtsalt aega veeta näiteks kas või lihtsalt internetis olla ja uudiseid lugeda.Ja oma hindeid ja koduseid töid saab teha interneti abil. Aga arvutiga ei saa õppida ja seda ei sa ilma elektrita kasutada pikka aega kasutada. Minu arust on hea kui sul on arvuti mille abil saab korralikult oma asju teha
rühmas, kasvatati lapsi ning püüti teineteist kaitsta ja toita. Vanaajal kujunesid välja pikemaajalised paarisuhted. Erinevates maades on perekonnad olnud aegade jooksul väga erinevad. Näiteks on olnud rohkelt aegu, kus naistel puuduvad täielikult igasugused õigused ning pidid alluma ainult oma mehele. Mehed olid aga võimukad ja võisid korraga pidada mitut naist. Mehed käisid ka koolis, kuid naised olid kodus ja tegid koduseid töid. Juba antiikajast leiamegi seisukoha, et mees on perekonna pea ja tema peab pere ülal hoidma. Naise roll on kasvatada lapsi ning hoida kodu korras. Keskajal, kui tekkis kristlus, ei väärtustatud enam abielu, vaid levisid muud erinevad lõbustused, sealhulgas ka prostitutsioon. Peeti lugu munklusest ja üldse kõigest, mis ei olnud seotud suhete ja ihadega. Inimlikku nõrkust tuli hüvitada palverännakutega, paastuga, ning ajutist keeldumist seksuaalsusest
südmuste aeglane kulg. Viis: toon, hääl, meloodia. Väikeste ulatustega, 3-5 astet, viis lähtub tekstist, enamasti kas ühe-või kaherealised (refrään), enamasti ühehäälne, Lõuna-eestis mitmehäälsus (Setomaal) ehk heterofoonia. 1) Esitusviis lauldakse ilma saateta 2) Sageli improviseeritakse teksti esitlus käigus. 3) Lauldakse kas üksi või kooriga koos (eeslaulja), koor liitub eeslauljaga viimasel silbil. Üksi laulid hällilaule, koduseid töölaule (ketramine, või keetmine) Ettekande viis - sageli liikumine koos lauluga.
Kõike mida me näeme, kuuleme ja omandame ei suuda me korraga talletada. Meelde jätame me ainult oluliseima informatsiooni. Unustamine on aga meelespidamisele vastupidine protsess. Üldjuhul kaob säilitatud info mälust üsna pika aja jooksul, kuid mõnikord ka väga ruttu (Uljas, Rumberg, 2002). Ka ma ise puutun õppimisega palju kokku. Hetkel ongi see minu igapäevane kohustus. Käies gümnaasiumis on vaja pingutada rohkem, kui seda tegin näiteks põhikoolis. Koduseid koolitõid teen tavaliselt päeval. Siiski ei suuda ma seda teha vahetult peale koolipäeva. Kui olen umbes tunnikese koolipäevast puhanud, teen koduseid töid nii palju kui võimalik, kuna käin õhtuti erinevates ringides ja peale neid on kell piisavalt palju, et aju enam ei tööta. Lisaks olen õhtuti ka füüsiliselt väsinud. Seega koduste tööde ühtusse lükkamine oleks igati kahjulik. Kuna õppida on kodus üsna palju, siis õpin keskmiselt 1-2 tundi ,sõltuvalt päevast
peamiselt Euroopat. ● Mõnikord kestsid rüüsteretked aastaid. ● Viikingid hakkasid talvituma vallutatud paikades. Viikingid Eestis ● Eestis levisid ka viikingid. ● Enamus olid kas Saare- või Kuramaa mehed. ● Eestis on leitud palju aardeid viikingiajast. ● Eesti viikingite rõivastus sarnases Skandinaavia omaga. Viikingite pere ● Viikingite naised olid väga iseseisvad. ● Enamasti olid kodus ja tegid koduseid ülesandeid. ● Rollid olid ära jaotatud. ● Naised hoolitsesid pere eest. Geograafilised avastused ● Avastasid Gröönimaa. ● Jõudsin sinna kohale 14 laeva ja 500 elanikuga. ● Avastasid Ameerika tänu Gröönimaa leidmisele. ● Nad käisid paljudes maades: Põhja-Aafrikas, Venemaal, Kontantinoopolis ja kesk-idas. ● Nad ei asustanud väga Euroopas. ● Täname kuulamast!
