Kõik metallid on toatemperatuuril tahkes olekus. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on 'väär'. Küsimus 2 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst ... on teadusharu, mis uurib seoseid metallide ja nende sulamite koostise, struktuuri ja omaduste vahel. Vastus: metalliõpetus Tagasiside Õige vastus on: metalliõpetus Küsimus 3 Õige Hinne 5,00 / 5,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Määrake igale metallile tema tihedus Vastus 1 Raud 7800 kg/3 Vastus 2 Titaan 4540 kg/m3 Vastus 3
Mis temperatuuril ja millisest faasist tekkivad sulami struktuuri näidatud struktuuriosad? 5. Millised on sulami (sulami C-sisaldus võtke ülaltoodud tabelist 1 vastavalt variandile) tehnoloogilised omadused (valatavus, lõiketöödeldavus, survetöödeldavus) ning tooge põhjendused. Malmide korral selgitage, millised on tingimused seotud C-ga (valgemalmi) või vaba grafiidiga (hallmalmi) tekkeks (vt. struktuuridiagramme joon. 3.72 ja 3.73. Metalliõpetus ja metallide tehnoloogia, I. Metalliõpetus ja metallurgia). Tabel 1 variandi number tuleb vastavalt matrikli viimasele numbrile Variandi nr. Küsimused 3 ja 4 Küsimus 5 1 0,2 2,5 2 0,4 3,0 3 0,8 4,3
31.01.2013 Metalli eihitus ja struktuur. Metlalsete matralide baasid ja nende omaduste muutmine. Õppekirjandus P.Kulu. metalliõpetus. Tln: TTÜ kirjastus. 2005. 230lk E. Hendre. P. Kulu jt. Materjalitehnika. Tln: TTÜ Kirjastus, 2003, 93 lk V. Pakk. Metallide termiline ja termokeemiline töötlemine. Tln: valgus 1990, 92 lk P. Kulu. Eurometallid. Tln: TTÜ Kirjastus 2001 P. Kulu, üldtoimetaja. Mehhanotehnika ja metallide käsiraamat. Tln Kirjastus, 2012 ,454 lk 04.02.2013 Makroanalüüs- suurendust kasutades või palja silmaga materjali uurimine. Defektidega, 5-10 kordse suurusega vaatlemine. 07.02.2013
VILJANDI KUTSEÕPPEKESKUS Auto- ja metalliõpetus osakond Autoplekksepp Hendrik Karu Saabi detailide demontaas Aruanne Juhendaja : Andrus Küttä VANA-VÕIDU 2014 Töö eesmärgid: · Tutvuda mõningate Saabi osade kere osade demonteerimise meetoditega · Valida sobivad tööriistad demonteerimiseks · Demonteerida etteantud detailid Teostatud tööoperatsioonid: · Esmalt tuli eemaldada esistange, et pääseda poritiiva ja tulede juurde. Poritiiva eemaldamiseks kasutasin padrunvõtmeid koos nare ja leht- silmusvõtmetega. · Saabi tulede eemaldamisel sain teada, et vajalikeks abivahenditeks on erinevad kruvikeerajad ja leht- silmusvõtmed. Huvitav oli teada, et Saabi tulepistikud erinevad teiste automarkide omadest. · Kapoti eemaldamiseks kasutasin samuti naret, leht- silmus- ja padrunvõtmeid ning erinevaid kruvikeerajaid. Kapoti eemaldamist tuli al...
Samas koguste suhe (F)/(F+T)=(0,8-0,2)/(0,2- suunas mõjutavad terases esinevad lisandid 5. Millised on sulami (sulami C-sisaldus võtke ülaltoodud tabelist 1 vastavalt variandile) tehnoloogilised omadused (valatavus, lõiketöödeldavus, survetöödeldavus) ning tooge põhjendused. Malmide korral selgitage, millised on tingimused seotud C-ga (valgemalmi) või vaba grafiidiga (hallmalmi) tekkeks (vt. struktuuridiagramme joon. 3.72 ja 3.73. Metalliõpetus ja metallide tehnoloogia, I. Metalliõpetus ja metallurgia). Vastus: valatavus halb, sest sulamistemperatuur on kõrge ja et likviduse ja solidusjoone vahe on suur(sellest oleneb vedelvoolavus). 2,5%-lise süsinikusisaldusega sulami lõiketöödeldavus on halb sest, see sisaldab kõva tsementiiti ja survetöödeldavus on halb hapra ledeburiidi ja tsementiidi tõttu. Üldiselt on kõik malmid halvad lõike ja survetöödeldavad.
