on käinud kontserdireisil Itaalias ja Ameerikas, kus õppis Los Angeleses Lõuna-California Ülikooli magistriõppes ja omandas doktorikraadi heliloomingu alal prof. Stephen Hartke juhendamisel. Olles ise pianist, kuulub tema loomingunimekirja rohkesti klaverimuusikat, näiteks tsüklid ,,Naiivsed palad", ,,Cruise Control" ,,Six-pack piano" ja hulk väiksemaid klaveripalu, Klaverikontsert ja ,,Time Sculpture" klaverile ja sümfooniaorkestrile. Samuti on ta ise enamikel juhtudel olnud oma klaveriteoste esmaettekandja. Ta on kirjutanud ka kammer- ja kooriteoseid, teatri- ja filmimuusikat. Olulisel kohal Rannapi loomingus seisavad kaks rock- kantaati: ,,Ilus maa" ja ,,Taevas ja maa" solistidele, segakoorile, klaverile ja rock-ansamblile. Kaalukaima osa tema loomingust moodustavad ligi 200 levilaulu. Rannap on kokku kutsunud ja juhtinud kolme ta oma loomingut esitavat rock-ansamblit: Ruja, Noor Eesti ja Hõim. Lisaks Rannapi enda ansamblitele on tema laule esitanud paljud
Helilooja uskus sügavalt oma kunsti jõusse ja enese kui kunstniku erilisse vastutusrikkasse ülesandesse maailma ees. Tema kunstnikuloomuses ühinesid kõige vastuolulisemad jooned: ta unistas kogu inimkonna elu ümberkorraldamisest ja sealjuures uskus, et selleks on suuteline vaid geniaalne kunstnik. Juba õpinguaastail Moskva Konservatooriumis (1888-1892) paistis Skrjabin silma erakordsete pianistlike võimetega ning pühenduski eelkõige klaveriteoste loomisele. Suurt osa tema kujunemisel etendas Chopini muusika. Tasapisi vabastas ta ennast tema eeskujust ja hakkas realiseerima omaloodud utoopilist tervikkunsti. Sellesuunalise mõttearengu käigus leiutas ta oma harmooniareeglid, mis hakkasid üha enam valitsema tervet tema loomingut. Täiskasvanuna, kirjutades leegitsevat sümfooniat ,,Tulepoeem" mõtles helilooja selle ettekandmiseks välja erilise värvusseadme. Tema kujutluses seostusid helid värvitoonidega.
tugi George Sand. 1848. aastal võttis kopsuhaige kunstnik ette kontserdireisi Londoni. Pöörus tagasi Pariisi. 1849. aastal 17 oktoober suri "Ma tean, et Paraskevits (vene kindral, kes juhatas Poole ülestõusnute vastu suunatud vägesid, vene asevalitseja Poolas) ei luba minu laipa kodumaale viia, viige siis sinna mu südagi," ütles Chopin õele. Praegu hoitakse Chopini südant Varssavis Ristikandja kirikus. Looming Helilooja kutsumuseks oli klaver. Peale klaveriteoste on ta loonud umbes 20 soololaulu, ühe klaveritrio ja mõned teosed tsellole. Rahvamuusika looja. Lõi neli ballaadi ajavahemikul 1831-1842 (esimene instrumentaalballaadide meister, tema ballaadid on üheosalised klaveriteosed). Chopin on kirjutanud 24 prelüüdist koosneva tsükli (palad kõikides mazoorides ja minoorides). Chopin kirjutanud ka valsse, skertsosid, rondosid, ekspromte, kuulsa fa-minoor fantaasia ja mitmeid teisi klaveriteoseid. Looming
vorm. 6. BACHI LOOMINGU OMAPÄRA-põhijoon oli tõsidus.Oli oma looming suur filosoof,eluprobleemide üle arutaja. Huumorimeel väljendus põhiliselt kantaatides. · Puudub barokkile omane toretsemine ja sära. · Ülekaalus vaimulik looming. · Viis lõpule polüfoonilise stiili kujunemise, andis tugeva tõuke ka homofoonilisele. · Viljeles kõiki omaaegseid zanre (v.a ooper) · Säilinud ~1000 teost. 7. BACHI LOOMING- 1)Klaveriteoste tsüklid (48 perlüüdi ja fuugat ) , 2)6 concerto grossot 3)kantaadid ~200 4) 5 passiooni 5) 6 oratooriumi 6)Missad 7)Orkestrisüidid 8)Koori-ja soololaulud 8. HÄNDELI LOOMINGU OMAPÄRA- 1)loomingu põhijoon HEROISM. 2)Geniaalne meloodiameister. Ooperites tuntud tema Largo-aariad, mis üles ehitatud ühe ainsa pika meloodia kaarega.Säilinud 100 teost. 9. HÄNDELI LOOMING- 1)Oratooriumid(30) 2)Ooperid(45) 3)Concerto grossod (18) 10. KLASSITSISM KUNSTIS sai alguse 18
Prokofjev on kirjutanud muusikat peaaegu kõigis zanrides. Avalikkuse tähelepanu äratas ta kõigepealt oma klaveriteostega. Teda on nimetatud Debussy kõrval teiseks suureks novaatoriks 20. sajandi klaverimuusikas. Prokofjev töötas välja oma klaverimängustiili, mida iseloomustab kiire tempo, rütmiline aktiivsus, energiline tokaatalikkus, mida on nimetatud ka löökpianismiks. Helilooja on kirjutanud klaveriminiatuure ja 5 klaverikontserti, tema enim esitatud klaveriteoste hulgas on tsükkel ,,Sarkasmid" ja klaverisonaadid. Kuna Prokofjev ise oli suurepärane pianist, seavad ka paljud tema klaveriteosed esitajale kõrgeid tehnilisi nõudeid. Teise tähtsa osa helilooja loomingust moodustab lavamuusika. Ta on kirjutanud 8 ooperit, millest tuntumad on ,,Sõda ja rahu" ja koomiline ooper ,,Armastus kolme apelsini vastu". 7 balletist on olnud menukaim ,,Romeo ja Julia", mille muusikat esitatakse ka
ajalookangelasi) · Huumorimeel väljendus põhiliselt kantaatides · Puudub barokile omane toretsemine, sära ja bravuur · Viis lõpule polüfoonilise stiili kujundamise, samas andis tugeva tõuke ka homofoonilise stiili arengule · Ülekaalus vaimulik looming · Viljeles kõiki omaaegseid zanre, väljaarvatud ooper! · Säilinud u 1000 teost(neist palju suurvorme) 7. BACHI LOOMING: · Elas aastatel 1685-1750, Saksamaal · Klaveriteoste tsüklid: ,,Hästitempereeritud klaviir"(HTK) sisaldab 48 prelüüdi ja fuugat kõigis helistikes. Uus helistik klaveril. MK- Prelüüd ja fuuga C-duur; Bach-Gounot-Ave Maria; Toccata d-moll orelil. Fuuga alati polüfooniline. Fuugakunst (3-4-häälsed kompositsioonid ükskõik, mis pillile). Orel-raskemeelsus · 6 concerto grossot ehk Brandenburgi kontserti · Umbes 200 kantaati(-mitmeosaline muusikateos koorile või koorile ja solistidele klaveri,
ajalookangelasi) Huumorimeel väljendus põhiliselt kantaatides Puudub barokile omane toretsemine, sära ja bravuur Viis lõpule polüfoonilise stiili kujundamise, samas andis tugeva tõuke ka homofoonilise stiili arengule Ülekaalus vaimulik looming Viljeles kõiki omaaegseid zanre, väljaarvatud ooper! Säilinud u 1000 teost(neist palju suurvorme) 6. BACHI LOOMING: Elas aastatel 1685-1750, Saksamaal Klaveriteoste tsüklid: ,,Hästitempereeritud klaviir"(HTK) sisaldab 48 prelüüdi ja fuugat kõigis helistikes. Uus helistik klaveril. MK- Prelüüd ja fuuga C-duur; Bach-Gounot-Ave Maria; Toccata d-moll orelil. Fuuga alati polüfooniline. Fuugakunst (3-4-häälsed kompositsioonid ükskõik, mis pillile). Orel-raskemeelsus 6 concerto grossot ehk Brandenburgi kontserti Umbes 200 kantaati(-mitmeosaline muusikateos koorile või koorile ja solistidele klaveri,
Tema ooperites on toredad tegelaskujud, keda helilooja ilmekalt ka muusika kaudu iseloomustab. Tema ooperid ei ole liiga sünged ega traagilised, seal domineerivad üldinimlikud teemad, näiteks headuse võit kurjuse üle, armastus jne. Tuntumad ooperid on „Don Giovanni”, „Figaro pulm” ja „Võluflööt”. Klaverimuusika on oluline ja arvukas žanr Mozarti loomingus, oli ta ju ise üks imetletumaid pianiste. Paljude klaveriteoste seas on tähtsamad klaverikontserdid (teos klaverile ja sümfooniaorkestrile). Neid on tal kokku 27. Nende esitustel soleeris ta ise ja Viini publik võttis just tema klaverikontserdid kõige paremini vastu. Ka täna on Mozarti klaverikontserdid väga populaarsed ja neid esitatakse palju. Mozarti viimaseks teoseks jäi „Reekviem”, mida ta kirjutas surmaga võideldes ja mis jäigi lõpetamata. (Lõpetas üks tema õpilane/helilooja.) Legend räägib salapärasest tundmatust, kes
1847. aastal loobus kontsertturneedest ja pühendus heliloomingule. Iseloomulik tema kontserditegevusele: · Oli esimene, kes andis täismahus kontserdi ihuüksi ehk rajas soolokontserdi traditsiooni; olevat öelnud: "Le concert, c'est moi!" ehk ,,Kontsert, see olen mina!"; mängis sageli kogu pika programmi peast. · Repertuaar väga mitmekülgne: klaviirimuusika algusest kuni kaasajani, väga sageli esitas Bachi ja Beethovenit, loomulikult ka enda teoseid; klaveriteoste kõrval esitas palju transkriptsioone nii enda kui ka nt Berliozi, Beethoveni jt orkestriteostest. · Asetas klaveri publiku suunas küljega, et avatud klaverikaane alt jõuaks publikuni maksimaalselt võimas kõla; tänu sellele võis klaverit nüüd mängida ka suurtes kontserdisaalides, mitte ainult salongides. · Tema pianismi suurimad mõjud pärinevad Ungari mustlaste mängustiilist ja Paganini mängust. · Tema pianism arenes paralleelselt klaveri enda arenguga 1850
Just ooper oli zanr, mis vastas masse mobiliseeriva iseloomu tõttu kõige rohke, revolutsiooniliste rahus ja romantilistele ideaalidele. ''Sina, iseenesestki mõista, pead saama poola ooperiheliloojaks,'' kirjutas heliloojale üks keskseid kujusid tolleaegses poola kultuurielus poeet Witwicki. ''Sinu koht on Rossini ja Mozarti vahel. Sina pead end ooperi alal surematuks tegema,'' veenis Chopini tema õpetaja Elsner. Helilooja kutsumuseks oli aga klaver. Peale klaveriteoste on ta loonud umbes 20 soololaulu, ühe klaveritrio ja mõned teosed tsellole. Chopini loomingu üheks kõige silmapaistvamaks jooneks oli selle rahvuslik koloriit. Sealjuures ei ole helilooja kunagi tegelenud rahva viiside kogumisega ja süstematiseerimisega. Ta polnud rahvamuusika ümbertöötleja vaid looja. Isegi kärarikas Pariis ja eksootiline Mallorca saar ei suutnud tumestada tema rahvuslikku mõttelaadi. Ka Chopini muusika sisuline külg on tihedas sidemes Poolaga.
Huumorimeel väljendus põhiliselt kantaatides Puudub barokile omane toretsemine, sära ja bravuur Viis lõpule polüfoonilise stiili kujundamise, samas andis tugeva tõuke ka homofoonilise stiili arengule Ülekaalus vaimulik looming Viljeles kõiki omaaegseid žanre, väljaarvatud ooper! Säilinud u 1000 teost(neist palju suurvorme) 7. BACHI LOOMING: Elas aastatel 1685-1750, Saksamaal Klaveriteoste tsüklid: „Hästitempereeritud klaviir“(HTK) sisaldab 48 prelüüdi ja fuugat kõigis helistikes. Uus helistik klaveril. MK- Prelüüd ja fuuga C-duur; Bach-Gounot-Ave Maria; Toccata d-moll orelil. Fuuga alati polüfooniline. Fuugakunst (3-4-häälsed kompositsioonid ükskõik, mis pillile). Orel-raskemeelsus 6 concerto grossot ehk Brandenburgi kontserti Umbes 200 kantaati(-mitmeosaline muusikateos koorile või koorile ja solistidele klaveri,
Rääsa muusikale on iseloomulikud energilise rütmiga, liikumise motoorikat rõhutavad muusikalised kujundid, helilooja orkestrikäsitlus on reeglina selge ja läbipaistev. Muusikaline tematism on isikupäraselt lakooniline ning kuulajale rütmierksalt mõjuv. 16. Rästal on kolm lemmikzanri: instrumentaalkontsert, sümfoonia ja kammermuusika. 17. Rästa tegi tihedat loomingulist koostööd maineka pianisti Kalle Randaluga, kes on olnud mitmete Rästa klaveriteoste esmaesitajaks. Raimo Kangro 18. Eesti esimene rock-ooper on ,,Põhjaneitsi" (1980, Raimo Kangro, kaasautor A.Valkonen). 19. Kangro viimane ooper "Süda" (1999, Maarja ja Kirke Kangro libreto) on lopsakas paroodia Eesti ühiskonna ja globaalprobleemide ainetel. Loo sõnum ütleb üsna üheselt, et kurjus toodab vaid kurjust ning hoolimatus hoolimatust, samas ei jää ei kurjus ega hoolimatus ka iial karistamata. 20
Löökpillidel on suur tähtsus, kuid muusika ei ole rütmiline. Klaver oli tema jaoks eriline. 4 3. Debussy ja impressionism Debussy oli juba saanud inspiratsiooni sümbolistlike luuletajate hapraist luuletustest, sealhulgas Verlaineist, kelle värssidele ta oli hakanud looma õrnu, õhulisi viise. Samal ajal hakkas ta katsetama uusi klaverikõlasid, kusjuures täistoonidest skaalal, ilma kindla võtmeta. Tema varajaste klaveriteoste hulgas on paar ,,Arabeski" ja ,,Väike süit" neljal käel mängimiseks. 1890. aastate algul leidis Debussy pisikese korteri Montmartreil, mis tollal boheemliku kunstielu keskus. Ta asus koos oma sõbratariga elama kunstnike, kirjanike, muusikute, pesunaiste ja prostituutide sekka, kes moodustasid talle linnaosa rahutu elanikonna, ning alustas kehva, kuid loomingulist aktiivset eluperioodi. Sel ajavahemikul kujunes välja tema isikupärane stiil, mis
hulka, vaid neil on kindel koht ka maailma klaveriliteratuuri kõige nõudlikumate ja kõige raskemate helitööde seas. Nad meenutavad sageli freskosid, paeludes oma hingestatuse, isikupärase meloodilisuse ning muusikalise kujundlikkusega. Erilise tähenduse annab neile aga nende ülim pianistlikkus, millel on omaette väärtus. Kuna Rahmaninov oli ise suurepärane pianist ning oma klaveriteoste ületamatu interpreet, siis tuleb tunnistada, et vähestel pianistidel on õnnestunud esitada neid sellisel kunstilisel tasemel, mis oleks võrreldav autori ettekandega, sellisel, kus peale tehnilise meisterlikkuse avalduks ka muusika sügavam läbitunnetamine ning stiilitaju. Vaatamata erakordsele populaarsusele, on Rahmaninovi muusika eripära sügavam mõistmine ja tunnetamine küllaltki harva esinev nähtus.
intiimsemat õhkkonda. Chopini looming koosneb põhiliselt klaveriloomingust. Laias laastus jaguneb see kolmeks: 1)SUURVORMID: ta kirjutas 3 klaverisonaati ja 2 klaverikontserti. 2)LÜHIPALAD KLAVERILE: 1. osa moodustavad Poola rahvatantsurütmidele põhinevad lühipalad. Näiteks poloneesid, mazurkad, krakovjakid. 2.Teised lühipalad klaverile: valsid, etüüdid, nokturnid, ballaadid. Klaveriteoste kõrval on Chopinil loomingus la laule , mis on loonud nooruseas sünnimaal. Romantikuna kirjutas ta hulgaliselt laule.Nende hulgas on suurima populaarsuse võitnud soololaul "Soov". LISAKS: Nädala juubilar FRYDERYK CHOPIN 200 Chopin sai Tallinna Muusikakooli ette elava ausambana roosiaia 15.05.2010 17:10 Täna istutasid linnapea Edgar Savisaar, Chopini Aasta patroon proua Evelin Ilves, Poola Vabariigi suursaadik Tomasz Chlon ja mitmed nimekad muusikud G
Siis pöördus tagasi Pariisi. "Ma tean, et Paraskevits (vene kindral, kes juhatas Poole ülestõusnute vastu suunatud vägesid, vene asevalitseja Poolas) ei luba minu laipa kodumaale viia, viige siis sinna mu südagi," ütles haige oma õele. See soov täideti. Praegu hoitakse Chopini südant Varssavis Ristikandja kirikus. 7 Fryderyk Chopini looming Helilooja kutsumuseks oli klaver. Peale klaveriteoste on ta loonud umbes 20 soololaulu, ühe klaveritrio ja mõned teosed tsellole. Chopini loomingu üheks kõige silmapaistvamaks jooneks oli selle rahvuslik koloriit. Sealjuures ei ole helilooja kunagi tegelnud rahvaviiside kogumise ja süstematiseerimisega. Ta polnud rahvamuusika ümbertöötleja vaid looja. Isegi kärarikas maailmalinn Pariis ja eksootiline Mallorca saar ei suutnud tumestada tema rahvuslikku mõttelaadi.
· 4 eksprompti · 4 ballaadi Suurvormid 3 klaverisonaati o sonaat nr.2 h-moll (III osa "Leinamarss") · 4 skertsot · Fantaasia f-moll · 2 kontserti klaverile ja sümfooniaorkestrile o klaverikontsert nr. 1 e-moll 7 o sonaat tsellole ja klaverile Klaver kui kutsumus Helilooja kutsumuseks oli klaver. Peale klaveriteoste on ta loonud umbes 20 soololaulu, ühe klaveritrio ja mõned teosed tsellole. Chopini loomingu üheks kõige silmapaistvamaks jooneks oli selle rahvuslik koloriit. Sealjuures ei ole helilooja kunagi tegelnud rahvaviiside kogumise ja süstematiseerimisega. Ta polnud rahvamuusika ümbertöötleja vaid looja. Isegi kärarikas maailmalinn Pariis ja eksootiline Mallorca saar ei suutnud tumestada tema rahvuslikku mõttelaadi.
muusikat. Oma seisukohad tegi ta teatavaks kirjanduslike artiklite kaudu 1901-1915. 3 Impressionism Debussy oli juba saanud inspiratsiooni sümbolistlike luuletajate hapraist luuletustest, sealhulgas Verlaineist, kelle värssidele ta oli hakanud looma õrnu, õhulisi viise. Samal ajal hakkas ta katsetama uusi klaverikõlasid, kusjuures täistoonidest skaalal, ilma kindla võtmeta. Tema varajaste klaveriteoste hulgas on paar ,,Arabeski" ja ,,Väike süit" neljal käel mängimiseks. Jaava gamelanimuusika, mida Debussy kuulis 1889. a Pariisi maailmanäitusel, avaldas talle sügavat muljet. Ta mõistis, et muusikaliste väljendusvahendite ökonoomusus üksik klarneti- või gongoheli võib olla sama mõjuv kui võimas sümfooniaorkester. Pariisis ülimoodsa art nouvea mõjul sündis tema kantaat ,,La damoiselle elue" (,,Õnnistatud neitsi", 1888), mis põhines prerafaeliitliku kunstniku ja
