10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2017-10-08
Kuupäev, millal dokument üles laeti
1 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
rrrebaned
Õppematerjali autor
Tallinn 2012 Sissejuhatus Mina valisin uurimustöö teemaks õppekoormus pärast tunde, ehk kas õppimist koju antakse liiga palju või just vähe.Mind väga huvitab teiste inimeste arvamus sellest ja huvitav on näha paralleelse minu ja teiste vahel.Samuti loodan märku anda lõppkokkuvõttega õpetajatele mis tegelt õpilastega toimub ning kas kõik suudavad koduseid ülesandeid teha. Oma uurimistöös tutvustan õpilaste seisukohti mida nemad arvavad kodustest ülesannetest.Samuti tuleb palju graafikuid ja tabeleid.Räägin ka mida arvavad ministrid õppekoormusest ja muud inimesed. Viisin läbi küsitluse ja tegin ka põhjalikku uurimustööd.Sain selle käigus väga palju uusi teadmisi igas valdkonnas.Näiteks kuidas viidata õigesti, miks on vajalik osata uurimistööd teha, mida õpilased arvavad õppekoormusest ja ka näiteks mis toimub 9. klassides. Põhiliselt sain oma vajaliku info kätte internetist
Sue Cowley “Õpetaja õpiabi” 1. OLUKORD – LOBISEMISHIMULINE KLASS Mina arvan, et oluline on mõned reeglid paika panna juba siis, kui õpilastega esimest korda kohtuda. Seega, kui õpilastele selgitada kõige esimeses tunnis, et neilt eeldatakse täielikku vaikust, on sellest kindlasti palju abi. Nõustun Cowley´ga, et tuleb jääda endale täiesti kindlaks ja selgitada õpilastele väga korrektselt, mida neilt nõuan. Kui üks kord järele anda ning jutustamist ignoreerida, siis järgmine tund on lobisejaid juba rohkem. Oluline on ka rahulikuks jäämine ja õpilaste peale mitte ärritumine ning karjumine, sest selline käitumine võib õpilasi veelgi innustada ulakustele ja neile isegi nalja teha. Lisaks on võimalik rakendada erinevaid nippe, mis aitaksid klassiruumis vaikust hoida. Mina eraldaksin teineteisest omavahel jutustavaid pinginaabreid või saadaksin ühe nendest klassist välja rahunema. Seega usun, et lobisemishimulise klassiga hakkama saamisega oleks vaja prak
Õpetaja koolis ja ühiskonnas. Elukestev õpe. Kogu elu jooksul läbitav õpe, mille eesmärgiks on süvendada oma teadmisi ja oskusi ning tõsta kompetentsi taset vastavuses isiklike, kodaniku, ühiskonna ja/või tööturu huvidega. Euroopa Komisjon, 2001 Elukestva õppimise eesmärgid EL-i dokumentides * enesearendamine * aktiivse kodanikkonna kujunemine/kujundamine * sotsiaalse tõrjutuse vähendamine * konkurentsivõime suurendamine ja kohanemine muudatustega tööjõuturul Lissaboni strateegia üldeesmärgid hariduses. 1.tõsta hariduse kvaliteeti(õpetajahariduse parandamine). 2.Lihtsustada õppimisele ligipääsu(kaasata õppimise laiem elanikkond ja muuta õppimine atraktiivsemaks). 3.Teadmusõhiskonnas vajalike baasoskuste määratlemine(eelkõige IKT ja isikuomaduste osas). 4.Avada haridus nii lokaalselt (vanemad, ettevõtted...) kui globaalselt (võõrkeeleõpe ja koostöö välismaiste institutsioonidega). 5.Suurendada ressursside (sh inimressu
EKSAMIOSA Õppimise olemus. Õppimine on prots. kus kogemuste vahendusel kujunevad suhteliselt püsivad muutused tegevusvõimes. Õppimise kogemuslikuks baasiks on vahetu kontakt välismaailmaga, kui ka varem tajutuga mõttes opereerimine. Tahtlik ja tahtmatu õppimine. Ajendid, allikad. Teooria liigid. Tahtlik õppur püüab teadlikult omandada uut inform. Tahtmatu teadvustamata protsess (valdav osa teadmisi omandatakse nii). Allikad inim. sisemine aktiivsus ( huvi ümbr. maailma vastu). Õppimine aitab kohaneda elukeskkonnaga. Õppimisteooria liigid biheivioristlik ja kognitiivne. Biheiv.- väliskeskkonna märguannetele reageeringu kujunemine. Kognit. õppimine on inimese sisemise aktiivsuse produkt. (Biheiv.) Klassikaline tingitus ja rakendused. Esimesena uuris Pavlov. (koeraga) B. Watson (lapsega ja rotiga). Õpetaja võib muutuda õpilase jaoks baasemotsiooni vallandavaks sümboliks. Emotsioonid võivad oll
