talitlusomadused. Tabel 2.1. Materjalide omadused. Füüsikalised Mehaanilised Tehnoloogilised Talitlusomadused omadused omadused omadused Tihedus Tugevus Valatavus Korrosioonikindlus Sulamistemperatuur Kõvadus Survetöödeldavus Kulumiskindlus Soojuspaisumine Sitkus Lõiketöödeldavus Pinnaomadused Soojusjuhtivus Plastsus Termotöödeldavus Tulekindlus Elektrijuhtivus Keevitatavus Soojuspüsivus Magnetilisus Joodetavus Ohutus Keskkonnasõbralikkus Materjalide füüsikalised omadused Tihedus – materjali massi ja ruumala suhe. Ühikuks on mahuühiku mass, kg/m3. Sulamistemperatuur – temperatuur (Ts), mil materjal läheb üle tardolekust vedelasse.
nimetatakse, lõõmutusega võib need defektid parandada. Nagu näeb I liigi lõõmutuse tulemus ei sõltu faasimuutustest (isegi siis kui nemad metallis tekivad), lihtsalt kuumutuse teel aktiveeritatakse aatomite liikuvus, see vähendab sisepinged, parandab kristallstruktuuri defektid, ühtlustab keemiline koostis, terade kuju ja suurust; peale aeglast jahutamist selline metall saab stabiilse struktuuri ja termodünaamilise seisu. II liigi lõõmutus on seotud sulameis tekivatest faasimuutustest, need võivad olla polümorfsed muutused, faaside omavaheline lahustuvus jne. Kuumutamine peab olema temperatuurini, mis ületab faasimuutuse temperatuuri, jahutus maksimaalselt aeglane. Tihti selline TT viis nimetatakse faasi ümberkristalliseerimiseks. Nagu I liigi lõõmutuse pärast ka II liigi lõõmutus annab metalli, mis on
Tõmbekatsel määratavad tugevus- ja plastsusnäitajad , jäikusnäitaja, nende ühikud ning kasutamine. Tõmbekatsel saame määrata nii tugevus kui ka platsusnäitajaid, tugevusnäitajateks on: Tõmbetugevus Rm – maksimaaljõule Fm vastav pinge, valemiga Rm = Fm / S0, ühikuga N/mm2. Tõmbetugevust ehk tugevuspiiri kasutatakse näiteks staatilistel koormustel habraste materjalide ohtlike pingete kirjeldamiseks. Voolavuspiir ReH – ülemine voolavuspiir. See on pinge väärtus, mille saavutamisel esmakordselt täheldatakse jõu vähenemist. Ühikuks N/mm2. Voolavuspiiri kasutatakse staatilistel koormustel plastsete materjalide ohtlike pingete kirjeldamiseks. Voolavuspiir ReL – alumine voolavuspiir. Pinge madalaim väärtus plastsel voolamisel. Ühikuks N/mm2. Tinglik voolavuspiir Rp0,2 - pinge, mille juures baasi jäävpikenemine saavutab etteantud väärtuse protsentides, nt. 0,2%. 0,2 = lisaindeks, mis näitab baaspikkuse muutu
Lisandite piirkogused on antud terase standardites (näit. standard EVS-EN 10025). Teras 1 6 1.3 Terase töötlemine Kuumvaltsimine Valtsimise suunas terastooriku pikkus kasvab ja põikisuunas tooriku ristlõige muudetakse sobivakujuliseks (leht, H, I, L jne.). Valtsimise tagajärjel terase omadused mõnevõrra muutuvad. Tugevus suureneb, plastsus ja sitkus mõnevõrra vähenevad. Lehtmaterjali puhul ilmneb teatud kihilisus, muude profiilide puhul mõneti vähem. Külmtöötlus Vähese süsinikusisaldusega terase tõmbekoormamisel üle voolavuspiiri säilivad pärast koormuse eemaldamist jäävdeformatsioonid. Kui sama katsekeha koormata uuesti, on pinge ja deformatsiooni seos lineaarne ca kuni eelmise koormamise lõppkoormuseni. Seega on terase voolavuspiir kasvanud
911 °C ruumkesendatud kuupvõrest tahkkesen- keskel; datuks ja temperatuuril 1392 °C tagasi ruumkesen- d) põhitahkkesendatud lisaks võreelemendi datuks. tippudes olevaile aatomeile paiknevad aatomid põhitahkude keskel. Eri kristallivõre tüüpides võib paikneda enam Metall mittemetall aatomeid kui neid mahub kristallivõre sõlmpunkti- desse. Enamikul kasutatavatel metallidel on kuubi- Metallid on ained, millel on tahkes olekus line või heksagonaalne kristallivõre: iseloomulik läige, hea elektri- ja soojusjuhtivus ning - ruumkesendatud kuupvõre: Cr, Fe, Mn, Mo,
