Küsimus 1 Amortisatsioon mõõdab b. seda osa tootmiskuludest, mille võrra masinad ja seadmed vananedes oma väärtust kaotavad Küsimus 2 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Avaliku sektori kulutused sisaldavad avaliku sektori oste ja tulusiirdeid Vali üks: Väär Küsimus 3 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Netoinvesteeringud võrduvad Vali üks: b. koguinvesteeringud miinus amortisatsioon Küsimus 4 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus SKP mõõdab Vali üks: a. toodetud lõpphüviste turuväärtust Küsimus 5 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Tulude ringkäigu mudel kirjeldab Vali üks: a. tulude voogu ettevõtetelt kodumajapidamistele ja kodumajapidamistelt ettevõtetele
Ülesanne 2.2.1 Punkte 8 Libertaania rahvamajandusliku arvepidamise näitajad on järgmised. Tarbimisfunktsioon C= 300 + 0.75 Y ,autonoomsed investeeringud Io = 400 ,autonoomsed maksud T0= 50 , avaliku sektori kulutused Go= 300 , tulusiirded kodumajapidamistele T 1) Arvutage kogutulu tasakaalutase Y=AE 2) Kui autonoomsed investeeringud vähenevad 50 võrra, kui suur on uus kog tasakaalutase? Ülesanne 2.2.2 Punkte 6 On antud järgmised andmed: Käsutatav tulu 0 60 120 180 240 Sääst -10 0 10 20 30
Eelarvejoon – näitab kõiki hüviste kogumeid, mis on tarbijale kättesaadavad antud hindade taseme ja sissetuleku korral. Elastne nõudlus(pakkumine) – on nõudluse(pakkumise) hinnaelastsuse liik, mille korral nõutava(pakutava) koguse suhteline muutus on suurem kui hinna suhteline muutus. Elastsus – on tarbijate reageerimistundlikkuse mõõt. Ettevõte – on tootmisüksus, mis ostab tootmistegureid ja toodab hüviseid teistele ettevõtetele, kodumajapidamistele või avalikule sektorile. Kasumi maksimeerimis kuldreegli – kohaselt toodab firma koguse, mille piirkulu võrdub piirtuluga. Keskmine kogukulu – on kogukulude ja toodetud koguse jagatis. Keskmine muutuvkulu – on muutuvkulude ja toodetud koguse jagatis. Keskmine püsikulu – on püsikulude ja toodetud koguse jagatis. Keskmine tulu – on kogutulu ja toodetud koguse jagatis. Kogukulud – on kõikide antud hüviste valmistamiseks vajalike tootmistegurite ostmiseks tehtud kulutuste summa.
b. Jaotamata kasum c. Kulum d. Teistele firmadele teostatud müük e. Kõik vastused valed 9. Kapitali kuluks tehtavad eraldised on: a. Puhasinvesteeringud b. Puhtad välisinvesteeringud c. Kulum d. Fondid, mida ei saa kasutada tarbekaupade soetamisekd e. Vahendid, mida saab kasutada kaudselt isiklikuks tarbimiseks 10. Siirdemaksud – need on: a. Väljamaksed kodumajapidamistele, mis ei ole seotud nende poolt kaupade või teenuste müügiga b. Riigi poolt tehtavad maksed teatud isikutele c. Tulukomponent, mida ei lülitata rahvatulu arvestusse d. Kõik punktides a, b, c loetletu e. Kõik toodud vastused on valed 11. Rahvatulu – see on: a. C+T+G-siirdemaksud+kaudsed maksud b. Investeeringud miinus sööstud c. Kestva kasutusega esemete ja teenuste maksumus d
Majanduse mikrotasandil on põhilisteks majandusliku valiku tegijateks kodumajapidamised ja ettevõtted. Kodumajapidamine inimesed, kes elavad koos ja teevad ühiseid finantsotsuseid, mis puudutavad tarbimist ja säästmist. Seega on kodumajapidamised peamised tarbimisotsuste tegijad. Kodumajapidamise turukäitumise eesmärgiks on tarbimisest saadava rahulolu maksimeerimine. Ettevõtted majandusagendid, mis ostavad tootmistegureid ja toodavad hüviseid teistele ettevõtetele, kodumajapidamistele või avalikule sektorile. Ettevõtete põhieesmärgiks on kasumi maksimeerimine. Ettevõtted tegutsevad hüviste turu pakkumispoolele, kodumajapidamised aga hüviste turu nõudluspoolel. Teguriturul on aga ettevõtjad nõudluspoolel ja kodumajapidamised pakkumispoolel. Avalik sektor riiklikud institutsioonid, riigi keskpank ja riigi kontrolli all olevad ettevõtted. Valitsus kontrollib kodumajapidamise ning ettevõtete turukäitumist.
Üksikisikute ja ettevõtete otsustamist ja omandust on tugevalt piiratud. Tüüpiliseks näiteks tuuakse NSVL Liidu majandussüsteem. 3)turumajandus – majandusressursid jaotatakse majapidamiste ja ettevõtete vahel individuaalsete valikute alusel, kusjuures seda jaotust teostab ja mõjutab vabalt kujunev hinnamehhanism. Täieliku turumajanduse eelduseks on majandussubjektide täielik valikuvabadus. Valdav osa ressurssidest kuulub eraomanike, kodumajapidamistele 4)segamajandus – reaalses majanduses ei esine puhtaid majandussüsteeme, seega tegelikkuses olevat majandussüsteemi nimetatakse segamajanduseks. Erinevad riigid on tegelikkuses rohkem või vähem orienteeritud turumajandusele või plaanimajandusele. Tänapäeval on enamikes riikides vaba turumajandus, mida riik oma võimu kasutades reguleerib. Turg ja majandus MAJANDUSAGENDID: Majandusagendid on majandusesosalejad – majapidamised, ettevõtted, avalik sektor ja muu maailm
hinnaga. Kuna siis suudavad nad paremini katta oma kulutusi mis kaasnevad toote valmistamisega. 12). Kuidas loob majapidamiste ja ettevõtete vaheline vabatahtlik vahetus raha, toodete ja ressursside ringluse. Majapidamised pakuvad ettevõtetele tööjõudu ja teisi ressursse ja ostavad ettevõtete toodetud tooteid ja teenuseid. Ettevõtted aga toodavad tooteid ja teenuseid mida majapidamised soovivad, ning maksavad kodumajapidamistele palka, mida need siis kasutavad toodete ja teenuste ostmiseks. 13). Miks on ettevõtlikus ja ettevõtlus majanduskasvuks tähtsad? Kuna ettevõtlikus tähendab võimaluste nägemist ja nendele reageerimist, et tuua turule siis uusi või paremaid tooteid. Ettevõtlikus on ühtlasi ka majanduse üks peamisi mootoreid. Ja ettevõtlus siis võimaldab seda uut ideed realiseerida. 14). Kuidas aitavad turud ja vabatahtliku vahetuse põhimõte organiseerida tootmist ja
on väga aktiivne, inflatsioon kõrge ja tootlikkus kasvab kiiresti. a) Õige b) Vale 4. Joonis 22 (vt EKP majandusülevaade 2/18 lk 28) iseloomustab raha pakkumist. Jooniselt ilmneb, et vaatlusalusel perioodil on raha pakkumine suurenenud. a) Õige b) Vale 5. Joonis 22 (vt EKP majandusülevaade 2/18 lk 28) iseloomustab raha pakkumist. Jooniselt ilmneb, et vaatlusalusel perioodil on laenud erasektorile pidevalt vähenenud. a) Õige b) Vale 6. Mittefinantsettevõtetele ja kodumajapidamistele antud pangalaenude intressimäärad püsisid 2017. aastal ja 2018. aasta alguses endiselt rekordmadalal tasemel või selle lähedal. a) Õige b) Vale 7. 2014. aasta juunis kuulutati välja EKP krediidileevendusmeetmed. Selle aja jooksul on pankadelt mittefinantsettevõtetele ja kodumajapidamistele antud laenude koondintresside määrad langenud üldiselt palju enam kui turuintressi viitemäärad, mis näitab, et rahapoliitika
Ringkäigumudeli peamised elemendid on kodumajapidamised, firmad ja avalik sektor (valitsus). Kodumajapidamised pakuvad ettevõtetele (firmadele) tootmistegureid: tööjõudu, kapitali ja maad (loodusressursse) ning saavad nende eest vastu tasu (palk kui tasu tööjõu eest, renditasu või müügitulu kui tasu kapitali ja loodusressursside eest). Need moodustavad majapidamiste sissetuleku. Ettevõtted muudavad tootmistegurid hüvisteks ning müüvad neid kodumajapidamistele. Hüviste müügist saadav raha moodustab ettevõtete tulu. Nii kodumajapidamised kui ettevõtted maksavad valitusele makse ja saavad valitsuselt tulusiirdeid (toetused, subsiidiumid). 29. kulutuste lähenemisviis (Koguprodukti arvutamise viisid) korral kasutatakse SKP komponentidena lõpptoodangu ostmiseks tehtud kulutusi: liidetakse kõik lõpptoodangu ostmiseks tehtud kulutused, lähtudes nende turuväärtusest. SKP komponentideks kulutuste lähenemisviisi korral on:
kogutoodangu suurenemist, mida tavaliselt mõõdetakse SKP (sisemajanduse koguprodukti) juurdekasvutempoga või per capita SKP juurdekasvutempoga. Väljavoog- on tulu, mis väljub ringkäigust ja vähendab kodumajapidamiste ning firmade tulutaset.Väljavoo moodustavad säästud ja maksud. Sissevoog- on tulu, mis lisandub ringkäiku ja suurendab kodumajapidamiste ning firmade tulutaset. Moodustub: 1. avaliku sektori tulusiiretest kodumajapidamistele ning firmadele; 2. investeeringutest, mida tehakse kommertspankadesse paigutatud säästudest firmadele antud laenude arvel. SKP- mõõdab mingi ajavahemiku (tavaliselt aasta) jooksul kindlates territoriaalsetes piirides toodetud lõpphüviste turuväärtust. SKP = E = C + I + G + (X M) RKP- mõõdab antud riigi kodanike ja firmade majandusliku tegevuse tulemusi, vaatamata sellele, kus tootmine aset leiab.
riigist välja ning kreeditis kajastuvad tehingud, mille tulemusena liiguvad rahavood riiki sisse. Eksport, dividendide ja intresside saamine ning antud riigi finantsvahendite ostmine väliskodanike poolt kajastuvad maksebilansi kreeditis. 75. Kodumajapidamised müüvad oma käsutuses olevaid ressursse (tööjõudu ja maad) tootmistegurite turul, kust firmad neid ostavad. Ressursside kasutamise eest maksavad firmad kodumajapidamistele palka ja renti. Firmade põhitegevuseks on kaupade tootmine ja teenuste osutamine. Oma kaupu ja teenuseid pakuvad nad toodete turul, kust majapidamised neid ostavad. 76. Tootmistegurite omanikud saavad tasu ettevõtetelt, kes kasutavad neid tegureid kui tootmissisendeid oma tootmises. Nendeks sissetulekuteks on tööle makstav palk, kapitalile makstav intress ja maale makstav rent. Siinkohal arvestatakse palga hulka igasugune tööga seotud sissetulek, nagu palgad,
Turumajanduse tingimustes on kodumajapidamised ressursside omanikud: nad pakuvad ettevõtetele tööjõudu, kapitali ja maad (loodusressursse). Nende tootmistegurite eest saavad kodumajapidamised tasu, mis moodustab kodumajapidamiste sissetuleku o ettevõtted (firmad) Ettevõtted muudavad tootmistegureid kaupadeks ja teenusteks ning müüvad neid kodumajapidamistele. Teenuste ja kaupade müügist saadav raha moodustavad ettevõtete tulu. · Kui ringkäik oleks suletud süsteem, kulutaksid kodumajapidamised kogu sissetuleku hüviste ostuks ja firmad kulutaksid kogu oma tulu ressursside ostmiseks ja omanikele kasumi jaotamiseks. · Kulud ja tulud on tasakaalus ning majandusel pole muutumistendentsi. o Väljavoog on tulu, mis väljub ringkäigust ja vähendab kodumajapidamiste ning firmade tulutaset
20 + 20 = 840 Kapitalikaupade(tootmisvahendite) ostud ... 120 Muutused kaubavarudes.......................... 20 20 b)) Rahvuslik koguprodukt g p Valitsuse tulusiirded kodumajapidamistele ...80 Korporatsioonide jaotamata kasumid ......... 30 RKP = SKP + mitteresidentide puhasinvesteering = 840 + (-25) =815 I iklik d maksud Isiklikud k d ................................... 60 Palgad, töötasud ................................. 350 c) Rahvuslik puhasprodukt Kaudsed ärimaksud ............................ 10 RPP = RKP amortis. = 815 40 = 775