klassikaaslastega. Kui puuduvad meelepärased hinded jne Masendus. Väga kehv tuju koolis. Null viitsimist. Pole motivatsiooni 32 Pinge koolis Kui õpilane on koolist liiga kurnatud. kui tunned et enam ei jaksa ega taha õppida kooli poolt põhjustatud pinges olek, mis ei lase vabalt olla. Stress, mis on tingitud koolisisestest probleemidest, ületööst ja kodustest ülesannetest. Võib hakata mõjutama koolivälist elu. Stress koolis käimisest Minu arvates on koolistress see, kui sul hakkab kasvama kõik üle pea ning sa ei leia asjadest väljapääsu, tunne et sul pole motivatsiooni enam koolis midagi teha ning see kõik võib välja kujuneda depressiooniks. Stress, mis on seotud kooliga. Kui on palju õppida Kooli stress on see, mis tekitab mingil hetkel liigse koormuse tõttu ja tekitab
kuna nüüd pandi ju hindeid teadmiste põhjal. Paljud õpilased arvavad, et eelmised õpetajad hindasid õpilasi pigem nägude järgi, mis oli loomulikult väga ebaõiglane. 13.14 Inglise keele õpetaja on tähelepanud, et õpilastel on tekkinud huvi materjalide kohta mida nad õppivad kuigi õpetaja ei hinda kunagi koduseid töid vaid hinnatakse tunnis kaasa töötamist, leian et see on ka õige sest siis on ju reaalset näha kuidas ja kui palju õpilane teeb tööd, kuigi koduste tööde tegemine on tähtis ei ole seda võimalik hinnata kuna ei ole ju kindel kui palju tööd tehti kodus ikka iseseisvalt või suuremas osas kellegi kaasabil. Kõige parem lähenemine on aga kehalise kasvatuse õpetajal tema tunnis võtavad kõik osa kuigi õpetaja on rühma teinud pooleks kuid lapsed saavad valida ja tegeleda sellise füüsilise koormusega mis on neile meelepärasem, samas ka õpetaja kiidab lapsi hea tunni eest( lk 89 ).
nt. nimega arve kasutatakse samuti nagu nimeta arve - Analüüsi puudulikkusele osutab see, et õpilased ei oska võrrelda erinevat tüüpi, kuid ühte ja sama situatsiooni kirjeldavaid ülesandeid, või ei oska leida sarnasust erinevat situatsiooni kirjeldavate, kuid ühte tüüpi kuuluvate ülesannete vahel, S.t. ei .oska leida ülesande olulisi tunnuseid, toetuvad võrdlemise ja üldistamise ajal ebaolulistele. - Kõne reguleeriva funktsiooni puudulikkuse tõttu ei mõisteta korraldust ega osata vastavalt tegutseda: sõnaliste instruktsioonide täitmise raskused On toodud neli edututel kõige sagedamini esinevat sümptomite gruppi: - Mitmesugused õppimisvõimetuse vormid, nagu madal intelligentsus, raskused uute assotsiatsioonide loomisel, madal abstraheerumis- ja õppimisvõime (enam kui 95%-l). - Nõrk püsivus ja tahtejõud: unistamine, häiritud orientatsioon (enam kui 75 %-l).
teadmised, oskused, selged juhendid selle täitmiseks; töö kestab lühikest aega ja õpilased saavad segamatult töötada ning õpetaja jälgib töö sooritamist, kontrollib töö tulemusi ja arvestab neid hindamisel. Kodutööd täidavad õppeprotsessis kolme rolli: kinnistavad koolis õpitut; arendavad õpilaste õppimisoskust; ühtlustavad õpilaste õpitempo varieeruvusest tingitud erinevusi õpitulemustes. Kodutöö efektiivsus jääb üldjuhul alla klassis õppimise tõhususele. 13. Koduste ülesannete roll õppe ning kasvatustöös ning pedagoogilised nõuded kodutöödele. Pikemaajaliste ülesannete ja projektide roll ning rakendamise metoodika koolitöös. Nõuded kodutööle: veenduge, et koduülesanded seostuksid õpitavaga; planeerige koduülesandeid hoolikalt, arutage nende sooritamise probleeme õpilastega, vajadusel korrigeerige nõudeid; veenduge, et koduülesanded ei
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid