legendide uurimisel ja arheoloogistel kaevamistel tehtud avastustel, mis algasid 1878. a. ja kestavad aina edasi. Varaseimad meile teadaolevad märgid inimtegevusest Kreetal ulatuvad tagasi 6000 a. e.Kr. 3000 a. e.Kr. tekkis pronksiaegne kultuur Minoiline tsivilisatsioon. Peamised Kreeta kultuuriga seonduvad märgid/sümbolid: · kaksikkirves Kaksikkirves lüüdia keeles labrys esineb sõnas "labürint", mis tähistas kreeka legendides kuningas Minose paleed Knossoses. Vastavalt sellele on labürindi tähendus "kaksikkirve maja". Knossoses on olemas ka "Kaksikkirve saal". · sõnnisarved Sõnnide, eriti aga Minotauruse korduval mainimisel Kreeta müütides on suur religiooni ja kunstiajalooline tähtsus, kuigi Kreetal Minose ajal metsveised puudusid. Jutustused sõnnjumalatest ja kangelastest, kes nende vastu astuda julgesid pärinevad väga iidsest ajast. Näiteks Mesopotaamia ja Egiptuse sõnnjumalad ja templivalvurid
Lassithi platoo. 3 1. Minoise kultuur 1.1. Tähtsamad sümbolid Varaseimad meile teadaolevad märgid inimtegevusest Kreetal ulatuvad tagasi 6000 a. eKr. 3000 a. eKr. - tekkis pronksiaegne kultuur - Minoiline tsivilisatsioon. Kaksikkirves - (lüüdia keeles labrys) esineb sõnas "labürint", mis tähistas kreeka legendides kuningas Minose paleed Knossoses. Vastavalt sellele on labürindi tähendus "kaksikkirve maja". Knossoses on olemas ka "Kaksikkirve saal". Sõnnisarved - sõnnide, eriti aga Minotauruse korduval mainimisel Kreeta müütides on suur religiooni- ja kunstiajalooline tähtsus, kuigi Kreetal Minose ajal metsveised puudusid. Jutustused sõnnjumalatest ja kangelastest, kes nende vastu astuda julgesid pärinevad väga iidsest ajast. Näiteks Mesopotaamia ja Egiptuse sõnnjumalad ja templivalvurid. Kõikjal
iseloomulikud jooned: mitmekorruselised ehitised on koondatud põhja- lõuna suunalise keskõue (60x30 m) ümber. Keskõuest idas asusid kuninga eluruumid ja töökojad, läänes suurte pythostega hoiuruumid, troonisaal ja ülemisel korrusel - esindusruumid. Knossose lääneõu asus terrassil, kuhu viis kivisillutisega kaldtee. Phaistoses nt oli lääneõue viiv trepp eriti suurejoneline. Palee seinad olid kaetud Knossoses värvilise krohviga. Palee all oli veetorustiku- ja kanalisatsioonisüsteem. Vett juhiti lubjakivist ja marmorist raiutud rennepidi. Väga hästi on need nähtavad Ayia Triadas, kus on säilinud ka mükeeneaegsed süsteemid. Roiskvee ärajuhtimise jaoks oli Knossoses ehitatud Trepikoda põletatud savist torustik. Nagu teised nooremad paleed, nii oli ka Knossose palee kaotanud juba igasuguse
EGEUSE KULTUUR Kreeta-Mükeene 3000-1200 eKr KREETA Kreeta asub Kreeka kaguosas. Ta on suuruselt viies saar Vahemeres. Asustatud on ta 2000 a. eKr. Küklaadid saared Vahemeres. Küklaadi kultuur - Euroopa kultuuri algus ca 2000 a. eKr Iidolid -väikesed kujud, pärit sellest ajast. Keros - saare nimi, sealt on leitud kuulus kuju "Lüüramängija"(2000 eKr) Sir Arthur Evans(1851-1941) - ta avastas Knossoses suure paleekompleksi. Knossose palee ca 1600 1400 eKr, 1300 ruumi. Siseõue mõõtmed on 60x29m. Palee arhitektuur on väga ebareeglipärane. Hoonel on kuni 5 korrust. Läbürint - Minotaurose vangla. Kuningaks oli Minos, kuningannaks Pasifae. Kuningas Minose nimest tuleneb väljend minoiline ajastu. Palees oli kanalisatsioon keraamilised torud. Palee konstruktsioonis olid puidust talad (seismiline piirkond!) ja allapoole ahenevad sambad.