TULUDE JA KULUDE RINGKÄIK Kulutuste ja sussetulekute ringkäik on makroökonoomika teooria üks baaskomponente. Kodumajapidamises: Turumajanduse tingimustes on kodumajapidamised ressursside omanikud: nad pakuvad ettevõtetele teatavat hulka tööjõudu, kapitali ja maad. Nende tootmistegurite eest saavad kodumajapidamised tasu, mis moodustab kodumajapidamiste sissetuleku. Ettevõtted: Ettevõtted muudavad tootmistegurid kaupadeks ja teenusteks ning müüvad neid kodumajapidamistele. Teenuste ja kaupade müügist saadav raha moodustab ettevõtte tulu. Ringkäigus osalevad ka teguri- ja toodete turg. Ringkäik ei ole kunagi täiesti suletud süsteem. Kodumajapidamised ei kuluta kogu oma sissetulekut tarbimiseks, ning ettevõtted ei pruugi kulutada toodangu müügist saadud tulu täies ulatuses tootmistegurite ostmiseks. Maksud ja säästud kujutavad endast väljavoogu tuluvoost. Väljavoog vähendab kodumajapidamiste ja ettevõtete tuluastet.
Seepärast pole ringkäik täiesti suletud süsteem: osa teguritulust võivad kodumajapidamised säästa, osa läheb maksudeks; ka firmad maksavad makse. Väljavoog on tulu, mis väljub ringkäigust ja vähendab kodumajapidamiste ning firmade tulutaset. Väljavoo moodustavad säästud ja maksud. Sissevoog on tulu, mis lisandub ringkäiku ja suurendab kodumajapidamiste ning firmade tulutaset. Sissevoog moodustub: 1. avaliku sektori tulusiiretest kodumajapidamistele ja firmadele; 2. investeeringutest, mida tehakse kommertpankadesse paigutatud säästudest firmadele antud laenude arvel. Tuludekulude ringkäigus osalevad nii hüviste turg ja ressursside turg kui ka finantsturg. Finantsturul tegutsevad pangad ja börsid, mille vahendusel hoiustatakse raha ja seda omakorda välja laenatakse. Avatud majanduse korral tuleb ringkäiku lülitada ka eksport ning import, samuti välisinvesteeringud.
C. kulum D. fondid, mida ei saa kasutada tarbekaupade soetamiseks E. vahendid, mida saab kasutada kaudselt isiklikuks tarbimiseks ANSWER: C 4. Kui rahvatulust arvata maha tulumaks kasumilt, jaotamata (säilitatud) kasum ja eraldised sotsiaalkindlustuseks, seejärel aga liita netosiirdemaksed , siis saadud summa on: A. isiklik tulu B. kulum C. rahvuslik kogutoodang D. rahvatulu E. käsutatav tulu ANSWER: A 5. Siirdemaksed need on: A. väljamaksed kodumajapidamistele, mis ei ole seotud nende poolt kaupade või teenuste müügiga B. riigi poolt tehtavad maksed teatud isikutele C. tulukomponent, mida ei lülitata rahvatulu arvestusse D. kõik teiste punktides loetletu E. kõik toodud vastused on valed ANSWER: A 6. Käsutatav tulu(DI) see on: A. isiklik tulu miinus isiklikud maksud ja mittemaksu iseloomuga maksed B. summad, mis koosnevad töötasust, renditulust ja intressitulust C
Üksikisikute ja ettevõtete otsustamist ja omandust on tugevalt piiratud. Tüüpiliseks näiteks tuuakse NSVL Liidu majandussüsteem. 3)turumajandus – majandusressursid jaotatakse majapidamiste ja ettevõtete vahel individuaalsete valikute alusel, kusjuures seda jaotust teostab ja mõjutab vabalt kujunev hinnamehhanism. Täieliku turumajanduse eelduseks on majandussubjektide täielik valikuvabadus. Valdav osa ressurssidest kuulub eraomanike, kodumajapidamistele. 4)segamajandus – reaalses majanduses ei esine puhtaid majandussüsteeme, seega tegelikkuses olevat majandussüsteemi nimetatakse segamajanduseks. Segamajanduse puhul on igast puhtast süsteemist mingeid fragmente. Erinevad riigid on tegelikkuses rohkem või vähem orienteeritud turumajandusele või plaanimajandusele. Tänapäeval on enamikes riikides vaba turumajandus, mida riik oma võimu kasutades reguleerib. 3.Turg ja majandus 3.1.Majandusagendid