c. Klaveriteostest eelistatud väikevormid, mida liitis sageli tsükliteks: ,,Karneval", ,,Davidsbündlerite tantsud", ,,Lastestseenid", ,,Sümfoonilised etüüdid" d. Klaverikontsert e. Laulud ka tsükliteks: ,,Poeedi armastus", ,,Naise elu ja armastus", ,,Mirdid" f. 4 sümfooniat g. Küroplast lõpetas klaverikarjääri 4. Ferenc Liszt a. Programmilise muusika pooldaja, palju dissonantse, hajutama tonaalsuse tunnetust, monotematismi põhimõte b. Klaveriteoste kogumikud: ,,Transendentaalsed etüüdid", ,,Rännuaastad" c. 2 klaverikontserti d. U 400 klaveritranskriptsiooni e. Tõi üheosalise sümfoonilise poeemi: ,,Hamlet", ,,Prometheus" f. Ungarlane, esinenud Tartu Ülikooli aulas, 5. Fryderyk Chopin a. Ei ole programmiline, enamus klaverile, tundlik ja nõtke, täis kaunistusi b. Arvukalt väikevorme: etüüdid, prelüüdid, nokturnid, valsid, polomerid, masurkad, ballaadid, ekspromptid c
rahvamuusikaga; loomingus on esitatud järgmised tantsud: polonees, masurka; Schumann: ''Chopin'i masurkad, need on kahurid , mis on peidetud lilledesse'' (sisukad ja hästi väljendatud); KUULAMINE Chopin'i masurka ''D-duur''. Klaveriloomingusse kuulub: 27 etüüdi , kuulsaim: ''Revolutsiooniline etüüd'' 58 masurkat ; 16 poloneesi 17 valssi ; 21 nokturni (romantiline öömuusika) 3 klaverisonaati ; 2 klaverikontserti klaveriprelüüde 26 KUULAMINE: ''Vihmapiiskade prelüüd'' Klaveriteoste kõrval on ka veel 17 laulu: tuntuim laul ,,Soov'' VI-tund Ferenc Liszt (1811-1886) Ungari kõige tundum helilooja, dirigent, pianist. 8- aastasena viis isa ta viini helilooja Czerny juurde. Les sattus hämmingusse , sest Liszt oskas noodist nii hästi mängida + improviseerida (ilma koolita). Czerny juures hakkas õppima ja muusika teooriat hakkas õppima Antonio Salieri juures. Tema rahvuse tõttu teda konservatooriumisse vastu ei võetud. I kontsert avalik, kus ta esines oli 11 aastasena
Just ooper oi zanr, mis vastas masse mobiliseeriva iseloomu tõttu kõige rohkem revolutsioonilistele rahvus-romantilistele ideaalidele. "Sina, iseenesestki mõista, pead saama poola ooperiheliloojaks," kirjutas heliloojale üks keskseid kujusid tolleaegses poola kultuurielus poeet Witwicki. "Sinu koht on Rossini ja Mozarti vahel. Sina pead end ooperi alal surematuks tegema," veenis Chopini tema õpetaja Elsner. Helilooja kutsumuseks oli aga klaver. Peale klaveriteoste on ta loonud umbes 20 soololaulu, ühe klaveritrio ja mõned teosed tšellole. Chopini loomingu üheks kõige silmapaistvamaks jooneks oli selle rahvuslik koloriit. Sealjuures ei ole helilooja kunagi tegelnud rahvaviiside kogumise ja süstematiseerimisega. Ta polnud rahvamuusika ümbertöötleja vaid looja. Isegi kärarikas maailmalinn Pariis ja eksootiline Mallorca saar ei suutnud tumestada tema rahvuslikku mõttelaadi. Ka Chopini muusika sisuline külg on tihedas sidemes Poolaga
vahetult enne esitamist. Vaadates tema muusika zanre läbi elu võib julgelt ütelda, et väljaspool teatrimuusikat haarab Bachi suurejooneline looming kõiki tolleaegseid muusikaliike, nii ilmalikke, vaimulikke, instrumentaalseid kui ka vokaalseid. Bach kirjutas enamjaolt neile muusikariistadele, mida ta hästi või väga hästi mängis (esmajoonel orelile, aga ka teistele klahvinstrumentidele nt klavessiin ja klavikord ). Bachi oreli- ja klaveriteoste seas kuulub eriline koht polüfoonilise muusika kõige keerulisemale liigile FUUGALE, mille just Bach arendas täiuslikuks. Bach armastas ka viiulit, millele ta lõi ka isegi keerulisi mitmehäälseid saateta teoseid. Mitmeosaliste teoste liikidest eelistas Bach süiti, ta kirjutas enamasti moodsaid tantsusüite, eriti klaverile. Bach on loonud ka kontserte ja on tuntud ka kui suur koorikomponist, mille pärast on