• Väike-Aasia (Makedoonia) aedadesse ulatus idamaade mõju. • Sitsiilia kreeka asurkondades elegantseid aedu juba 5. saj. eKr. Luksuslike vesiehitiste ja grottidega residentside aedu nimetati pärsia eeskujude järgi paradeisos´teks. Minose ajastu linn Akrotiri Info freskodelt ja potikildudelt: Thera (antiikne Santorini) fresko punaste liiliatega Punane liilia (lilium chalcedonicum) sama Minose ajastu Liilia-prints 2100-1800 eKr Knossoses Troonisaal Knossoses Mis taim? Kikkaputk (Angelica sylvestris) Taimestus ja nümfeionid • Vahemere-äärne taimestus on äärmiselt liigirikas. • Kreeklased kasvatasid laialdaselt taimi pottides: granaadipuu, mürt (meil rahvasuus ka mirt), roosid, liiliad, iirised jt. • Pühapaikade (nümfeionid) ümber kasvasid muuhulgas mustad paplid, küpressid, plaatanid, maasika- ja loorberipuud jne. Nümfeionite ümber ka pühad hiied (alsos). Kuulsaimad olid Delfi pühamu metsad.
1. Kus asusid Egeuse kultuuri suurimad lossid? Kirjeldage neist suurimat. Asusid Knossoses, Phaistoses, Hagias, Triadas. Suurim oli Knossose palee müüt labürindist, selle lasi ehitada kuningas Minos Minotauruse jaoks. Polnud kaitseehitisi. Palju ornamente. Sambad olid alt kitsenevad, värviti punase, musta ja kollasega. Maomustrid. Nt kuninganna magamistuba. 2. Kirjeldage Knossose palee seinamaalinguid. Elav, mänglev ja maaliline laad. Hoiduti seinamaalidel ja reljeefidel stiliseerimisest ja sümmeetritaotlusest. Viljakust ja
Egeuse mere lõunaosas asuv Küklaadide saarestik oli koduks meresõitjate ja põllupidajatele, mille mõju ulatus üle kogu Egeuse piirkonna. Pronksiajal said sealsetest asukatest osavad kiviraidurid, kes kasutasid Parose saare marmorit naiskujude valmistamiseks-nad kujutavad surnuid kaitsvaid jumalannasid. Mükeene allakäik 1200 eKr-põhjused: rivaalitsemine, kaubanduse soikumine ja rahvaste rändamine. 19. sajandi lõpukümnentitel toimunud arheoloogilised väljakaevamised Knossoses Kreetal ja Mükeenes Argolises tõid päevavalgele suurepäraseid leide. Need lubavad järeldada, et nende ühiskondade keskusteks olid kuningalossid, kust rühm ametnikke korraldas käsitööliste ja kaupade kokkuvoolu. Näib, et neid tsivilisatsioone tabas allakäik umbes aastal 1200 eKr, mille põhjustas dünastiatevaheline rivaalitsemine ja endiste kaubandus-sidemete katkemine. Homerose Iliases esinevates müütides Trooja sõjast võivad peegeldada murrangud, mis kärpisid Mükeene
3.-2. a. tuh eKr Keskmine ajastu tekib kõrgkultuur, keskuseks Kreeta, u. 2000-1600.a eKr Hiline ajastu keskused mandril: Mükeene,Trooja; u. 1600-1100.a eKr EGEUSE KULTUUR Rajatud palju suuri losse Suurim neist on Knossose palee Kreetal Kiviplokkidest kuivmüürina Sambad katuse ja talastiku toestamiseks KNOSSOS EGEUSE KULTUURIST Kreeta sambad. Lisaks Knossosele on Kreetalt leitud veel 5-6 väiksemat lossi (Phaistos) Kreeta sammas Knossoses http://web.zone.ee/marjukodukas/Egeuse.pdf PHAISTOSE LOSSI VAREMED EGEUSE KULTUURIST Temaatika on üllatavalt rahumeelne, sõda ei kujutata üldse. Kujutati loodust, mänge ja õukondlikke pidustusi. On kujutatud ka mingit härjamängu ilmselt oli härg püha loom. EGEUSE KULTUURIST Kreeta mehed kandsid lühikest niudepõlle, naistel olid aga sügava dekoltee ja volangidega pikad rüüd EGEUSE KUNSTIST Kreeta saarel kasutati ka kirja:
3.-2. a. tuh eKr Keskmine ajastu tekib kõrgkultuur, keskuseks Kreeta, u. 2000-1600.a eKr Hiline ajastu keskused mandril: Mükeene,Trooja; u. 1600-1100.a eKr EGEUSE KULTUUR Rajatud palju suuri losse Suurim neist on Knossose palee Kreetal Kiviplokkidest kuivmüürina Sambad katuse ja talastiku toestamiseks KNOSSOS EGEUSE KULTUURIST Kreeta sambad. Lisaks Knossosele on Kreetalt leitud veel 5-6 väiksemat lossi (Phaistos) Kreeta sammas Knossoses http://web.zone.ee/marjukodukas/Egeuse.pdf PHAISTOSE LOSSI VAREMED EGEUSE KULTUURIST Temaatika on üllatavalt rahumeelne, sõda ei kujutata üldse. Kujutati loodust, mänge ja õukondlikke pidustusi. On kujutatud ka mingit härjamängu ilmselt oli härg püha loom. EGEUSE KULTUURIST Kreeta mehed kandsid lühikest niudepõlle, naistel olid aga sügava dekoltee ja volangidega pikad rüüd EGEUSE KUNSTIST Kreeta saarel kasutati ka kirja:
KREEKA & ROOMA KUNST I EGEUSE e KREETA-MÜKEENE KUNST / Minoiline kunst (3000-12.saj eKr) 1.Arhitektuur a)suured lossid (Kossos, Phaistos, Hagia Triada) koosnesid suhteliselt paljudest väikestest ja eriilmelistest ruumidest(müüt labürindist Knossoses) värvilised sambad, seinad kivist, laed puust 2.Kujutav kunst a)seinamaalid ja reljeefid hoiduti stililiseerimisest ja sümmeetriataotlusest(Egiptuse stiilist) elav, mänglev ja maaliline laad (nt fresko Knossosest:akrobaadid sõnniga) b)keraamika ere värvirõõm ja dekoratiivsus
Ehkki põlevjäätmed, metall jms olid endiselt hinnas, hakkas kuhjuma teisigi: küttekolletest tuhka, loomapidamisest tapajäätmeid, veoloomade sõnnikut ning hulgaliselt inimväljaheiteid. Selliseid jäätmeid tuli hakata tekkekohalt ära vedama. Esimesi viiteid jäätmekäitlusele võib leida Rooma impeeriumi päevilt. Prügi heideti tänavale. Prügivedaja puhastas seda aeg-ajalt ja viis prahi linnast välja. Sama teed läksid ka lõpnud loomad ja omasteta laibad. Kreete pealinnas knossoses oli prügitehnoloogia üllatavalt heal järjel juba 3000-1000a eKr. On teada seadus, mis kohustas prügila rajama linnast vähemalt ühe miili (umbes pooleteise kilomeetri) kaugusele. Prügi tavatseti panna suurtesse kuhjadesse ning kihid katta pinnasega, ainult nõnda sai soojas kliimas võidelda hingematva haisuga. Selle keskajal aastasadadeks unarusse vajunud prügiladestusviisini jõuti umbes alles 20.sajandi alguses. Keskajal jäätmekäitlus taandarenes
Naabersaarelt leiti ka linna varemed, mis olid jäänud tuhandete tonnide vulkaanilise tuha alla. Sellest on tulnud teooria, et see sama palee ja linn võivadki olla Atlantise kadunud tsivilisatsiooni jäänused. Platon kirjeldas oma dialoogides utoopilist linna, mis oli rikas raha ja teaduse poolest. Nende arhidektuur oli tol ajal kõige arenenum. Knossose palees on hulgaliselt esemeid, mis on säilinud 3.5 tuhat aastat. Mitmeid potte potimaalidega ja seinamaale on veel avastamata. Knossoses oli ka arenenud kanalisatsiooni ja veesüsteem, mis eelnes teiste riikide arengust 1000 aastaga. Knossose paleel oli mitu korrust ja see oli ehitatud künka otsa. Knossose palee oli ehitanud kivimist, mis sätendas nagu kristall. Kõik see vastab Platoni kirjeldusele Atlantisest. Vahemerel toimub pidevalt maavärinaid, mis on laastanud Knossost. Teadlased on kindlaks teinud, et Knossose ehitajad oskasid ehitada maavärina kindlaid hooneid. Kuid see ei kaitsnud neid suure katastroofi eest,
