Rohelised poliitika kujundamisel lähtuvad loodushoiu ja jätkusuutliku arengu põhimõtetest. Ühiskondlik massiliikumine tekib tavaliselt vastusena kriisile mingi ulatusliku sotsiaalse grupi elus. Ametiühing tööliste majanduslikke huve kaitsev organisatsioon. Tavapärased nõudmised väärikas palk, õigus puhkusele, seadusega sätestatud tööaeg, tervislikud töötingimused ja tööohutus. Sotsiaaldialoog läbirääkimised valitsuse, ametiühingute ja ettevõtjate vahel. Kodanikuühendus välja kasvanud tavakodanike probleemidest hariduse, kultuuri edendamine Kodanikuühenduse on kolm gruppi: 1) Seltsing mitteformaalne ühendus, mida ei registreerita 2) Mittetulundusühing kõige arvukamalt 3) Sihtasutustena võivad tegutseda ka haiglad või õppeasutused. Protestiavaldus miiting või demonstratsioon, on huvide väljendamise viis, mis on seadusega lubatud.
Vasakpoolsed parteid- peavad suurimaks väärtuseks sotsiaalset õiglust ja võrdsust. SDE,Keskerakond,ERL Parempoolsed parteid- esindavad jõukamate, ettevõtlusega tegelevate inimeste huve Reformierakond, IRL Tsentripartei- mõnes küsimuses kalduvad vasakpoolsusse ja mõnes küsimuses parempoolsusse. Nt: Rohelised Ametiühing- mingi kutseala teenistujate/tööliste organisatsioon, mille eesmärk on töötajale SOT- majanduslike nõudmiste kaitsmine ja esindamine. Sotsiaaldialoog- regulaarsed läbirääkimised valitsuse,ametiühingute ja tööandjate vahel töötajate töö- ning palgatingimuste üle 3.2 Kodanikuosalus- inimese omaalgatuslik kaasalöömine ühiskondlikes ettevõtmistes, aktsioonides või organisatsioonides. Kodanikuühendus- kodanikuosaluse raames kujunenud ORG , millel on püsivam juriidiline vorm. MTÜ- kodanikuühenduse üks ORG-ilisi vorme tegutsemiseks mitmesugustes kultuuri,sotsiaal- ja majandusvaldkondades. MTÜ-d ei tohi teenida kasumit.
Vasakpoolsed parteid peavad suurimaks väärtuseks sotsiaalset õiglust ja võrdsust. Parempoolsed parteid esindavad klassikaliselt jõukamate, ettevõtlusega tegelevate inimeste huve. Tsentri e. Keskpartei ,kestäidavad olulist rolli, pehmendades ideoloogilisi vastuolusid ja stabiliseerides ühiskonda. Ametiühind mingi kutseala tööliste/teenistujate organisatsioon, mille eesmärk on töötajate setsiaalmajanduslike nõudmiste kaitsmine ja esindamine. Sotsiaaldialoog-läbirääkimised ametiühingute ja tööandja vahel. Protestiavaldusinimesed esitavad nõudmisi. Seaduse ülimuslikkusKohtumõistmine toimub ainult seaduste järgi. Hagiavaldus kohtule. Hagejaavalduse esitaja. Kostjaisik/asutus,kelle vastu on esitatud kohtusse hagi. Süütuse presumptsioonisik on niikaua süütu, kuni kohus pole teda süüdi mõistnud. EnesekriminatsioonInimene ei pea iseenda ega lähedaste vastu tunnistama. ÜROLoodi 1945
Nende arvates peaksid rikkamad maksma suuremaid makse ning selle raha eest kasutab riik koolide ja haiglate ülevalpidamiseks, pensionide ja toetuste maksmiseks. Inimestele peab olema kättesaadav kultuur haridus jne. Eestis on vasakpoolsed erakonnad Keskerakond ja Sotsiaaldemokraatlik erakond (SDE). Kutseliidud koondavad kokku ühe elukutse esindajad, kes seisavad oma õiguste eest nt. Arstide Liit, Õdede Ühing jne. Sotsiaaldialoog- ametiühingute ja erakondade omavaheline suhtlemine, tööliste elujärje parandamiseks. Kui arutelu vilja ei kanna, võivad inimesed hakata streikima, mis peab toimuma seaduste piires. Kodanikuosalus on näiteks heategevusüritused, keskkonna -ja rahu liikumine jne. See jätab inimestele rohkem vabadust, kui erakonnas olek: ta võib üritustelt puududa ning võib kuuluda mitmesse organisatsiooni, samuti on see vanusepiiranguta. Protestimass on
Eelarve- rahaline plaan, tehtud perioodil laekuvate tulude ja tehtavate kulude kohta Tuludeklaratsioon-inimese või abikaasade aasta jooksul saadud sissetuleku ametlik aruanne maksuametile Otsene maks- maksumaksja maksab riigile oma sissetulekust (tulumaks, maamaks) Kaudne maks-osakaal suureneb tänu tarbimisele (käibemaks, aktsiisimaks) Nominaaltulu-summa , mida inimene palgana saab Reaaltulu- kaupade ja teenuste hulk, mida saab osta teatava rahalise sissetuleku eest Sotsiaaldialoog- regulaarsed läbirääkimised valitsuse, ametiühingute ja tööandjate vahel töötajate töö ning palgatingimuste üle Heaoluühiskond- ühiskond, kus inimesed on piisavalt materiaalselt kindlustatud Süütuse presumptsioon-keegi pole süüdi ennem , kui kohtuotsus on väljakuulutatud Ostujõuline nõudlus- nõudmine, mis on rahaga tagatud Turutasakaal- olukord kus nõudmine ja pakkumine on teatud hinnatasemel võrdustunud Konkurents-võitlus, mitmed tootjad konkureerivad
ILO- Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni. on kolmepoolne ÜRO agentuur, mis koondab valitsuste, tööandjate ja töötajate ühismeetmeid edendada inimväärset tööd kogu maailmas. Neli strateegilist eesmärki Edendada ja realiseerida standardid ja põhimõtted ja-õigused töötamise kohta Luua suuremad võimalused naistele ja meestele, et tagada inimväärne töö ja sissetulekud Tõsta sotsiaalse kaitse ulatust ja tõhusust Tugevdada Kolmepoolset sotsiaaldialoog. ILO loodi 1919 osana Versailles 'rahuga 4. märtsil 1999, Juan Somavia peadirektor. ICRC- Rahvusvaheline punane rist. On erapooletu, neutraalne ja sõltumatu organisatsioon Koordineerib rahvusvaheliste hädaabitöö tegevust. Edendab rahvusvahelist humanitaarõigust Genfi konventsioonile tuginevalt omab alalist volitust rahvusvahelise õiguse kohaselt külastada vanglaid, organiseerida Päästeoperatsioone, taasühendada lahus elavaid perekondi.
· Tertsiaarsektor ehk kolmas: teenuseid pakkuvad alad. · Inimesed töötavad seal, kus elavad. Nad jäävad paikseks. · Riigi seadusandlus ehk suurim tööturgu mõjutav tegur turust väljaspool. · Töörurg turg, kus inimene müüb oma tööjõudu ja töötandja ostab seda, makstes talle selle eest palka. · Ametiühingud püüavad kaitsta oma liikmete huve ja õigusi. · Tööandjate ühendused ettevõtluskeskkonna parandamine ja ettevõtluse soodustamine. · Sotsiaaldialoog tööandjate ja töötajate esindamine on protsess, kus kahel osapoolel on võimalik informatsiooni vahetada ja kokkuleppeid sõlmida. Tööturg, palk keskkond jne. · Sotsiaaldialoog toimub tavaliselt mitmetel tasanditel: ettevõtte tasand, majandusharu või kutseala tasand, riigi tasand. · Tööturupoliitika: uus ettevõtlus, tulemuslik rakendumine, uuendustega kohanemine, võrdsed võimalused.
- Mõisted: välisjulgeolek, reservarmee, kaitsejõud, kaitsevägi, kaitseliit - Kaitseväe ülesanded - Sõjaväekohustus kas peaks olema või mitte 11) Eesti Vabariik rahvusvahelistes organisatsioonides (õpik lk 180-183, TV ül 145) - ÜRO - Euroopa Liit - NATO 3. Kodanikuühiskond 1) Kodanikukultuur (õpik lk 85-89; TV ül 71-72) - Mõisted: erakond, ühiskondlik massiliikumine, ametiühing, sotsiaaldialoog, streik. - Erakonnad: parempoolsed ja vasakpoosed erakonnad, erakondade tegevuse eesmärgid, erakonna liikmeks astumine - Ametiühingud: tegevuse eesmärgid, nõudmiste esitamise meetodid, liitudesse koondumine. 2) Kodanikualgatus (õpik lk 90-93; TV ül 73-76) - Mõisted: kodanikuosalus, kodanikualgatus, kodanikuühendused. - Kodanikualgatuse eesmärgid ja võimalused. - Milliseid kodanikualgatusi saaksid korraldada õpilased?