Vello Otsmaa Johannes Pello 2007.a Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus 1 SISSEJUHATUS 1 Raudbetooni olemus Raudbetoon on liitmaterjal (komposiitmaterjal), kus koos töötavad kaks väga erinevate oma- dustega materjali: teras ja betoon. Neist betoon on suhteliselt odav kohalik materjal, mis töö- tab hästi survel, kuid üsna halvasti tõmbel (betooni tõmbetugevus on 10-15 korda väiksem survetugevusest). Teras seevastu töötab ühteviisi hästi nii survel kui ka tõmbel, kuid tema hind on küllalt kõrge. Osutub, et survejõu vastuvõtmine betooniga on kordi odavam kui tera- sega, tõmbejõu vastuvõtmine on kordi odavam aga terasega. Siit tulenebki raudbetooni ma- janduslik olemus: võtta ühes ja samas konstruktsioonis esinevad survesisejõud vastu be- tooniga, tõmbesisejõud aga terasega.
armeeritud vuugis fm = 2,5 N/mm2. Kergmördi ja peenmördi survetugevus peaks olema vähemalt fm = 5 N/mm2. Mördis ei tohi olla lisandeid, mis kahjustavad tema kestvust. 3.3. ARMATUUR JA BETOON. Müüritises kasutatav armatuur ei tohiks olla liiga suure venivusega - 2,5%< uk <5% ehk 1,05 < (ft/fy)k < 1,08 , kus uk on armatuuri suhtelise pikenemise normväärtus max tõmbepinge puhul; ft ja fy on vastavalt armatuurterase tõmbetugevus ja voolavuspiir. Armatuurterasena võib kasutada nii siledaid kui ka profileeritud vardaid. Armatuurterase peab omama küllaldast kestvust. Vajaliku kestvuse saavutamiseks võib süsinikterast kaitsta roostetamise vastu galvaniseerimisega (selleks võib olla katmine tsingiga). Müüritises kasutatav betoon peab vastama EPN 2-l. Tabel 4 (3.3 ja 3.4) Täitebetooni tugevusklass peaks olema Täitebetooni normsurvetugevus fck vähemalt C12/15
Vello Otsmaa Johannes Pello 2007.a Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus 1 SISSEJUHATUS 1 Raudbetooni olemus Raudbetoon on liitmaterjal (komposiitmaterjal), kus koos töötavad kaks väga erinevate oma- dustega materjali: teras ja betoon. Neist betoon on suhteliselt odav kohalik materjal, mis töö- tab hästi survel, kuid üsna halvasti tõmbel (betooni tõmbetugevus on 10-15 korda väiksem survetugevusest). Teras seevastu töötab ühteviisi hästi nii survel kui ka tõmbel, kuid tema hind on küllalt kõrge. Osutub, et survejõu vastuvõtmine betooniga on kordi odavam kui tera- sega, tõmbejõu vastuvõtmine on kordi odavam aga terasega. Siit tulenebki raudbetooni ma- janduslik olemus: võtta ühes ja samas konstruktsioonis esinevad survesisejõud vastu be- tooniga, tõmbesisejõud aga terasega.
normaalpin ge Lubatud pinge- konkreetse ülesande puhul ohutuks loetud pinge lim - piirpinhe 5 [ ] = = ReH S S Sitketel materjalidel ReH - materjalivoolavuspii r R [ ] = µ = µ S S R - materjalitugevuspiir Rabedatel µ Piirseisundit määratakse katseliselt. Voolavuspiir ja tugevuspiir määratakse tõmbeteimil 28. Mida iseloomustavad normaal- ja tangentsiaalpinge. Tähistus. Lõikepinnaga risti mõjuv normaalpinge (sigma) iseloomustab aine osakesi üksteisest eemale rebivate tõmbe- või neid üksteisest lähendavate survejõudude intensiivsust. Lõikepinna sihis mõjuv tangentsiaalpinge ehk nihkepinge (tau) näitab aineosakesi piki lõikepinda teisaldavate jõudude intensiivsust. p = 2 - 2 ? 29. Tõmbe- ja survepinge. Tugevustingimus tõmbel ja survel.