Ehkki põlevjäätmed, metall jms olid endiselt hinnas, hakkas kuhjuma teisigi: küttekolletest tuhka, loomapidamisest tapajäätmeid, veoloomade sõnnikut ning hulgaliselt inimväljaheiteid. Selliseid jäätmeid tuli hakata tekkekohalt ära vedama. Esimesi viiteid jäätmekäitlusele võib leida Rooma impeeriumi päevilt. Prügi heideti tänavale. Prügivedaja puhastas seda aeg-ajalt ja viis prahi linnast välja. Sama teed läksid ka lõpnud loomad ja omasteta laibad. Kreete pealinnas knossoses oli prügitehnoloogia üllatavalt heal järjel juba 3000-1000a eKr. On teada seadus, mis kohustas prügila rajama linnast vähemalt ühe miili (umbes pooleteise kilomeetri) kaugusele. Prügi tavatseti panna suurtesse kuhjadesse ning kihid katta pinnasega, ainult nõnda sai soojas kliimas võidelda hingematva haisuga. Selle keskajal aastasadadeks unarusse vajunud prügiladestusviisini jõuti umbes alles 20.sajandi alguses. Keskajal jäätmekäitlus taandarenes
Kaks neist: mees ja naine, olid surma saanud varingu läbi. Kolmas oli mees, kes lamas altaril, tema luustikus oli nuga see noor mees oli ohverdatud. Harilikult ohverdati sõnne, ilmselt olid 31 maavärinad viinud inimesed äärmuslike tegudeni, arvati, et maavärinaid võiks nii radikaalsete tegudega peatada. 16001150 eKr Hilis-Minos. U 16001500 eKr minose kultuuri õitseng. U 1600 eKr olid paleed Knossoses, Phaistoses, Tylissoses, Gurnias ja Hagia Triadas juba taastatud. Uued paleed olid endistest suurejoonelisemad ja uhkemad. Paleede kavakindlus jätkus, st neid ehitati varem kindlaksmääratud plaani järgi, mis arvestas olemasolevat territooriumi, maastikku, vajadusi, terviku kunstilist harmooniat. Knossose palee kolmekorruseline ehitis kattis 22 000 m², üle 1500 toa. Selle ruumides kolm rühma: valitseja eluruumid, esindusruumid, laod ja hoidlad
Tutanhamon suri umbes 17- aastaselt, arvatavasti oma 9. valitsusaastal. Ta suri tõenäoliselt malaariasse. Tema haua leidsid 1922. aastal Howard Carter ja lord Carnarvon Kuningate orust. Kaksikkirves (lk 560) Kreeta mütoloogias kohtab kaht kultussümbolit: härga (tähendus seitsmendas raamatus) ja kaksikkirvest. Kaksikkirve (labrys) sõnast on tuletatud labürint, mis tähistas kreeka legendides kuningas Minose paleed Knossoses. Vastavalt sellele on labürindi tähendus "kaksikkirve maja". Knossoses on olemas ka "Kaksikkirve saal". Sirp (lk 569) Sirp on tööriist teravilja ja rohu (heina) lõikamiseks. See koosneb eest kitsenevast, nõgusast kõverast terast ning lühikesest puukäepidemest. Rohusirbid on lühikesed, kuid väga kõverad. Sirp on üks vanemaid kultuurtööriistu. Muinaskreeklastel
Mükeene kultuur. Mükeene linn oli Lõuna-Kreeka üks suuremaid linnu ja tolle perioodi suurim keskus. Oli võimsalt kindlustatud, ümber linna oli mitme meetri kõrgune graniidiblokkidest müür, kivid olid pandud üksteise otsa ilma sideaineta. Linnast välja viisid kivist väravad, peavärav on väljakaevamistel ka leitud. Mükeene on väiksema territooriumiga kui Knossos, valitseja palee oli samuti väiksem kui Knossoses. Ümbruses elasid doorlased, kes olid väga agressiivsed ning kellega mükeenlased sõdisid. Valitsejate 7 lemmiktegevus oli metshärjajaht. Kunstis domineeris jahi ja sõja temaatika. Sõdade käigus koondusid Mükeenesse suured rikkused. Väljakaevamistel on leitud Mükeene kuningate matmispiirkond sinna on maetud ainult ülikud; sadu kuppelhaudu; hauakambrid olid rüüstamata