Just ooper oli zanr, mis vastas masse mobiliseeriva iseloomu tõttu kõige rohkem revolutsioonilistele rahvus-romantilistele ideaalidele. "Sina, iseenesestki mõista, pead saama poola ooperiheliloojaks," kirjutas heliloojale üks keskseid kujusid tolleaegses poola kultuurielus poeet Witwicki. "Sinu koht on Rossini ja Mozarti vahel. Sina pead end ooperi alal surematuks tegema," veenis Chopini tema õpetaja Elsner. Helilooja kutsumuseks oli aga klaver. Peale klaveriteoste on ta loonud umbes 20 soololaulu, ühe klaveritrio ja mõned teosed tsellole. Chopini loomingu üheks kõige silmapaistvamaks jooneks oli selle rahvuslik koloriit. Sealjuures ei ole helilooja kunagi tegelnud rahvaviiside kogumise ja süstematiseerimisega. Ta polnud rahvamuusika ümbertöötleja vaid looja. Ka Chopini muusika sisuline külg on tihedas sidemes Poolaga. Kõige eredamate rahvuslike tunnetega teosteks Chopini loomingus on tema masurkad ja poloneesid
sümfooniaks, koosneb kahest osast, mõlemad on kirjutatud suhteliselt vaba käsitlusega sonaadivormis. Schubert kirjutas selle teose kriisiperioodil, samast ajast pärineb ka tema novell "Minu unenägu", mille sisuks on armastus, surm, igatsus, vabanemine. Seosed novelli ja sümfoonia vahel ei ole väga otsesed, kuid sarnasust võib leida kirjanduslike kujundite ja muusikaliste teemade karakterite vahel. Klaveriteosed Schubert rajas romantilise stiili klaverimuusikas. Arvukate klaveriteoste hulgas on nii lühipalu kui tsüklilisi teoseid. Tähtsamad on 8 eksprompti, 6 muusikalist hetke, 24 kogumikku tantse, üle kahekümne sonaadi. Schubert võttis esimesena kasutusele nimetused eksprompt (impromptu pr.k. ettevalmistamatult, improviseerides loodud) ja "Muusikaline hetk" (moment musical). Tema lühipalu iseloomustavad tundeküllased meloodiad kõrvuti dramaatiliste karakteritega. Soololaulust teema ja pealkirja saanud "Rändurfantaasia"1822 näitab juba kõrgromantismi
Kantaate ehk siis, mitmeosalisi muusikateoseid koorile, solistidele ja orkestrile kirjutas ta koguni 224. Aaria on tavaliselt ulatuslik soolonumber, mida saadab orkester. Bach kirjutas79 erinevat aariat. Barokk ajastul olid aariad ja kantaadid kaks kõige tähtsamat vokaalzanrit. Orelile kirjutas ta kokku 246 teost, sonaatadest ja prelüüdidest kuni kontsertiteni välja. Klaverile kirjutas ta 222 teost. Ta kirjutas prelüüde, sonaatasi ja veel palju muud. Teiste klaveriteoste seas kirjutas ka 16 kontserti klaverile. Kammerteoseid kirjutas ta kokku 45, 18 neist olid ühel instrumendil mängimiseks ja ülejäänud 27 teost on kirjutatud kahele või enamale instrumendile. Ainult orkestrile kirjutas Bach 29, neist 24 olid kontserdid. Mõned tema kõige kuulsamad teosed: ,,Prelude in C Major" , ,,Badinerie", " Cello Suite No 1.1", ,, Air on 6 String", ,,Toccato and Fugue". Joonis 6 J. S. Bach 2.2 Lühiülevaade Bachi teosest Matteus-passion