jooksev tootmine ei suuda rahuldada vajadusi. Kui : I > Id on ületootmine, tootmist vähendada. 5 I < Id on alatootmine, tootmist suurendada. Säästud võrduvad alati tegelike investeeringutega. S = Id , kui toodang on tasakaalus ja I = Id 10.RAHVAMAJANDUSE KOGUTULU MÄÄRAMINE Avaliku sektori kulutused (G) kaupade ja teenuste ost avaliku sektori poolt, nad ei sisalda kodumajapidamistele ja ettevõtetele tehtavaid tulusiirdeid. G mõjutab tasakaalutulu, kuna on kogutulu üks komponent ning maksud ja tulusiirded kasutatavat tulu. Mudelis on kasutatav tulu võrdne rahvusliku kogutuluga. Eeldatakse, et G on autonoomne ja ei sõltu kogukulutustest. E = C + Id + G Lisades juurde ka netoekspordi (X M), moodustuvad kogukulutused E = C + Id + G + (X M) Eksporti käsitletakse konstentsena antud riigi tulutaseme suhtes, aga import ei ole SKP suhtes autonoomne.
Üksikisikute ja ettevõtete otsustamist ja omandust on tugevalt piiratud. Tüüpiliseks näiteks tuuakse NSVL Liidu majandussüsteem. 3. turumajandus majandusressursid jaotatakse majapidamiste ja ettevõtete vahel individuaalsete valikute alusel, kusjuures seda jaotust teostab ja mõjutab vabalt kujunev hinnamehhanism. Täieliku turumajanduse eelduseks on majandussubjektide täielik valikuvabadus. Valdav osa ressurssidest kuulub eraomanike, kodumajapidamistele. 4. segamajandus reaalses majanduses ei esine puhtaid majandussüsteeme, seega tegelikkuses olevat majandussüsteemi nimetatakse segamajanduseks. Segamajanduse puhul on igast puhtast süsteemist mingeid fragmente. Erinevad riigid on tegelikkuses rohkem või vähem orienteeritud turumajandusele või plaanimajandusele. Tänapäeval on enamikes riikides vaba turumajandus, mida riik oma võimu kasutades reguleerib. 3.Turg ja majandus 3.1.Majandusagendid
18 Avo Org 2.5. Üldmajanduslikud sõltuvussuhted ja majanduse lihtne ringlusskeem (Äri)ettevõtted e käitised (business firms) ostavad tootmistegureid ning kasutavad neid toodete või teenuste valmistamiseks, mida müüakse kas teistele ettevõtetele (pooltooted, vahetoodang), kodumajapidamistele või valitsusele, või hoopiski eksporditakse. Saadud müügitulemit kasutatakse, et maksta tarbitud tootmistegurite eest (vt. teguritulud). Üldiselt mõeldakse ettevõtete all nii otseseid tootjaid, kui ka mitmesuguste teenuste osutajaid. Valitsus (government) tähistab valitsusasutusi, mitmesuguseid riiklikke institutsioone (sealhulgas keskpanka), samuti riigi kontrolli all olevaid ettevõtteid. Majandusagent
2.2 Mudel graafiliselt Järgnevalt vaatame mudelit graafiliselt. Alustuseks näidatakse joonisel 6, kuidas riigis tehtavad kogukulutused määravad ära SKP taseme. Tarbimisfunktsioonist on teada, et tarbimine riigis sõltub sissetulekutest. Teatavasti lõpptoodete ja –teenuste väärtus on võrdne riigis teenitud kogutuludega ehk teisisõnu SKP väärtus väljendab ka majanduses tekkinud kogutulude väärtust. Ehk siis kodumajapidamistele tähendab töö sissetulekut, tootjatel aga toodangut. Kui on teada, et tarbimine sõltub otseselt inimeste sissetulekutest, järelikult sõltuvad tarbimiskulutused SKP tasemest. Tarbimist tähistatakse joonisel 5 kõveraga C. On näha, et suurema SKP tähendab samal ajal ka suuremaid tulusid ning see põhjustab ka suuremad tarbimiskulutused (seda näitab C kõvera positiivne tõus). Tarbimiskõvera tõusu määrab ära MPC. Mida