transporditeenust (seeder ja metall)- u 1700 langus (arvatavasti maavärin) - järgneb kuldne ajastu u 1600 - u 1450 kõik lakkab eksisteerimast (arvatavasti vulkaanipurse) vanemat ajajärku tuntakse väheste keraamikatoodete põhjal. Õitseaeg kesk- ja hilisperioodil. Lossid: Tähtsad on losside varemed: Phaistoses Knossoses Hagia Triadas. Kreeta loss koosneb arvukatest ruumidest, mis kõik rühmitusid ühe suure pikliku hoovi ümber. Loss oli mitmekorruseline, korrused ühendatud treppidega. Lossi ruumide keskel üksikud väikesed valgusõued. Sammast kasutatakse (laieneb alt üles!). Lossides ka veevärk. Iseloomulik: puudusid pearuumid, mis väiksemate kõrval esile kerkiksid. Lossid kindlustamata.
ja figuure. Nende seas korduvad õied, härjad, lõvid, ja teised fantastilised olendid kurjade vaimude peletamiseks. Lõvid väravatel on jumalanna sümboliks Värav juhatas tähtsamale protsessiooni alleele, mis viis lossini. 5. Egeuse kunst: ARHITEKTUUR: Kreeta saare kunst. Kolm ajajärku: varaminoiline, keskminoiline ja hilisminoiline.vanemat ajajärku tuntakse väheste keraamikatoodete põhjal. Õitseaeg kesk- ja hilisperioodil. Tähtsad on losside varemed: Phaistoses, Knossoses ja Hagia Triadas. Kreeta loss koosneb arvukatest ruumidest, mis kõik rühmitusid ühe suure pikliku hoovi ümber. Loss oli mitmekorruseline, korrused ühendatud treppidega. Lossi ruumide keskel üksikud väikesed valgusõued. Sammast kasutatakse (laieneb alt üles!). Lossides ka veevärk. Iseloomulik: puudusid pearuumid, mis väiksemate kõrval esile kerkiksid. Lossid kindlustamata. Rikkalikult kaunistatud seinamaalidega.
5. Miks oli kirjandusloo jaoks oluline üleminek papüüruselt pärgamendile? Pärgament oli tehtud loomanahast, vastupidavam kui papüürus (niiskusele ja ajale, tules hävisid muidugi mõlemad, aga abi oli sellest ikka) 6. Mis on Kreeta (minoiline) kultuur ja Mükeene kultuur? Pronksiaja kultuurid (enne antiiki). Minoiline kultuur Kreetal jt Egeuse mere saartel varasem, ~2200 eKr. Olulisel kohal naised, naisjumalused, härjad. Keskus Knossoses. Ilmselt ei rääkinud üldse indoeuroopa keeli, kasutusel lineaarkiri A, ei osata tänapäeval lugeda. Minoilise kultuuri tõrjus välja Mükeene kultuur (Mandri-Kreekast). Kreeklaste jaoks n-ö "kangelaste ajastu", kus toimusid paljud müütilised sündmused (Oidipuse lugu, Trooja sõda). Protokreeka keel, kasutusel lineaarkiri B, on tänapäevaks desifreeritud.Sõjakad dooria hõimud hävitavad Mükeene kultuuri 12