tegelikult on need 14 viimast laulu, mis Schubert kirjutas ja mis anti tookord välja olupliitiliselt sobiva sentimentaalse pealkirja all. Tuntumad soololaulud on: "Metshaldjas", "Forell" ,"Muusikale Schubert tõi klaverimuusikasse uusi miniatuurseid vorme: 1) Muusikalised hetked 2) Espromtid 3) Valsid 4) Lendlesid (rõõmus tants ¾ taktimõõt) Schubert rajas romantilise stiili klaverimuusikas. Arvukate klaveriteoste hulgas on nii lühipalu kui tsüklilisi teoseid. Tähtsamad on 8 eksprompti, 6 muusikalist hetke, 24 kogumikku tantse, üle kahekümne sonaadi. Schubert võttis esimesena kasutusele nimetused eksprompt (impromptu pr.k. ettevalmistamatult, improviseerides loodud) ja "Muusikaline hetk" (moment musical). Tema lühipalu iseloomustavad tundeküllased meloodiad kõrvuti dramaatiliste karakteritega. Soololaulust teema ja pealkirja saanud "Rändurfantaasia"1822 näitab juba
esitamist. Vaadates tema muusika zanre läbi elu võib julgelt ütelda, et väljaspool teatrimuusikat haarab Bachi suurejooneline looming kõiki tolleaegseid muusikaliike, nii ilmalikke, vaimulikke, instrumentaalseid kui ka vokaalseid. Bach kirjutas enamjaolt neile muusikariistadele, mida ta hästi või väga hästi mängis (esmajoonel orelile, aga ka teistele klahvinstrumentidele nt klavessiin ja klavikord ). Bachi oreli- ja klaveriteoste seas kuulub eriline koht polüfoonilise muusika kõige keerulisemale liigile FUUGALE, mille just Bach arendas täiuslikuks. Bach armastas ka viiulit, millele ta lõi ka isegi keerulisi mitmehäälseid saateta teoseid. Mitmeosaliste teoste liikidest eelistas Bach süiti, ta kirjutas enamasti moodsaid tantsusüite, eriti klaverile. Bach on loonud ka kontserte ja on tuntud ka kui suur koorikomponist, mille pärast on talle osaks
vähem kui Pariisis. Sotimaal andis ta suure pingutusega kontserdi 12 000 kuulajale. Siis pöördus tagasi Pariisi. Haigus süvenes, kojuigatsus ja mahajäetusetunne närisid hinge. Praegu hoitakse Chopini südant Varssavis Ristikandja kirikus. Kui Chopin oli Varssavis heliloojana ja pianistina juba tunnustuse võitnud, tahtsid poola eesrindlikud ühiskonnakihid suurt muusikut eelkõige ooperikomponistina näha. Helilooja kutsumuseks oli aga klaver. Peale klaveriteoste on ta loonud umbes 20 soololaulu, ühe klaveritrio ja mõned teosed tsellole. Chopini loomingu üheks kõige silmapaistvamaks jooneks oli selle rahvuslik koloriit. Sealjuures ei ole helilooja kunagi tegelnud rahvaviiside kogumise ja süstematiseerimisega. Ta polnud rahvamuusika ümbertöötleja vaid looja. Ka Chopini muusika sisuline külg on tihedas sidemes Poolaga. Kõige eredamate rahvuslike tunnetega teosteks Chopini loomingus on tema masurkad ja poloneesid
19.sajandi viimasel veerandil õpetas klaverit Tallinnas Johannes Klipp. Rudolf Griving asutas oma muusikakooli, mis tegutses 1897-1920. Cimze seminar. 1919 Tartu Kõrgem muusikakool ning Tallinna Kõrgem Muusikakool. Narva muusikakool 1920.alguses. Valga muusikakool 1922. 40. Eesti tuntumaid pianiste. Artur Lemba, Bruno Lukk, Heljo Sepp,Arbo Valdma, Mihkel Poll, Peep Lassman, Kalle Randalu, Ivari Ilja, Rein Rannap, 41. Mart Saar kui modernistlike klaveriteoste ja soololaulude looja 20. sajandi esimesel kümnendil. Mart Saar kirjutas esimese eesti modernistliku klaveriteose „Skizze“ (1910). Lisaks veel 3 „Eesti süiti“ (1939, 1940, 1948). Mart Saar erines teistest soololauljatest, sest tema laulud olid enam läbi komponeeritud ning luule sisu võimendab klaveriharmoonia-ja faktuur. Alustas ekspressionistlike, kohati lausa atonaalsete lauludega. Osutus I vabariigi ajal üheks
annaabi.ee 