formaalsed takistused. KOLLEKTIIVLEPINGUTE LAIENDAMINE PRAKTIKAS Praktikas on kasutatud laiendamist kahel eesmärgil: kollektiivlepingute laiendamiseks kahe sektori jaoks ja riikliku miinimumpalga kehtestamiseks (ehkki formaalselt ei kehtestata viimast kollektiivlepingu seaduses sätestatud laiendamismenetluse teel, vt allpool). Võrreldes teiste valdkondadega on maanteevedude sektoris välja kujunenud korrektne sotsiaaldialoog nii sektori kui ka ettevõtete tasandil. Ka tervishoiusektoris kasutatakse laiendamist, ehkki mitte nii korrapäraselt kui transpordisektoris. Selles sektoris muudab kollektiivläbirääkimised keerukamaks tõik, et tööandjatel puudub kontroll oma eelarve üle, sest sektorit rahastab valitsus. 2008. aastal kehtisid mõlemas sektoris laiendatud kollektiivlepingud. SEADUSEGA KEHTESTATUD MIINIMUMPALK Palgaseaduse kohaselt kehtestatakse riiklik miinimumpalk valitsuse määrusega. Ent selle
- riigivõim on legaalne - ei ole hirmuvalitsus - ei ole türannia - vastab rahva ootustele - kaitseb kodanikke, edendab õiglust - soodustab heaolu - toetab arengut - esindab riiki rahvusvahelises suhtlemises - tagab riigi julgeolekut Iseseisev töö Küsimused 1.6. peatüki lõpus. Töövihik 18-21 Inimene kui sotsiaalne olend sotsi.aalne <11: -.aalse> ühiskondlik Inimeste vahel toimi(u)v, inimestesse puutuv. Õpik, lk 189 mõisted Sotsiaaldialoog Sotsiaalhoolekanne Sotsiaalne kaitse Sotsiaalne kihistus Sotsiaalne norm Sotsiaalne struktuur Sotsiaalne risk - Sotsiaalsed grupid Teeme koos joonise Sallivuse kampaania ke juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks ine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Päeva karikatuur: sallimatus sünnitab sallimatust
Segamajandus niisugune turumajandus, kus lisaks eraomandile eksisteerib ka riigiomand ning valitsus tegeleb majanduse reguleerimisega Siirdeperiood periood, mille jooksul toimub totalitaarse ühiskonna kujunemine demokraatlikuks Siirderiik üleminekuriik, kus viiakse ellu demokraatlikke reforme, kuid kõik demokraatia tunnused ja põhimõtted pole veel juurdunud; siirderiigid olid Kesk- Ja Ida-Euroopa maad 1990. aastail. Sotsiaaldialoog regulaarsed läbirääkimised valitsuse, ametiühingute ja tööandjate vahel töötajate töö ja palgatingimuste üle Sotsiaalhoolekanne avaliku või mittetulundussektori poolt pakutavad teenused toimetulekuraskustes inimeste abistamiseks Sotsiaalne kaitse ehk sotsiaalne turvalisus riigi poliitika elanike toimetuleku kindlustamiseks rahaliste väljamaksete ja hoolekandeteenuste abil
· rohkem paremaid töökohti · suurem sotsiaalne sidusus (ühiskonna, regionaalne jm.) · areng peab toimuma keskkonda kahjustamata Euroopa Sotsiaalfond, 1957 Rooma lepinguga Euroopa Sotsiaalfondi missioon · Rahastada EL tööhõivestrateegiat · Investeerida inimestesse (elukestev õpe) · Suurendada liikmesriikide vastutust tööhõive- ja sotsiaalküsimustes · Lihtsustada avaliku sektori administreerimist · Edendada partnerluse erinevaid vorme (sotsiaaldialoog, äri-, avaliku- ja 3.sektori koostöö) · Ergutada kohalikku initsiatiivi ESF peamised eesmärgid · Noorte töötute integreerimine tööturule · Suurendada tööhõivet ja tööturu paindlikkust erinevate kaasaegsete töövormide kaudu osaajaga töö, kaugtöö, projektitööd jms.) · Pikaajaliselt töötute integreerimine tööturule · Hariduse ja tööturukoolituse täiustamine · Sotsiaalse tõrjutuse riskide vähendamine · Kohanemine majanduslike muutustega
Viivitamata täitmine peab kajastuma otsuses ja sellise otsuse täitmist ei ole õigus peatada. Mall Gramberg Kollektiivsed töösuhted Suhted, mis tekivad tööandjate ja töötajate esindajate vahel : poolte informeerimisel, nõustamisel ja kaasamisel otsuste vastuvõtmisele kollektiivsete töötingimuste kujundamisel, kollektiivlepingute kaudu kollektiivsete töötülide lahendamisel Sotsiaaldialoog: kahepoolne tööandja ja töötajate esindamine ettevõtte tasandil kolmepoolne tööandjate ja töötajate esindamine riigi tasandil, mis lisaks hõlmab valitsust Mall Gramberg Töötajate usaldusisik Usaldusisik - töötaja, kelle on valinud tööandja töötajate üldkoosolek oma seadusest tulenevate ülesannete täitmisel suhetes tööandjaga. Kohustused: osaleb töötajate informeerimisel ja konsulteerimisel,