- erosioonkulumine (erosive wear), - hõõrde- e. liugekulumine (sliding wear), - frettingkulumine (fretting wear), - korrosioon-erosioon kulumine. Abrasiivkulumine all môeldakse tööpindade kulumist, mis on põhjustatud kõvema pinna mikrokonaruste või kontaktpindade vahele sattunud liikuvate (libisevate, rulluvate) abrasiivosakeste poolt. Selle tulemusena eraldub osakeste lõikava, kraapiva või paljukordse deformeeriva toime tulemusena kontaktpinnalt materjali. Plastse 4 materjali kriimustamisel ei pruugi esimene läbim materjali veel eraldada, vaid see toimub peale mitmeid kriimustusi mikroväsimuse toimel, mille käigus metall kalestub ja muutub hapramaks. Algselt habraste materjalide, näiteks keraamika abrasiivkulumisel toimub pinnakihi killunemisena ehk mikromurretena. Abrasiiviks võib olla mistahes looduslik või kunstlik mineraal, mille osakestel on piisavalt kõvadust, et kahjustada materjali pinda
elektronkontsentratsioon. Karbiidi, nitriidid ja boriidid ülemineku grupi metallid (Fe, Mn, Cr, Mo, W jt) moodustavad väikese aatomi raadiusega mittemetallidega (C, N, B, H) sisendusfaasidena tuntud keemilisi ühendeid, kusjuures metalli ja mittemetalli aatomi raadiuste erinevus on suur (RM/RX 1,7 või RX/RM 0,59). Sisendusfaaside komponentide aatomite arvu suhe on lihtne täisarvkordne ja selliste keemiliste ühendite valemiteks on M4X, M2X, MX, MX2 jne (kus M on metall ja X on mittemetall) ja nende kristallvõred on sarnased sisendustardlahuste kristallvõredega (tavaliselt esinevad võretüübid K8, K12 või H12). Sisendusfaase süsinikuga nim. karbiidideks, lämmastikuga nitriidideks, booriga boriidideks jne. Tuntuimaks sisendusfaasiks rauasüsiniku- sulameis on Fe3C (raudkarbiid), kus raua ja süsiniku aatomite suhe (baasaatomite suhe) on 0,60. Kui rauale on omane kuupvõre (K8 või K12), süsinikule
osadeks. Mehaanilise murenemise produktiks on enamasti liiva- ja kruusaosakesed. Keemiline murenemine toimub kivimite vähempüsivate mineraalide, nagu põldpagu, vilk, augiit jne. reageerimisel pinnasevees leiduvate hapete vi alustega. Keemilise murenemise tulemusel esialgne mineroloogiline koostis muutub ja moodustuvad uued, peamiselt savimineraalid. Keemiline murenemine ongi saviosakeste tekke põhjus. 5. Kalju tugevuse hinnang Tõmbetugevus (To,St)- Harva mõõdetud. Enamasti UCS/20 kuni UCS/8 kaljude puhul. Painde tugevus on seotud tõmbetugevusega kivimi välispinnal ja seda pole lihtne mõõta ja defineerida. Elastsed vilgukivi plaadid kannatavad päris suuri paindetugevusi. Survetugevus (Qu, UCS)- Kuivade kaljude UCS on standart kivimite tugevuse defineerimisel. Üldjoontes on survetugesvus seotud poorsusega ja seetõttu ka kivi kuiva tihedusega. Enamus süvakivimitel on poorsus