Lugupeetud kuulajad! Täna arutlen ma selle üle, kas kodused tööd on vajalikud. Paljud noored kurdavad, et koolis jäetakse palju koduseid töid ja et neil ei jää aega puhkamiseks ja huviringideks. Mina arvan et kodutööd on siiski vajalikud. Õpilased omandavad tunnis uut materjali ja saavad harjutades õpetajalt alati nõu küsida. Aga kontrolltööde, tasemetöö või riigieksamite ajal ei saa kelleltki abi küsida. Sellepärast on hädavajalk, et õpilane saaks iseseisva harjutamise kogemuse. Aga kui õpilasele antud kodutööde maht on liiga suur, siis võib tekkida õpilasel muidugi
· Värvilisuse mõju tuleb Eugene Delacroix'ist. · Maalis kõike, mis oli ilus. · Renoir : `Miks ei peaks kunst olemas ilus, kui maailmas on niigi koledaid asju.' · Värisev valgus · Küllastatud toonid · Naise alasti keha Looming · 1860 hakkas maalima valgust ja vett vabas õhus. · Värvis õigetes toonides. · Nooruses tüüpilised impressionistlikud pildid. · Mõned aastad maalis klassitsismi ajastu pilte. · Alates 1890. a. maalis akte ja koduseid stseene. · Valmis mitutuhat maali. `La Grenouillere' 1869 `Noored tüdrukud klaveri juures' 1892 `Teatri rõdu' 1874 `Istuv vanniline' 1883-1884 Kasutatud kirjandus · http:// www.ibiblio.org/wm/paint/auth/renoir/ · http://www.expo-renoir.com/2.cfm · http://en.wikipedia.org/wiki/Pierre- Auguste_Renoir#Artworks · http://www.abcgallery.com/R/renoir/renoi rbio.html
Mina arvan, et koduste tööde andmisel peaks lähtuma mõõdukusest. Õpilane on kõige edukam siis, kui ta saab keskenduda põhjalikult ühele ainele. Seega võib liigne koduste tööde maht tekitada olukorra, kus muidu töökas õpilane mõne ülesande lohakalt teeb või suisa tegemata jätab, lihtsalt sellepärast, et tal on samal päeval vaja ära teha veel palju teisi ülesandeid ning ta kardab, et ei saa kõike õigeks ajaks valmis. Muidugi ei täheda see, et õpilastele ei tohiks koduseid töid anda. Ehkki paljud eelistaksid vaba aega ise sisustada on kodused ülesanded õppeprotsessi vajalik osa. Eriti kasulikud on tunnis läbi võetud teemaga seonduvad ülesanded, kuna need aitavad äsja õpitut kinnistada ning kuna teema üle on õpilane juba tunnis mõtisklenud on ta aju loonud seoseid mida saab tugevdada ning edasi areneda. Mina usun, et kodused tööd on õpilastele kasulikud, kui nende maht õpilast üle ei koorma.
rohkem aega,et õpitavast teemast aru saada. Tunnis peab hea õpetaja hoidma distsipliini, kuid ei tohiks olla liiga range. Tal peaks olema tugev iseloom, sest õpilased räägivad tihti rumalusi, mida peab õpetaja ära taluma. Õpetaja peaks olema õpilastele eeskujuks oma käitumise, riietumise ja muude omadustega. Paljude õpilastele meeldiks selline õpetaja, kes laseks õpilastel tunnis teha seda, mida nad ise tahavad ja ei jätaks koduseid töid ega teeks kontrolltöösid. See aga ei ole võimalik, sest õpetaja eesmärk on ikkagi õpilastele hariduse andmine ja seega peab ta õpilasi õppetööle suunama. Selleks, et teha oma tööd hästi, peab õpetaja motiveerima õpilasi uusi teadmisi omandama, saama oma õpilastega hästi läbi, ning olema neile eeskujuks .
Aatommass (Ar ) näitab elemendi aatomi massi aatommassiühikutes, s.t mitu korda on antud elemendi aatom raskem 1/12 süsiniku aatomist. Aatommass on dimensioonita suurus, elementide aatommassid on perioodilisussüsteemi tabelis. Tabelis toodud aatommassid pole täisarvulised seetõttu, et seal on arvesse võetud erinevate massiarvudega isotoobid nende leidumise järgi looduses ning arvutatud isotoopide keskmine aatommass. Paljudel juhtudel ühinevad keemiliste elementide aatomid molekulideks. Näiteks esineb vesinik (H) põhiliselt kaheaatomilise molekulina (H2), samuti hapnik (O2) ja lämmastik (N2). Indeks kaks näitab, mitu elemendi aatomit on molekulis. Seega tähistab keemiline valem H2SO4 väävelhappe molekuli, mis koosneb kahest vesiniku-, ühest väävli-ja neljast hapnikuaatomist. Mool (n, mol) on aine hulk, mis sisaldab 6,02 .*1023 ühe ja sama aine ühesugust osakest (molekuli, aatomit, iooni, elektroni vm). Seega saab moolides väljendada kõ...
Minu päev on väga pikk. Hommikul ärkan kell 6.30. Siis käin dussi all ja pesen hambad. Kella seitsme paiku soon hommikust ja joon kohvi. Tavaliselt söön müslit piimaga. Siis panen riidesse ja 7.45 hakkan linna kõndima. Linnast läheb 8.10 buss kooli. Tunnid algavad 8.30. Lõunat sööme peale teist tundi. Käime bistroos või ostame poest. Tavaliselt koolipäev kestab kella kaheni. Peale tunde lähen koju. Koju jõuan umbes kella kolmeks. Kodus ma puhkan ja vaatan telekat. Õhtul hakkan koduseid ülesandeid lahendama. Kui kodused tööd tehtud, siis lähen sõpradega välja või vaatan telekat või surfan internetis. Tavaliselt lähen voodisse kella kümne paiku. Selline on minu tavaline päev. Mein Tag Mein Tag ist sehr lang. Im morgens wache ich um halb sieben auf. Dann gehe ich dusche und zähne putze. Um 7 Uhr ich Früchstücke und trinke kaffee. Im morgens esse ich müsli mit milch. Viertel vor acht gehe ich im Stadt