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING Kodune töö nr.1 Õppeaines: METALLIÕPETUS Transporditeaduskond Õpperühm: AT-11a Üliõpilane: Marko Karlson Juhendaja: D. Arensburger Tallinn 2008 METALLIÕPETUS Kodutöö 1 "Metallide mehaaniliste omaduste määramine" Tabel 1 Ülesannete variandid A. Tõmbeteim Variant, teimik I II III IV V VI VII VIII IX X Teras sile d0, mm 5,1 5,2 5,3 5,4 5,5 5,6 5,7 5,8 5,9 6,0 l0, mm 42,0 44,0 46,0 48,0 50,0 52,0 54,0 56,0 58,0 60,0 Teras konts. d0, mm 4,1 4,2 4,3 4,4 4,5 4,6 4,7 4,8 4,9 5,0 l0, mm 42,0 44,0 46,0 48,0 50,0 52,0 54,0 56,0 58,0 60,0 Malm...
- aeg, min keskkon - tõmbe- kõvadus temperat. d temperat. tugevus HRC 3.3 Põhjendage kirjalikult tabeli täitmisel tehtud otsuseid, kirjutage välja kasutatud valemid ja arvutuskäik ning viited kasutatud tabelitele või graafikutele kirjandusest. 4.Vajalik kirjandus: 4.1.Enn Hendre jt. Materjalitehnika. Õpperaamat. TTÜ Kirjastus, 2003. 4.2.Priit Kulu. Metalliõpetus. TTÜ Kirjastus, 2005. 4.3.Priit Kulu jt. Materjaliõpetuse praktikumide ja kodutööde juhend. TTÜ Kirjastus, 2010.
arvestama sellega, et see töö ei kuulu elukutsete hulka, millega tuleksid kõik inimesed ilma pingutamata toime. Et saada heaks plekksepaks peab hoolega õppima ja vaeva nägema. Kui mõelda korraks suvalise inimese peale ja panna ta mõttes tegema auto remonti, on enam kui kindel, et esimene isik, kes sulle pähe tuleb, selleks kohe kindlasti ei sobi. Põhjuseks võib olla kogenematus, teadmiste puudumine ja muu, mis on vajalik just minu valitud erialal, auto- ja metalliõpetus. Mulle meeldib omandada uusi teadmisi erinevates valdkondades, kõik mis uus, on hea. Võtan vastu alati teadmisi ja oskusi, mis võivad mulle kasuks tulla erinevates eluvaldkondades, võiksin isegi öelda, et olen kiire õppija. Sageli öeldakse, et inimesed on kas „keele inimesed“ või „matemaatika inimesed,“ siis mina enda kohta võin öelda, et ei ole ma nii üht kui teist, olen kõigest natukene. Minu jaoks on kaks varianti kuidas ma õpin kõige
seadmete valmistamiseks, sest räni muudab alumiiniumi happekindlaks. Et alumiiniumi tugevamaks muuta, lisatakse talle magneesiumi, mangaani ja vaske kokku kuni 5% ja saadakse duralumiinium. Kuna alumiinium on kõige kergem metall, aga samas ka pehme, saab piisavalt kõva ja kerget duralumiiniumi kasutada lennukitööstuses. Duralumiinium Silumiin Kasutatud kirjandus: Metalliõpetus ja metallide tehnoloogia. II, Priit Kulu, Jakob Kübarsepp, Andres Laansoo jt. ENE Entsüklopeedia köide 1. Veebilehed: http://web.zone.ee/metallityy/METALLID/yldteavetmetallidest_4.html http://et.wikipedia.org/wiki/Alumiinium http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/1/14/Electron_shell_013_aluminium.png http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/5/5d/Aluminium-4.jpg http://image.automotive.com/f/features/8352645+pheader/0610lrmp_04z+1965_chevrolet_im pala+mirror.jpg
MATERJALID LAEVAEHITUSES Materjalid mille kohta uurisin · Rauasulamid 1. Teras 2. Roostevabad terased · Alumiinium 1. Al-Mg sulmid 2. Al-Mg-Si sulmid 3. Duraluminium (Al-Mn-Cu) · Vask 1. Tinapronks 2. Alumiiniumpronks · Komposiitmaterjlid ja plastid 1. Klaasfiiber 2. Polüeteen 3. Süsinikkiud Mida otsisin · Tõmbetugevus · Voolepiiri · Kõvadust · Korrosioonikindlust · Sulami keemilisi elemente Referaadi kasutatud allikad Priit Kulu, Metalliõpetus Priit Kulu, Materjalitehnika Annika Koitmäe slaidid Lisaks veel palju interneti lehekülgi. Korrosioon Korrosioon on materjali häving keskkonnas toimuvate keemiliste reaktsioonide tõttu. Korrosiooni vastu kaitstakse värvimise, pinna katmine tsingiga ja passiveerimisega. Korrosiooni eemaldatakse fosforhappega, mis moodustab roostega raud(III)fosfaadi, mida on või võimalik kergelt eemaldada ja jätab kaitse edasise korrosiooni vastu.
