· Motiivid püüti kujundada sümmeetriliselt · Ornamentika, milles rokokooajal valitsesid naturalistlikud taimemotiivid, muutus sõltuvaks kreeka ja rooma eeskujudest. Levinud motiivideks olid näiteks hammaslõige, meander, helmisnöör, munavööt jne. · Varaklassitsismis armastati rippuva rätiku ja vaniku motiive. Sageli kasutati valgest stukist nn trofeekimpu (lipud, mõõgad, kahurid, kiivrid). · Direktooriumistiil lihtne, range, kasutas vähe kaunistusi. Populaarsed olid Pompeji seinamaalidelt laenatud motiivid. · Ampiirstiil oli rikkalikum, raskepärasem. Kaunistuste hulka lisandusid vaasid, urnid, loorberipärjad ja motiivid vanaegiptuse kunstist (tiivulised sfinksid). Inglismaa: · WILLIAM KENT ehitas maja, mis meenutab Palladio Villa Rotondat. Ameerika: · THOMAS JEFFERSON kavandas Virginia Ülikooli ja osariigi esinduskogu hooned
KLASSITSISM 1.Kuidas periodiseeritakse klassitsismi üldiselt(2) ja Prantsusmaal(3)? Üldiselt: 1)Varaklassitsism-kuni 1800 2)Kõrgklassitsism-peale varaklassitsismi Prantsusmaal: 1)1760-1790 Louis XVI stiil 2) 1790-1800 direktooriumistiil 3) 1800-1820 ampiirstiil 2)Arhitektuur.Kust võtsid klassitsismiajastu arhitektid eeskuju? Eeskujuks antiikehitised.Kasutati palju üle kahe korruse kõrguvaid sambaid ja antiiktempli otsafassaadi meenutavat väljaehitised. Levinumad motiivid-meander, munavööt, hammaslõige. seinapaneelide dekoratsioon muutus sümmeetriliseks. varaklassitsismis armastati rippuva rätiku ja vaniku motiivi. ampiirstiil- vaasid, urnid, looberpärjad, tiivulisd sfinksid
Tunnus Klassitsism Romantism aeg 1750-1820 Jaguneb kolmeks: 1) 1760-1790 Louis XVI stiil 2) 1790-1800 direktooriumistiil 3) 1800-1820 ampiirstiil 1820-1870 eeskuju Antiikkunsti eeskujude järgimine Keskaja imetlus tähistab Kindlate vormitunnetustega stiil Omapärane ellusuhtumine ja mõtteviis pooldasid Uued ühised ideaalid sidusid inimesi ja võimaldasid neil uskuda maailma mõistuspärasusse ja harmooniasse. Inimesed , kes eemaldusid kõigist ühiskondlikest rühmadest ja tundsid end üksildasena. mõiste päritolu Ladina keelsest sõnast classicus mis
mänglev kompositsioon 4.õhuline ja peen pintslitöö. KLASSITSISM Tunnused välisarhidektuuris 1.lihtsus, rangus, reeglipärasus 2.ümarkaar ja kuppelehitised 3.järgisid antiikkujusid 4.üle 2-korruse ulatuvad sambad ja sammaspastikud Tunnused sisearhidektuuris 1.sümmeetrilised motiivid 2.ornamentika vana-Kreekast ja Roomast, nt hammaslõige 3.seinapaneelide ehk pannoode kasutamine Varaklassitsism ornamentika motiivi rippuv tätik, vanik ja trofeekimp Prantsuse sisear. omane direktooriumistiil Pompei seinamaalidelt laenatud motiivid Skulptuur 1.süzee antiikmütoloogiast 2.figuurie kujutati aktidena 3.figuurid idealiseeritud 4.antiikeeskujud 5.materjaliks marmor 6.kaasaegsed tegelased kreekapärased Maal 1.teema antiikmütoloogiast või antiikajaloost 2.inimestele anti tardunud ja teatraalsed poosid 3.tihti pildil 2 plaani 4.kompositsioon tasakaalustatud ja rahulik 5.moraalitsev ja õpetlik 6.kolariit värvivaene 7.domineerib joonistuslik laad