kirjutada mingisuguse konspekti oma vihikusse jne. Samuti usun, et alates seitsmendast klassist võiks olla õpilasel valik, mis aineid ta õppida tahab, kuna õpetatakse paljusid asju, mida ei vaja mõni õpilane tulevikus kunagi. Näiteks nagu muusikaõpetus. Põhikoolis õpetatakse igasuguseid noote ning astmeid. Algoolis õpetatavad põhiteadmiseid pean vajalikuks, kuna neid peaks iga inimene teadma. Selle asemel, et kodus muusikaõpetuse koduseid ülesandeid teha, võiks õpilasel olla rohkem aega keskenduda reaalainetele, mis on 100% vajalikum kui mingisugused g-mollid ning astmed. Muidugi võib mõni õpilane otsustada tulevikus muusikaga seoses karjääriga tegeleda, sellepärast peakski olema õpilasel valik mis aineid ta õppida tahab, miinimum võiks olla 5 ainet. Mulle endale käib vahel pinda kehaline kasvatus. Kuigi see on mul alati väga heal tasemel olnud, olen ma tihti mõelnud, et alates põhikoolist ei tohiks õpilast
· Keemiline põletus · Kiirguspõletus · Elektriline põletus Termiline põletus · Seda põhjustavad tulised vedelikud, igasugused leegid ja kontaktpõletused Esmaabi termilise põletuse korral · Kiiresti jahutada ülekuumenend koed ja peatada edasine koekahjustuse süvenemine. Jahutamiseks kasutada jahedat, 18 kraadilist vett või spetsiaalseid esmaabigeele · Siduda haav puhtalt, vältimaks esmase infektsiooni teket. Haavale ei tohi asetada koduseid vahendeid (õli, muna, hapukoor, uriin) · Sidemeks võib olla pesupuhas lina Keemiline põletus · Keemilist põletust põhjustavad igasugused söövitava toimega kemikaalid Esmaabi keemilise põletuse korral · Eemaldada kemikaal nahalt võimalikult kiiresti, viies kontsentratsiooni miinimumini · Alustada koheselt haava loputamist voolava veega vähemalt 15 30 minuti jooksul · Jätkata haavade loputamist happe söövituse korral kuni 2
vaba aega rohkem, meeldib mulle õues võrkkiiges lugeda. See on väga mõnus ajaveetmisviis. Praegu on mul pooleli Usain Bolti autobiograafia. Raamat on väga huvitav ning põnev. Minu õele meeldivad raamatud väga. Oma lemmikraamatuid on ta isegi vahel kaks või kolm korda läbi lugenud. Kuna õde on alles väikene, loeb ta lasteraamatuid. Talle meeldib neid lugeda enne magamaminekut, voodis. Ema ja isa loevad raamatuid vähem, kuna neil on palju muudki teha, nagu minulgi. Näiteks koduseid toimetusi. Viimane raamat mida nad mõlemad lugesid oli Mihkel Raua ,,Musta pori näkku" ning neile väga meeldis see. Mina arvan, et lugemisharjumused erinevad meil kõigil olenevalt vabast ajast. Minu õel on seda kõige rohkem, kuna tal on lühemad koolipäevad ja vähem kordi nädalas trenn. Muidugi peab ise olema ka huvitatud raamatute lugemisest, vägisi ei saa ju sundida. Õnneks meile kõigile meeldib seda teha.
Minu jaoks ka keskharidus ning plaanin omandada kindlasti ka kõrghariduse. Püüan leida põhjusi, miks õpilased jätavad enda õpingud juba üsna alguses pooleli. Kindlasti on üks põhikooli poolelijätmise põhjus on laiskus. Kui olen liiga laisk, et õppida, siis hakkavad mu hinded langema ja õppimise tahe alaneb veelgi enam. Hinnete alanedes jään kaasõpilastest maha ning järele õppimine on juba üsna keerukas, kuid kindlasti mitte võimatu. Olles laisk, ei viitsi ma ka koduseid töid teha ja sellega mu sansid põhihariduse omandamiseks vähenevad. Lõpuks löön koolile käega ja leian endale mõne meelepärase tegevuse. Teine põhjus laiskuse kõrval on meelemürgid. Kui ma tarbiksin kõiksuguseid narkootikume, satkusin ma sõltuvusse. Olles sõltlane ei taha ma enam koolis käia ja loobun sellest. Koolis õppimise asemel hangiksin raha, et enda vajadusi rahuldada. Meelemürkide alla kuulub ka alkohol. Seda tarbitakse tänapäeval noorte seal üha rohkem ja
e-teenuseid, millest tavakodanik võibolla ei teagi veel, kuna neid tuleb pidevalt juurde. Puutun kõige rohkem kokku e-kooliga. Mäletan, kui olid veel klassipäevikud, kuid nendega oli pidevalt probleeme kunagi ei teadnud, kas hinded on päevikusse pandud, mis tööd on tegemata või õpetaja on võibolla kogemata puudujaks pannud. E-kool on palju mugavam nii õpetajatele, kui ka õpilastele. Meie-õpilased ei pea enam pidevalt uurima, et mis hinded meil on ja koduseid töid saame ka e-koolist vaadata. Veel puutun kokku x-tee päringute portaaliga. Seal saan informatsiooni kus toimuvad eksamid, mis on tulemused, uurida oma õpilasandmete ajalugu, vaadata mis on inimõigused, saada teavet rahvusvahelistest organisatsioonidest, saab taotleda kodakondsust jne. Põhimõtteliselt on seal kõik olemas mida on hea teada. Olen kuulnud ka e-hääletamisest ning e-valimistest. Kuid kas see on ka turvaline? E-