VILJANDI KUTSEÕPPEKESKUS Auto- ja metalliõpetus osakond Autoplekksepp Hendrik Karu Erinevad materjalid autokerede juures Referaat Juhendaja : Ülvi Paas VANA-VÕIDU 2014 Sissejuhatus Autod on väliselt üksteisest erinevad, aga nad koosnevad ühesugustest seadmetest ja agregaatidest. Tänapäeva auto loomisel on suurt tähelepanu pööratud kerele. See peab olema
VIIDATUD ALLIKAD 1. E-õpe, ,, Terased," [Võrgumaterjal]. Available: http://www.e- ope.ee/_download/euni_repository/file/2164/Metallid.zip/terased.html 2. Vikipeedia, ,, Teras, " [Võrgumaterjal]. Available: https://et.wikipedia.org/wiki/Teras 3. E. Hendre, P. Kulu, J. Kübarsepp, T. Metusala, O. Tapupere, Materjalitehnika: õpperaamat, Tallinn: Tallinna Tehnikaülikooli Kirjastus, 2003, p. 14-15. 4. P. Kulu, J. Kübarsepp, L. Valdma, Metalliõpetus ja metallide tehnoloogia I, Metalliõpetus ja metallurgia: õpperaamat, Tallinn: Tallinna Tehnikaülikooli Kirjastus, 2000, p. 70-79. 16
metall. Sulamistemperatuur on lihtainena kõrge, aga sulamina on veel suurem see arv. Nikli mõned sulamid on lausa supersulamid, mida saab kasutada väga kõrgetel temperatuuridel ning ebasoodsas keskkonnas. Niklit saab maagist kätte kahel erineval viisil. Selleks kasutatakse kas püro- või hüdrometallurgilisi meetmeid. 9 VIIDATUD ALLIKAD [1] P. Kulu, Metalliõpetus, Tallinn: TTÜ Kirjastus, 2005, p. 230. [2] Wikipedia, „Nikkel,“ [Võrgumaterjal]. Available: https://et.wikipedia.org/wiki/Nikkel. [Kasutatud 22. oktoober, 2015]. [3] Wikipedia, „Metallurgia,“ [Võrgumaterjal]. Available: https://et.wikipedia.org/wiki/Metallurgia#P.C3.BCrometallurgia. [Kasutatud 22. oktoober, 2015]. [4] „Indiamart,“ Mastek Metals & Tubes, [Võrgumaterjal]. Available: http://www
valmistamisel mõistlik osta materjal plaadina. Seejärel saaks kasutada freesimist ja puurimist. Samas, titaani lõiketöötlemine on üsnagi raske ja kulukas, aga kuna detail pole mõeldud seeriatootmiseks, vaid mõne üksiku eksemplari valmistamiseks, siis ei ole lõiketöödeldavus suureks taksituseks. Kasutatud kirjandus 1. Materjalivaliku programm CES(Cambridge Engineering Selector 2006) 2. Priit Kulu ,,Metalliõpetus" 3. Wikipeedia 4. P. Kulu, J. Kübarsepp, E. Hendre, T. Metusala, O. Tapupere ,,Materjalid"
http://books.google.com/books? id=HhMAAAAAQAAJ&pg=PA174&lpg=PA174&dq=physical+qualities+of+caoutch ouc&source=bl&ots=RlrxKC9P8z&sig=IlIlATfP_HJoZd5d6rLTTQvvDH0 &hl=en&ei=SWLvStnvApTAQb 8OntCw&sa=X&oi=book_result&ct=result&resnum=1&ved=0CAwQ6AEwAA#v=o nepage&q=physical%20qualities%20of%20caoutchouc&f=false 1. http://paber.ekspress.ee/viewdoc/04A05580D1930971C22575A60063005C 2. http://www.eava.ee/~unt/unt_materjalid/materjalide_struktuur.html 3. ,,Metalliõpetus ja metallide tehnoloogia. III Materjali ja tehnoloogia valik",Priit Kulu, Jakob Kübarsepp, TTÜ Kirjastus 1999. 4. http://en.wikipedia.org/wiki/Caoutchouc 5. Artikkel "Spnteetilise kautsuki uurimine algas Tartus" Tullo Ilomets Looduslik http://www.ajakiri.ut.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=197978/1020ABCD_v eeb.pdf 6. Eesti Põllumajandusülikool "ELEKTRIMATERJALID" Jürjenson , J. Lepik., T. Peets Tartu 1996 7