kujundab oma palgapoliitikaga töötasude taset ja struktuuri ka erasektoris, avalike asutuste asukoha valikuga mõjutatakse sissetulekute regionaalset jaotust, riigihanked mõjutavad ettevõtete arenguvõimalusi kodumajapidamiste ressursivarustuse toetamine – säästmise soodustamiseks toetatakse sissemakseid pensionisammastesse, vabastatakse maksudest eluasemelaenu intressid, toetatakse humaankapitali investeerimist ülekanded kodumajapidamistele – suunatud sotsiaalsete probleemide lahendamisele või pehmendamisele ülekanded ettevõtetele – soodustatakse investeeringuid, et ettevõtete põhivahendid areneksid, toetatakse arengutegevust, et toodete konkurentsivõime tõuseks, toetatakse eksporti, põllumajandust maksud – indiviidide turusissetulekute nivelleerimine naturaalabi – abi reaalsete asjade või teenuste näol, mitte raha
Riigihanked mõjutavad nii oluliselt riigi arenguvõimalusi. ● Kodumajapidamiste ressursivarustuse toetamine. Soodustamaks säästmist, toetatakse sissemakseid pensionisammastesse, vabastatakse eluasemelaenu intressid maksust jne. Soodustamaks inimkapitali investeeringuid, vähendatakse vanemate majandusliku olukorra mõju laste haridusse. ● Ülekanded kodumajapidamistele on suunatud sotsiaalsete probleemide lahendamisele. Oluline, et toetamine toimuks kindlate tingimuste järgi, mitte ametnike suva alusel. ● Ülekanded ettevõtetele. Nt investeeringutoetus aitab ettevõttel põhivahendeid arendada, toetused arendustegevusele tõstavad ettevõtete konkurentsivõimet, eksporditoetused toetavad välisturgude müüki,
Kui arvestada BigBanki laenujääk kiirlaenuturu jäägi hulka, kujuneb kiirlaenuturu summaarseks jäägiks ca 180 MEUR ehk 25% tarbimislaenude kogujäägist. 3 1000 800 600 400 200 0 Kinnisvara tagatisel Käendus, garantii, muu tagatis Tagatiseta Joonis 2. Krediidiasutuste poolt kodumajapidamistele antud laenude jääk tagatiste lõikes (mln EUR). Allikas: Eesti Pank 1.3. Intressid ja krediidikulukus Kommertspankade poolt antud tarbimislaenude intressimäärad on viimasel kolmel aastal jäänud vahemikku 13-22%. Reguleerimata turu kohta agregeeritud intressiinfo puudub, kuid üksikute näidete baasil võib julgelt väita, et see on palju kõrgem. Swedbank on hinnanud kiirlaenu- ja muud tüüpi tarbijakrediidi-ettevõtete intressitaseme vahemikuks
Avaliku sektori kaupade ja teenuste ostud ...200 200 Kapitali tarbimiskulu (amortisatsioon) ........ 40 SKP = 480 +200 + 120 +20 + 20 = 840 Kapitalikaupade(tootmisvahendite) ostud ... 120 Muutused kaubavarudes.......................... 20 20 b) Rahvuslik koguprodukt Valitsuse tulusiirded kodumajapidamistele ...80 Korporatsioonide jaotamata kasumid ......... 30 RKP = SKP + mitteresidentide puhasinvesteering = 840 + (-25) =815 Isiklikud maksud ................................... 60 Palgad, töötasud ................................. 350 c) Rahvuslik puhasprodukt Kaudsed ärimaksud ............................ 10 RPP = RKP amortis. = 815 40 = 775 Netoeksport
annaabi.ee 