õppimist valin hea raadiojaama arvutist ning panen selle mängima ja hakkan rahus õppima. Tihti teen ma lugedes märkmeid lihtsalt selleks, et loetu kuidagi kineetiliselt märgistada, mitte et ma otseselt oma märkmeid pärast kasutaks. Ma tean, et kui ma õpin midagi uut ja tehnilist, siis pean selle läbi kirjutama, lihtsalt lugedes ei jää palju meelde. Kõige alguses teen ma ära kergemad asjad, sest pärast on rohkem aega keskenduda rasketele asjadele. Koduseid tõid teen ma nii palju kui ma oskan ja need mis on natukene raskemad nende puhul küsin ma koolis klassikaaslaste käest abi. Kunagi sain sellise asjaga hakkama, et mul olid hinded suuremalt jaolt 4-5, aga nüüd on hakanud hinded ikka korralikult kannatama ja peaks ikkagi õppima hakkama. Hinded on vist selle hakanud kannatama, sest mul on tegemisi nii palju, aga see võib-olla lihtsalt ka laiskus, mida ma arvan et see ongi see asi. Kool on liiga kitsas definitsioon õppimisele
ja koolikaaslased? Mitmetest psühholoogia - alastest uuringutest on välja selgitatud, et laps isiksusena areneb välja juba õige varakult, lausa enne kooliiga. Seega võiks sellest väitest järeldada, et kooli jõudes pole enam midagi kasvatada ega arendada, kogu töö, olgu see hea või kesine, on juba vanemate poolt tehtud. Mõnes mõttes olen ma sellega nõus, sest olles veidike analüüsinud oma tuttavate ning sõprade koduseid olukordi ja kõrvutades neid inimeste endiga, on sarnasused vägagi märgatavad. Miks muidu on ühe pere lapsed ikka ühtemoodi, kas siis viksid ja viisakad või siis hoopis tüliks kõigile teistele? Samas ei pruugi see alati nii olla. Ma arvan, et ka koolil ja kogu sealsel keskkonnal on suur mõju lapse mõttemaailmale ning sellest tulenevalt tema käitumisele ja arusaamadele. Õpetajad üritavad õpilastele kõiksuguste meetoditega selgeks teha, mis on õige ja mis vale
Jõudnud kaselatva hakkasin ennast küljele kallutama ja viskusin puust kaugemale . Sellest oleks pidanud tulema ilus lend. Tundsin kuidas õrn kihelus täitis rinda, kui langesin oma uhket langemist ja valmistusin juba maanduma, kuid olin teinud valearvestuse, sest kask oli vanem kui ma arvasin ega paendunud nii palju kui lootsin. Seal ma nüüd siis kõlkusin maa ja taeva vahel ning ei teadnud, mida teha.Alla hüpata ei julgenud, sest olin küllalt kõrgel ja liiga kaugel et koduseid appi hüüda. Korraga nägin sõpra mõõda teed rattaga sõitmas, nüüd pistsin pasuna hüüddma nii palju kui sealt tuli. Õnneks ta kuulis ja tuli vaatama mis toimub. Sõber mõistis kohe mida teha ja hakkas puutüve mõõda üles ronima. Jõudnud minuni andis kask järele ja me maandusime mõlemad õnnelikult maapinnale. Tänasin sõpra Einot. Järgmisel talvel raius isa kasesalu maha ja sellega lõppesid ka minu õhulennud. Aga
Muinasusund. Tõenäoliselt oli muinasusundi varaseim kihistus üsna sarnane teiste loodusrahvastega, selle olulisemad osad olid animism ning esivanematekultus. Keerukat jumalate panteoni polnud, usuti loodushingedesse, kes elasid metsas, puudes, allikates ja mujal. Neile toodi arvatavasti ohvreid; üsna hilise ajani säilis komme visata allikasse hõberaha või siduda suure põlispuu külge värvilisi linte. Inimese elujõudu ehk väge arvati peituvat tema südames, ajus, suguelundites, veres, juustes, süljes, küüntes. Neid võidi teatud viisil kasutada maagilisel otstarbel. Eriti suure väega inimesed targad ja nõiad olid eriliselt lugupeetud ja neilt küsiti nõu haiguste ja probleemide korral. Ka inimeste ja olendite nimes usuti peituvat maagiline vägi; selle uskumuse hiliseks kajastuseks on jahi- ja kalameeste komme mitte nimetada oma saakloomi nimepidi vaid kasutada erilisi asendusnimesid. Oluline oli esivanematekultus; lahkunuid austati ja t...
kontoris ja teed lihtsalt vaimset tööd. Üks nendest vaimsetest töödest, kus mina kindlasti töötada ei tahaks oleks koolidirektor. Sellel ametil ei tahas töötada, kuna seal on niipalju teismelistega jamamist, just sellises igas kus on enamustel puberteet. Usun , et minu närvid lihtsalt ei peaks sellel kohal vastu. Kui ma oleksin koolidirektor, muudatks ma vist päris palju reegleid. Esiteks , laseks koolikokkadel teha koolis rämpstoitu, koduseid tõid ma ei annaks üldse vaid laseks teha sellise õppekava, et kõik vajalik saaks tunnis selgeks. Oma kooli ma kujundaksin ma väga stiilselt: Laseks igale poole panna diivaneid ja tugitoole, telekaid, arvuteid ja muid vahetunniks veetmise asju. Õpetajateks võtaksin ainult noori ja leebeid õpetajaid, kuna see oleks juba üks põhjus tänu millele lapsed käiks rohkem koolis. Kui oleks võimalik annaksin igale lapse tublisti kooliskäimise eest kuus umbes 300-500 kr. Okei , saan aru ,
vanemad end ametlikult tema vanemateks peavad ning võtavad enda kanda kõik seadustest tulenevad õigused ja kohustused. Psühholoogiliseks vanemaks saab lapsele inimene, kellega teda ühendab kiindumussuhe ja kes teda kasvuperioodil kõige enam mõjutab. Psühholoogiline vanemlus ongi olemuselt kõige keerulisem. Argivanemlus on see, et vanemad jagaad lapsega kõike, mis perekonna argielus ette tuleb. Koos tehakse koduseid töid, koos puhatakse, koos arutatakse ka, mis ja milleks teha tuleb. Tähtis on, et perekonnal oleksid oma traditsioonid. Emotsiooniline vanemlus on see kui kodu on ainuke koht, kus inimene tunneb, et teda hinnatakse ja armastatakse mitte selle eest, mis ta teeb või annab, vaid tingimusteta. See on tunne, mida vajab iga inimene ja eriti iga laps, see on vajalik eeldus kogu tema edaspidiseks arenguks. Mitte ainult tubli, tark ja andekas laps ei vääri armastust, vaid