Saueosakeste püsiva rõhuga permeameetriga. Läbi kindla ristlõike pindalaga toru ja teadma pinnase lasuvustingimusi ja omadusi, oskama prognoosida teoreetiliste sisaldusel liivas, võivad need kleepuda liivaterade pinnale ja põhjustada pinnasega täidetud kindla pikkusega osa voolab teatud aja jooksul mingite mudelite ning praktilise kogemuse abil pinnase ja temaga seotud ehitiste liivaterade kleepumise. Vesi-molekulaarsidemed on plastse iseloomuga. Pärast püsivate rõhkude vahe korral vee hulk. Rõhu languga vaja arvestada ei ole. käitumist ning valida otstarbekaid ehitusmeetodeid. Ehitusgeoloogia uurib sidemete purustamist osakeste ümberpaigutuse tõttutaastuv nende tugevus Kasut nii langeva (vähe vettjuhtiva pinnase korral kui rohkesti saviosakesi, siis ehitustegevusega seotud ja seda mõjutavaid geoloogilisi protsesse, tegeleb suhteliselt kiiresti
Põhisõna pinnas eeldab osakeste vahelisi nõrku seoseid, kaljul on koostisosad väga tugevalt seotud. Võrreldes tavaliste ehitusmaterjalidega on pinnased tunduvalt erinevate omadustega. Loodusliku produktina on nende omadused muutlikumad kui inimese poolt teadlikult etteantud soovitavate omadustega toodetud ehitusmaterjalidel. Nende deformeeritavus on tuhandeid vi isegi kümneid tuhandeid kordi suurem kui betoonil ja kivimaterjalidel, rääkimata metallidest. Surve- ja tõmbetugevus on väga väike vi puudub üldse. Kandevõime määrab nihketugevus. Enamasti on pinnased väga poorsed. Pinnase deformeerumine, seejuures nii mahu- kui kujumuutus, on seotud poorsuse muutusega. Rohkem kui teiste ehitusmaterjalide puhul majutab pinnase omadusi ja käitumist poorides olev vesi. 2.2 Pinnaste teke Pinnase osakesed on tekkinud aluspõhja kivimite mehaanilisel vi keemilisel murenemisel. Aluspõhja kivimiks on
Voolavuspiiriks loetakse seda jõudu mis on tekitanud katsekehas jääva deformatsiooni suurusega 0,2% seda piiri tähistatakse Po2. Tõmbekatse abil on võimalik määrata materjali plastsust. Plastsust iseloomustatakse kahe teguriga: Suhteline pikenemine d = (l lo)/l 100 [E100%] l - pikkus peale katsetust, lo katse keha pikkus enne katset. Ristlõikepinna suhteline ahenemine y = (S o -S)/S100[%] tõmbetugevus d = P o /S = kg/mm² = N/mm² voolavustugevus Gt = P t /S kg/mm². Materjali sitkuse määramine seda määratakes löögikatsega pendelvasara abil selleks valmistatakse proovikeha. Pendelvasar tõstetakse teatud kõrgusele, katsekeha asetatakse tugedele nii, et lõike soon ühtiks vasara liikumise suunaga. Vasar päästetakse lahti, mis liikudes purustab katsekeha ja tõuseb veel ülejäänud energia varal teatud kõrgusele h. Purustamiseks tehtud töö A leitakse valemiga
Voolavuspiiriks loetakse seda jõudu mis on tekitanud katsekehas jääva deformatsiooni suurusega 0,2% seda piiri tähistatakse Po2. Tõmbekatse abil on võimalik määrata materjali plastsust. Plastsust iseloomustatakse kahe teguriga: Suhteline pikenemine d = (l lo)/l 100 [E100%] l - pikkus peale katsetust, lo katse keha pikkus enne katset. Ristlõikepinna suhteline ahenemine y = (S o -S)/S100[%] tõmbetugevus d = P o /S = kg/mm² = N/mm² voolavustugevus Gt = P t /S kg/mm². Materjali sitkuse määramine seda määratakes löögikatsega pendelvasara abil selleks valmistatakse proovikeha. Pendelvasar tõstetakse teatud kõrgusele, katsekeha asetatakse tugedele nii, et lõike soon ühtiks vasara liikumise suunaga. Vasar päästetakse lahti, mis liikudes purustab katsekeha ja tõuseb veel ülejäänud energia varal teatud kõrgusele h. Purustamiseks tehtud töö A leitakse valemiga
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