Klassitsism Tallinn Algus 1760-1830 Põhja-Ameerikas ja Euroopas levinud arhitektuuri- ja kunstisuund Mõjutajad: 1. Valgustajad(Voltaire,Diderot,Montesquieu) 2. Väljakaevamised(Pompei,Herculaneum) 3. Kirjandus(J.J. Winckelmann) Kuidas jagatakse? Klassitsism jagatakse kaheks: 1. Varaklassitsism(1770-1800) 2. Kõrgklassitsism(1800-1830) Prantsuse klassitsism jaguneb kolmeks: 3. Loius XVI stiil(1760-1790) 4. Direktooriumistiil(1790-1800) 5. Ampiirstiil(1800-u.1820) Tunnused 1. Eeskujuks võeti antiikkunsti ehitised 2. Lihtsus, rangus, reeglipärasus ja suurejoonelisus 3. Üle kahe korruse ulatuvad sambad 4. Esiosa meenutab Kreeka templit 5. Ümarkaare ja kupli kasutamine 6. Sümmeetrilisus Madeleine'i kirik Pariisis. 1806-1843. Panthéon Pariisis. 1764-1789. Iisaku katedraal Peterburis. 1818-1858. Peastaabi kaarhoone Peterburis. 1819-1829. Skulptuur Täielikult sõltub antiikeeskujudest
2. 18. Sajandit on nimetatud valgustussajandiks tollel ajal maailmas levinud mõistuse ja tõe valguse tähtsustamise tõttu. 5. Antiigi pärandiga oli võimalik lähemalt tutvuda Pompeji ja Herculaneumi linnas, mis tuha alt välja kaevati ja milles oli antiigi pärand hästi säilinud. 7. Klassitsismi periodiseeritakse üldiselt: 1. Varaklassitsism (1770-1800) 2. Kõrgklassitsism (1800-1830) Prantsusmaal: 1. Louis XVI stiil (1760-1790) 2. Direktooriumistiil (1790-1800) 3. Ampiirstiil (1800-1820) Õ.lk 179 2. Klassitsismiajal kasvas itaalia renessanssiajastu arhitekti Andrea Pallachio mõju. Temast lähtuvat arhitektuuristiili nimetatakse pallachionismiks. 3. Klassitsistlikule stiilile viitab hoone fassaad. 4. Klassitsistlik sisekujundus oli võimalikult sümmeetriline, lihtne ning samal ajal range. Kasutati ka erinevaid motiive nagu näiteks hammaslõiget, meandrit ja helmisnööri. 5
Sammasportikus(antiiktempli otsafassaadi meenutav väljaehitis) Ehitised on sümmeetrilised ja plokiviisiliselt liigendatud. Omased jooned: lihtsus, rangus, reeglipärasus, suurejoonelisus. Ümarkaared, kuppelehitised. Sisearhitektuur: rangem ja tagasihoidlikum kujundus; kasutati seinapaneele. Dekoratsioon motiive üritati kujundada sümmeetriliselt. Levinud motiivid: hammaslõige, meander, helmisnöör, munavööt jne. Kõige lihtsam ja rangem stiil oli direktooriumistiil(kasutas vähe kaunistusi, ainult Pomeji seinamaalidelt laenatud motiivid olid populaarsed) Ampiiristiil oli rikkalikum, raskepärasemja paraadlikum Näited: Ameerikas :Virginia Ülikool(Thomas Jefferson); Valge Maja, Kapitoolium Prantsusmaal: Väikese Trianoniloss Versailles' pargis.ampiiristiil-Madeleine'i kirik, Tähe võidukaar. Venemaal :Varaklassitsism-Kunstide Akadeemia hoone, Marmorpalee Kõrgklassitsism:Kaasani peakirik. Saksamaal :Berliini teater
Sisekujundus : · Rokokoolik kergus ja asümmeetria asendusid rangema ja tagasihoidlikuma kujundusega. · Kõik motiivid püüti kujundada sümmeetriliselt. · Ornamentika muutus sõltuvaks kreeka ja rooma eeskujudest. · Levinud motiivideks olid näiteks hammaslõige, meander, helmisnöör, munavööt jne. · Varaklassitsismi päevil armastati rippuva rätiku ja vaniku motiive. · Kasutati ka valget stukist nn. Trofeekimpu. · Kõige lihtsam ja rangem oli direktooriumistiil. · Ampristiil oli rikkalikum, raskepärasem ja paraadilikum. · Kaunistuste hulka lisandusid vaasid, urnid, loorberipärjad ja mitmed motiivid vanaegiptuse kunstist, näiteks tiivulised sfinksid. Skulptuur: · Ka skulptuur sõltus antiikeeskujudest. · Vanakreeka plastikat jäljendati nii vormikäsitluses kui ka motiivide valikul. · Materjalidest oli eelistatuim marmor. · Väga armastatud olid antiikmütoloogiast võetud süzeed.