Siiski ei õnnestunud mul veeta päeva meediata. Mulle ei olnud see väga suureks üllatuseks, kuna teadsin, et meediata ei saa ma läbi kohe mitte kuidagi. Ärkamisest alates kuni koju jõudmiseni õnnestus mul katkestada igasugune side meediakanalitega. Samas ei osanud ma arvata, et koju jõudes ei ole see enam võimalik. Elutoas vaatas õde telerit ning hetkeks nägin kogemata minagi sealt parajasti jooksvat reklaami. Muidugi oli mul vaja ka käia eKoolis, et saaksin koduseid ülesandeid teha. Õhtupoole ei suutnud ma enam vastu pidada ning külastasin mõneks minutiks Gmaili ja Facebooki. Meediavaba päev erines minu jaoks kõige rohkem just selle poolest, et ma ei veetnud Internetis nii palju aega kui tavaliselt. Ma ei vaadanud ka telerist ühtegi saadet ega kuulanud raadiot. Igapäevaselt ma tegelikult vaatan üsna palju telesaateid ja vahel kuulan ka raadiot. Tundsin end meediavabal päeval üsna tegevusetult. Olen harjunud veetma õhtut arvuti ja
et kool on mõttetu. Vanematest kah pole neil mingit kasu, sest vanemaid ei huvita laste haridus ja nad ei võta midagi ette, et laps jääks kooli endasi. Nii kasvavad lastest samasugused joodikud nagu nende vanemad. Järgmiseks põhjuseks võivad olla halvad sõbrad. Näiteks sellised sõbrad kellega minnakse kohe peale kooli kuskile kaubanduskeskusesse lihtsalt passima. Kui sealt kunagi õhtul alles koju jõutakse ei jää aega enam koduseid töid teha. Kui vanemad on ka veel näiteks kogaeg tööl ja ei ole lapsega aega tegeleda siis ei tea nad ka mis koolis toimub. Nii võib tekkida lapsel arvamus, et õppida pole vaja kuna nagunii keegi ei kontrolli ja ei tunne huvi. Üks halvemaid juhuseid on see kui laps kannatab kooli vägivalla all ja sellepärast ei saa õppida. Kui näiteks terve klass kiusab ühte õpilast on tal väga raske normaalselt koolis käia
Armastas liikumist ja varakuhjamist. Ei hoolinud isamaa õnnetustest. Tahtis oma pojast teha täieliku saksa. Sai Oodo korraldatud tulekahjus haavata. Jaanus leidis ta lossis surnult seina külge aheldatuna. Oli Tambeti poeg. Õppis Tallinna Mustamunga kloostris. Oli hea südamega (ravitses Saare Maanust ja riskis enda eluga, et Maanust päästa ,täitis Emmi palveid). Pidas meeles Vahuri soovitust vabadust varjata. Talle meeldis mööda koduseid metsi ringi luusida. Luges raamatuid ladina keeles. Nooruses mängis ta Oodo ja Emmiga. Läks Oodoga tülli. Teda peeti targaks meheks. Pärast kodu põlemist tunti teda Tasujana. Pärast isa leidmist lossis tappis ta Oodo. Jättis Emmi palvel Kuuno tapmata. Pärast sõda lossis läks ta Tallinnasse sõtta ja suri seal. Jüriöö ülestõus oli eestlaste katse vabastada PõhjaEestit ja saaremaad võõrvõimu alt. Ülestõus algas 23.aprillil 1343 Taani valduses
Sooline võrdõiguslikkus tähendab, et meeste ja naiste erinevat käitumist, püüdlusi ja vajadusi arvestatakse ja väärtustatakse ning neid koheldakse võrdselt. Naised ja mehed ei pea muutuma ühesugusteks, kuid nende õigused, kohustused ja võimalused ei tohi sõltuda sellest, kas nad sünnivad naise või mehena. Ühiskond areneb kiiresti, aga inimeste arusaamad muutuvad väga aeglaselt. Ajaloo jooksul on muutunud kindlaks meeste ja naiste tööd, näiteks see, et naised teevad koduseid töösid ja mehed käivad tööl ning toovad raha koju, selliseid kodusid võib leida ka praegu. Mina arvan, et tänu inimeste arusaamedele on ka sooline ebavõrdsus. Kindlasti mõjutavad seda ka erinevad võimalused ja kohustused. Tänapäeva ühiskond soosib meeste ja naiste diskrimineerimist, näteks sellega, et ööklubides on erivad sissepääsutingimused nagu see, et naised saavad südaööni tasuta sisse, aga mehed peavad pileti ostma
Minu meelest seisnes Hamleti probleem selles ,et ta ei suutnud otsustada ,kas alla anda või edasi võidelda õigluse eest. Ka tänapäeval pole eriti midagi muutunud, inimesi on erinevaid ning on ka erinevaid probleeme ja muresid, mis panevad inimesi kõhklema ning nad küsivad endilt otseses või kaudses mõttes"olla või mitte olla?" Meie, kooliõpilased, küsime endilt iga hommik ,kas minna kooli või mitte; kas teha koduseid töid või mitte. Või alkohoolikud ,kes küsivad endilt kas osta viimase raha eest viina või leiba? - kas anda alla või mitte? Alati ei peagi alla andma ,sest keegi teeb seda sinu eest Hamlet läks duellile plaaniga võita, mitte ise surra, kuid tänu sellele ,et mõõk oli mürgitatud sai Hamlet hoobi ,mis ta tappis ning tal polnud võimalust isegi vaielda, mõelda, otsustada. Ka tänapäeval juhtub selliseid asju. Üks suur tegur, miks Hamlet suri on ka otsustusvõimetus