· Aktiivne eesmärgiks on tööhõive suurendamine aktiivsete tööpoliitika meetmete toel (tööturukoolitus jms.) · Passiivne töötuse tagajärgede leevendamine sotsiaalsete tagatiste toel (töötutoetused,töötuskindlustushüvitised) Tööturu käsitlusi · Makroökonoomika majanduse areng ja tööhõiveprobleemid · Mikroökonoomika tööjõu pakkumine ja nõudlus · Töösuhted sotsiaalne partnerlus, sotsiaaldialoog · Firma tasandil personalijuhtimine ja koolitus Tööturu mõisted · Tööealine rahvastik (working age population) tööealine rahvastik vanuses 16- N61 (M63) · Majanduslikult aktiivne rahvastik (tööjõud) (labour force) kes töötavad võisoovivad töötada (otsivad aktiivselt tööd) · Majanduslikult mitteaktiivne rahvastik kes mingil põhjusel ei tööta või ei soovi töötada (õpilased/üliõpilased kes ei tööta, pensionärid,
paremale. Roheliste parteid, mis poliitika kujundamisel lähtuvad eelkõige loodushoiu ja jätkusuutliku arengu põhimõtetest. Ühiskondlik massiliikumine tekib tavaliselt vastusena kriisile mingi ulatusliu sotsiaalse grupi elus. Ametiühing mingi kutseala tööliste organisatsioon, mille eesmärk on töötajate majandussotsiaalsete nõudmiste kaitsmine ja esindamine. Sotsiaaldialoog läbirääkimine valitsuse, ametiühingute ja ettevõtjate vahel. Kodanikuühendused ja kodanikuosalus Kodanikuosalus inimese omaalgatuslik kaasalöömine ühiskondlikes ettevõtmistes, aktsioonides või organisatsioonides Kodanikuühendus kodanikuosaluse raames kujunenud organisatsioon, millel on püsivam juriidiline vorm ; kodanikuühendus võib olla mittetulundusühing , sihtasutus või seltsing.
TÖÖÕIGUS Kaitstud paindlikkus Eesmärk üheaegselt suurendada tööturu ja töösuhete paindlikkust sissetulekute- ja tööhõiveturvalisusega, eriti madalama konkurentsivõimega isiku jaoks. Klassikaliselt koosmõjus: paindlik tööõigus, kaasaegsed sotsiaalkindlustussüsteemid, aktiivsed tööturumeetmed. Seda toetavad elukestev õpe ja sotsiaaldialoog. Tööõiguse koht õigussüsteemis Avalik õigus vs eraõigus, suurem osakaal töötaja ja tööandja vahelistel kokkulepetel, TsÜS, VÕS. Töölepingu seaduse normid on erinormid. Üldnormi rakendatakse siis, kui puudub vastav erinorm või kui seadus näeb ette valikuvabaduse eri- ja üldnormi vahel. Tööleping (TLS §1): füüsiline isik (töötaja) teeb teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu
juurdepääs igaühele riiklikud Sotsiaalkindlustus Solidaarsus: võrdne Sots. Eraõiguslikud, non- Kollektiivsed (Haigekassa) juurdepääs kindlustusmaksed profit läbirääkimised kindlustatule palgalt (sotsiaaldialoog) Erakindlustuse Võrdväärsus: mida Kindlustusmaksed Eraõiguslikud, for- Konkurent, väike riigi süsteem maksad, seda saad vastavalt kliendi profit (osaline ka non- regulatsioon. “riskantsusele” profit) 16 Kas avalikkuse (public) THS’s olek on kohustuslik
juhinduma ainult seadusest Segamajandus niisugune turumajandus, kus lisaks eraomandile eksisteerib ka riigiomand ning valitsus tegeleb majanduse reguleerimisega Siirdeperiood periood, mille jooksul toimub totalitaarse ühiskonna kujunemine demokraatlikuks Siirderiik üleminekuriik, kus viiakse ellu demokraatlikke reforme, kuid kõik demokraatia tunnused ja põhimõtted pole veel juurdunud; siirderiigid olid Kesk- Ja Ida-Euroopa maad 1990. aastail. Sotsiaaldialoog regulaarsed läbirääkimised valitsuse, ametiühingute ja tööandjate vahel töötajate töö ja palgatingimuste üle Sotsiaalhoolekanne avaliku või mittetulundussektori poolt pakutavad teenused toimetulekuraskustes inimeste abistamiseks Sotsiaalne kaitse ehk sotsiaalne turvalisus riigi poliitika elanike toimetuleku kindlustamiseks rahaliste väljamaksete ja hoolekandeteenuste abil Sotsiaalne kihistus rahvastiku hierarhiline järjestus ressursside jagunemise alusel;
annaabi.ee 