koostisosana. Sulfiid WS2 on tumehalli värvusega tahkis, mida rakendatakse katalüsaatorina nafta töötlemisel. Volframpronkse rakendatakse värvipirmentidena, eriti tüpograafias ja elektrotehnikas. Biotoime W pole bio- ega mürkmetall. Inimorganismi elutegevuses pole tuvastatud. 8 VIIDATUD ALLIKAD [1] H. Karik, K. Truus, Elementide keemia, 2003, AS Kirjastus ILO [2] E. Hendre, P. Kulu, J. Kübarsepp, T. Metusala, O. Talupere, Materjalitehnika, 2003, TTÜ Kirjastus [3] P. Kulu, Metalliõpetus, 2005, TTÜ Kirjastus [4] V. Nikiforov, Metallide tehnoloogia, 1963,Eesti Riiklik Kirjastus
com/Industry-news/EH32- Chemical-Composition-EH32-Mechanical-Property.html. [Kasutatud 19 nov 2018]. [10] ,,masteel," [Võrgumaterjal]. Available: https://masteel.co.uk/2017/01/31/ah36/. [Kasutatud 19 nov 2018]. [11] ,,tritonalloysinc," [Võrgumaterjal]. Available: http://www.tritonalloysinc.com/abs-dh-36-plate- abs-dh-36-plates/. [Kasutatud 19 nov 2018]. 19 [12] P. Kulu, Metalliõpetus, Tallinn: TTÜ kirjastus, 2005, p. 230. [13] ,,IMOA," [Võrgumaterjal]. Available: https://www.imoa.info/molybdenum-uses/molybdenum- grade-stainless-steels/duplex-stainless-steel.php. [Kasutatud 20 november 2018]. [14] ,,Metalcor," [Võrgumaterjal]. Available: http://www.metalcor.de/en/datenblatt/10/. [Kasutatud 20 nov 2018]. [15] ,,Metalcor," [Võrgumaterjal]. Available: http://www.metalcor.de/en/datenblatt/43/. [Kasutatud 20 november 2018]. [16] G
On toodud nende omadused ja näidatud kuidas materjalide keemilise koostise ja tehnoloogia ning struktuuri muutmisega saab muuta kõvasulamite mehaanilisi (kõvadus, tugevus, purunemissitkus) ja keemilisi (oksüdeerumist, korrodeeruvust hapetes ja korrosioon- erosiooni) omadusi. Eestikeelne kirjandus selles valdkonnas praktiliselt puudub. Mõningast informatsiooni kermiste koostise, tehnoloogia ja omaduste kohta on toodud ,,Metalliõpetus ja metallide tehnoloogia" osa 2, mllest on soovitav kermiseid puudutav peatükk eelnevalt läbi lugeda Käesolevas konspektis vaadeldud kõvasulamite erosiooni- ja kulumiskindlust õige põgusalt. Põhjalikult on käsitletud kermiste erosiooni- ja kulumiskindlust mitmesugustes tingimustes loengukonspektis ,,Paagutatud tribomaterjalid", mis on kättesaadav internetiaadressil http//cadds.me.ttu.ee/mti/Trib.pdf.
Kulumise negatiivse mõju vähendamiseks kasutatakse mitmeid viise. Üheks võimaluseks on uute kulumiskindlate materjalide kasutamine. Viimasel ajal on loodud rida komposiitmaterjale, kus püütakse arvestada kulumisega kaasnevaid protsesse. Kõige suurema kulumiskindlusega on kermised, volfram- , titaan- ja kroomkarbiidi baasil. Kermised on komposiitmaterjalid, mis valmistatakse pulbertehnoloogia teel. Kermiste koostise, tehnoloogia ja omaduste kohta vaata ,,Metalliõpetus ja metallide tehnoloogia" osa 2.. Paagutatud tribomaterjalid on pulbertehnoloogia teel saadud materjalid, mida kasutatakse kulumiskindlate detailide, antifriktsioon- ja friktsioon ning libisevate elektrikontaktide valmistamiseks. Käesolev loengukonspekt käsitleb paagutatud materjalide kulumist ja selle vastu võitlemist kolme enamat kahju põhjustava kulumisliigi - abrasiivse-erosiooni, abrasiiv- ja hõõrdekulumise tingimustes .Eestikeelne kirjandus selles valdkonnas puudub
annaabi.ee 