Milline oleks ideaalkool? Me tihti mõtleme, et milline võiks olla kool tulevikus. Paljud vastaksid kindlasti, et kogu töö peaks olema elektrooniliselt arvuti ees, kodused ülesanded ette antud ja kõik. Või siis, et lühemad tunnid,hubasem ja parem kool ning koduseid ülesandeid üldse pole. Just nii kõlabki ideaalkool. See ei peaks olema kindlasti selline, nagu on praegune kool, kus õpilased kuulavad ja õpivad ning õpetajad räägivad ja õpetavad. Miks ei võiks see olla koht, kus me saame nii hariduse, kui ka koht, kus me saame veeta oma suurema osa lapsepõlvest, tundes seal rõõmu, mitte piina ja tohutut pinget. Kool ei tohiks olla nagu vangla, kus õpilased peavad istuma 45 minutit järjest. Ideaalkoolis oleks tunnid lühemad ja
Ka vaheajaks jäätakse õppida, kuid neid ülesandeid saavad õpilased teha just siis kui ise tahavad.. Vaheajal ei pea lapsed koolis käima, nad ei pea varakult ärkama ning päeval saavad tegeleda sellega millega tahavad. Saegli jäetakse vaheajal ka lugeda. Mõnele lapsele meeldib lugeda kuid mõnele mitte. Lapsed saavad puhata ka puhkepäevadel, kui neid on nädalas ainult kaks. Lapsed kurdavad sageli, et kodus jäetakse liiga palju õppida. Koduseid ülesandeid jäetakse vahest ka tegemata, põhjuseid on mitmeid. Nendel kes üheski huviringis ei käi, on palju aega õppimiseks. Tööde tegemata põhjuseks võib olla see, et selle asemel et õppida ollakse arvuti taga, vaadatakse televiisorit või veedetakse sõpradega aega. Vahest ei ostata ülesandeid teha ning siis jäetkase need lihtsalt tegemata. Neil kes mõnes huviringis käivad, jääb aega sageli väheks. Peale rasket
raamatuid, kuulata muusikat, vaadata filme ja palju muid asju. Paljud tänapäeva inimesed ei kujuta oma elu ette ilma internetita. Kas virtuaalmaailm on meie elus muutunud liiga tähtsaks ning mis on selle head ja halvad küljed? Nii põhikooli kui ka keskkooli õpilane ei kujuta oma elu enam ette ilma internetita. Igpäev kasutavad õpilased kui ka õpetajad e-kooli. Tänu selle vahenudsel näevad õpilased oma kodu arvutites hindeid mänrkuseid ja koduseid töid. Kasutatakse ka paljusid muid lehekülgi õppetööks vajaliku info hankimiseks. Tänu virtuaalmaailmale on õpilasele kõik vajalikud asjad sekunditega kättesaadavad. Kiire vajaliku info kätte saamine on väga hea. Paljud inimsed on interneti anonüümsusest valel arvamusel, tehakse palju lolle tegusid, mida hiljem kahetsetakse. Foorumite kasutamine on paljude inimeste elus igapäevane asi.
Noored kui meie tulevik mida meil oodata on? Meie ümber väga palju arukaid, ettevõtlikke, äärmiselt huvitavate hobidega noori inimesi. Tihtipeale me lihtsalt ei märka neid. Mingil imelikul põhjusel. Ehk on see meie jaoks iseenesest mõistetav, et noor inimene peab ju millegagi tegelema. Peale selle, et ta koolis käib. Otse loomulikult hästi või vähemalt rahuldavalt õpib. Koduseid toimetusi teeb. Perekonnaga aega veedab. Lemmiklooma kasib. Üksjagu ports eeldusi, kuid mida on meil neilt oodata tulevikus? Üheks suureks negatiivseks pooleks on aktiivne noorte väljaränne suurlinnadesse või halvimal juhul isegi välismaale, jättes tühjaks meie väiksemad asulad. Välismaale elama suundunud noorte arv aina kasvab. Loomulikult pole reisimine, maailma- ja enese avastamine halvad asjad, kuid need noored, kes lahkuvad, võiksid ka tagasi tulla.
See võib mõnele meist tunduda ebameeldiva pealetungina, kuid teistele seevastu elumugandusena. Varasemal ajal, kui meie vanavanemad olid veel kooliealised, siis tehti koolitöid ikka suurte paksude raamatute abil. Veedeti tunde, otsides teatmeteostest näiteks ainult ühte ainsat tähtsat fakti. Selle üle tol ajal ei nurisetud, et aega kaob palju enda harimise peale ja vaba aeg sellega seoses väheneb, sest ei kujutatudki teist moodust lahendamaks koduseid ülesandeid. Ikka tuli, kas siis kodustest raamatutest abi otsida või minna raamatukokku. Tänaseks päevaks on inimeste elu niivõrd palju mugandatud, et ei pea isegi voodist üles tõusma, et kirjutada kirjandeid, esseid, uurimustöid või teada saada just see tähtis fakt, mis meil töödest puudu jääb. Elades IT-ajastul, tuleb meil ikka esmalt pähe mõte teha omi kirjatöid arvutiga ja leida fakte Internetist, mitte veeta lõputuid tunde ninapidi raamatutes
Demokraatiat võib defineerida kui rahvavõimu. Igapäeva elus kohtab demokraatiat iga päev, kuid niisama sellest aru ei saa. Kui uurida demokraatia omadusi ning siis neid omadusi päriselus jälgida, võib aru saada, et tegelikult osaleme demokraatias igapäevaselt. Mõni peab demokraatiat ainult poliitikaks mitte igapäevaseks eluks. Demokraatiat kohtab isegi koduseid töid tehes. Suuremal koristuspäeval valib igaüks endale meeldivama töö. Ei teki sellist olukorda kus kogu töö peab käima nagu dirigendi taktikepi järgi. Igaüks teeb omaenda tööd nii kuidas ise tahab. Kodused koosolekud on ka täielikult demokraatlikud. Iga pereliige avaldab arvamust mida teha ning kuidas teha. Poes kauba valimine on täielikult enda teha. Ükski kõrgema võimu ametnik ei tule keelama mida ei tohi osta.