van Beethoven · Kirjanduses - J. W. von Goethe , F. von Schiller · Pompeji ja Herculaneumi väljakaevamised antiigi vaimustus 1764 - "Antiikkunsti ajalugu" - J. J. Winckelmann Classicus(lad.k.) - esmaklassiline, parim, eeskujulik *Eeskujuks - antiik *Iseloomulik lihtsus, selgus, korrapärasus, loogilisus *Jagunemine: · Varaklassitsism (1760 - 1800) · Kõrgklassitsism (19.saj I veerand) Prantsusmaal: · 1760 - 1790 Louis XVI stiil · 1790 - 1800 direktooriumistiil · 1800 - u.1820 ampiirstiil (empire pr.k. - keisririik) Arhitektuur Tunnused: · Antiigi totaalne matkimine o Madeleine`i kirik, Pantheon, Tähe võidukaar Pariisis · Sümmeetria, lihtsus, rangus, suurejoonelisus, reeglipärasus · Ehitised meenutasid tihti kreeka templi otsakülgi · Kasutati sambaid, ümarkaari, kupleid, viile · Ehitati suuri harmoonilisi ansambleid (Peterburis), võidukaari · Apiirstiilis matkiti rooma ja vanaegiptuse arhitektuuri
1760-1830 Euroopas ja Põhja-Ameerikas levinud kunsti ja arhitektuurisuund. Eeldused, mõjutajad: 1) Valgustusfilosoofid (Voltaire, Montesquieu, Diderot). 2) Arheoloogilised väljakaevamised (Herculaneum, Pompeji). 3) Antiikkultuuri käsitlev kirjandus (J. J. Winckelmanni teos "Antiikkunsti ajalugu"). Klassitsism jagatakse: 1) Varaklassitsism ca 1770-1800; 2) Kõrgklassitsism ca 1800-1830; Prantsuse klassitsism: 1) Louis XVI stiil 1760-1790; 2) Direktooriumistiil 1790-1800; 3) Ampiirstiil (pr. k. empire - keisririik) 1800-1820. Klassitsismi tunnused. 1) Antiikkunsti eeskujude järgimine (selge ja reeglipärane vormitäius). 2)Andrea Palladio mõju (üle 2-korruse ulatuvad sambad, antiiktempli otsafassaadi meenutavat väljaehitist) 3) Lihtsus, rangus, reeglipärasus ja suurejoonelisus moodustas piduliku ansambli. (Panoraamvaade Virginiale) 4) Ümarkaare ja kupli kasutamine.
elu, tõde oli kõige tähtsam, tõmmati piir madala ja kõrge kunsti vahele; arhitektuur eeskuju antiigist ja renessaansist, kolossaalorderite ja sammasportikuse kasutamine (A. Palladio mõju), ehitised on sümmeetrilised ja plokiviisiliselt liigendatud, lihtsus, rangus, reeglipärasus, suurejoonelisus, eeskujuks antiikehitised, pidulikud ansamblid, ümarkaared, kuppelehitised, lihtsam ja rangem direktooriumistiil ja rikkalik ja raske ampiirstiil, Inglismaa W. Kent inglise pargistiili rajaja, Palladio stiilis Holkham Hall, Usa T. Jefferson Virginia Ülikool ja esinduskogu hooned, Valge Maja, Kapitooliumi hoone, Prantsusmaa J.G. Soufflot Pariisi Pantheon, J. A. Gabriel Väike Trianoni loss, Madelaine´i kirik, Tähe võidukaar, Venemaa A. Zahharov Admiraliteedihoone, C. Rossi (linnaansamblid) Peastaabi peahoone, Mihhaili loss, Kunstide Akadeemia, Gostinõi Dvor, Marmorpalee,