Kreekas algas põlluharimine VII aastatuhandel, seega vaid natuke hiljem, kui Anatoolias, kust viljelusmajanduse tõenäoliselt ka tõuke sai. Kas see tähendas ka põlluharimist tundva elanikkonna migratsiooni Anatooliast Balkani poolsaarele, pole teada. Peamine põlluharimispiirkond Kreekas oli esialgu Tessaalia (Põhja-Kreeka), kus järgnevalt tõusid suuremate asulatena esile Sesklo ja Dimini. Kuid juba samal VII aastatuhandel harisid põldu ka Kreeta elanikud ja sai alguse asustus Knossoses. IV aastatuhandel levis üha enam vasekasutus ja III aastatuhandet loetakse Egeusel, nii nagu Ees-Aasiaski, juba varaseks pronksiajaks. Varasel pronksiajal tõusis Kreeta kõrval Lõuna-Kreeka ja Egeuse saarte Küklaadide jõukus, Tessaalia suhteline tähtsus seevastu langes. Kindlustatud asulad kesksete pealikuelamutega, näiteks Anatoolia loodeosas esile kerkinud Trooja ja kahekordne kivikatusega Lerna residents Lõuna-Kreekas, annavad tunnistust arenenud sotsiaalsest hierarhiast
sokke, pahkluude ümber kinnituvaid sandaale, mille rihmad olid vahel helmestega 11 kaunistatud, ning kõrgeid reisisaapaid. Mehed kandsid ka punasest või valgest nahast ning seemisnahast poolsaapaid, naised kõrgeid saapaid ning kontsaga kingi. Kangad: Varase järgu kreetalased kandsid loomanahku, kuid juba 3500 aastat eKr oskasid nad kududa linast, hiljem ka villast kangast. Lõnga kedrati Knossoses niihästi töökodades kui kodudes, värvimisega tegelesid aga elukutselised värvalid. Rõivaid kaunistas tikand, mis sai eriti armastatuks hilisel ajastul. Lemmikmotiivideks olis lihtne joonmuster, lilled, krookusevanikud, linnud ja kalad. Ehted: Minose naisi on kujutatud kandmas pikki peenikesi kaelakeesid, mis olid mõnikord kuni kolm korda ümber kaela keeratud. Kanti ka sõrmuseid, rippuvaid
sokke, pahkluude ümber kinnituvaid sandaale, mille rihmad olid vahel helmestega 11 kaunistatud, ning kõrgeid reisisaapaid. Mehed kandsid ka punasest või valgest nahast ning seemisnahast poolsaapaid, naised kõrgeid saapaid ning kontsaga kingi. Kangad: Varase järgu kreetalased kandsid loomanahku, kuid juba 3500 aastat eKr oskasid nad kududa linast, hiljem ka villast kangast. Lõnga kedrati Knossoses niihästi töökodades kui kodudes, värvimisega tegelesid aga elukutselised värvalid. Rõivaid kaunistas tikand, mis sai eriti armastatuks hilisel ajastul. Lemmikmotiivideks olis lihtne joonmuster, lilled, krookusevanikud, linnud ja kalad. Ehted: Minose naisi on kujutatud kandmas pikki peenikesi kaelakeesid, mis olid mõnikord kuni kolm korda ümber kaela keeratud. Kanti ka sõrmuseid, rippuvaid
Kreeta mõju varaseimad märgid pärinevad Mükeenest 16saj. Leitud ülikutehauad. Neist pärinevad rikkalikud leiud. Kuldmaskid, ehted, minoiline härg jpm. Oli hauasteelid, kus oli maailma varaseim hobukaariku kujutis. 15 saj vallutasid kreeklased Kreeta saare jne, jutt juba kordub. Lineaarkiri B levis hästi kiiresti igale poole. Ateena akropolis oli ka Mükeene ajast loss, veel leitud kohtadest nagu Tiryns, Teeba , Jolkos, Sparta, Pylos. Pyloses on kõvasti lineaarkirja B tekste nagu ka Knossoses. Nende lossidega seostusid hiljem paljud kangelaspärimused. Tugevalt kindlustatud loss oli nt Tiryns ja Mükeene. Tirynses asub ka lõvivärav. Megaron ehk troonisaal. Lossidega seonduvad ka hauad- tholose hauad ehk kuppelhauad. Suured on kõik antiikajal rüüstatud. Lineaarja B tahvlid annavad ettekujutuse lossidest majandusliku poole pealt. Riigi eesotsas oli wanax- isand ehk valitseja. Samas positsioonis oli ka lawagetas- rahva juhtija, väejuhtsõltuvaid . Loss kontrollis vabade
annaabi.ee 