valmistama Loengutes olemine 2:08 Käin kohusetundlikult kohal Sõprade/lähedastega suhtlemine 1:15 Elan kodust kaugel ja see on osa mu päevast, et koduseid asjaga kursis hoida Pesemine/hügieeni eest hoolitsemine 1:01 Dusi all on hea mõtteid mõlgutada Trennis käimine 0:45 Varem oli trenni osa päevas oluliselt suurem
ELEKTRILAMBID SISUKORD ELEKTRILAMBID Valgustit ostes tuleb silmas pidada ka seda, milline pirn sinna sobib. Eriti oluline on see siis, kui pirn läbi põleb ning tuleb mi nna poodi uut ostma. Kõige lihtsam on muidugi vana pirn koos sokliga kaasa võtta ja paluda müüjalt samasugust. Neile aga, kes elektrist ja lampidest enam huvitatud, tutvustame koduseid valgusallikaid. Hõõglambid Hõõglamp on kõige vanem elektriline valgusallikas. Pika arengutee jooksul on lambi valgusviljakus kasvanud rohkem kui kümme korda. Hõõglambil on kaks olulist puudust. Lambis muutub nähtavaks valguseks 510% kulutatud energiast ja lambi eluiga on tavaliselt 10001500 tundi (kõige lühem teiste valgusallikatega võrreldes). Valmistatakse ka pika elueaga lampe (2500 tundi), valgusfoori lampide tööiga on juba 8000 tundi.
Mayer ning Rosalind Franklin on elanud ajal, mil toimus II Maailmasõda, võib lugeda nende teadlasekarjääri arengut keeruliseks. Sõja ajal puudusid vajalikud kommunikatsioonivahendid ning ei olnud võimalik teha efektiivset teadusalast tööd. Sõda mõjutas kindlasti väga mitmel moel teadlaste arengut. 2. Tollasel ajastul puudusid naistel võimalused hariduseks. Põhjuseks võib lugeda ühiskondlikke arusaamu sellest, et naine peab olema kodus ning tegema koduseid töid, olgu selleks siis laste kasvatamine või majapidamistööde tegemine, seega puudus võimalus naistel end harida või omandada mõni eriala. Olid mõned erandlikud olukorrad, kus naine võis teha naiselikke töid, kas õmblus- või koristustöid, aga kindlasti mitte teha teadlasekarjääri. 3. Kui naised said ülikooli teaduritena tööle, siis pidid nad nägema väga palju vaeva ja töötama väga palju
Mehed, kes on Eestis nii palju korda saatnud, kuid tule taevas appi, ikka ei ole inimesed rahul! Maailmas on nii tohutult palju asju, kus oleks taevast appi vaja, kuid olgem ausad ja mõelgem realistlikult, taevas ei saa ju meile nii või naa appi tulla. · Tule taevas appi, kui külm siin Eestis on! · Tule taevas appi, kui koleda seeliku ema mulle ostis! · Tule taevas appi, kui hot poiss just minust mööda läks! · Tule taevas appi, kui palju koduseid ülesandeid õpetaja jätnud on! · Tule taevas appi, ma olen hiljaks jäänud! · No tule taevas appi, kas sellist Eestis me tahtsimegi?! Öelge, millistes neis näidetes, kellelegi taevas appi tuli? Jah, mitte ühelgi. Aga miks inimesed taevast siis appi kutsuvad, kui seda niikuinii ei juhtu?- Sest nad loodavad kergelt pääseda, arvatakse, et vingumine, virisemine ning kritiseerimine on hea elu võti, sest äkki võib-olla siis, tehakse asi meile mugavamaks
Demokraatiat võib defineerida kui rahvavõimu. Igapäeva elus kohtab demokraatiat iga päev, kuid niisama sellest aru ei saa. Kui uurida demokraatia omadusi ning siis neid omadusi päriselus jälgida, võib aru saada, et tegelikult osaleme demokraatias igapäevaselt. Mõni peab demokraatiat ainult poliitikaks mitte igapäevaseks eluks. Demokraatiat kohtab isegi koduseid töid tehes. Suuremal koristuspäeval valib igaüks endale meeldivama töö. Ei teki sellist olukorda kus kogu töö peab käima nagu dirigendi taktikepi järgi. Igaüks teeb omaenda tööd nii kuidas ise tahab. Kodused koosolekud on ka täielikult demokraatlikud. Iga pereliige avaldab arvamust mida teha ning kuidas teha. Poes kauba valimine on täielikult enda teha. Ükski kõrgema võimu ametnik ei tule keelama mida ei tohi osta.