dekoratsioon muutus oluliselt. Kõik motiivid püüti kujundada sümmeetriliselt. Ornamentika, milles rokokoo ajal valitsesid naturalistlikud taimemotiivid, muutus sõltuvaks kreeka ja rooma eeskujudest. Levinud motiivideks olid näiteks hammaslõike, meander, helmisnöör, munavööt jne. Varaklassitsismi päevil armastati rippuva rätiku ja vaniku motiive. Sageli kasutati ka valgest stukist nn trofeekimpu (lipud, mõõgad, hellebardid, kahurid, kiivrid jne). Kõige lihtsam ja rangem oli direktooriumistiil. See kasutas vähe kaunistusi, ainult Pompeji seinamaalidelt laenatud motiivid olid populaarsed. Ampiirstiil oli jälle rikkalikum, raskepärasem ja paraadlikum. Kaunistuste hulka lisandusid vaasid, urnid, loorberipärjad ja mitmed motiivid vanaegiptuse kunstist, näiteks tiivulised sfinksid. Klassitsistlik stiil tärkas Inglismaal, kus palladionismi traditsioon polnud kunagi katkenud. Juba 1725, aastal ehitas inglise pargistiili rajaja William Kent ühe maja, mis väga meenutab
kunstikriitika, vähenes kunstitellijate roll. Tekkisid 2 kunstisuunda, mis olid samaaegsed ja osaliselt läbipõimunud: klassitsism ja romantism. Klassitsism (lad.k classicus esmaklassiline, parim) Nii nimetati seda stiili Kesk- ja Ida-Euroopas. Inglise ja prantsuse keeles nimet. neoklassitsismiks. Varaklassitsism kuni 1800, kõrgklassitsism pärast seda. Prantsuse klassitsism jagatakse mõnikord 3 etapiks: 1)1760-1790 Louis XVI stiil; 2) 1790-1800 direktooriumistiil; 3)1800-1820 ampiirstiil. See on kindlate vormitunnustega stiil, mõistuslik, reeglipärane ja harmooniline. Võeti eeskujuks antiikkunst. Seda soodustas antiigi pärandi kättesaadavuse tõus väljakaevamised, teadustööd. Nt Winckelmanni teos "Antiikkunsti ajalugu". On seotud valgustajate ideoloogiaga. Usuti mõistuspärastesse loodusseadustesse ja nendele toetuvasse maailmakorda. Valgustajad Voltaire, Montesquieu, Hupel, Merkel.
ja antiikajaloost. Klassitsism - 1760 -1830 Euroopas ja Põhja-Ameerikas levinud kunsti ja arhitektuurisuund. Eeldused, mõjutajad: 1.Valgustus filosoofid (Voltaire, Montesquieu, Diderot). 2.Arheoloogilised väljakaevamised (Herculaneum, Pompeji). 3.Antiikkultuuri käsitlev kirjandus (J.J.Winckelmanni teos"Antiikkunsti ajalugu"). Klassitsism jagatakse: 1)Varaklassitsism ca 1770-1800 2)Kõrgklassitsism ca 1800-1830 Prantsuse klassitsism: 1)Louis XVI stiil 1760-1790 2)Direktooriumistiil 1790-1800 3)Ampiirstiil 1800-1820. Klassitsismi tunnused: 1)Antiikkunsti eeskujude järgimine(selge ja reeglipärane vormitäius). 2)Andrea Pallaudio mõju(üle 2-korruse ulatuvad sambad, antiiktempli otsafassaadi meenutavat väljaehitist). 3) Lihtsus, rangus, reeglipärasus ja suurejoonelisus. 4)Ümarkaare ja kupli kasutamine. 6 ROMANTISM Tuleb prantsuse keelsest sõnast "romaanis" (mitte nagu elus).
