3.1 Erakond- kindla struktuuri, liikmeskonna ja ideoloogiaga registreeritud organisatsioon. Ül : osaleb valimistel ja taotleb selle kaudu pääsu võimule. Vasakpoolsed parteid- peavad suurimaks väärtuseks sotsiaalset õiglust ja võrdsust. SDE,Keskerakond,ERL Parempoolsed parteid- esindavad jõukamate, ettevõtlusega tegelevate inimeste huve Reformierakond, IRL Tsentripartei- mõnes küsimuses kalduvad vasakpoolsusse ja mõnes küsimuses parempoolsusse. Nt: Rohelised Ametiühing- mingi kutseala teenistujate/tööliste organisatsioon, mille eesmärk on töötajale SOT- majanduslike nõudmiste kaitsmine ja esindamine. Sotsiaaldialoog- regulaarsed läbirääkimised valitsuse,ametiühingute ja tööandjate vahel töötajate töö- ning palgatingimuste üle 3.2 Kodanikuosalus- inimese omaalgatuslik kaasalöömine ühiskondlikes ettevõtmistes, aktsioonides või organisatsioonides. Kodanikuühendus- kodanikuosaluse raames kujunenud ORG , millel on püsivam juriidiline vorm...
Vabaühendus- kodanike omal algatusel loodud ühendused ühiskonna edevdamiseks. Kodanikualgatus- isikliku initsiatiivi ülesnäitamine. inimeste isiklik initsiatiiv mingi arutelu algatamiseks või probleemide lahendamiseks. 3. Mida kujutab endast kodanikuosalus? Miks on see vajalik? Nimeta erinevaid kodanikuosaluse vorme. Kodanikuosalus on inimeste omaalgatuslik kaasalöömine ühiskondlikes ettevõtmistes, aktsioonides või organisatsioonides. Vormideks on näiteks protestiavaldus, keskkonna- ja rahuliikumises osalemine, kampaaniates osalemine, heategevusüritustel osalemine. See on vajalik, et inimesel oleks vabal ajal vabast tahtes midagi head teha ise kasu saamata. 4. Miks on kasulik/vajalik kodanikuaktiivsus? Sest kodanikud peavad ise samuti üles näitama empaatiat. Kuna kui nad ei tea ega oska midagi arvata näiteks valimistel hääletamisest ning valitakse huupi ilma tutvumata kanditaatide programmiga. Ning
3. KODANIKUD JA DEMOKRAATIA Erakond kindla struktuuri, liikmeskonna ja ideoloogiaga organisatsiooni. Erakond osaleb valimistel ja taotleb selle kaudu pääsu võimule. Vasakpoolsed parteid peavad suurimaks väärtuseks sotsiaalset õiglust ja võrdsust; pooldavad sellist ühiskonda, kus lõhed inimeste sissetulekutes ja võimalustes ei ole eriti suured; põhivastutus kodanike eest peaks lasuma riigil. Parempoolsed parteid esindavad jõukamate, ettevõtlusega tegelevate inimeste huve; toimetuleku ja käekäigu eest peaks vastutama inimene ise; vabadus, konkurents ja õigus valikule igas eluvaldkonnas moodustavad parempoolsete peamised ideaalid. Tsentriparteid parteid, mis mõnes küsimused kalduvad vasak ja mõnes parempoole. Rohelised poliitika kujundamisel lähtuvad loodushoiu ja jätkusuutliku arengu põhimõtetest. Ühiskondlik massiliikumine tekib tavaliselt vastusena kriisile mingi ulatusliku sotsiaalse grupi elus. Ametiühing töölis...
talurahvaliikumise väljundina levinud varemgi. 1860. Aastate aktsioon erines eelnevaist parema organiseerituse ning eesti soost haritlaste osalmise poolest. Palvekirjadel ei olnud otseseid tulemusi. Nende esitajate usk, et keiser pole lihtsalt talurahva raskest olukorrast teadlik, oli mõnevõrra naiivne. Palvekirjade aktsioon oli aga oluline kui esimene baltisakslaste omavoli vastu suunatud organiseeritud ja haritlaste osavõtul toimunud protestiavaldus. (Allas, Abel 2001: 99) 14 3.2 KÖLERI OSA KODUMAA RAHVUSLIKES ÜRITUSTES Kodumaa elust ja rahvuslikest üritustest on Köler mitmel puhul ja viisil osa võtnud, aga kuna ta elas alaliselt Peterburis ja reisis vahetevahel Lääne – Euroopaski, ei olnud tal võimalik alati oma rahva juures kohal olla. Vaimus elas Köler aga nendega rohkem kaasa, kui nii mõnigi juuresolija. Juba esimese kodumaareisi ajal aastal 1863 tutvus ta J. Adamsoni, J
talurahvaliikumise väljundina levinud varemgi. 1860. Aastate aktsioon erines eelnevaist parema organiseerituse ning eesti soost haritlaste osalmise poolest. Palvekirjadel ei olnud otseseid tulemusi. Nende esitajate usk, et keiser pole lihtsalt talurahva raskest olukorrast teadlik, oli mõnevõrra naiivne. Palvekirjade aktsioon oli aga oluline kui esimene baltisakslaste omavoli vastu suunatud organiseeritud ja haritlaste osavõtul toimunud protestiavaldus. (Allas, Abel 2001: 99) 14 3.2 KÖLERI OSA KODUMAA RAHVUSLIKES ÜRITUSTES Kodumaa elust ja rahvuslikest üritustest on Köler mitmel puhul ja viisil osa võtnud, aga kuna ta elas alaliselt Peterburis ja reisis vahetevahel Lääne Euroopaski, ei olnud tal võimalik alati oma rahva juures kohal olla. Vaimus elas Köler aga nendega rohkem kaasa, kui nii mõnigi juuresolija. Juba esimese kodumaareisi ajal aastal 1863 tutvus ta J. Adamsoni, J
ÜHISKOND INIMESTE KOOSELU VORM . Ühiskonna sektorid ja valdkonnad. Ühiskond on tervik, mille valdkonnad on omavahel seotud ja mõjutavad üksteist. Tootmine ning kauplemine moodustavad valdkonna mida nim . majanduseks. Ühiskonna areng nõuab üldist koordineerimist ja juhtimist, nende ülesanne. Tegelevat valdkonda nimetatakse poliitikaks. Poliitika hõlmab riigi toimimist korraldavat tegevust mis on seotud võimu ja õigussuhetega . Kodanikuühiskond on avaliku elu sektor mille raames tegutsevad mittepoliitilised kodanikuorganisatsioonid ja ühendused . nende eesmärk on edendada ja tugevdada kohalikku elu ja ühtekuuluvustunnet. AVALIK SEKTOR Poliitika Riik ( haridus, eluaseme, sotsiaal ja Keskkonna poliitika avalik Poliitika. ) ERASEKTOR Majandus Turg Tulundussektor KOLMAS SEKTOR Kodanikuühiskond Kodanikuühendused Mittetulundussektor ERAELU...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