Kasutan kõikvõimalikke tutvusi, et kaheteistkümnendike eksamid läheksid edukalt. Tõotan käsi südamel, et teenin 12. klassi truult terve aasta. Kui ma seda ei tee, siis karistagu mind meie ainsad abituriendid vabalt valitud meetoditega. Tervitan viisakalt igal hommikul 12. klassi õpilasi, avan neile koolimaja ukse, kannan nende koolikotti ning vajadusel teen nende koduseid töid! Terve aasta vältel ei istu ma kordagi garderoobi aknaalusel pingireal, ning luban korrale kutsuda kõik liigikaaslased, kes isegi julgevad nende pinkide poole vaadata. Klassis olles teen oma parima, et eritada võimalikult vähe ebameeldivaid aroome ja taltsutan oma kasvavat lobapidamatust. Kannan kaasas kõiki vajaminevaid kooliasju, ka oma pinginaabri jaoks. Puhveti järjekorras teen alati
Minu õpianalüüs Tänapäeva koolides ei pöörata erilist tähelepanu õppima õpetamiseks, vaid eeldatakse, et kui miskit lastele seletada ja koduseid ülesandeid anda, siis küll nad selle asja ära õpivad. Nii olen minagi omal nahal tunda saanud seda, kui raske on õppida, kui ei oska õigesti õppida. Inimesed on erinevad ja seega peaks neile lähenema ka õpetamisel erinevalt. Inimeste õppimisstiilid on erinevad ja need on jagatud erinevatesse kategooriatesse. J. Royce'i järgi on olemas teadmiste loomusest lähtuv stiilisüsteem, mis kirjeldab teadmiste hankimise stiile
Kes on õpetaja? Eripedagoog, koolieelse lasteasutuse õpetaja etc. Millise tähtajaga omistatakse kutsestandard? Töötaval õpetajal tähtajatu, muidu 4 a. § 9 lg 2 Tervisekaitse nõuded kooli päevakavale ja õppekorraldusele § 9 lg 3 ehk minimaalne temperatuur õppetunni läbiviimiseks § 4 ehk nõuete täitmise tagaja ranitsa lubatud kaal KT toimumise tingimused § 3 lg 4 ehk mis on KT § 11 ehk millal ei tohi anda koduseid ülesandeid § 12 ehk millal tohib pikapäevarühmas alata õppetöö Täiskasvanute koolituse seadus § 3 lg 2 § 8 lg 5 ehk kes finantseerib koolitust koolituse läbimise tõend mida võimaldab õpetada kutsealane koolitus kellele antakse õppepuhkust kes tasub vabaharidusliku koolituse eest tööandja osaluse sätestab töö- või kollektiivleping ! §8 lg 3 ehk mitmeks päevaks säilitatakse keskmine töötasu õppepuhkuse ajal
kursis olla, tuleb järjest rohkem õppida ja teada. Sealjuures suuremaid teadmisi nõutakse kõigilt, mitte vaid neilt, kes edasi kõrgkoolidesse lähevad. Koolides on ka programmid järjest sisukamaks ja mahukamaks muutunud. Seda näitab kasvõi põhihariduse aja pikendamine 9 aastale, mis annab juurde terve aasta jagu materjali, mis uuel põlvkonnal tuleb lisaks omandada. Seejuures on materjalid järjest keerukamad ning koduseid ülesandeid jäetakse õpilastele üha enam. Lisaks annab õppimismaterjali juurde ka infotehnoloogia kiire areng, millega kõigil, kes tahavad elus hästi hakkama saada, tuleb paratamatult kursis olla. Seega saab öelda, et ajaga hariduse tähtsus üha kasvab, hariduse sisu muutub tänu tehnoloogia arengule järjest keerulisemaks ja haridus on küll kõigile kättesaadav, kuid eelis on töökamatel ja targematel, kes suudavad konkurentsis püsida või need,
osa ka naftal. Need seadmed on näiteks õhukonditsioneerid (siis hakkaks meie kooli õpilased jälle vinguma, et tehke klassis aknad lahti ja ikka oleks keegi klassis, kes ütleb et tal on külm ja ka õpetaja oleks tema poolt, ehk aknad jäetakse ikka kinni ning 11HU klassi vingumine jätkuks), kaamerad, autoakud (Millega ma siis McDonaldsisse sõidan?? Ma jään ju kõhnaks nii!), arvutid (sel juhul ei saaks ma oma elupäevade lõpuni facebook- ee... tähendab stuudiumis olla ning koduseid töid teha), kuivatusaparaadid, kuuldeapraadid, valjuhääldid, külmkapid (ja kui ma suure vaevaga olen JALA McDonaldsis ära käinud (kes üldse enam jalutab, muide) ja omale sealt toitu koju ostnud, siis mul poleks seda enam kuskil hoida), muusikakeskused (siis ma ei saaks enam kell 3 öösel oma naabreid tüüdata...), makid, telefoniaparaadid (Misasja?? Kas ma peaks hakkama... tunnis... tähele panema??? ja asju hakkama õppima????)
hargnenud oma perekonna ajaloos ja paljude teiste inimestega. Hiljem lugedes edasi, see imeline maailm muutub karmiks reaalsuseks. 2. Tegevus aeg on 1997 India. Sündmus kohad on Kerala osariik. 3. Miljöö on väga realistlik. Selles raamatus on kirjeldatud inimeste vahelised suhted, konkreetse pere suhteid ja kõike seda läbi kaksikute Raheli ja Esta silmade, alguses väikeste- hiljem suurte. 4. Peategestateks on Rahel ja Esta. Esta on vaikiv noormees, kes teeb koduseid töid ning jalutab pidevalt päikeseloojangu ajal või vihma käes. Ei räägi mitte kellegagi. Rahel oli nooruses väga aktiivne ning tegi pahandusi. Õppis halvasti, vahetas pidevalt koole. Hiljem läks õppima arhitektiks. Abiellus ning kolis dublinisse, pärast lahutust kolis Ameerikasse New Yorki. Kõrvaltegelased on Ammu-kaksikute ema, Väikseke Kochamma- nende vanaema, Sofija-mol-kaksikute surnud nõbu, Pappacci- kaksikute vanaisa
annaabi.ee 