KLASSITSISM (classicus parim, esmaklassiline) kunstistiil, mis ammutas eeskujusid antiikajast ja idealiseeris selle tasakaalu Perioodid: 1760-90 varaklassitsism (Louis XVI stiil) 1790-1800 direktooriumistiil 1800-20 ampiirstiil (ranged suuremõõtmelised egiptuse ja rooma mõjudega vormid) ...-1800 varaklassitsism 1800-... kõrgklassitsism restauratsioonistiil - 19.saj. Pr - kohmakam ampiir kodanlikus maitses PRANTSUSMAA Dome des Invalides (Invaliidide kuppelkirik) 1670.a. Louis XIV lasi rajada invaliididele kodu "sõjas haavata saanud sõduritele, et nood ei peaks tänaval kerjama." Kuppelkirik oli selle kompleksi teiseks
Jean Antonie Huodon (1741-1828) · jõudis ka klassitsismini, tööd on loomutruud "Voltaire" Gullame Couston (1677-1746) · skluptor · lemmikmaterjaliks valge marmor · Hobusetaltsutaja 16. peatükk Klassitsism · Euroopas 18 saj. lõpp 19. saj. algus · Jaguneb varaklassitsismiks (1780-1800) ja kõrgklassitsismiks (1800-1830) · Prantsuse klassitsism jagatakse kolmeks etapiks 1760-1790 Louis16-nda stiil 1790-1800 direktooriumistiil 1800-1820 ampiirstiil Klassitsismi arhidektuuri tunnused: · läbi kahe korruse ulatuvad sambad · kolmnurkne frontoon · rangus · lihtsus · sümmeetrilisus Jacques Germain Soufflot (1713-1780) Panteon Pariisis Pierre Vignon (1763-1828) Madeleine kirik Pariisis James Hoban Valge maja Washingtonis Johann Wilhem Krause (1757-1828) Tartu Ülikooli peahoone Riisipere mõisahoone Harjumaal Andrejan Zahharov (1761-1811) Armiraliteedihoone Peterburis
Louis XVI stiil. Prantsuse kuninga Louis XVI valitsemisajale (1774-92) iseloomulik varaklassitsistlik stiil sisekujunduses ja tarbekunstis. Domineeriv oli vormide sümmeetria, antiigi mõjutused, klassitsistlik ornament ning külmad värvid. Zopfstiil (< sks. Zopf 'pats') e. palmikstiil, Saksamaal aastail 1765-95 valitsenud üleminekustiil rokokoolt varaklassitsismile, kus varaklassitsistlike joontega segunesid mõningad barokist ja rokokoost pärinevad elemendid. Direktooriumistiil (< pr. directoire), klassitsismi suund Direktooriumi-aegse (1795—99) Prantsusmaa sisekujunduses, üleminek Louis XVI stiililt ampiirstiilile. Aristrokraatlikule *rokokoole vastandudes eelistati antiigist, eelkõige Pompeji seinamaalingutest eeskuju võtvat ranget ja nappi ornamenti. Adamstiil, vanarooma eeskujudest lähtuv, varaklassitsistlik 18. saj. II poole sisekujundusstiil Inglismaal ja ka Mandri-Euroopas; sai nime inglise arhitektide ja mööblikunstnike vendade Robert
Seinapaneelide kasutamine jäi püsima, kuid 27 dekoratsioon muutus oluliselt. Kõik motiivid püüti kujundada sümmeetriliselt, ornamentika, milles rokokoo ajal valitsesid naturalistlikud taimemotiivid, muutus sõltuvaks kreeka ja rooma eeskujudest. Levinud motiivideks olid hammaslõige, meander, helmisnöör, munavööt jne. Kõige lihtsam ja rangem oli direktooriumistiil, see kasutas vähe kaunistusi, ainult Pompeji seinamaalidelt laenatud motiivid olid populaarsed. Ampiirstiil oli jälle rikkalikum, raskepärasem ja paraadlikum. Kaunistuste hulka lisandusid vaasid, urnid, loorberipärjad ja mitmed motiivid vanaegiptuse kunstist, nt tiivulised sfinksid. Nii nagu arhitektuurgi, sõltus antiigieeskujudest ka skulptuur. Vanakreeka plastikat jäljendati nii vormikäsitluses kui ka motiivide valikul. Materjalidest oli eelistatum marmor. Isegi
kirik, mis on tuntuks saanud Pariisi Panteonina. Kirik on lahendatud võimsa ristkuppelkirikuna ( pikkus 112 m, laius 84 m ), mille läänefassaadi portikus lähtub kreeka templi fassaadist. Kiriku, aga ka kogu ümbruse arhitektuurseks dominandiks kujunes kõrge, saledate korintose sammastega ümbritsetud kuppel ( kõrgus koos laternaga 83 m. ) Klassitsistlikku arhitektuuri tervikuna iseloomustab antiigist lähtumine. Varaklassitsismi lõppjärk, e. nn. Direktooriumistiil sai lisaks veel tuge valgustusajastu ratsionalismist ja korrastatusepüüdest, mis eriti ilmekalt väljendus C. N. Ledoux ( 1736 - 1806 ) ja E. L. Boullee ( 1728 - 1799 ) ehitistes ja projektides ( enamik nende poolt kavandatust jääb jäi paberile ). Ledoux trasformeeris vabalt antiarhitektuuri vorme , murdis nende kaanoneid, püüdes luua uut, valgustusajastu ideaalidele vastavat ehituskunsti. See nähtus juba ilmekalt
annaabi.ee 
